Direktooriumi ei suudetud kukutada Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõpp · Kui Direktooriumi võim nõrgenes, muutusid rojalistid järjest aktiivsemaks, et taastada monarhia · Napolèon Bonaparte surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse · 1795. sai Napolèonist Pariisi garnisoni ülem ... · Napolèon tahtis aga enamat ja hakkas ette valmistama riigipööret · 9. novembril otsustati, et Direktoorium läheb laiali ja võim jaotatakse 3 konsuli vahel · Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu Napolèon Bonaparte · Ta oli üks kolmest konsulist, kelle vahel jaotati võim peale Direktooriumi laiali saatmist
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras)
Seejärel siirdus Caesar Egiptusesse, kus ta pani Kleopatra troonile. Pärast seda vallutas osa Väike-Aasiat ja tegi sellise kiirusega, et kirjutas sellest "Tulin, nägin, võitsin." Seejärel hävitas ta kahes suures lahingus pompeiaanlased Aafrikas ja Hispaanias. Roomas võeti Caesar kuulsa võitjana suure pidulikkusega vastu. Temale korraldati triumfikäik. Ajad olid segased ja ta pidi ületama kodusõja. Peagi kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Samal ajal pidas ta konsuli ametit ja kasutas rahvatribuuni võimupiire ning tsensori õigusi. Ta oli tegelikult piiramatu ainuvalitseja. Suur osa aristokraatidest polnud sellega rahul ja senati istungi ajal lõid ta pistodaga surnuks. Algasid uued kodusõjad, mis lõppesid Octavianuse võimulepääsemisega.
osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat.Vürst Ras Kassa võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelati orjakaubandus, uued teed ning armee relvastuse moderniseerimine. Keelustati polügaamia. Vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud selle olukorraga rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale, kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba
Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus tühistada senati ja konsuli otsuseid Itaalia alistamine • Miks on oluline aasta 265 eKr? • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • Jaga ja valitse- mida see tähendab? • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; • Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; • Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. Sõjavägi • Leegion – Rooma sõjaväe põhiüksus
Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele. Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et seda ohtu võita, otsustas Senat hääletusel nimetada Cincinnatuse diktaatoriks, mis kujutas endast ajutise
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805
Tagasi Roomasse jõudes võttis Caesar osa paljudest rahvakoosolekutest osa ning teda hakati tundma kui oma jumalat. Kuid Caesar võrdles end Aleksander Suurega ning oli nördinud, et tema sama vanalt polnud nii palju korda saatnud. Caesar üritas võita rahva poolehoidu, ta jagas vaestele leiba, raha ja muid vajalikke asju. Oma poliitilist karjääri algas ta ülempreestri ametist. Siis lõi ta võimu haaramiseks salaliidu, mis hiljem paljastati selle aasta konsuli, oraakel Cicero, poolt. Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks ja mitmeid selle väljendeid kasutatakse tänapäevalgi. Kõige tuntum neist on: "O tempora, o mores", mis tähendab ,,oh aegu, oh kombeid". Caesar määrati Hispaania asevalitsejaks. 60 e. Kr. valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia
Korsika saarel rahvuslasi toetades. Ta konflikt sealse rahvuslaste juhiga sundis teda põgenema mandrile kus ta peagi kutsuti Touloni kindlust piirama. See piiramine näitas Napoleoni sihikindlust ja taktikalisi võimeid mis andsid tõuke ta edasiseks eduks. Nimelt 9. Novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjaväelise riigipöörde. See riigipööre seadustati sunniviisiliselt Viiesajanõukogu dekreediga millega anti võim kolme konsuli kätte kellest üks oli Napoleon. Järgmisena sai Napoleon poolehoiu nii Paavstilt kui ka prantuse rahvalt mistõttu valiti ta ülisuure poolehoiuga eluaegseks konsuliks ning hiljem keisriks. Napoleon suutis näidata tõelist kavalust ja küpsust ning selle pärast oli ta ka nii kiiresti tõusnud suurriigi etteotsa. Minu arvates oli sel hetkel Napoleon I juba oma ajastu suurkuju tõustes nii kiiresti võimule ja ta suutis selle ka kindlustada.
Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest hukati) 1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle järele". 1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk. REVOLUTSIOONI LÕPP Direktooriumpõhines uusrikastele. Napoleonsurus maha suurema mässu Direktooriumi vastu, temast sai garnisoni ülem Pransusmaal. Direktooriumit hakkas valitsema 3 konsolit Napoleon oli üks neist. 1799.a.riigipöörelõpp Revolutsioonil algus Konsuli ajastusele. Hukkunute päritolu 2% 11% Talupojad 28% Töölise 14% Aadlikud Vaimulikud Kõrgharitlased 7% Väikeharitlased 8% Andmed puuduvad
Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik
rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Hiljem kujunes leegionist roomlaste suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit. Peamise löögijõu moodustasid 3000 raskeltrelvastatud jalameest, kes jagunesid allüksusteks: 30 maniipuliks ja 60 tsentuuriaks.
Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Igal leegionil oli nimi ja number, milleks oli leegioni nimekirja kandmise kuupäev. Tuvastatud on ligemale 50 leegioni, kuigi mitte kunagi ei eksisteerinud neid niipalju korraga. Leegionis oli tavaliselt 5000 meest Vabariigi aegadel oli leegionide eluiga lühike. Välja arvatud Legio I kuni Legio IV nime kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53. aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse õde ja Claudiuse tütar. Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vaba Võimule tulek 54. aastal Agrippina hoolitses kõigi kõrgemate võimukandjate soosingu tagamise eest lubas neile hea rahasumma Nero toetamise eest
13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus Absolutism kukutatud, Aadliseisus kaotati, Ühtlustati, tühistati kõik Üldine sõjaväekohustus,
Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres. Rooma vabariik( 510-30 eKr) Muutused valitsemiskorralduses Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku vabariigi. Kuninga poliitiline ja sõjalinevõim jagati kahe konsuli vahel ära. Roomas oli orjanduslik demokraatia. Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt. · Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu) · Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus) · Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus) Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa
pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon
60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud Pannoonias, Traakias, Gallias, Britannias ja Palestiinas. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt. Alates 1
heakskiidu. Keegi ei võinud enam väita, et vabariik oli jumalatu ja paganlik. Paavst saavutas aga selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga. See tõstis meeleolu: meid teatakse, tuntakse kui mõnda suurriiki
Keisririik 1804.aastal avastati Pariisis järjekordne rojalistide vandenõu, mille sihiks oli Napoleon Bonaparte tapmine ja tõkete kõrvaldamine monarhia taastamise teelt. Vandenõu viitas vajadusele luua uuele korrale kindlam alus , mis ei oleks revolutsiooniline, kuid väldiks ka vana korra restauratsiooni. Selle peale korraldas Napoleon ,,igaksjuhuks" referendumi ehk rahvahääletuse. Sel hääletamisel anti Napoleoni vastu veel vähem vastu hääli kui konsuli valimistel. 1804.aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisi Notre Dame`i kirikus 2.12.1804. Selleks puhuks tuli kohale ka Rooma paavst. Tegelikult kroonis Napoleon ennast ise ja sealt sai ta ka nime usurpaator. Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik.
-feodaal süsteemi hävitamine, seisuste kaotamine, eraomandi puutumatus, meetermõõdustiku kasutuselevõtt,rahvustunde kasv, eestlaste ja teiste rahvuste rahvuslik liikumine, valgustusideede levik, hariduse levik. 7) Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19.saj algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse mida on nimetatud ka npoleoni sõdadeks.Ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas.1799 a. Prantsusmaa vabariigi tegelik võim koondus riigipöörde tagajärjel 1.konsuli Napoleoni kätte.Ta alustas ulatuslikke ümberkorraldusi.1804 võeti vastu Napoleoni Tsiviilkoodeks ,mis sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803.a üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega.1806 a. moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eeskostjaks sai Napoleon.Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud napoleoni võimu
kokku kutsusid, mida otsustasid kes meist sinu arvate ei tea seda? 2. Oh ajad, oh kombed! Senat teab, konsul näeb, tema elab ikkagi! Elab? Vähe sellest, ta tuleb isegi senatisse, võtab osa avalikust nõupidamisest ja silmitsedes määrab igaühe meist tapaohvriks. Ent meile, vapradele meestele, näib, et teeme riigi heaks küllalt, kui püüame kõrvale hoida tema märatsemise ja relvade eest. 3. Juba ammugi, Catilina, oleks tulnud sind konsuli käsul surmata, suunata sinu peale see hukatus, mida sa meie vastu sepitsed. 8. Tuleta nüüd minuga koos meelde seda eelviimast ööd! Sa mõistad sedamaid, et mina olen riigi heaolu eest palju terasemalt valvel kui sina ta hukatuse pärast. Ma ütlen, et sa läksid üleeile öösel Sirbimajja ja et sinnasamasse tulid ka väga paljud sellesamajullumeelse kuriteo kaasosalised. Julged sa seda eitada? Miks sa vaikid? Ma
ning Nerot haaras veelkord sama rõõmujoovastus. Kuid siis tabas teda sokk, kui ta ühel ööl joobunult oma naisele raevuka jalahoobi virutas, mille tagajärjel nii laps kui ka ema surid. Varsti hakkas Nero oma armastatud naisele asetäitjat otsima, kelleks osutus Sporus, kes oli üle linna tuntud homoseksuaal. Nero laskis mehe tema enda nõusolekul kastreerida ja soovahetuse ette võtta. Aasta hiljem läksid nad lahku ning 66. aastal abiellus Nero konsuli lese Statilia Messalinaga. Nero lasi endale ehitada amfiteatri Marsi väljakule, kus talle ka ise esineda meeldis. Kuna talle meeldis väga tähelepanu saada ja samas ka võistelda, siis võttis ta osa võistulaulmisest. Nero tahtis auhinna ausalt võita ning askis ennast kõigi teiste võistlejate kombel ametlikult kirja panna, libistades urni sedeli, mille järgi loositi ülesastumise järjekord. Nero sattus iseenda esinemistest niivõrd vaimustusse, et andis ühe etenduse teise järgi
Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid
jakobiinid! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!
