Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. Vergilius Silmapaistvaim poeet. Head suhted Augustuse pooldajatega. Peateos ’’Aeneis’’. Teos räägib Trooja hävitamisest, peakangelase Aenease põgenemisest, eksirännakutest merel, saabumisest Aafrikasse ja Aenease ning Kartaago armastusest imekauni kuninganna Dido vastu, mis kahjuks viis lõpuks Dido enesetapuni. Ajalookirjutised Varaseimad teated rooma mineviku kohta pärinevad kreeklastelt. Ise hakkasid nad seda üles kirjutama alles 3. saj. eKr, need teosed pole kahjuks aga säilinud. Selge kujutluse Rooma ajaloost annavad vabariigi lõpu ja varase keisririigi teosed. Kuulusad ajaloolased Caesar ja Titus Livius. Rooma kirjandus pärast Augustust Järgnes nn. hõbedane ajastu. Levis epigrammide ja satiiride kirjutamine. Ned kujutasid sageli inimeste igapäevaelu, teiste üle naermist ning pilkasid pahesid.
Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli ägeda loomuga, ülbe, konfliktialdis ja vägivaldne kuju, sealjuures küllaltki piiratud mõistusega. Aas...
hiskondlike nhtusi. 13.Millised teadused kujunesid Vana-Kreekas? Nimeta teadus, selle rajaja/esindaja ja too nide teaduse saavutustest. v: Matemaatika - esindajaks Pythagoras, hakati snastama teoreeme ja prooviti testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15
· keisri kohaloleku korral kuulus talle viimne sõnaõigus · ka gladiaatorid olid enamasti orjad · nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus §26Kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris · varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi · tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul · esimesed rooma arutorid piirdusid teoste tõlkimise ja mugandamisega · ka teatrer kõnekunst ja ajalookirjutised on välja kujunenud kreeka mõjutustest · neis valdkondades pole roomal originaalseid teoseid peaaegu üldse. · püüdsid leida kreeklaste kirjutistele konkreetseid elu-ja käitumisjuhendeid Teater · roomlaste silmis polnud teater nii tähtis kui kreekas · populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla · teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega
tähtis sest see oli tähtis tema positsioonile seal ja sellega suutis überveenda inimesi oma poolele. Osad käsid kreeklaste juurest õppimas kõnekunsti. Paljusi kõnesi pandi ka sel ajal kirja. Cicero oli üks tähtsaimast oraatoristest. Kiirgavad kohtu kõned. Palju era kirju säilinud ja suur osa kõnes oli olemas. Vergilius Ta oli augustuse ajal silmapaistev poeet. (ajalookirjutus) lk 189 Ajalookirjutised Varasemad teadmised kreeklastelt. Nadkirjutasid oma elust ja kaasajast. Ceaser oli üks põhilisene kirjutaja. Centensid · dictum,factum- öeldud tehtud · in vino veritas,in aqua sanitas- veinis peitud tõde ja vees tervis ? · o-tempora,o mores! Oh ajad oh kombeid? · Per aspera ad astra- läbi raskuste tähtede poole ? · Persona nin grata- ebasoovitav isik ? · Pro patria-isamaa eest · Quo vadis-kuhu lähed
Gustav Vasa saavutas enda valitsemisajal rohkem, kui enamus Rootsi valitsejaid. Ta kaitses enda võimu kindlameelselt ja hästi. Machiavelli, kes pani paika erinevate valitsejate tunnesed, mõõdupuu järgi võttes oli Gustav äärmiselt edukas. Ta saavutas enda eesmärgid: Rootsi vabastamise, riigi kindlustamise ja püsiva võimu ,,riigiisana". Kuid teiste moraalsemate mõõdupuude järgi oli tal türanlik valitseja- samast klassist teiste rea välismaiste valitsejatega, keda just Rootsi ajalookirjutised on märgistanud negatiivsete terminitega. Sõltumata väärtushinnangutest, jääb esimene Vasa paeluvaks nii inimesena kui ka valitsejana. 14 15
Kreeka kultuuri kõrgperiood. Tegemist otseselt Lääne tsivilisatsiooni algusega, millest saab hilisema kultuuri eeskuju. Sünnivad teadused, uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine. Kreekas sünnib ratsionaalne, loomulik lähenemine erinevatele teadmiste valdkondadele. Metoodiline mõtlemine. Puudutab valdkondi eetika, ajalugu, filosoofia. Sündisid ajalookirjutised. Uuriti ja kogeti süvitsi inimese emotsionaalseid käitumismalle ja tundemaailma.Nn. Kreeka kirjandus. Analüüsiti emotsioone, mida tekitasid kaotused ja võidud sõjas. Luuakse esteetilist elamust pakkuvat kunsti, mis saab kunsti mõõdupuuks nn. skulptuur, arhitektuur, teater. Tekivad arusaamad inimesest, kui olendist. Inimese ideaaliks said omadused- tasakaalukus, enesevalitsus, mõõdukus. Katsetati mitmete valitsusvormidega. Poliitika alus.
E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad. Tegu oli traditsiooniste müütide üleskirjutamisega. · P allikas põhineb religioossel korraldusel. · D allikas on viimane ehk V Moosese raamat, ehk kordab ja sõnastab ümber eelneva teksti, loodud pärast Juuda riigi langemist. Suht propaganda Jahve poole käib seal. Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutised · kirjutatud lõunariigi vaatepunktist · Saamueli raamatus on märgata, et Saul on paha ja põhjast, Taavet hea ja lõunast. See on kirjutatud Taaveti · Saalomon on hea valitseja, kuigi ta austab ka baale. · Kuningate raamatud, seal on Saalomoni järglased, põhjariigi valitsejad, kes on pahad ja saavad kogu aeg karistada. · Neid raamatuid nimetatakse deuteronomionistlikuks ajalookirjutisteks.
annaabi.ee 
