Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis
Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast
12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik.
Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muut...
Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta
sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad.
slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse. Algas rauaaeg. 15. Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks nimetati Foiniikiat ning rannikul asetsevaid linnu. Oli põlluharimise piirkond.
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis...
Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta
Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon
tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID Indoeurooplased- rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel. II aastatuhat eKr - Väike-Aasia poolsaar. Pealinn- Hattusa sõjavanker, kaarik, ratta leiutamine raua töötlemine, sulatamine kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast Pärsia riik tänapäeval Iraan Suur Kuningatee tähtsamad linnad: Susa, Persepolis kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes Kaananimaad ehk Foinikia= Süüria, Liibanon, Palestiina-Vahemere ääres Maailma esimene tähestik Piibel- vana-juutide ajaloost ja uus testament-kristluse imeteod, 1 Jumal. Juutide jumal Jahve, 1.) Kokkuvõte Pärsia riigi kohta, märksõnad: riigi rajamine ja laiendamine, ühiskonna korraldus, riigi valitsemine, suhtumine vallutatud rahvaste kommetesse. Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille
arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes võisid ameteid poegadele pärandada. Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei surunud oma usku peale. Suur Kuningatee- kuningate sidepidamine, 111 postijaama. Usk usuuuendaja- Zarathustra valitseb jumal e Tark Isand. Maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel. Ohverdamine keelatud, püha tuli . Preestrid e. maagid. Foiniikia. Vahemere idarannik. 3000 eKr Kaubalinn. Head meresõitjad oletatavasti sõitsid
· Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse
Hetiidi 1700-1200 eKr tänapäeva Türgi aladel Indoeurooplased Pealinn – Hattuša Sõjavägi tugev : Kaarikuvägi, sõjaline aristokraatia, ratastel kodarad Lihtrahvas olid vabad talupojad Hakkasid esimesena sulatama rauda Riiki juhtis kuningas Pärsia riik 6-4 saj eKr, Iraanis Kyros II riigi kuningas ja rajaja Mitu pealinna – Susas, Persepolis, Ekbatana, Babülon Suur kuningatee Tulekummardajad, ei ehitanud templeid Uskusid, et maailma valitseb ’tark isand’ 19. Iseloomustada muinas-Ameerika rahvaid: Asteegid 14-16 saj Mehhikos, Kesk-Ameerika Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: valitseja, sõjamehed, kaupmehed, lihtrahvas, orjad Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine, loomakasvatus Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri
· Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
indoeurooplased. · Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega. b. Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused)
· Ratta leiutajad · Linnriikide ühiskond · Killustunud · Feodaalühiskond · Religiooni keskne ühiskond IMPEERIUMID · Tekkisid vallutuste tulemusena · Killustunud · Puudus keksvõim · Haavatavad · Ei püsi kaua · Tuntumad impeeriumid PÄRSIA IMPEERIUMID 539-330 e.Kr Tunni lõpp · Mesopotaamia ajaloo võimsaim riik · Loojaks kuningas Kyros II(559-529 e.Kr) · Valitsesid kogu mesopotaamiat ja egiptust · Pealinnad 1. Persepolis 2. Babülon 3. Sardes · Rahulik impeerium-kultuurivahetus ja austus PÄRSIA SUHTED KREEKAGA · Kuulsad kreeka-Pärsia sõjad · Kestsid 499-450 e.Kr · Kuningad dareios ja Xerxes · Kolm kuulsat lahingut 1. Marathoni lahing 490 e.Kr 2. Termopüülide lahing augustis 480 e.Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing · Esimesed K-P olulisem lahing · Marathoni lahe rannal vastamisi
Astyages 585-550 laiendas riigi ter. Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539. Piirati linn ümber, linnaväravad avati võitluseta, vastuhakku polnud kuni paleeni. Kyros keelas linna süütamise ja tegi sellest ühe pealinna. Rajas 5 tükki korraga 1. Persepolis 2. Babülon 3. Suza 4. Ekbatana 5. Barzargada Kyros tungis välja Indiani ning Egiptusesse. Egiptuse sõjaretke katkestas valitseja surm. Kambyses on järglane 529-522, vallutas Egiptuse, Süüria ja Palestiina. 522 puhkes tema vastu ülestõus. Jaumata ülestõus. 7 ülikut kukutasid Kambysose ja asusid ise valitsema. Heitsid liisku ja valitsejaks sai Dareios I ja peale seda suri Kambysos mürgituse teel. Kogu oma võimuloleku vältel ta sõdis. Tegi umbes 50 sõjakäiku
Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra
Peamiselt sündmused valitsejate elust. täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile. Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud. Pärsia kunst. 6. saj 4.saj eKr. Aleksander Suur. Templid puuduvad. Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes 15501075 eKr 1075525 eKr
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest
Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. Riigikorraldus. Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid valitsemisviisi vaid hädapäraselt. Samas nad allutasid need oma riiklikule kontrollile. Valitses suur kuningas (kreekas nimetati despootiaks), kes kellelegi ei allunud. Kuningas resideerus pealinnades. Echbatana, Persepolis, Susa, hiljem oli suur roll ka Babülonil. Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute. Valitsev kiht oli aaria päritolu ehk pärslased või muud indoeurooplased. Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium. Stabiilsust ei lõhkunud niivõrd vastuhakud kui dünastiasisesed tülid, mis viisid
Pärslased ei surunud võõrastele peale oma keelt. Monumentaalsed raidkirjad on mitmekeelsed. Pärsia riigikeeleks elami keel. Vana-Pärsia keelt kasutati vanades dokumentides. Elami keel diplomaatia keel. Umbes 7 saj. hakkas levima aramea keel. See oli emakeel, dialekt, millest saadi aru suurel alal. Pärslased kasutasid seda ära ja see sai riigikeeleks. Aramea keeles Esra raamat 4.8-6-18, 7, 12-26, Danieli raamat 2.4 -7.28 . Dariuse ajal kaks uut residentsi- Persepolis ja Zuusa. Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt
kuulsas kolmekeelses Behistuni raidkirjas, mis aitas inglase Henry Rawlinsoni ja teised assüroloogid 19. sajandi keskpaiku kiilkirja desifreerimisele. Edaspidi tuli Dareiosel maha suruda veel kaks ülestõusu Babüloonias. Võimu kindlustamisega käsikäes pööras ta tähelepanu riigi sisemisele korraldamisele. Kreeka pärimus omistab Dareiosele riigi jagamist kahekümneks administratiivüksuseks satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna Pasargada kõrvale rajati uue keskusena Persepolis hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali ehitus. Riigi piirid Dareiose valitsusajal enam oluliselt ei laienenud. Vallutati küll mõned Egeuse mere saared ja kinnitati kanda Dardanellide ning Marmara mere läänekaldal, kuid suurejooneliselt kavandatud sõjakäik Musta mere läänerannikut pidi tänapäeva Ukraina steppides asunud sküütide vastu ei (514. a.) toonud edu. Sküütide lakkamatutest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
