Persoonad – mis need on ja milleks neid vaja Persoonad kui tarkvara loomise tööriistad: Määravad, mida tarkvara kui toode peaks tegema ja kuidas välja paistma Pidepunkt Loovad konsensuse ja pühendumise Mõõdavad disaini ja lahenduse efektiivsust Panustavad marketingi Persoonad põhinevad uuringul: päriselu vaatlused etnograafilised intervjuud kontekstuaalsed küsitlused etnograafilised intervjuud Interview where the interaction happens • Avoid a fixed set of questions • Focus on the goal first, tasks second • Avoid making the user a designer • Avoid discussion of technology • Avoid leading questions • Ask for stories, demonstrations and a tour kontekstuaalsed küsitlused Context: interview should take place in the
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis.
Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4
UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed
aastal ette reisi vadjalaste asualale, toonasesse Kattila kihelkonda, ning avaldab peale retke kirjutised "Von den Tschuden" ja "Fortgesetzte Nachricht von den Tschuden". Kattilas viibides kuuleb Trefurt juhuslikult talle seni täiesti tundmatut keelt ning asja kohta lähemalt selgust küsides, saab ta vastuseks, et tegemist on tsuudi keelega (die tschudische). Ülestähendatud keelenäidetest saab selgeks, et Trefurt kuulis Kattilas kindlasti vadja keelt, nii nagu ka hilisemal ajal talletatud etnograafilised materjalid kinnitavad, et esitatud kombekirjeldused käisid just vadjalaste kohta. Nüüdseks on vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid
Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10. Patrilokaalne – abiellunud paar läheb elama mehe sugulaste jurde 11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Nata...
Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü. Ka Vabadussõjas ei tohtinud meie võitlejad külmetada, abiks jälle soojad lambanahksed kasukad! 7 . Kalevlaste Maleva 5. roodu pealikud teevad suitsu puhkehetkel Senno külas Irboska väeliinil 1919. aasta veebruaris. 8 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist. Eesti ala etnograafilised esemed Audru mehe rahvariided ERM-i püsinäitusel. Nahkpüksid eest täispikkuses. 9 Haljala mehe rahvariided ERM-i püsinäitusel. Nahkpüksid eestvaates. Tuletõrjuja kiiver. Nahk. Läänemaa Muuseum 10 Jalanõud Pastlad- kingad, Hiiumaal- vanukad, lõunaeesti murdes- tsuvva
omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nikolai Triik: Aastani 1910 elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa võeti vanadest tantsudest, kuid erinevalt rahvapärimuslikest tantsudest tõi iga uus osa (tuur) kaasa päris uue liikumise. Seni oldi harjutud rahvatantsu ringjoonelise liikumisega, millele nüüd lisandusid erinevad kujundid:
laulda ja ligi 3000 tantsijat suudab ühtses rütmis muru peal tantsu keerutada. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa võeti vanadest tantsudest, kuid erinevalt rahvapärimuslikest tantsudest tõi iga uus osa (tuur) kaasa päris uue liikumise. Seni oldi harjutud rahvatantsu
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise,
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
paljudes maades elavatele Briti Kunigriigi alamatele ja palus neil kirjeldada emotsioonide väljendusi selles kultuuris, kus nad parasjagu elasid. Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on
· Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr
Mõlema loomingus jäi osalt seetõttu esikohale joonistus. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna
keelt sõna-sõnalt; foneetilise järjestuse otsene ülekanne ühest keelest teise kus gramaatika tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed kasutavad sõna ebatäpselt, ehk vales tähenduses. Suhtlemises see ei sega aga hakkab segama mõtlemise tasandil. Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata. Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad. Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead
Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid
õigusteta uustulnukate vahel suurimaks erinevuseks nahavärv, mis saigi põhiliseks tunnuseks inimese paigutamisel ühiskondlikku süsteemi. Tekkis inimese “rassilisest kuuluvusest” lähtuv eeliste süsteem, kus ühe nahavärviga inimestel oli palju rohkem õigusi, kui teistel. Sellist olukorda püüti õigustada ka teaduslikult. Valgustusajal tekkis suundumus viia läbi empiirilisi vaatlusi, analüüsida, klassifitseerida; populaarsust kogusid etnograafilised uurimused. Olemasolevad kogemused ja teadmised rahvastest ja kultuuridest püüti mingisse süsteemi sobitada. Selle tulemusena tekkis seletus, et inimesed ongi juba bioloogilisel tasandil erinevad ja neid erinevusi saab jagada rasside kaupa. Eriti 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses viidi teaduses palju katseid tõestamaks, et rassilised erinevused (nii füüsilised omadused nagu kehakuju, aga ka individuaalsed
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kihnu Referaat Autor:Marek **** Juhendaja: Miki Hiir 2011 Marek Sisukord Kihnu....................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajaloost.................................................................................................................................................4 Varasem ajalugu...............................................................................................................................5 16. sajandist Põhjasõjani.......................................................................................