üheteistkümne aastaselt sellealaseid õpinguid. Marcusel oli palju õpetajaid. Enne kooliminekut kandis poisi kasvatuse eest hoolt ,,kasvataja", kelle nimi pole säilinud, kuid keda Marcus meenutab tänutundega kui meest, kes õpetas teda hoolega töötama, oma soove ohjes hoidma, oma asjadele keskenduma, kuulujutte eirama ja hoiduma vaimustumast kaarikujuhtidest või gladiaatoritest. 15.aastaselt kihlati ta Hadrianuse soovil Lucius Commoduse, tolleaegse konsuli, tütrega. Väidetavalt oli Hadrianusel plaan, et konsul saab tema pärijaks, aga kuna tolle tervis oli nõrk ja poeg alles väike, siis pärijaks peaks saama Marcus Aurelius. Hadrianuse õe poeg aga tundis, et ta on sünniõigusest ilma jäetud, üritas võimu haarata ja mõiseti surma. 138.aastal oli Hadrianuse tervis juba väga nõrk ning ta teagi teatavks, et kuna taevas oli tema esimese valiku ära võtmud ning tegi oma järeltulija valiku teatavaks
Ta ei jätnud tähele panemata ka teisi eluavaldusi. Nii keelas Caesar ära üleliigse uhkuseajamise, mis oli laialt maad võtnud Rooma jõukamate kodanike juures. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja missugust kallihinnalist rõivast ei tohtinud ta kanda. Ka laskis ta Rooma linna kaunistada suurejooneliste ehitistega ja teostas kalendri paranduse (Juuliuse kalender). Caesar määrati eluaegseks diktaatoriks. Samal ajal pidas ta konsuli ametit ja kasutas rahvatribuuni võimupiire ning tsensori õigusi. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Seetõttu oli Roomas nimepidi vabariik edasi: alale oli jäänud nii senat kui ka rahvakoosolek ja valitsevad ameti-isikud.Tegelikult oli aga Caesar piiramatu ainuvalitseja.
konsulaat. Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu. Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga 1802 esitati rahvale küsimus, kas konsuli amet peks olema eluaegne ja seega nim Napoleon eluaegseks konsuliks. See ei rahuldanud teda ja kõik märgid viisid selleni, et ta peaks ennast kroonima. Ta nimetaski ennast 1804 keisriks ja kuulutas keisririigi. USURPAATOR-illegaalselt võimu haaranud isik. Paljudes riikides ei tunnustatud teda kui ametlikuks keisrit. Selle tulmusena algasid ka uues koalitsioonisõjad ja taheti Napoleonit kukutada , eesotsas Inglismaa.
