mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. ,,Tõelisele mehele" allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja
kalendri · olmeekide hieroglüüfkirja ei suudeta tänini lugeda · valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi · mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead tähelepanuväärsemad mälestused · Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele · On arvatud et olmeegid on pärit Olmeegi Aafrikast hiigelpea Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed.
Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nimeline linn, millest kujunes terve Maajade kultuuri, usu ja kaubavahetuse keskus sadadeks aastateks. Aastal 100 oli Olmeci tsivilisatsiooni allakäik. Aastal 500 sai suurimaks Maia linnaks Tikal. Tikalisse migreerusid ka Teotihuacáni linna elanikud, kui nende linn 600
Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit!
Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit. Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas nimekirjas jumalate juures. Suuresti olenes kõik preestritest. Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal Euroopas, astronoomia oli kõrgemalt arenenud, olid esimesed hindude kõrval kes võtsid kasutusele matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi. Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos:
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Anzela Tjuljukova Maajad Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit
Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning ohverdasid ka inimesi. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid ka oma verd. Maajade kiri Maajade kiri on hieroglüüfkiri, mis sisaldab endas mitusada märki. Osa neist tähistavad silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud. Nii mõndagi osatakse küll lugeda, kuid mitte kõike. Nende raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile. Tänapäevani on säilinud vaid mõned katkendid nendest raamatutest.
Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · ...
mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides
8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl
Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seekord aga hispaanlane ning nii saigi sokolaad mitte Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks. Itaallased said sokolaadijooki maitsta alles 90 aasta pärast. Ameerika mandril oli sokolaadi ajalugu mõõdetud muidugi juba sajanditega. Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528
Maadeavastused Maadeavastused said alguse seetõttu, et hinnalised ja väga nõutud vürtsid käisid käest kätte ning selle tõttu olid nende hinnad kõrgemad kui idamaades. Inimesed tahtsid otsida teisi mereteid, et saada vürtse odavamalt. Sellega kaasnesid ka muud avastused ning tehti ka esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. M...
jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Sapoteegi matuseurn Ilu nõuab ohvreid. Nii Õigeid võlve deformeeriti maaja maajad laduda ei ülikute kolpa, et osanud. Selle saavutada õilis asemel kasutati kotkaprofiil pseudovõlvi Maajad Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud
selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd
turistide jaoks on keset tihedat džunglit asetsev Tikal oma väljakaevamata templitega, El Castillo püramiid Chichen Itzas, Lacandoni vihmametsas asuv püha linn Palenque ja Quirigua arheoloogiapargi raidkujud. VIIDATUD ALLIKAD 1. Sringl, M. Indiaani püramiidide saladused, Tallinn: Eesti raamat, 1977, 280 lk. 2. Foster, L.V., Muistsete maiade maailm, Tallinn: Tänapäev, 2006, 507 lk. 3. Maajadest ülevaatlikult. [http://hot.ee/mayapeople/text/MAAJAD.HTM] 28.04.2010 4. Maajad mängisid püramiididel vihma laulu. Teadus.ee. 28.09.2009 [http://www.teadus.ee/? p=2936] 28.04.2010 5. Sihtkohad. Sunny Holidays. [http://www.sunny.ee/index.php?lang=est&main_id=275] 29.04.2010 6. Mayan Ruins in Guatemala:Quirigua Archaeological Park, Aventuras Vacacionales. [http://www.sailing-diving-guatemala.com/guatemala/quirigua.php] 29.04.2010 7. Hinnossaar, M., Hinnossaar, T. Tulum – maiade linn Kariibi mere ääres. Chicago sõnumid. 13.04.2009 [http://toomas-marit.hinnosaar
Teiseks suunaks oli Tezcatlipoca, mille sümboliks oli suitsupilves peegel. Tezcatlipoca 't iseloomustas sõjaline natuur ja türannia. Tuntuimaks valitsejaks oli Ce Acatl Topiltzin, kes oli kuulus Quetzalcoatl pealikuna ja ülempreestrina, ajal, mil püstitati Tula ja tolteekide impeerium. Toetudes tolteekide legendile pagendasid Tezcatlipoca järgijad nii Topiltzin 'i kui Quetzalcoatl järgijad Tula linnast umbes 1000 a. pKr. Nad põgenesid lõunasse, kus neil oli võimalus alistada maajad ja vallutada maajade linn Chichen Itza. Huvitavaks pöördeks selles loos oli Topiltzin 'i pöördumine tagasi Tulasse idast ning kättemaks. See legend oli täiesti olemas asteekide ajal, kes võtsid Topiltzin 'i tagasipöördumist kui sümbolit ning sümboliseerisid sellega hispaanlaste tulekut, sündmust, mida nad ülekõige kartsid. Impreeriumi langus Tolteekide Impeerium kestis 12nda sajandini, kuni see oli hävitatud chitimecide ja teiste ründavate väesalkade poolt
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed...
Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal. Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda
allutamist Hispaania võimule. 33. Kuidas arenes riik Elizabethi ajastul?(4) arenes kiiresti kapitalism, tehti edusamme kultuuri valdkonnas, taastati reformeeritud kirik, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. 34. Millised kaks ususuunda levisid Sotimaal, kes olid eestvedajad?(2) katoliiklus - Mary Stuart kalvinism - John Knox 35. Kirjelda asteekida ühiskonda(5) 36. Mida õpetati asteekida koolides?(3) 37. Millist kirja kasutasid maajad? 38. Milline riigikord oli inkadel? 39. Milline mõju oli eurooplaste vallutustel Ameerikas?(5) 40. Kes oli Ivan IV? Vene tsaaririigi rajaja,isevalistuse looja ja paljude reformide läbiviija 41. Milleks moodustas Ivan IV uue valimisorgani? riigijuhtimise paremaks korraldamiseks 42. Millega sai kuulsaks ülempreester Silvester?(1) silvester on teose "Domostroi" põhiautor 43. Milline oli munk Feodossi Kossoi sisukoht?
Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või
Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Maaja linnade keskustes kõrgusid astmikpüramiidid, valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, mida püstitati oluliste sündmuste tähistamiseks
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks.
Töö koosneb 2 peatükist. 1. peatükk keskendub sokolaadi ajaloole ja alapeatükk 1.1 tutvustab erinevaid sokolaadi sorte. 2. peatükk kirjeldab sokolaadi kasulikkust. Alapeatükis 2.1 saate teada, millised on meie kooli õpilaste eelistatuimad sokolaadid. Mis on selles nii erilist? Milline sokolaad ei maitse? Kas valge sokolaad on ,,õige" sokolaad? Kas see on õpilase lemmik maiustus ja mida söövad nad siis, kui sokolaadi pole käepärast. 1. SOKOLAAD AJALUGU Juba 6.sajandil kasutasid Maajad sokolaadijooki. Neile oli sokolaad igapäevaelus väga tähtsal kohal-seda kasutati tähtsais usurituaalides ja isegi lapsesünnitseremooniates. Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis(http://et.wikipedia
haldamine. Sõjaroimade kohtu USA, Suurbritannia, NSVL alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel Hernán Cortési kohtumisel asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrid, maajad suutsid vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid. 1. Sisseränne. Riigi loomine ja ajalugu. Mehhiko orus Texcoco järve ääres elas pärast tolteekide impeeriumi lagunemist mitmeid erinevaid hõime kes olid rajanud kümneid linnriike. Tähtsaimad neist olid tepaneekide pealinn Atzapotzalco, tshitshimeekide kuninga Xolotli rajatud Texcoco ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end akolhuadeks.
Seletus sellisele nähtusele võib peituda maiade uskumuses, mille kohaselt on olemas 9 allilma ja 13 taevast. Kui 13-päevane nädal oli seotud taevajumalate võimuga, siis 9-päevane (ööne) nädal oli seotud allilma jumalate võimuga. Kuna maaja preestrid kasutasid oma astroloogilistel ennustustel mitte tähti vaid kuupäevi, siis võis 9- päevasel nädalal olla praktiline kasutus allilmajumalate ja taevajumalate ühismõju määramisel inimese saatusele. Kuukalendris kasutasid maajad sünoodilist kuud, mille päevade pikkus varieerus vastavalt selle, kas kuu faasi vahetus langes päevasele või öösisele ajale. Kuukalendri aasta jagunes kaheks poolaastaks, millest kummaski oli kolm 29-päevast ja kolm 30-päevast aastat. Idamaade kalender Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse
nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates
nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates
tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Kokkupõrge ei ole igavene.
Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust
Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli
Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli
- uute alade koloniseerimine, rüüstamine, tapmine, elanike orjastamine - indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hävitamine - uued teadmised maailma kohta (teaduste areng) - tähtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid - tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad - vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus §27 Põlisrahvaste kõrgkultuurid Kesk ja Lõuna Ameerikas 1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad Kus elasid? Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
usund tuhandeid jumalaid nende toiduks peeti inimverd leitud üle 130 000 kolju päritavate tiitlitega ülikkond vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid kõrgelarenenud vaimukultuur riigi ülalpeetavad koolid kutsekoolid ja eliitkoolid piktograafiline kiri rikkalik kirjandus luule, proosa, draamateosed kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas
moseesid, losse ja mausoleume. Neist tuntuim on Tadz Mahal. Indial olid ka sidemed muu maailmaga. Ookeanil käis vilgas merekaubandus, leiti vürtse, tunti ka käsitööliste valmistatud käsitöötooteid, eriti kuldnõusdi ja hõbenõusid. 34) Ameerika vanad kõrgkultuurid Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Kütiti loomi ja püüti kala. Kesk Ameerikasse ja Lõuna Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid
Tööriistad muutusid ilusmaks, kvaliteetsemaks. See omakorda tingis kaubandusarengu. Et asulat paremini kaitsta, siis ehitati linna ümber linnamüür. ( kivist ringmüür ) Teine linnale iseloomulik tunnus oli linnaõigus aadliku antud õigus linnal tegutseda. 2) Ameerika vanad kõrgkultuurid ( 36 ) Ameerikasse jõudsid inimesed umbes 20 000 aastat tagasi. Elati hõimudena. Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid
Ent radikaalsemaid uusplatonismi pooldajaid ei soositud, neid kiusati taga. Spengleri ajaloofilosoofia eristub täielikult Hegeli filosoofiast. Spengler väitis, et on olemas ainult erinevate kultuuride ajalugu. Iga kultuur läbib kolm faasi: sünd, õitseng ja surm. Kultuure on erinevaid, ent kõik kultuurid ei eksisteeri samal ajal. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud: Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me kirjeldame mingi asja sündi, õitsengut, eeldades, et see ei kesta igavesti. Kultuuride puhul on inimestel aga tundmus, et need on igavesed, kuigi ajalugu väidab vastupidist. Samuti väidab ta, et ei ole suuri ajalooetappe, nagu vanaaeg, keskaeg, uusaeg, vaid on kindlad kultuurid. Kultuuriorganismi
Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa. Kreeka keel tõrjus välja kiilkirja ja hieroglüüfid. Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