harmoneeruvat teost, eeskujuks olid vaid kerglased välismaised teosed. Siiski areneb ta looming, mõistagi ka tagasilangustga, kriitilise realismi suunas. Naeruväärselt romantilite tegelaste hulgas esinevad juba tugevad realismielemendid. Pidvalt tugvnes ühiskonnakriitiline joon. Päris hea kunstiline tase. Tähelepanu külamiljöö isel, etnograafilised ja folkloristlikud detailid, psühholoogilised teemad, külarahva keel. Teose lõpposa vajub küll liigsesse sentimentaalsusesse. Psühholoogiline romaan. Konflikt põhineb armastusel. Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembris. Saksamaal olles tihendas ta jällegi suhteid ,,Postimehega", avaldades seal sarja ,,Berliini kirju"
talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi
[3, lk. 221]. See määrab isolatsiooni nad elavad, isolatsioon, mis omakorda aitab säilitada iidse vene kultuuri XVI-XVII sajandil, kaasa arvatud Venemaa riikliku toiduga. Toidukultuur, cooking traditsioonid on hoolikalt kaitstud, kauplus, julgustada oma lapsi nii, et nad saaksid neid järgmisele põlvkonnale. Nii see uuring on oluline silmas kultuuripärandi säilitamise. Lisaks uuring traditsioonilist kööki vanausuliste täidab lüngad uuring kultuuri meie küla ja etnograafilised tunnused üksikute rühmade, eriti vanausuliste elanikkonnast. Hüpotees: selles ajaloolises perioodi retseptid traditsioonilisi toite saab hoida ja edasi põlvest põlve. Uurimisobjekti: pärimuskultuuri vanausulised. Teema teadus - traditsioonilised road küla vanausuliste Kama, teeninud Vene ahi. Kronoloogilises raames uuringu - lõpuks XIX - alguses XXI sajandil. Eesmärk: õppida traditsioonilisi roogasid küla vanausuliste Kama ei tehta vene ahi.
ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis · Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", anonüümne ,,Liivimaa vanem riimkroonika", Hoeneke ,,Liivimaa noorem riikkroonika"
ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“, anonüümne „Liivimaa vanem riimkroonika“, Hoeneke „Liivimaa noorem riikkroonika“
1920.1930. aastatel oli tuntav vene kultuuri sügavam huvi oma rahvaluule vastu. Eriti hästi oli rahvaluule säilinud just Eesti kagupiiri lähedusse jäävas Petseri maakonnas, kust 1920. aastate lõpus kogus rahvapärimust Baseli Ülikooli tuntud folklorist Jelizaveta Mahler. Sel ajal olid populaarsed ka vene pulmade folkloorsed lavastused. Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid. Siinsetest kirjastustest tegelesid sellega Tartu kirjastus "Odamees", Tallinnas "Bibliofiil" ning "Russkaja Kniga" ("Vene Raamat"). Palju oli filosoofilist ja usukirjandust, aga avaldati ka ilukirjandust, kooliõpikuid ja lasteraamatuid. Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja
väed inglastele kapituleerusid, viidi Prantsuse teadusliku ekspeditsiooni leiud, sealhulgas Rosetta kivi, Londonisse. Hindamatute muististe seas on Elgin Marbles, aastal 1816 lord Elginilt ostetud 1801–1803 peamiselt Ateena Akropolilt kogutud marmorskulptuurid, sealhulgas Pheidiase kuulus Parthenoni friis. Olulised on ka keskaja kogud Ilberti kogu (kellad) ning vaaside, gemmide, müntide ja vaselõigete kogud. Etnograafilised kogud sisaldavad palju ainest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. 1808. aastal asutatud gravüüride ja joonistuste kogus on muu hulgas Albrecht Düreri joonistuste album, Rembrandti ja Rubensi töid, üks Giovanni Bellini visandite vihikutest, 20 Michelangelo joonistust, 20 000 J. M. W. Turneri joonistust ja palju kaarte. 3) Moodsa kunsti muuseumid 1. New Yorgi moodsa kunsti muuseum New Yorgi moodsa kunsti muuseum on 1929. aastal New Yorgis asutatud ning
vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka. Vajalik oleks uuritavat kogumit vähendada, kuid nii, et populatsioonist võetud väiksema hulga uurimisel saadud andmed oleksid üldistatavad populatsioonile. Tulemuste usaldatavus kindlustatakse representatiivse, s.o. populatsiooni esindava valimi moodustamisega. Kui
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
Selle kogud ja dokumentatsioon on käsutuses üliõpilastele ja teadustöötajatele nii Madagaskaril kui ka välismaalastele. Muuseum säilitab siseriiklikke arheoloogilisi pärandeid ja samuti taastavad kultuuri- ja arheoloogilisi mälestisi. Muuseum tutvustada oma kogusid üldsusele näituste kaudu. Muuseumi esmane ülesanne on anda parem ülevaade Madagaskari kultuuriloost. Muuseumi 9 hoidlas etnograafilised esemed kõikjalt Madagaskarilt, mis on kogutud muuseumi alates 1960-st. Kõik piirkonnad ja hõimud on esindatud kogumites ning muuseumis üleval. Arhiiv sisaldab umbes 7000 objekti. (Lisa 4.) 3.4. Antananarivo presidendi kohusetäitja Andry Nirina Rajoelina (sündinud 30. mail 1974 Antananarivo) on Madagaskari poliitik, alates 17. märtsist 2009 presidendi kohusetäitja. Ta asus sellele kohale pärast sõjaväelist riigipööret. Rajoelina pärineb keskklassi perest
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Ta proovib anda edasi seda, mida ise näinud või otsestelt tunnistajatelt kuulnud. Thukydides (u 460 - pärast 399 eKr) peateos on 8 raamatust koosnev ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Ta võttis ise sõja algusest osa, kuid hilisemat sõjategevusest sai kõrvalvaatajana jälgida. Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult. Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on ,,Anabaasis" (,,Ülesminek") ja ,,Hellenika". Ta üritab Thokydidese stiili jäljendada, kuid ta pole nii objektiivne ja kaldub pigem Spartat pooldama. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks?
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
( püh Egipt. Kommetele, tavadele, ajaloole ). Thukydides ( u 460 pärast 399 ) ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Pärit Atikalt, sofistide suguvõsast. Võttis ka ise Peloponneose sõjast väejuhina. Kuna ta ise sõjategevusest hiljem osa ei võtnud, sai ta seda kõrvalvaatajana iseloomustada. Koosneb 8-st raamatust, alustab Kreeka varasema ajalooga. Räägib kreeka-pärsia sõdade lõpust. Sõja põhjuseks peab Ateena agressiivset välispoliitikat. Herodotost huvitasid kõik etnograafilised ja usundiloolised detailid, Thukydidesele olid tähtsad sõjatingimused, seaduspärad, eripärad jne, et tema kirjutab ainult tõde, fakte kontrollid vägap õhjalikult, püüdis olla igati objektiivne. Tema teoses eraldi ptk, mis kirjeldavad ajaloo uurimise metoodikat. Nimetatud teda ka 1. poliitikaanalüütikuks. Arvas, et ajaloolane peab kujutama sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid, kuidas nad ka tulevikus aset võivad leida. Arvas, et
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
struktuuri ja sidususe. Hinduismi dekonstrueerimine leiab Indias vastuseisu ka seetõttu, et paljudel sealsetel teadlastel on raske aktsepteerida, et nende kultuuri puudutavaid seisukohti dikteerivad Lääne uurijad. Hinduismi kui iseseisva religiooni põlistamine on olnud nii Indias kui rahvusvahelises praktikas pikk protsess ja selle kuulutamine võõramaalaste loodud eksikujutelmaks ei saaks postkoloniaalses Indias olla kuigi populaarne. India usuelu ja selle etnograafilised kirjeldused on sageli üsna kaugel neist teadmistest, mis on hinduismi kohta esitatud õpi-kutes ja käsiraamatutes. Tundub, et neis kirjeldatud sanskritikeelsel kirjandusel põhinev religioon on Indias olnud vähemuse usk, mis on tugevnenud Lääne uurijate toel, kes on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge. Kuigi tänapäeval on Läänes levinud ettekujutused saavutanud