eesnimesid vahetati antiiksete nimede vastu. e) Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus
päeva jooksul (kiire vana). Tegu oli juba neljanda põhiseadusega alates aastast 1791. Säilis vabariik, seadusandlik võim jaotus mitme asutuse vahel, kuid tegelikult kontrollis seda ikkagi Bonaparte. Täidesaatev võim pidi kuuluma kolmele kümneks aastaks valitud konsulile. Esimene konsul oli Bonaparte ja talle kuulus tegelik võim riigis. Teistel konsulitel oli ainult nõuandev hääl (mää!). Esimese konsuli positsiooni kindlustas ka tema otsustav roll kohalikus halduses. Säilitati revolutsiooniaegne maa jagunemine departemangudeks, mille eesotsas seisvad perfektid määras esimene konsul. Esimese konsulina püüdis Bonaparte saavutada leppimust. Ta kuulutas välja amnestia emigrantidele, et need kodumaale tagasi pöörduksid. Enamik kasutas ka seda võimalust. Leppimust taotles ka 1801 paavstiga sõlmitud konkoraat, millega katoliiklus tunnistati enamiku prantslaste
teadus võlgneb talle meeletult juba ainult egüptoloogia näol. Samal ajal võbises Prantsusmaa eksistents oma savijalgadel, sest sisepoliitiline ebastabiilsus võimendus välispoliitilise ohuga. Just siis ületas Napoleon oma Rubico jõe ja sekkus võbiseva vabariigi poliitikasse, kus olid tähtsad ametikohad saanud endale temale ustavad iskud. Ja kogu võim libises 18. brümääril justkui juhuse tahtel tema ja veel kahe konsuli käes, mis tähistas Napoleoni ajastu algust. On ilmselge, et kogu selle otsustamatuse ja riigi nõrga organiseerimise juures oli loomulik, et tõusis esile karismaatiline isiksus. Napoleonile mängis võimu kätte just seesama poliitiline käärimine, mis vankus kord paremale ja vasakule, kuid järjest enam vana korra taastamise poole. Vabariik oli hukkumas. Jälle võib tõmmata paralleele Caesari Roomaga, kuigi Napoleonil oli trumbiks pisut ebastabiilsem riik. Kuigi Caesar
jaotada Aafrikat. Vürst Ras Kassa (1818-1868) võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Nüüd keelati orjakaubandus, moderniseeriti armee relvastus, keelusti polügaamia ning vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud ümberkorraldustega rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale ning Türgi-vastast koostööd. Algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse. Inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus, mille teatud määral suutis lõpuks saavutada. Yohanis IV (1872-1889). Kuid kokkupõrked toimusid egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Etioopia piirkonna valitseja Shoa kuulutas end Yohanise järel keisriks (Menelik II). Tema ajal oli Etioopias märkimisväärne stabiilsus
Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetersüsteem kehtib tänaseni. Üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli rahvustunde võimas tõus. Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele. §17 Lk. 90 Vähenes omavalitsuse võim ja tugevnes keskvõim. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoléon Bonaparte´i kätte. 1804 kuulutas Senat ta Prantsuse keisriks e. Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Sõna "vabariik" kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi.
Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (18111832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. 1821. aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 2 3. Napoleoni sõjad Napoleoni sõjad on üldnimetus Prantsumaa konsuli ja valitseja Napoleon I poolt ajavahemikul 1793 kuni 1814 peetud sõjalistele kampaaniatele. · kuningriik. I sõda Napoleoni vastu, aastatel 1793-1797. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania, Sardiinia. · 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse · II sõda Napoleoni vastu, aastatel 1797-1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa
· 21.jaanuar 1793 hukati giljotiini all Louis XVI · 1795 toimusid zerminaali, preriaali ja rojalistide vandemjääri ülestõusud · märts 1796 algas Napoleoni sissetung Itaaliasse · september 1797 toimus 18. fruktidoori riigipööre · juuli 1798 Prantsuse väed tungisid Egiptusesse · 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks 7. Vasta küsimustele: 1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted
sellega ka nende maksukohustused. Samuti jagas ta kodanikud vara, elukoha ja sünnipära alusel sadakondadesse ja hõimudesse. Tsensor nimetas ja tagandas senaatorid ja ratsanikud. Ühtlasi oli tsensoril õigus karistada kodanikke mitmesuguste halbade kommete eest nii häbistamise, hääleõiguse piiramise kui ka maksude suurendamisega. Samuti rentis tsensor välja rahva vara ja juhtis infrastruktuuriprojektide rajamist. Diktaator ..piiramatu võimuga, määrati ametisse konsuli ja senati poolt kriisi olukordades kuni kuueks kuuks. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma tegude eest vastust andma Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Imperaator ladina keeles käskija.Tiitel mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal ,hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ÜL 6 Selgita kirjalikult: 1) milline oli Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks
nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas germaani väepealik Odoaker tollase Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks, ja ei tunnistanud Ida-Rooma kesrit kui riigipead. See südmus märgib nii Lääne-Rooma kui ka vanaaja lõppu. Rooma sõjavägi Leegioni ülesehitus Vabariigi ajal moodustati leegionid vastavalt vajadusele, välja arvatud I kuni IV leegion, mis olid konsulite leegionid (kaks leegionit konsuli kohta). Varajases vabariigis koosnes leegion tavaliselt 4200 jalamehest ning 300 ratsanikust, seega kokku 4500 meest. Jalavägi jagunes veel kergeks (umbes 1200 meest) ning raskeks jalaväeks (umbes 3000 meest). Esimeses liinis võitlesid kõige nooremad, vähe kogenud sõdurid, hastati (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad teiseks liiniks). Teises liinis võitlesid kogenenumad (hilistes kahekümnendates, varajastes kolmekümnendates) mehed, principes (enne ümberkorraldusi 4
Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Leegion - roomlaste peamine väeüksus ca 5000 meest, keda juhtis konsul Konsul - Ülesanne: juhtida sõjaväge (leegioni väejuht). Valiti rahvakoosolekul suursuguste roomlaste seast 1 aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Via Appia - e. Appiuse tee oli kuulsaim tee, ühendas Roomat Capuaga, nime sai konsuli järgi, kes tee ehitust korraldas KODUSÕJAD ROOMA RIIGIS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: proletaarlane -e. tööline palgasõdur - talupoegade vähesuse tõttu hakkas Rooma sõjavägi koosnema palgasõduritest e. vabatahtlikest elukutselistest sõduritest. kodusõda - palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas.
linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Sotsiaalne etikett: Fikseeris sotsiaalsed suhted mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed Napoleoni ajajärk 1799-1815 18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus
jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"), koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma, senat: säilis, vähenesid senaatorite õigused ja kohustused, pax Romana, võimsuse haripunkt Traianuse ajal (98-117), Daakia (Rumeenia) vallutamine, ius Romanus - Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3
Preesensi partitsiip võib kuuluda ka öeldise (predikaadi) juurde ja väljendada tegevust, mis toimub samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des-vormiga. Nt: vir amns omnia vincit (`mees võidab armastades kõik'); studisus sedet scrbns et legns (`õpilane istub lugedes ja kirjutades'). Kui lauses puudub substantiiv, võib preesensi partitsiipi tõlkida ka tegijanimega. Nt: rti cnsulis audients mvit (`konsuli kõne liigutas kuulajaid'). Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist. Nt: canis ltrns nn mordet (`haukuv e haukuja koer ei hammusta'). Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse. Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis
maatüki. Kujuned palgasõjavägi, kes oli ennekõike ustav väepealikule) Kodusõdade põhjused ja tagajärjed: Põhjusteks on sõjaväereform väejuhtide esiletõus võimuvahetused Tagajärjeks oli Rooma riigi lõpp... Varane keisririik: Valitsemiskorraldus: Riik oli ametlikult endist viisi res publica. Valitsejat nimetati princeps, tõlkes esimene. Oli ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Ta koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid. Igal aastal seati siiski ametisse magistraadid ja senat pidas korrapäraselt oma istungeid. Senaatoriseisus hakkas laienema, keisrid hakkasid senaatoriteks määrama esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraate. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse.
