keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit. Rääkinud, et mees on raskelt haige ning et teda terveks ravida on vaja mees tema läheduses hoida. Muidu tüdruk ise soovis teda terveks ravida, nii et see läks päris lihtsalt
Etendused toimusid mitte valmiskirjutatud näidendi põhjal, vaid kindlaksmääratud stsenaariumi järgi. Teksti improviseeriti etteantud teema piires, kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Näitleja pidi oskama kasutada kõikvõimalikke oma maskile kohaseid repliike, fraase, monolooge, zeste, koomilisi episoode. Esimest korda astus lavale naine. · Maskid jagunesid kolme rühma: noored armastajad, koomilised vanamehed ja teenrid ehk zannid. Tavaliselt mängis näitleja kogu elu üht osa; ta õppis selle maski eripära peensusteni tundma ja arendas oma näitlejatehnikat pidevalt. Oskused anti edasi õpetajalt õpilasele jäljendamise teel. Igal maskil oli oma kindel kostüüm, väljakujunenud näitlejavõtted ja kõnelaad. Noored armastajad olid küll süzeelises mõttes peategelased, aga laval jäid tavaliselt tahaplaanile. Tähtsam oli tegelaste kamp, kes toimetas nende heaks ja nende ümber.
Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema
Pärast seda kui üks ennustus oli täide läinud, hakkas Macbeth tõsiselt mõtlema kuninga staatusest. Macbeth kirjutas nõidade ennustustest oma naisele. Kui kuningas Duncan otsustab ööbida Macbethide lossis Invernessis, plaanib leedi Macbeth ta mõrva, et trooni oma mehele kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki kuninga ja leedi Macbeth lavastab süüdi magavad kuninga teenrid määrides nad verega kokku. Hommikul saabusid aadlik Lennox ja Fife`i taan Macduff. Macbeth saadab nad kuninga kambrisse, kus Macduff avastab kuninga laiba. Teeseldud vihas tapab Macbeth teenrid ennem kui need saavad oma süütust väita. Kuninga Duncani pojad põgenevad, kartes oma elude pärast, Malcolm Inglismaale ja Donalbain Iirimaale. Aga selline põgenemine muudab nad teiste silmis süüdlasteks ja Macbeth saab trooni endale. Kuid teda jääb painama ennustus Banquo kohta,
Keskajal süüdistati peamiselt õpetatud maage, eriti nekromante, kes kutsusid välja deemoneid, et lasta neil maagia abil enda eest tegutseda. Kuna nad kasutasid kuradi abi, siis nad pidid sõlmima kuradiga lepingu. Sellepärast hakkati neid kutsuma hereetikuteks ehk ususalgajateks.(See tähendab, isik kes on hüljanud kristlikku usu.). 15 sajandil hakkati süüdistama külamaage ehk nõidasid hereetikus. Meessoost maagid kutsusid tavaliselt deemoneid ja nõiad olid saatana teenrid. Nagu James 4 ütles: ,,Nõiad on kõigest saatana teenrid aga nekromandid on tema isandad ja käskijad." Kui nõid ja saatan sõlmisid lepingu, pidi nõid salgama oma usu, tallas jalge alla krutifiksi ning lõpuks risti ta kuradi poolt uuesti. Kuulekuse märgiks tehti nõia kehale märk, mis ei veritse. Sabat Sabat ehk nõidade suur kultuskogunemine. Need toimusid tavaliselt linnast väljas, öösel. Tavaliselt oli asukoht metsas või mäel
lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Arnold Pavlov 10e klass
V. Jannseni eestvedamisel. See polnud ainult Tartu keskne, vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet". Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas ,,Vanemuise" liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250- liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed. Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle ,,kuuõhtutel" lisaks
Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel
Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski.
