Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teis...
Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele.
Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 1) täielik ustavus isandale ehk senjöörile 2) julgus, ausus ja sõnapidamine (=rüütellikkus) 3) truu teenimine ja vaprus sõjas
Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel
vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma
Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga. (London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500) enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14
tundis elutüdimust. Teda jälitati ja laimati. Põgeneb Kaukasuse mägedesse. Ta loodab seal leida seda õnne ja vabadust, mida Venemaal ei saanud. Kui ärkab, on ta küljes ahelad ta on ori. Tserkessid on ta vangi võtnud. Tal on suur isu põgeneda tagasi kodumaale. Teine liin on armastuse liin. Noor ilus tserkessitar armub mehesse. Ühelt poolt armastab teda aga teisalt on see Venelane tema rahva vang. Armastus võidab ja tserkessitar aitab tal põgeneda. Aga kuna tserkessitaril on aukoodeks, siis ta saab aru, et on väga rängalt eksinud rahva vastu ja uputab ennast seejärel, sest ta on reetnud oma rahva. Puskin armus Odessas oma ülemuse naisesse. Puskini üle kaebamine ja tema järel nuhkimine ei meeldi. Kirjutab kirja vennale, et tahab Venemaalt ära minna. Kuigi ta ei saada seda kirja ametliku postiga, loetakse see kiri ikkagi läbi ja tal tekivad suured pahandused. Sest seal oli julgeid ütlusi Aleksander I kohta. Ta arreteeritakse ja vallandatakse. Ta saadetakse politsei
Ühingu eetikakoodeks heade tavade koodeks Eesti farmatseutide Eesti Eesti Juristide Liidu kutse-eetika normid Kinnisvaramaaklerite eetikakoodeks Koja Liikmete heade tavade koodeks Eesti Geodeetide Eesti Leivaliidu Eesti Jäätmekäitlejate Ühingu eetikakoodeks aukoodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti Haridustöötajate Eesti Massööride Eesti Psühholoogide Liidu Ühingu eetikakoodeks Liidu liikme õpetaja kutse-eetika eetilised nõuded Eesti Infotehnoloogia Eesti Eesti ja Personalirendiettevõtete Suhtekorraldajate
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini
· ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid · Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel · Ühiskonnale vastandumine: · "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule · Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism · Ühiskonna nimel suremine: · Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga · Sõjaline dimensioon KOKKUVÕTE · Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega · Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb
Heiani perioodi loss Sogun Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale
Rüütlit kasvatati elukutselisek sõdalaseks. Tema põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitsemisel ja isiklik vaprus. Rüütli voorused olid: hea mõõga- ja odakäsitsemisoskus, ujumis- ja ratsutamisoskus, jahipidamine ja vibulaskmine, tantsimine ja luuletamine ning hiljem ka prantsuse keel. Just rüütel oli eriti tundlik seisusliku uhkuse ja päritole osas. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist (aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele) lähtudes, iseasi, kui palju seda tegelikkuses järgida suudeti. Kasvatus oli päris karm. 7 aastane poiss saadeti kodust võõrasse keskkonda. Paaži (7-14 a.) ja relvakandja (14-21 a.) teenistusaja vältel pidi rüütel saama nii füüsilise ettevalmistuse kui ka õiged käitumisharjumused, omandama aukoodeksi põhimõisted ja end igati heast küljest näitama. 21 aastaselt löödi paaž rüütliks ning
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5. Mõelge oma kodukoha, kogukonna või kooli jaoks välja mõni tore ja kasulik rituaal, rollimäng või täht päev! See võib lähtuda mõnest ajaloosündmusest või legendist. Pange kirja kord, reeglid, ülesanded, aukoodeks jm ning kujundage nii, et seda oleks võimalik eksponeerida ja laiemalt tutvustada! http://www.jarva.ee/index.php?article_id=5573&page=507&action=article& Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ühiskonnaõpetus 10
