kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil.
Essee Kirjandus looming või äri? Kirjandus on kirjutamise kunst. Alguse sai see Sumeri eeposest ,,Gilgamesh", mis kirjutati umbes 2700. a. eKr. kaheteistkümnele tahvlile. ,,Gilgamesh" räägib suuresti eesmärgist igavesele elule, kuid praeguse ajastu inimesed on millegi hoopis muu järel. Juba sellest faktist lähtudes leiame, et rahvaste eesmärgid elus on aja jooksul muutunud. Teades, et kirjanduse arvatavasti esimene teos oli eepos, siis suure tõenäosusega seda äri eesmärgil ei tehtud. Aja jooksul on inimeste mõttemaailmades niimõndagi muutunud. Mitmed kirjanikud tegelevad oma ,,hobiga" just raha pärast. Kuid ka selleks peab olema oskus kirjutada ning oma teos müüma panna. Selleks, et loomingut müüma panna, peab olema kindlasti palju näinud ning kogenud kirjutaja. Nad avardavad nii enda kui ka lugejate silmaringi, samas teenides elatist. Seega inimestel,...
Sumerite leiutised Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsamad on ratas ja vanker. Nad on ka leiutanud kiilkirja. Sumerite kiilkiri. Esimesed linnaehitajad ·Niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad ·Ratta ja vankri leiutajad (sh potikeder) ·Adra leiutajad ·Kiilkirja leiutatud ·Mõõdu- ja kaaluühikud ·Vanimad koolid ·Vanimad raamatukogud ·Vanim eepos ,,Gilgamesh" ·Kümnend- ja kuuekümnendsüsteemi leiutajad, oskasid ka liita-lahutada, korrutada- jagada. Mari-Liis Karu 6.klass ,, Sumerite leiutised".
Essee Eepose tähtsus rahvusele ,,Karutapja" näite alusel. Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri ,,Gilgamesh"(esimene eepos), Lätil ,,Karutapja", Eestil ,,Kalevipoeg", Kreekal ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", Prantsusmaal ,,Rolandi laul" jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. ...
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See...
ehituskunstis. Valgest marmorist naise pea- Naise pea Varkast(araabi keeles), varane inimnäo kujutis, välja on voolitud harmoonilised näojooned. Kokku kasvanud kulmud- võimalik tõene tunnus sumeri inimestel. Oli värvitud. Alabastervaas relieefidega ohvriandide jaoks. Jumal Anu kultus. Gilgamesh- esimene Uruki valitseja Varased sumeri dünastiad 2900-2400 e.Kr. Sumerite matemaatika, metallurgia, astronoomia, ratasvanker, kiilkirja lõplik välja arenemine. Potikeder. Pandi kirja Gilgamesh Larsa, Umma, Ubaid, Eridu, Lagaš, Mari Ninursagi(sõjajumalanna) templi friisid Ubaidis. (lubjakivi, kiltkivi, bituumen) Templis toimusid pidustused, seal töötasid preestrid ning õpetati inimestele kirja jne. Härg- pühaloom polükroomiline. Templi sammas Ubaidist- värvilised kivid, tokarbid jne läbiv mosaiik. Kivid on kleebitud vaskplaatidele, mis olid kinnitatud puu sisule. Anzu-lind hirvedega Ubaidist. Koonutatud vask puitalusel
Pinnas oli soine, püsivat ehitusmaterjali polnud. Peamine oli savi. Selle tõttu, et on kiirelt lagunev, ei ole eriti enam olemas. Skulptuur: Naramsini võidutseb. Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid, peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käedjalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed. Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse. GILGAMESH. § 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst. VanaBabüloonia. UusBabüloonia. 18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr maailma vanim seadustekogu linn taastati, oli ümbritsetud 2x Hammurapi koodeks müüriga ei ole midagi järel, tehti maa jumalanna Istari peaväravast edasi tasa assüürlaste poolt protsessioonitänavale. Pidulik
Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed. Kirjamärke tehti pilliroost pulgaga pehmesse savisse, hiljem põletati tahvel et savi kivistuks. Näide Gilgamesh. Rullraamat (al 2500 eKr) see valmistati Egiptuses nii, et lõigati papüürusest õhukesed ribad, pandi need risti kokku, tambiti, liimiti, kuivatati ning liimiti uuesti. Kuivamisel hakkas papüürus äärtest rulluma, ning seega oligi selle iseloomulik olek rullides. Alguses oli papüürus valge, hiljem muutus kollakaks. Sellele kirjutati tindiga. Papüürus ei kasva enam seal. Lisaks rullraamatu valmistamisele pressiti papüürusest ka mahla, mida joodi, ning selle
Allilma ettekujutus suht puudus, sest sellele ei pööratud tähelepanu, kuna sealt midagi eriti ei loodetud. Kõike hea ja halb saadakse kätte siin ilmas, jumalate karistus saadakse enne surma või järglased saavad nahutada. Suht trööstitu koht, keegi ei taha sinna minna. Jõgi, mis tuleb paadiga ületada, aga mõnikord võisid allilma esemed läbi maa kukkuda. Inimesed on kaetud tiibadega? Allilmas on olemas samas ka mingi kohtumõistmine, aga pole teada, mis on selle tagajärg. Gilgamesh on allilma kohtumõistja. On teada, et kuningatele oli ikka mingi parem saatus seal ette määratud (Uri III dünastia). Allilma jumal oli Nergal, surm ja tõbi ja tema kaaslane oli Ereskigal. Maailmaloomine. Oli mitmeid ettekujutusi, aga kõige kuulsam on Babüloonia maailmaloomise müüt ("Enuma elis" tõlkes siis kui kõrgel üleval). Lugu on sellest, kuidas peajumal kehtestab korra ürgsete kaosejumalate üle. Peajumal oli seal Marduk (kui Babüloonia peajumal)
reveal important questions in the plot. Allies do many mundane tasks but also serve the important function of humanizing the heroes, adding extra dimensions to their personalities, or challenging them to be more open and balanced. From the dawn of storytelling, heroes have been paired with friendly figures who fight at their sides, advise and warn them, and sometimes challenge them. In one of the first great stories ever recorded, the tale of Gilgamesh, the Babylonian hero-king is linked by the gods with a mighty wild man of the forest, Enkidu, who at first mistrusts and opposes him, but soon wins his respect and becomes his trusted Ally. Hercules had a valuable ally in his charioteer Iolaus, an O l y m p i c champion who cauterized the necks of the H y d r a to keep the heads from growing back after Hercules knocked them off with his club. 71
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