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
· Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass · Zerlina, tema pruut sopran · Talupojad, teenrid, vaimude hääled koor,ballet · Muusikud don Giovanni lossis orkestri liikmed Sündmustik: · Don Giovanni võrgutab ära donna Anna · Anna isa, komtuur, sureb oma tütre au kaitstes don Giovanni käe läbi · Don Giovanni aitab põgenema Leporello · Nad kohtavad teel don Giovanni vanat armsamat, donna Elvirat, kellele Leporello teeb ülevaate Giovanni viimastest vallutustest
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
diagonaalperspektiivi, kus ruumi piirid mattuvad kaugele hämarusse. Värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedamaid toone läbisegi metalselt helkivate heledate toonidega. Maal mõjub väga rahutult ja on täis liikumist. Peale inimeste on maali ülaosas hõljuvad inglid. Kristus on küll maali keskel, kuid ruumi sügavuses. Töö ei kujuta apostleid stseeni keskmes vaid see on hoopis hõivatud teiste vähetähtsate inimeste poolt nagu naine kandmas toitu ja teenrid korjamas laudadelt nõusid. Aupaiste ümbritseb kõiki jüngreid välja arvatud Juudast, kes põlvitab laua kaugel otsas. Kõige eredam aureol ümbritseb siiski Kristust ennast. Võrreldes Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo da Vinci omaga samal teemal, tuleb selgelt välja, kuidas kunsti stiilid arenesid renessanssi jooksul. Kui da Vinci vaimustav jüngrite emotsioonide kirjeldamisega, lummab meid Tintoretto maali juures tema efektne värvikasutus.
juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk toll...
teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajasid täpselt sellist juttu nagu neile enestele hetkel kasulik oli ja nad ei hoolinud üldse ustavusest. Hamlet oli väga pettunud kogu maailmas. Sellest tuleb ka tema tuntud lause „Olla või mitte olla“. Enesetapp oleks olnud kindlasti kõige lihtsam lahendus, aga Hamlet ei pidanud seda õigeks. Ta ei arvanud, et nii saaks tema probleemid lahendatud. Seega ei sobinud Hamletile ei käega löömine ega enesetapp- need mõlemad võrdusid talle allaandmisega
sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg
kuld sõrmuse. Sally rääkis sellest proua Corney'le, et too siis selle kunagi selle lubaduse täidaks. Corney sai selle sõrmuse pandimajast kätte ja hoidis selle alles ning abiellus Bumblega. (Tagasi Oliveri juurde). Oliver ärkas paar tundi hiljem kraavis ülesse kuuli haavaga ning läks selle maja juurde tagasi mida ta just röövida oli aidanud lootes sealt abi saada. Nad küll aitasid Oliveri kuid tahtsid siiski teda üles anda. Aga Rose proovis Oliveri aidata ning veenis teenrid ümber et ei saa kindel olla et see Oliver oli, sest oli pime. Oliver paranes ning rääkis kõik ära mis oli juhtunud peale härra Brownlowi juurest lahkumist. Selle ajaga oli Brownlow juba ära kolinud Kord kuulis Nancy pealt Fagini ja Sikesi jutuajamist uue plaani üle. Sellepeale jooksis Nancy Rose juurde ning rääkis kõik ära kes ta on ja mida ta oli just kuulnud. Nancy seletas et Monks oli pakkunud raha Faginile kui too teeb Oliverist varga ning siis ta
oma inetust, kui ta amoraalse elustiiliga lõpparve teinud on. Ta avab oma portree, kuid kohkub seda nähes, sest see on muutunud taaskord hoopiski vanemaks. Ta mõistab, et tema ,,eneseohverdus" oli lihtsalt edevus, uudishimu ning soov uute emotsionaalsete kogemuste järele. Leides, et vaid täielik ülestunnistus lunastab ta hinge, otsustab ta hävitada viimase märgi oma vanast elust. Raevus tõstab ta noa, millega tappis ta Basili, ning rebib sellega maali lõhki. Kõlab karje, tema teenrid ärkavad, ning möödujad tänavalt kaasavad ka politsei. Teenrid leiavad Doriani laiba, mida on pussitatud südamesse. Kaunis noormees on järsult vananenud, närtsinud ning õudne. Dorian Gray tuvastatakse vaid tänu sõrmustele tema sõrmedes. Imelisel kombel on aga portree tema kõrval taastanud algse, noorusliku kuju. Tegelased: Dorian Gray kena, kuid nartsissistlik noormees, keda võluvad lord Henry hedonistlikud ideed
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid
Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid · Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. · Ithakale saabub jälle rahu!
teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erinevad kleidid ,mis on küll oma olemuselt suhteliselt lihtsad kuid suursugused. Scarpial on seljas nahkne ja läikiv maani ulatuv mantel-hiljem samasugune pintsak.Peas in meestel kõvakübarad ja põlvpüksid ning kontsakingad.Samuti kannavad Scarpia ja tema teenrid parukaid. Mario Cavaradossil on seljas tagasihoidlikud kesklassi rõivad-kõrged püksid,valge särk ,kõrge säärega saapad ja vest. Piiskop:ametile omased riided koos peakatte ja valitsusskepteriga. Nunnad:ametile omased riided. Valvurid:triibulised põlvpüksid ja jakid,hellebardid ja kiivrid. Lavakujundus Esimeses vaatuses toimus tegevus kirikus.Lava keskel oli pühavee astja,eespool poodium ,millel oli molbert maaliga.Mõlemal pool lava ääres olid pikad maast laeni maalid
kohtab missis Corneyt kellest ta teeb missis Bumble´i. Samal ajal aga on vargakambal kavas olnud Oliver tagasi viia ,kuna ta teab liiga palju. Nancy toob Oliveri tagasi. Oliver sooviks põgeneda tagasi brownlowi juurde ,kuid katse läheb vett vedama. Temalt võetakse nii raamatud kui ka raha. Oliver kaasatakse Sikesi ja Fagini plaanitud öövi ,kus tema ülesandeks on ronida läbi väikese akna ning avada ees uks. Teenrid on aga hääli kuulnud ja Oliver saab tule käigus vigastada. Raamatu lõpus tuleb esile palju infot. Tuleb välja ,et Monks on Oliveri poolvend, Oliver saab suure päranduse. Maal oli Oliveri emast kellesse oli Brownlowi sõber armunud. Mister Brownlow lapsendab Oliveri ning oliver elab edasi jõukalt ning inimeste keskel ,kes temast hoolivad.
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab
Don Curzio, kohtunik (tenor) Antonio, krahvi aednik, Susanna onu (bass) Barbarina, Antonio tütar (sopran) Kaks tütarlast (sopran & alt) Talupojad, külalised, jahimehed, teenrid (koor) Tegevusaeg, koht & kestvus Ooperitegevus toimub absolutismiajal 18.sajandil. Ooper kestab ligikaudu 3 tundi. Ooperitegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevillas.
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ...
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenri...
saamine. Mõnedes Aasia riikides müüakse sõprust. Esimene sõprus, mis ajaloos teada, on babüloonlaste Gildanesi ja Enkidu vahel, aastatest 2000 eKr. See sõprus ei kestnud kaua, kuna oli tegemist väga erinevate inimestega. Antiikaja roomlased kutsusid ilma häbi tundmata kõiki kes on neile kasulik oma sõpradeks. Samamoodi ilma häbita liigitasid oma sõpru kolme liiki: inimesed, keda lastakse oma õuele, inimesed, keda lasti oma majja, inimesed, kelle eest hoolitsevad teenrid. Varasematel aegadel mõnedel polnud mingisugust teist variantigi kui mitte sõbraks saada. Näiteks orjad kes olid pandud teiste inimestega tööd tegema pandud. Nii kaua kui inimesed piirduvad nendega, kellel on võimu, on kasu kasu vastu. Lõuna-Mehhikos ja Ameerika keskosas elavad maiad, kellel on noorte seas eriline suhe sõpruse ja kartuse vahel. Noored maiad tihtipeale isegi ei kõnni üksinda, vaid alati on vähemalt üks kaaslane kaasas, keda siis nimetatakse oma sõbraks
armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule. SADA PÄEVA Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Algas uus sõda