· Hanbury Williams oli saadetud Venemaale eesmärgiga uuendada algselt 1742 aastal sõlmitud lepingut, mil Venemaa oli lubanud toetada kullamaksete vastu Inglismaad mistahes kontinentaalses sõjas. Keisrinna ja Peeter ei tahtnud sellest suurt midagi kuulda, seetõttu leidis Hanbury väljundi Katariina näol. · Selle tarbeks oli Inglismaa toetuse najal hakatud Katariinale ka raha laenama ja andma. Talle avati eraldi krediidikonto Inglise konsuli juures. Katariina teadis sellega seotud ohte, kuid nii tegi Venemaal terve õukond. Diplomaatiline maavärin · Kui Friedrich II kuulis, et Venemaa- Inglismaa lepet kavatsetakse uuendada, sõlmis ta Inglismaaga kohe eraldi leppe, milles lubas Hannoveri kuurvürstkonnast eemale hoida ning toetada üksteist sõjas. Varem oli Friedrich sellisest leppest keeldunud. · Allians Preisimaaga läks Inglismaale maksma liidu Austriaga ning Vene leppe uuendamise
htm 24 M, Pärna. Op cit. 25 Ibid 13 Kuninga ärasaatmisega ei saavutanud riik hetkega demokraatlikkust - see kujunes aegamööda. Muudatused hakkasid toimuma peale plebeide ülestõusmist ja ähvardust linnast lahkuda või ähvardust loobuda riigikaitsest. Peale seda said nad endale õigused, mis olid ainult patriitsidel. Nendeks olid näiteks õigus abielluda patriitsiga, millega kadus sakraalne takistus pidada riigiametit ning said ühe konsuli koha. Tähtsaim reform lihtrahva jaoks oli Rogationes Liciniac Sextiae,millega alandati maksusid, kustutati võlad, anti plebeidele maad ja anti õigus valida üks konsul enda hulgast. Sama reformiga said plebeid õiguse pääseda preetori ametisse ja aastal 350 eKr valiti üks tsensor plebeide seast. Plebeide rahavakoosolekud saavad üldise jõu ning 200 aastaga said nad endale pea samaväärsed õigused patriitsidega.26
Hirmutati, et sellist asja enam ei korduks. · Reserv (lk 386) tagavara, varu. · Kvestororid (lk 394) Vana-Rooma riigiametnikud. Ühed neist valitsesid riigikassat, teised saatsid väejuhti sõjakäigul ja nende hoole all oli sõjaväekassa. · Tartaros (lk 394) kreeklaste uskumuste kohaselt sünge kuristik allmaailmas, kus piinlesid patused. · Preetor (lk 394) oli konsuli järel teine kõrgem riigiametnik Vana-Roomas. Temal lasusid kohtunikukohused; samuti asendas preetor konsulit viimase äraolekul. XXI peatükk Spartacus Lukaanias. Linnupüüdja, kes sattus võrku Artorix palus Mirzalt, et too avaldaks oma saladuse talle, miks ei saa nad koos olla. Artorixi sõnad tulid südamest; neis oli nii palju tundmust ja niisugune jõud, et Mirza tundis ennast võidetuna, murtuna, võlutuna
Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega ja kuulutas välja majandusblokaadi. Saksamaal tehti suuri muutuseid võimsuses ja ühiskonnas ja 1807 aastal sõlmis Napoleon Venemaaga Tilsiti misjärel oli Prantsusmaa oma võimuse tipul. 17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aastal peale riigipööret jäi Prantsusmaa vabariigiks, võim koondus konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte.1804. aastal võeti vastu Napoleoni ''Tsiviilkoodeks'', mis tegi kõik inimesed võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806. aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul
harjunud olema, tavatsema (eriti perf.) corn, s n sarv cnsutd, dinis f harjumus, komme, tava, corpus, poris n keha; kere; tervik, kogu(m); pruuk kogumik cnsul, ulis m (lüh. cos. ja pl. coss.) konsul corrump, rp, ruptum, ere purustama, (Rooma vabariigi kahe kõrgeima ametniku hävitama; (ära) rikkuma nimetus) cot(t)d- = quot(t)d- cnsulris, e konsuli-, konsulaar-; subst. crber, bra, brum tihe; arvukas; (tulvil) täis; cnsulris, is m endine konsul sage cnsultus, s m konsuliamet; konsuli crd, did, ditum, ere usaldama; uskuma; valitsusaeg, konsulaat (kellelegi v millelegi) lootma (c. dat.) cnsul, sulu, sultum, ere nõu küsima v cre, v, tum, re looma; sigitama, pidama; tegutsema, toimima; muretsema, sünnitama; (riigiametnikke) valima
magistraadid. Kuruulsetel oli õigus erilistele ametitoolidele (Sella curulis vankri tool). Magistraate oli ühes ametis vähemalt kaks. Esimese kuruulsete magistraatide ameti moodustavad konsulid. Konsulid valiti rahvakoosolekul igal aastal. Alates 4saj eKr võisid konsulid olla ka plebeid. Vabariigi ajajärgul olid konsulid need kes kutsusid kokku senati koosolekuid ja juhatasid neid, kontrollisid senati otsuste täitmist ja sõjaajal juhtisid ka sõjategevust. Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli võimutunnusteks olid purpuri värvi tooga ja elevandi luust ____ . Konsuleid saatsid 12 liktorit, kes olid ka konsulite ____ , nende tunnuseks oli nahast ____ ja kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates
X. Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud. 3.IUS CIVILE Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium. Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele. Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks. Neile kuulus ius aexilii- oma vaheleastumisega kaitsesid nad rahva liikmeid magistraatide mitteõiguspäraste abinõude eest. Nad võisid kokku
annaabi.ee 
