kuulus kogu võim neile, hiljem oli vaid aunimi Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes
Väljaku ehitamine kulges siiski väga aeglaselt ning lõpuks jäi Michelangelo kontseptsiooni tesostamine teiste, hilisemate arhitektide ülesandeks, Täielikult valmis Kapitooliumi väljak alles 17. sajandil. Septiumius Severuse võidukaar See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine').
järeltulijatele, nendele kuulus võimutäius. SARNASUSED: Kodanikud, osaledid rahvakoosolekul, pidid Rooma armees teenima 11. Millised muutused toimusid ühiskonnas vabariigi perioodil? Linna elanikude arv kasvas Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid orjad 12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? Linnastumine Rahvakoosoleku proletariseerimine Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid
Võim personaalne. Pärast Aleksander Suure surma impeerium lagunes. Hiljem tundi Aleksander Suurt kui maailmavallutajat, temast sai imperiaalse võimu sümbol. 2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik
Tsensor ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile.
Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile.
Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile.
puhtust, pidi olema füüsiliselt terve ja karskete eluviisidega. o Jumalad-12 Olümpose jumalat Vana-Rooma · Põhiperioodid o I varane periood - II aastatuhandel eKr itaalikute sisseränne Apenniini o Poolsaarele, 1000 eKr - asula tulevase Rooma kohal, 900 eKr rauaaeg - Villanova kultuur o 8.-5. saj. eKr etruski linnriikide õitseaeg o 753-509 eKr Kuningate aeg o 509-133 eKr Rooma Vabariik (SPQR), Puunia sõjad 264-146 eKr, 133- 30 eKr - kodusõdade aeg o 30eKr-235 Varane Keisririik o 235-284 Sõdurkeisrite ajajärk (ka segaduste aeg) o 284-476 Hiline Keisririik, lõppes Lääne-Rooma lagunemisega · Looduslikud olud ja rahvad o Loodus - suhteliselt tasane -> sobiv põlluharimiseks, rannajoon vähem liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks
valmiskomponentide kasutamist ja koodi automaatset genereerimist. Valemi adekvaatne rakendamine on suhteliselt keeruline, kuna erinevad elemendid on omavahel keerulises sõltuvuses: näiteks uute tarkvaraarendusvahendite ja tehnoloogiate efektiivne kasutamine toob kaasa ka programmi mahu vähenemise. Momendil on kasutuses umbes 50 erinevat tarkvara kuluarvutusvahendit, tuntumateks COCOMO, CHECKPOINT, ESTIMACS, knowledgePlan, Price-S, ProQMS, SEER, SLIM, SOFTCOST, SPQR/20. Kuluarvestusele on pühendatud ka veebilehti (vt näiteks www.jsc.nasa.gov/bu2). Mudeli valikul ja rakendamisel peab arvestama terve rea asjaoludega: · Kuigi koodiridade arv on mahu mõõduna lihtne, tervel real juhtudel ei ole see adekvaatne, eriti objekt-orinteeritud programmeerimise korral; funktsioonide arvu kasutamise eeliseks on selle sõltumatus kasutatavatest tehnoloogiatest. Loodud on isegi vastav ühendus (The International Function Point User Group)
sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium – tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR – Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda gloria nimel – Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui
Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava enesekaitse kohta samuti kompromiss: me pole kohustatud ootama esimest lööki. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Ideoloogia vabariiklik valitseb endiselt rahvas. SPQR Rooma senat ja rahvas. 3.sajandiks eKr oli Rooma impeerium suutnud alistada kogu Apenniini poolsaare, Hispaania, Prantsusmaa, lisaks Põhja-Aafrika jne. Pärats kristust alad laienesid veelgi nt Inglismaa. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Paavst. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele. Religioosne argument: ristiusu levitamine
teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma impeerium oli mõeldud olema vabariiklik, mitte monarhistlik. See oli ,,Rooma rahva impeerium" - lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus'. Selline ideoloogia oli mudeliks hilisematele võimuvormidele, näiteks USA Kapitooliumile. Tegelikeks valitsejateks olid siiski keisrid. Rooma keisririik (printsipiaat) oli militaarriik, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Samas ei püsinud riik vaid relvade jõul. Ideoloogia alustaladeks olid ka: · Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus
struktuurid. Riik lagunes pärast Aleksandri surma ning tekkis hellenistlike kuningriikide süsteem. Aleksander Suurest sai 1. ,,maailmavallutaja" - imperiaalse võimu sümbol. Rooma impeerium Rooma saavutas palju, millest Aleksander ainult unistada jõudis. Rooma sai mudeliks hilisematele impeeriumitele. Isegi USA Senat, Kapitoolium. Rooma : ideoloogia poolest vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. SPQR Rooma senat ja rahvas. Alates Augustusest tegelikult Rooma ei olnud enam vabariik, sest keisril oli väga suur võim. 272 eKr Rooma linnriik oli suutnud enda kätte haarata terve Apenniini poolsaar, seejärel Sitsiilia ja Kartaago. Kuni 1.saj eKr-suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänsutest. 1. saj pKr Inglismaa, Armeenia, Mesopotaamia. Tiitlite pärandumine. Rooma: Caesar dictator perpetuus Octavianus 27 eKr Imperaator Augustus
· Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas · Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium: Saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia) Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia, Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3
sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 56. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda au (gloria) nimel Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui
Ühendas kõik alad suhteliselt stabiilseks ja edukalt toimivaks tervikuks. Tsivilisatsioon kanti üle üle riigi osade, tehnilised saavutused (teedeehitus, amfiteatrid jmt). Pikk aega oli rahumeelne. Rooma võttis väiksemad linnad või riigid oma kaitse alla ja rajas kaitsevalle barbarite vastu. · Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" · Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' (Rooma senat ja rahvas) Tiitlite pärandumine · Rooma: · Caesar (100/102 eKr-44 eKr) 48 "dictator perpetuus", "pater patriae" (alaline diktaator; isamaa isa). Need tiitlid võttis üle · Octavianus 27 eKr Imperator Augustus · Saksa-Rooma keisririik 9621806 (Sacrum imperium romanorum): · Otto I keiser 982 "Romanorum imperator augustus" nagu vahepeal polekski
Filosoofia koolkonnad olid ikka Ateena kesksed. Väljapool kujunes Alexandria oma raamatukogu ja muusade templiga. Teine kultuurikeskus oli Pergamon Rahvakultuur ja religioon. Saadi suuri mõjutusi idamaadest, hakati jumalaid samastama. Mäejumalanna Kybele ja Isis, keda hakati väga austama, võeti üle. See levis ka Rooma. Rooma keskmine vabariik Rooma aristokraatia ülemvõimu aeg, nobiliteedile kuulus võim. Ametlik nimetus oli Rooma senat ja rahvas- Senactus Populus que Romanus ehk SPQR, teine termin oli Res pulica ehk avalikud asjad Rooma oli jätkuvalt sel ajal linnriik. Ta valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Divide et impera. Iga leping oli erinev tingimuste suhtes, arvestades kohalikke olusid ja pannes liitlased erinevasse vahekorda Roomaga, seega oli raskem kokku tulla ja vastu hakata. Liitlased olid autonoomsed, oma riigikordadega. Roomlased ei sekkunud siseasjadesse, aga nende sümpaatiad olid aristokraatlikud. Kriitilistes oludes
Isis, kellest sai kõige austatum kreeka jumalus. Kõik need kultused levisid ka roomas. Rooma keskmine vabariik 264 (Puunia)- 133 lõpp(Pergamoni riik langes roomlaste võimu all ja vallutati ka vendade Gtacchuste poolt lõhkusid poliitilise stabiilsuse) Ajajärk mil roomlased võitlesid Kartaagoga, alistas selle ja alistasid ka Kreeka. Rooma aristokraatia hiigelaeg, kui ülemvõim koosnes nobiliteedidle ( Patriitsid ja plebeid) Rooma riigi ametlik nimetus oli Senatus Popmulusque Romanus (SPQR) – Senat ja rooma rahvas. Teine rermin oli res publica- käis avaliku sfääri kohta. ( Vabariigi tähenduses) Riik Toimis: Rooma oli jätkuvalt linnriik, mis valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Liitlastega sõlmiti liidulepped kõikide liitlastega erladi ja erinevate tingimustega , arvestades kohalike oludega. Poliitika mida nim Jaga ja valitse – divide et impera. Otstarbekas, kohalike olude mõistmine ja pani
annaabi.ee 