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa. Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster. Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast. Neljandas ja viimases osas, päev peale esimest osa ehk 8. aprill,
vastu võetakse. Mees pajatab enda seiklustest: ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest ning mööda purjetanud sireenide saarest. Lahke faiaakide rahvas toimetab ta päikesetõusul Ithakale, kus Athena mehe kerjuseks muudab. Seejärel kohtab Odysseus enda poega, ühes kellega tapab ta kõik kosilased ning nende poole üle läinud teenrid. „Odüsseia“ on väga sündmusterohke, ning võrreldes enda eelkäijaga ka palju muinasjutulisem ja olustikul põhinevam. Teoses on esindatud mitmed muinaslugudele omased süžeed. On märgitud, et „Odüsseia” viitab iseenesestmõistetaval viisil „Iliasele”, kuid „Ilias” „Odüsseiale” ei viita. Seetõttu võib öelda, et „Odüsseia“ täidab „Iliases“ tühjaks jäänud lüngad. Kui neid kaht teost omavahel võrrelda, siis „Odüsseia“ on silmnähtavalt rahumeelsem
Kunstihoone külastus Kadrioru kunstimuuseum Tundmatu kunstnik - Peeter I 18. Saj esimene pool. Õli lõuend Pilt jäi silma, sest Peeter I poseerib pildid nagu tõeline valitseja. Taustal on näha veel erinevat kulda ja karda, mis näitavad tema rikkust. Franz Christoph Janneck (1703-1761)/Austria - Veenus ja Marss Vulcanuse võrgus. Õli vaskplaadil. Minu arust on tegu toreda pildiga, sest Veenus ja Marss näevad pildid armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline ...
· Maast-madalast sisendati seisuse uhkust ja tulevase elu kangelaslikkust, rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. · Jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks poiss pidi saama ja kellest eeskuju võtma. · Range kontrolli all kehalised ja relva-harjutused · Aluseks rüütli põhioskustele ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele. · Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Kaupmehe kasvatamine Click to edit Master text styles · Õpetati õpipoisimeetodil nagu kõiki teisi keskaegseid seisuseid. Second level Third level · Eriti hinnatud olid taibukus, arvutamisoskus, Fourth level
üheks hellenismi ning kogu ajaloo kaunimaks kujuks. „Sardanapaluse surm“ -on prantsuse kunstniku Eugène Delacroix teos -Maalil on kujutatud sündmust, mis on seotud Assüüria viimase kuninga Sardanapalusega. Kui see moraalselt laostunud ja enesekeskne kuningas kuulis, et ta linna rünnati, siis otsustas vaenlaste kätte sattumise asemel ise oma kõige väärtuslikumad omandid hävitada: tema konkubiinid, orjad ja hobused. Teosel kujutatakse hetke mil ta teenrid tema käsku täidavad ja ta ise istub voodil ja vaatab ükskõikselt mõrvatööd. "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" -on Leonardo da Vinci maal -valmis aastatel 1503–1519 -Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. -Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on
1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal. Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad. Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid.