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine) Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu Esiaeg. Esiaeg kui ajalooperiood: esiaeg ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni
Tekib siiski küsimus teaduslikus plaanis, kas uurija üldse väitis midagi, kui jätab otsad lahti. Zanriline piir hakkab kaduma, kas siis on ikka tegu teadusliku tööga. Loeme siis kui ilusti on kirjutatud, kui on haaravalt kirjutatud on hea uurimus ja kas järeldused on või mitte see polegi nagu tähtis. 13 Loeng 5 Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri-ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi" Etnoloogia ja antropoloogia valdkond, mis määratleb selle teaduse erilisuse. Selle nurgakivi, taolisele uurimisviisile. Eellugu Positivistlik teaduslik maailmavaade. Arvati, et kõik teadus on sama. 19.sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkkondi. Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas
– rahvamuusika, – tants, – kombestik. 4.1 Eellugu 19. saj. estofiilid — suurem huvi eesti rahva vastu. Palju kirjalikke allikaid pärineb ka varasemast ajast. 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad • Novgorodi kroonika 1071 — lõik t˘suudi ennustajast, kes oli arvatavasti Eesti aladel tegutsenud tark. • Läti Hendriku kroonika 1224–1228 • Balthasar Russowi kroonika 1584 • Adam Oleariuse reisikiri 1647 — etnograafilised andmed Eesti ala asukate rõi- vastest, kommetest, religioonist. 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed • August Wilhelm Huppel Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt, 1774–1802, 3 köidet. Põhineb enam kui 100 korrespondendi andmetel. • Johann Christoph Petri, 1762–1851, Eestimaa ja eestlased. 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts Asutatud 1838, eriline tähelepanu rahvaluulel ja usunditel. 4.1
Griault hakkas korraldama välitöid, viis läbi kompleksekspeditsiooni vormis (mitmed eluala esindajad võtavad sellest osa). Tuntud on Dakar-Dijbouti ekspeditsioon, võimalikult paju materjali taheti koguda võrdlevaks uurimuseks (toodi esemeid, fotosid, filmi, märkmeid). Sellest ekspeditsioonist monteeriti kokku mitu filmi. Sattus dogonite juurde Malisse, jäi neid uurima. Film maskidest annab ülevaate esemetest ja rituaalidest, kus neid kasutatakse. Filmid olid tüüpilised etnograafilised (must-valged, ilma helita, montaazi käigus oli lisatud dramaatilisust). Kuigi ta korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ta ise ühe kindla rahva uurimist. Rouch, Bonty ja Sauvyga ambitsioonikas reis aafrikas, mille eesmärgiks oli läbida nigeri jõgi (Guineast kuni suudmeni Nigeerias asuvas deltas). Reisilt ostsid kanuusid, millega kohalikud sõidavad ja ehitasid parvesid. Lootsid, et suudavad oma reisi finantseerida artiklite kirjutamisega, Rouch ostis kaamera ja filmimise käsiraamatu)
Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile.
Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13. sajandi tekstid ütlevad kokku eestlased (estones), aga samas Läti alal tehakse vahet, kes on latgal, semsal? jne. Keskaegne Liivimaa sai alguse liivlaste asualal, nii hakkas nende nimetus kandma kogu Eesti ja Läti ala. Seejuures
loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
