EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 I EV tunnustamine iseseisva riigina Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse. 1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de facto, kuid Eesti saatus pidi otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure Nõukogude Venemaa 1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola. Murrang välisriikide suhtumises saavutati 1921
riigi siseasjana.) Pingelõdvendusajastu tähtsündmuseks oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31. juulil ja 1. augustil 1975. Kohtumisest võttis osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Allkirjastati nn Helsingi lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö ja inimõigused. Lääneriigid tunnustasid sellega NLi ülemvõimu Ida-Euroopas, samal ajal rõhutati hiljem korduvalt, et see ei tähendanud Balti riikide annekteerimise tunnustamist. *Nixoni jõudude tasakaal. Uus USA välispoliitiline suund Võidurelvastumine Kõige olulisemaks relvaks kujuneb strateegiline relv, mis tagaks sõja alustajale võidu. Strateegiline relv koosneb tuumalõhkepeast ja kandurist.1.tuumarakett võeti kasutusele Jaapanis II ms ajal. Hirosima ja Nagasaki. Töötati välja kandur, millega
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe
Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Moliere'i tunnustasid isegi tolleaegsed karmid kriitikud. Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks.
Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati
läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht,et Ida-Saksamaa jookseb rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike
Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände
kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. • 1991. aastal iseseisvus esimesena Sloveenia, millele Serbia vastas kohe sõjaga, kuid sloveenlased suutsid • Seda raevukamalt hakkas Serbia takistama teiste Jugoslaavia osade, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsogovina iseseisvuspüüdlusi. • Puhkes sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastikku etnilises puhastuses ning
Kodusõda algas 1918 mais Volgast Vladivostokini kulgeval raudteel, kus tsehhid-slovakid avaldasid vastupanu enamlastele.Kui Venemaa Saksamaaga rahu sõlmis, lubati korpusel Vladivostoki kaudu lahkuda ja Antanti poolel edasi Saksa vastu sõdida.Saksamaa nõudis korpuse peatamist. Tsehhid avaldasidrelvastatud vastupanu, Tsehhi korpusega ühines punaste vastu kohalik rahvas.Arhangelskis ja Murmanskis maabusid Antanti väed. Lõuna-Venemaal ja Eestis moodustati vene valgete armee. Antanti riigid tunnustasid Venemaa valitsejana admiral Koltsaki, kes juhatas Siberi armeed. Nõukogude Venemaaga sõdisid ka mitmed iseseisvust soovivad riigid, sh ka Eesti. Valgete armeed olid algul edukad, kuid hoolimatu vägivalla ja mõtlematu poliitikaga häälestasid nad vabastatud talurahva enda vastu. Igast ilmakaarest peale tungivad valged ei kooskõlastanud oma tegevust, sest iga kindral tahtis ise Moskvat vallutada, et valitsejaks saada. Punaarmee purustas valged kindralid ükshaaval. Koltsak, Judenits ja
· Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse · värvid ei jälgenda tavalist loodust, vaid on salapärase muimasmaa loomise vahendiks · vastavalt ''Rändav poeet'' ja ''Ophelia'' · 1890. Roosiristlaste ordu salong · tunnustasid imepäraseid ja müstilisi teoseid · sveitslane F. Hodler · juugendlik vorm · ''Päev I'' · ''Öö'' · hollandlane J. Toorop · juugendlik vorm · ''Kolm pruuti'' · A. Böcklin · töötas Saksamaal, kasutas tihti realismilähedast vormi · ''Surnute saar'' · kuulsaim vene sümbolist M. Vrubel · kujutab inimhinge traagikat, isikupärane · mosaiigitaoline värvikäsitlus · ''Istuv deemon'' · belglane J. Ensor
Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad. Eesti Vabariigi parlamendierakonnad: koalitsioon ja opositsioon. Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust? Kas surmanuhtlus on humaanne karistus? Materjal: http://www.hot.ee/luksfil/E/surmanuhtlus.rtf (professor Jüri Saare artikkel)
USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) Osalejad: Saksa LV ja Saksa DV. Põhjus: 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga,
Arvo Pärt Üldiselt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika). Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tallinna Riiklik Konservatoorium (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma heli...
Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal kaldal ja petserimaa idaosas eesti-vene sega asustusega setumaa ühendati eestiga.Eesti ja venemaa tunnustasid üksteist.Eesti vabanes kõikidest kohustustest venemaa ees ja sai 15milj.kuldrubla.sellega maksti sõjavõlgu ja ehitati maj.üles.Venemaa ei täitnud lepingu küiki punkte,tartu ülikooli varasi ei tagstanud.suurem osa kulla ja metalli varudest müüdi maha eesti kaudu,kasulik venemaale.
rahvusvahelise kohtu alla. Esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerimise nõudega. Milliseid järeleandmisi tegid liitlased NSV Liidule? Miks? Nad tunnustasid piire, mis olid 1941.aastal, NSV Liidule tagastati alasid Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kuna pärast Sakasamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid alistumisettepanekud lükati tagasi. Kas see oli sinu arvates õigustatud? Ma ei tea, aga see oli kindel võit Jaapanist jagu saada.
Iseseisvusmanifest • 23. veebruaril Pärnus, Endla teatri rõdul (Maanõukogu liige Hugo Kuusner). • 24. veebruaril Tallinnas. • 25. veebruaril jõudsid Tallinna võõrad väed. Algas üheksa kuud kestnud keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon • 3. märtsil 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. • Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto, sest Antantile oli kasulik kõik, mis kuidagi Saksamaad häiris. Saksa okupatsioon • Eesti Diviis saadeti laiali, • K. Päts pandi vangi, • Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla, • rängad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga, • asjaajamine muudeti saksakeelseks, • saksakeelseks muudeti Tartu ülikool ja gümnaasiumid, • baltisakslaste süvevnev põlgus põlisrahva ja Venemaa vastu. Balti hertsogiriik
kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. · Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi.
pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõja kuulutada ning Lääneriigid tunnustasid NSVL piire 1941.a seisuga. Jalta konverents 1945 Suurbritannia Otsustati pärast sõda jagada USA Saksamaa
aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputsi läbikukkumist ära kasutades saavutasid iseseisvuse kõik liiduvabariigid. NSV Liit lakkas sisuliselt olemast ning lõpetas sama aasta lõpus ka ametlikult oma eksistentsi. Samal aastal juba varem oli laiali saadetud nii Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kui ka Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. Sloveenia Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi.
valitsusjuht Edgar Savisaar 30. märts EKP 20. kongress kuulutatakse välja üleminekuperiood mai taastati EV nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine suvi Ülemnõukogu otsus sätestati, et Eesti ja Venemaa suhted saavad tugineda ainutl Tartu rahulepingule 6. 1991 12. jaanuar Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste leping mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele tunnustati teineteist suveräänsete riikidena 3. märts ennetav referendum ,,Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?’’ 77,8% eestlastest pooldas iseseisvust 13. juuni ,,Omandireformi aluste seadus’’ õigusvastaselt võõrandatud omand tuleb tagastada 19. august augustiputš Gorbatšov koduarestis
Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsakesed tõmbuvad koos kokku, lükates ümber Galeni teooria, et veri liigub ühest vatsakesest teise. Kui Harvey eemaldas töötava südame
ulatuv Balti kett, kus kolme Balti riigi elanikud protesteerisid MRP lepingu tagajärgede vastu. 1990.aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised peale II maailmasõda, Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, kuigi Nõukogude Liidust välja veel otseselt ei astutud. 1991 kuulutati keerulises ja pingelises olukorras välja Eesti Vabariik ning nii Eesti, Läti kui Leedu said oma iseseisvuse taastatud. Eestit tunnustasid kiiresti mitmed välisriigid, kellest esimene oli Island. Maailmas pälvis palju tähelepanu Balti riikide n.ö veretu iseseisvumine ja laulev revolutsioon. Eestlased peaksid olema uhked, et iseseisvus õnnestus taastada inimohvreid toomata ning pealtnäha imelihtsalt. Kindlasti selle aja võtmeisikud olid ja on seisukohal, et kõik nii kergelt ja iseenesest ei toimunud, tuli teha kiiresti väga pinevas olukorras õigeid otsuseid, mille
· demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine · iseseisvuse taastamine Eesti Komitee EKP 20. Kongress Ülemnõukogu Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad Riigipöördekatse Moskvas-augustiputs Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992
kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Mõned tuntumad: · Missa h-moll
organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd
Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28
millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905. aasta novembris asutati Tartus Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Selle eesotsas olid P. Speek, Karl ja Gottlieb Asr, Karl Ruga. Partei põhikiri puudus ja liikmeks võeti kõik soovijad, kes tunnustasid partei programmi. ESDTÜ organisatsioonid loodi üle kogu Eesti ja nende liikmete arv ulatus 10 000-ni. 1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27. novembril tuli Jaan Tõnissoni algatusel Tartus kokku üleeestiline rahvaesindajate koosolek. Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril võeti vastu otsused, mis olid lähedased sotsiaaldemokraatia nõudmistele. Eesmärgiks oli isevalitsuse
Maailm kuhu ma sündisin Minu sündimise ajaks oli Eesti juba iseseisev riik, iseseisvus oli olnud nii edukas, et paljud riigid tunnustasid Eestit iseseisva riigina. Kirjutati alla Eesti - Vene koostöö lepingule. Peaministriks oli Edgar Savisaar ja tema valitsusele avaldati aasta alguses umbusaldust. Umbusaldus läks läbi ja Savisaar astus tagasi. Kokku sai savisaar olla peaminister 22 kuud. Põhjuseks olid vastuolud Valitsuse ja Ülemnõukogu vahel ning majanduse suur langus, mis jagas suure osa inimestest ülirikasteks või väga vaesteks. Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides
kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta *pandi paika piirid *Eesti sai 15mln kuldrubla *NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale *lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises *vangid vabastati *Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad 10. Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed
SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus Helsingis välisministrite Helsingi tippkohtumine. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas. NSVL majandus oli üles ehitatud sõjavarustuse tootmisele
Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis Looming: Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat)
18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept
Piibli kaudu. Kristliku õpetuse sisu kõigile ema keeles 7. Põhjasõda Aeg : 1700-1721 Osapooled : Venemaa, Rootsi, Taani, Poola Põhjused : Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vasti Läänemerel. Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi. Tagajärjed : 29.sept.1710 kirjutati alla Tallina lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Rahva arv vähenes. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemerel. Olulisemad sündmused : 1701 – Narva lahing 1702 – Tartu pommitamine ? 1710 – Tallinna kapitalitsioon 1721 – Uusikaupunki rahuleping 8. Balti erikord – mõiste, tähtsus Rootsi ajal ja Vene tsaaririigi ajal. Baltierikord – Balti kubermangude laieldane autonoomia e. Omavalitsus. Balti erikord kujunes välja Rooti ajal. Vene aja oli kinnistunud
sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid kodanliku ideoloogilise koolitusega. Nad ei mõistnud revolutsiooni, heal juhul tunnustasid seda passiivselt. Esimese maailmasõja kestel ei ilmunud Eestis peaaegu üldse raamatuid ja rahvas oli kirjandusest võõrdunud. Üks suuremaid kirjanduslikke sündmusi oli "Siuru" asutamine 1917 aasta juunis. See aasta oli kirjanduslikult võrdlemisi viljakas. Teemad ei olnud ühiskondlikud, kaldusid pigem müstitsismi. See kirjandus pärines aastatest 1911-1917, kus põhimõtteks oli kujunenud "kunst kunsti pärast", mis oli iseenesest täiesti reaktsiooniline.
08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed 1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias 12.01- Kirjutati alla Eesti ja NSFV riikide vaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise õigust riiklikule iseseisvusele. 13.01- dessantväelased ja KGB erigrupp ALFA vallutasid rahvast ümbritsetud Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone, hukkus 14 inimest. 03.03-toimus ennetav referendum- ennetav rahvaküsitlus iseseisvuse suhtes, Selle vastu oli Eesi Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 välja kuulutatud. Eestlased toetasid iseseisvust. Ka Lätis hääletati. Referendumi küsimus: ,,Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse
2 9. Mis olid Eesti Vabariigi välispoliitika peamised eesmärgid? Kas ja kuidas õnnestus neid saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1. saavutada rahvuslik tunnustus a) 2. veebruar 1920. a Tartu Rahuleping tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti õigust iseseisvusele b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid Koostöö Balti riikidega: a) EestiLäti kaitseliiduleping 1923. aastal
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juulist 1914- 1918. aasta 11.novembrini. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendri...