Sally rääkis sellest proua Corneyle et too siis selle kunagi selle lubaduse täidaks.Corney sai selle sõrmuse pandimajast kätta ja hoidis selle alles ning abiellus Bumblega. (Tagasi Oliveri juurde). Oliver ärkas paar tunid hiljem kraavis ülesse kuuli haavaga ning läks selle maja juurde tagasi mida nad just röövida oli aidanud lootes sealt abi saada. Nad kül aitasid Oliveri kuid tahtsid siiski teda üles-anda. Aga Rose proovis Oliveri aidata ning veenis teenrid ümber et ei saa kindel olla et see Oliver oli, sest pime oli. Oliver paranes ning rääkis kõik ära mis oli juhtunud peale härra Brownlowi juurest lahkumist. Selle ajaga oli küll Brownlow juba ära kolinud Kord kuulis Nancy pealt Fagini ja Sikesi jutuajamist uue plaani üle. Sellepeale jooksis Nancy Rose juurde ning rääkis kõik ära kes ta on ja mida ta oli just kuulnud. Nancy seletas et Monks oli pakkunud
Sally rääkis sellest proua Corneyle et too siis selle kunagi selle lubaduse täidaks.Corney sai selle sõrmuse pandimajast kätta ja hoidis selle alles ning abiellus Bumblega. (Tagasi Oliveri juurde). Oliver ärkas paar tunid hiljem kraavis ülesse kuuli haavaga ning läks selle maja juurde tagasi mida nad just röövida oli aidanud lootes sealt abi saada. Nad kül aitasid Oliveri kuid tahtsid siiski teda üles-anda. Aga Rose proovis Oliveri aidata ning veenis teenrid ümber et ei saa kindel olla et see Oliver oli, sest pime oli. Oliver paranes ning rääkis kõik ära mis oli juhtunud peale härra Brownlowi juurest lahkumist. Selle ajaga oli küll Brownlow juba ära kolinud Kord kuulis Nancy pealt Fagini ja Sikesi jutuajamist uue plaani üle. Sellepeale jooksis Nancy Rose juurde ning rääkis kõik ära kes ta on ja mida ta oli just kuulnud. Nancy seletas et Monks oli pakkunud
tavapäraste objektide arhitektuurilise lihtsuse. Purism kasvas välja kubismist taunides viimase dekoratiivsust. Puristlikus kunstis valitses lihtsus, range matemaatiline kord ja puhtad vormid. Uuriti erinevaid rütme, matemaatilisi kompositsiooni loomise võtteid, "mooduleid". Eesmärgiks oli kogu keskkonna ümberkujundamine vastavalt masinaajastu ideaalidele. Le Corbusier on öelnud:"Mööbliesemed on kui ihuliikmete pikendused ja peavad vastama eelkõige meie vajadustele. Nad on kui teenrid. Hea teener on aga tagasihoidlik, diskreetne ning jätab ümmardatavale tema vabadused. Samas peab üks funktsionaalne mööblitükk olema ka esteetilises mõttes väärtuslik. Elagu hea maitse, mida ülistavad funktsionaalsus, head proportsioonid ja harmoonia." Minimalistlik ja funktsionaalselt alumiiniumist ja kroomitud terastorudest raamidele toetuv mööbel mõjus Euroopa disainimaastikul uue ja värske hingusena.
RÜÜTLIKASVATUS Rüütklikultuur kujunes välja varasel keskajal, juba ristisõdade perioodil levinud niivõrd laialdaselt kogu Euroopas ja tunginud sügavalt ühiskonna igapäevaellu, et muutuks elustiiliks ja seda mitme sajandi jooksul. Rüütlikultuur oli isesugune nähtus, sisu ja vormis ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitmusnormide kogum. Rüütlikultuur oli kindla ja küllalt piiratud inimeste ringi- ülikonna ja õukonna tasandi ideaalide ja käitumisnormide kogum. XII sajadnil sõnastati rüütlikohusute 4 põhimõistet: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi ...
Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka naistele anda ühiskondlik seisund.Mehed,mis sest et revolutsionäärid,pidasid aga õigeks kodanikuks naist,kes vaatab kodus laste järele. Rõivastus. Prantsusmaa mood osutus kogu moeteadlikus maailmas ebatavaliselt mõjukaks. Kuni 1675.a. tegid jõukale rahvale rõivaid teenrid või õmblejad.Pärast seda võtsid töö üle moekavandajad ja rätsepad. Piiratud võimalustega peredes jäi õmblemine majaemanda tööks,kes tegi ka kõik vajalikud voodiriides ja aluspesud ning parandas rõivaid. Naiste rõivastus. 18.saj. kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid,mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunad kuni poolteist meetrini.Pidudel olid panjeed eriti volüümikad,kodus olid need tagasihoidlikumad.