mis tähendab otsetõlkes Püha Peetruse sõdalast. 14 Eesmärgiks oli rüütlite usuline ree peal hoidmine. Sellest tuleenvalt püüdsid rüütlid, vähemalt mõtteliselt, kinni hoida kristlikest tõekspidamistest. Laiemas pildis muutis see rüütlid seetõttu palju vaimulikemaks pandi rõhku pattude vältimisele ja vaimsete tõekspidamiste kaitsmisele. Üleüldiselt hakkas rüütlellus, kui selline, üha enam mõju võtma kristlikest tõekspidamistest. Kogu rüütellust sümboliseeriv aukoodeks saigi siit alguse. Kristlus kui selline seos Siia juurde võib tuua rüütlikslöömise tseremoonia ja rüütli sümbolite sarnanemine kristliku temaatikaga. See pani aluse rüütelluse aukoodeksi tekkimisele, seejuures rüütelluse kõrgajale. Kooskõlas kristluse laialdase ekspansiooniga 11. sajandil algasid esimesed rüütlisalkade sõjaretked islamimaailma vastu.15 Vallutatud alade kaitsmise vajadus pani aluse rüütliordude tekkimisele. Kiirelt muutus nende
Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine. 4. RÜÜTLIKASVATUS Feodaalide poegadel oli valida kahe põhilise elukutse vahel: kas saada ratsasõdalaseks- rüütliks või vaimulikuks. Rüütlit kasvatati elukutseliseks sõjameheks, kelle põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitlemisel ja isiklik vaprus. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist lähtudes, aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele. Tulevaste rüütlite kasvatamine toimus kolmes etapis. Seitsmenda eluaastani oli poiss kodus oma ema või kasvatajate hoole all, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva feodaali ehk süserääni juurde, kus temast sai paaz, kes pidi saatma oma patrooni ja tema abikaasat. Paazile õpetati käitumist seltskonnas ja head käitumist. Ta teenindas peremeest ja tema külalisi toidulauas. Poissi õpetati
Judo puhul on oluline, et tegemist on sajandite pikkuse traditsiooniga, mis lähtub samuraide aukoodeksist. Judo kasvatab mitte ainult kehalist jõudu, vaid eesmärk on kasvatada õilis inimene. Judoka peab olema järjepidev, tagasihoidlik ja suhtuma austusega teistesse inimestesse. Judo looja, Jigaro Kano, pidas seda isiksuse harmoonilise arengu loomise vahendiks. Ta leidis, et judo pole mitte niivõrd relvata enesekaise, kuivõrd igapäevase elu filosoofia. Judoka aukoodeks kirjeldab selliseid omadusi nagu: viisakus, julgus, siirus, ausus, tagasihoidlikus, enesevalitsemine, truudus sõpradele ja lugupidamine ümbritsevasse. Jigaro Kano pidas oluliseks, et olla igas ettevõtmises algatuslik, jälgida ümbritsevaid situatsioone, käituda otsustavalt, tunda piire ja olla mõõdukas. Esimene loovtöö judost oli teoreetiline. Uus judo tundi puudutav on praktiline loovtöö. Minu eesmärgiks oli läbi viia Tony Judokoolis üks judo tund. See 28. aprillil 2015. aastal
Ta tegutses linnunoka põhimõttel: "tera siit, teine sealt", võttis matti kõigilt ühiskonnakihtidelt, ise sel moel rikastudes. MAFFIA STRUKTUURIST, PÕHIMÕTETEST JA KÄITUMISEST. Bourbonide valitsemisajast pärinevates allikates teatakse maffia kohta, et ta oli kaugeleulatuvalt detsentraliseeritud ülesehitusega. Ta jagunes niinimetatud coche'deks - maffiaperekondadeks, kelle eesotsas istus capofamiglia - perekonnapea. Neid perekondi ühendas ja sidus nii tollal kui ka tanapäeval aukoodeks, mida iga mafioso pidi surmaähvardu- sel järgima. Maffiajuhid nõudsid tingimusteta kuulekust. Iga "Auväärse Ühingu" liikme vastu suunatud tegu hindasid nad kallaletungina kogu maffiale ning karistasid selle eest ka vastava rangusega. Kes ei alistunud, sai esialgu hoiatuse. Ühel päeval võis ta leida mõne oma perekonnaliikme äraraiutud käelaba või oma mürgitatud muula korjuse. Kes seda märki mõista ei tahtnud, langetas ise endale surmaotsuse.
India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel. Keskaegse Euroopa kujunemine Euraasias on läbi aegade olnud kaks piirkonda, kus sobiliku kliima, tervisliku elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme,
18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid au uus dimensioon eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus individuaalne au on seotud ka isamaaarmastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au ühiskonna teenimisega seonduv au on sõjaline Armastus Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) inimeses armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut seksuaalne armastus on suunatud keha ilule
põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda.