ümbermaailmareisidest, keeldus tuupimast õppetükke, mis tema meelest vajalikud polnud. Ärksa vaimuga poiss eelistas vene keele raskete sõnade pähe õppimisele ja rehkendamisülesannetesse süvenemisse korraldada igasuguseid vempe, mida ta suunas õpilaste poolt vihatud trotsliku köstri, ehk Julk-Jüri vastu. Teda ei peatanud isegi alandavad karistused, nagu pilliroo kepiga peksa saamine ega nurgas seismine, sest Tootsi jaoks oli tähtis vaid see, et õpilased teda millegi eest tunnustasid ja , et ta köstrile pahameelt sai valmistada. Tootsi kõige tuntumad pahandused olid sauna akna katki laskmine oma püssiga, millest ta teistele palju oli rääkinud ja otsustas seda kõikidele julgetele demonstreerida, Kiire kodus ristimise ajal purju joomine ja grammofoni sisselülitamine ja kõige tipuks veel ka Kiire sauna ilma riieteta jätmine. Selliste tegude pärast oleks iga teine õpilane juba ammu koolist välja
Võitjateks on väikeriigid, kes I maailmasõja järel iseseisvusid, kasutades ära Venemaa nõrkust ja soodsat olukorda. Uusi riike oli üheksa, sealhulgas ka Eesti ja teised Balti riigid. Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema ning võitsid. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, mida kasutasid ära ka enamlased Venemaal ning haarasid võimu, mille tõttu omakorda nõustusid Balti riikide iseseisvusega võitnud suurriigid ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Üldiselt võib kaotajateks lugeda kõik riigid, kes sõjas osalesid ning võitjateks sõjast kõrvale jäänud riigid, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ega kaotanud oma perekonda: isa, poega, meest. Ka sõjast elusana tulnud mehed ei suutnud elada enam normaalset elu, neid peeti kadunud põlvkonnaks. Esimene maailmasõda lõppes Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega.
organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi riike tekkis juurde 8 (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Tekkinud uued rahvusriigid pidid oma iseseisvuse eest võitlema. Suuresti tänu saksamaa lüüasaamisele ja Venemaa nõrkusele, nõustusid Balti riigid iseseisvuse võitnud suurriikidega ning tunnustasid neid, soovimata enamlaste võimu laienemist. Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamis taktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on tegelikult kõik kaotajad. Võitjateks võis tegelikkuses pidada vaid sõjast kõrvale jäänud riike, kes ei saanud tunda sõjakoledusi ega kaotanud oma perekonda.. Esimene maailmasõda lõppes Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega
veebruar 17juuli-2.august 1945 Osavõtjad Lääneriigid Stalin Churchill jaVõitjariigid ja venemaa Roosevelt Otsused Balti riigid läksidEt 1945 keskelIda.preisimaa venemaa alla ehkluuakse ÜRO japõhjaosa lääneriigid liitlased lubasidloovutamine NSV tunnustasid venamaakesk- ja ida-euroopaliidule ning saksa uusi piire maad moskvaelanike meelevalla jätta ningsundevakueerimine pandi paikavõitjatele antud okupatsioonitsoonid territooriumidelt. saksamaal 2. Mis toimus: 1941. a. 14. august Atlandi harta
Pärsia keele lähedased sugulaskeeled on dari ja tadziki keel, mida sageli loetakse pärsia keele variantideks. DareiosI Dareios pärines Ahhemeniidide suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris 521 eKr ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end siseriiklikult kindlustanud, asus ta Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka Mileetose. Lisaks võttis ta ette sõjaretki sküütide ja teiste Mustast merest põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. 512 eKr allutas ta endale aga Traakia, seega ulatusid Pärsia valdused juba Euroopasse. XerxesI
kanti väljapoole Eestit, vähendades enamlaste uue invasiooni ohtu.Vaenlase tõrjumine tõstis rahva silmis Eesti valitsuse mõjukust. Enamlased otsustasid, et parem oleks Eestiga rahu sõlmida, muda üles keerutamine lõpetada. Augustis tegi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti kõrgemad pead jõudsid otsusele, et rahu Venemaaga oli ainuke võimalus aidata kriisis kannatavat riiki. 2. veebruaril 1920 allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika riigipiirid. Sogane vesi oli selginenud, paljastades Eesti riigi. Eestlane, kes on kogu oma teadliku eksiteerimisaja õppinud elama vähesega, ei oska ega võibolla tahagi püüda omariiklust kristallselgest allikast. Mudane oja oma soppide ja käändudega on poliitika ajamiseks kergem viis. Seal saab vaenlase eest peituda, nina välja pista siis kui selleks tarvidus on. Ka saab sealt järsku välja hüpates vaenlast ehmatada.