· Väärtustas aadliseisust, tema mooraliks oleks see, et aadliseisust ei saa kellegile peale suruda, kui too ise seda ei sovi. Lodovic/Anichino. · Lodovic oli päritolult aadlipoeg, hiljem sai ametlilt Eganoni teenriks. · Välimuselt oli ta heaväljanägemisega ja tänu sellele võeti ta tööle, kuna see oli nii hea väljanägemisega loodeti, et teised teenrid ka tema pealt õppust võtaksid. · Iseloomult oli armatsev ja hooliv, kohati ka kangekaelne. Seda tõestab ka see, et ta ei oleks loobunud Beatricist isegi kui temal poleks tekkinud tema vastu tundeid. Ta oli südamlik ja näitas seda Beatricile ja see avaldas talle suuret muljet. Preili Beatrice · Päritolult oli ta aadlipreili , ei omanud tööd.
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
Inimene mitte ei oma raha, vaid raha omab inimest. Paljud ärimehed on muutunud kapitalistideks, kelle elu ainsaks eesmärgiks on oma vara paisutada. Niisamuti ka lihttöölised peavad iga päev leiba teenima, et maksta enda võlad ning elada vähegi luksuslikumat elu. Sellist elustiili harrastades ei märgatagi tihti seda, mis on elus kõige olulisem. Nii on ka inglise filosoof Francis Bacon 16. sajandil kirjutanud:" Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?" Eelkõige piirab inimest tema enda olemus. Meid vabadust ahendavad isegi elementaarsed vajadused nagu söömine või joomine. Tihti tööd tehes läheb kõht tühjaks ning näljasena tööd jätkata on raske, isegi väga suure tahtmise korral. Meie tegevusi ja mõtteid kontrollib alateadvus
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Rosencrantz ja Guildenstern Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco kuninga ihukaitseväelased Reynaldo Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid 2) "Hamletit" on nimetatud uusaegseks teoseks, sest peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. Kuidas see väljendub teoses? Hamleti kahtlused väljenduvad teoses läbi paljude olukordade. Näiteks polnud prints alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest isa rahutu hing, kuid seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning kuningas Claudiuse minemajooksmine ja veider
Ta mõistis, et Taruk elas, kuid lavastas enda surma, et Timm kihlveo võidaks. Lisaks sai parunist Timmi eestkostja ja poiss oli tema valvsa pilgu ja kontrolli all iga päev. · Kes on jesiidid ja miks Taruk Timmi nende maale viib? Jesiidid olid kuradikummardajad, kellest enamus elas Mesopotaamia lossis, kus nad pidid tegema erinevaid töid jms, nt pidid nad hoidma korras lossi perfektselt lõigatud puud ja põõsad, pidid olema teenrid jne. Jesiitide auväärne, kuid reeturlik juht oli Selek Bei, kellega Timm kohtus esimest korda, siis kui ta neile lennujaama vastu läks. Selek Bei oli igati om tiitlit väärt, kuid lõpuks sai Timm teada, et tal on Lõuna-Ameerikas privaat armee, millega ta pidi Taruki reetma. Timm oli selle üle rõõmus, et ta ei olnud üksinda Taruki vastu, vaid oli ka teisi, kes teda aitasid. Timm viidi Mesopotaamiasse, et arutada Taruki või firma langust
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema
veendumuste kandjatena kõigest hoolimata ebasümpaatsete killast. Salamahti juhitakse lugeja nende poole. Ta saab suhu maitse elust, mille sisuks on ilusad asjad, meeldiv ajaviide ning mida saadab kõlbeline muretus. Siis aga jahmatab teda Doriani jube kuritegu ja ta leiab tagasitee terve mõistuse juurde. Jõledast elust meeleheitele viiduna, Lööb Dorian noaga kõiki tema patte peegeldavat portreed ja tapab niimoodi iseenda. Teenrid leiavad põrandalt peaaegu tundmatuseni moondunud, närtsinud, kortsus ja eemaltõukava näoga isanda laiba, seinal aga särab vigastamata portree nooruse võrratus ilus.
Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