Rooma 3. Austria keisririik reorganiseeriti 1867 Austria-Ungari keisririigiks (pärast lüüasaamist Preisimaalt 1866 Austria-Preisi sõjas). Mõlemal poolel ühine riigipea, Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas, ühised olid ka välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika 4. Kreeka vabanemine Osmani impeeriumi (Türgi) koosseisust: 1822 iseseisvuse väljakuulutamine Kreeka rahvuskongressi poolt 1830 sõlmisid Venemaa+Preisimaa+Suurbritannia kokkuleppe, millega tunnustasid Kreeka iseseisvust 5. Euroopa nn haige mehe-Türgi/Osmanite impeeriumi pärandi jagamine Balkani (nn ida küsimus) (õpik 146-148). Sellest olid eriti huvitatud Venemaa. Austria-Ungari, Suurbritannia, Prantsusmaa ei soovinud Venemaa mõju Balkanil ja Mustal merel. Ida küsimuse pärast toimus Vene-Türgi sõda: 1853-56 Krimmi sõda 1877-78 Vene-Türgi sõda Lõina-Slaavi riikide/rahvaste teke Türgi võimu alt: 1866 Rumeenia (Doonau vürstiriikidest) 1867 Serbia iseseisvus
riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid. Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV rahvusvahelise tunnustamise küsimus 1918 mai Pr ja Ing tunnustasid Eestit de fakto , lõplik tunnustamine pidi sõltuma I MS tulemustest. 2. Veebr Tartu rahulepinguga tunnustas esimese riigina E-t NV. 1921 tunnustasid Pr, Ing, It, Jaapan, Belgia ja järgnevatel aastatel enamus riike. 1921 sügisel võeti Eesti rahvaste liitu. 2) suhted NV-ga, alates 22st a NL-ga Versaille lepinguga E üks puhverriik. NL maailma rev ideed, seega E pidev sõjaoht. Kulminatsiooniks 1 dets riigipöördekatse
aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputši läbikukkumist ära kasutades saavutasid iseseisvuse kõik liiduvabariigid. NSV Liit lakkas sisuliselt olemast ning lõpetas sama aasta lõpus ka ametlikult oma eksistentsi. Samal aastal juba varem oli laiali saadetud nii Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kui ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sellega
Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi. 1919 kasutusele võeti Eesti mark 1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1924 1. detsember Kommunistide mäss 1925 loodi Kultuurkapital 1928 hakkas kehtima Eesti kroon 1929 Moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit 1930 algab Suur majanduskriis 1932 aug. uue põhiseaduse I rahvahääletus (vastu) 1932-37 Eesti Entsüklopeedia (8 köidet) 1933 juuni uue põhiseaduse II rahvahääletus (vastu) 1933 krooni devalveerimine 35% (J. Tõnisson)
arreteeriti juhtivaid tegelasi. Repressioone viisid läbi relvastatud Punakraadi salgad. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1920. aastatel. Rajati väga demokraatlik riik.Kõik parteid olid lubatud. 1924.a. suruti maha enamlaste riigipöörde katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur oht oli Venemaa poolelt. Sõlmiti Tartu rahu, mis oli Eesti kasuks. Enamus riike tunnustasid Eestit. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1930. aastatel. Majanduskriis jätkus ja süvenes. 1933.a hääletatakse põhiseadus maha. Vapsid tahtsid saada seaduslikult võimule ning teevad uue põhiseaduse. 1934. Märts algas Vaikiv ajastu ning parlament saadetakse laiali ja keelatakse ära. Päts asub võimule. 1936 hakatakse tegema uut põhiseadust, mis sai valmis 1937 ja antakse käiku 1938.a., kus täielik võim on presidendil (K.Pätsil).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