valitsemise) ja majanduslik (üldine konkurents, mis elavdab majandust). 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Sõjamehe-, aadli- ja rikkusega seotud au kriitika; ideaaliks meritokraatlik kodanikuau; lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskonna konkurents ausa võistlusega; meritokraatlik au saavutatakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel; romantiline aukoodeks: vastandumine ühiskonna konvetsioonidele, materialismi põlgamine; individuaalne au on seotud isamaa-armastusega, st kollektiivse au olulisus; ühiskondliku teenimisega seotud au seega taas sõjaline. 12 Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurim raskus on seksuaaltung ja sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu
Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel: 1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks. 2) Ühiskonna nimel suremine, indiviidi au seotud kollektiivse auga(isamaa-armastus). Au omandamine sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Inimene peaks kasvama vabana ihadest, sest suurim raskus on seksuaaltung. Armastus tähendab et x ihaldab y, kui ihaldatu kätte saame siis iha kaob. Armastades näeme armastatus vaid ilu, kuid see on nagu kõverpeegel, kõiges on ka inetut. Hinge ilu on välisest ilust
Majanduslik tähtsus: üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas paigutab au tarbimisse. Anonüümsus võimaldab kõigil väliselt matkida kõrgemasse klassi kuulujaid. 8) 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au on kodanikuau, mis põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9) Romantilise au paradoksid Au saab uue dimensiooni tänu romantismis juurduvale ,,eneseväljenduse" ja ,,enesetruuduse" ideaalile. Romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, filistinismi (materialistliku, konventsionaalse tavaelu) põlgus. Samas individuaalne au seotud ka isamaa-armastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. ARMASTUS 1) Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus - Ers ehk meeleline armastus
Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Kollektiivne vs individuaalne au. Au otsitakse ühelt poolt ühiskonnale vastandumine: uus dimensioon aule eneseväljenduse ja -truuduse ideaal; romantilise kunstniku aukoodeks vs filistinism. Teisalt ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga; Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte tervikut, kuna igas üksikinimeses on ka inetust. Seksuaalne armastus keha ilule suunatud. Hinge ilu on suurem ja õilsam, kui keha oma
8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents ebalitarlistlik: aadliau kriitika, alternatiiviks meritokraatlik kodanikuau. Omaalgatuslikud seltsid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. 9. Romantilise au paradoksid Katse langetada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel. Au hakkab järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku(boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: individuaalne au seotud isamaa-armastusega, sõjaline dimensioon. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne
*Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. *Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus(surmapõlgavus lahingus ja julgus seista oma printsiipide eest, astudes vastu isegi kuningale. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste *18 saj ideaaliks heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel põhinev meritokraatlik kodaniku au. 9. Romantilise au paradoksid *Au saab uue dimensiooni tänu romantismis juurduvale eneseväljendus ja enesetruuduse ideaalile. *Romantilise kunstniku aukoodeks-vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku tavaelu põlgus. *Samas individuaalne au seotud ka isamaa armastusega, milels tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi)au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises või riigi ja rahva nimel suremises. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus.
Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel. ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad muutusid järk-järgult käsitööliste asulateks
Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. 6
Tõsteti esile inimesi, kes teenivad au oma saavutuste kaudu. Nt. Preisi Fr. Suure orden pour la merite teenete orden , mis anti inimestele sõltumata nende päritolust. Üldine lootus asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest. Romantiline au. Kas esikohal peaks olema Indiviid või kollektiiv? Ühiskonnale vastandumine - ,,Eneseävljenduse" ja ,,enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Sõprus (6.loeng) Sõpruse ja armastuse erinevused : armastus ei eelda vastastikusust, armastusel on seksuaalne dimensioon, sõprus on ,,rahulik" võrreldes ,,tormakusega". Aristoteles : sõprus ja armastus pole selgelt eristatud, mõlemad on teatud moel kiindumused, aga sõpruses tuleb rohkem esile vastastikusust Platoni ,,eros" ja Paulus-Augustinuse ,,agape" - tähendavad armastust kitsamas mõttes. Probleemisituatsioon Ateenas
· edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel · Ühiskonnale vastandumine: · "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule · Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism (konventsioonide järgijad ja alalhoidjad) · Ühiskonna nimel suremine: · Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga (rahva/riigi au haavamine oli kõige hullem, pidid olema valmis ennast ohverdama) · Sõjaline dimensioon Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Probleemsituatsioon 5. saj. Ateenas
Tänapäeva mõistes oli talupoegade elu raske ja üksluine. Suur osa sellest möödus kurnavas töös, millesse tõid siiski vaheldust mitmed pühad. Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Rüütlikultuur Rüütlid olid kõik aadlikud alates keisrist väikerüütlini. Nad erinesid selle poolest, et neil oli erinev võim, aga üksteisesse pidid nad suhtuma kui võrdne võrdsesse. Seda reguleeris rüütli aukoodeks: nt pidid rüütlid olema ausad ja truud senjöörile ning südamedaamile.Veel pidid rüütlid olema ustavad ja helded naiste vastu ja samas ka väga vaprad. Feodaalid elasid kindlustatud elmautes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud paika: kõrgele künkale, jõekääru või jõesaarele. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Suuremates linnustes rajati peatorni või --hoone ümber ringmüür koos väiksemate tornidega. Kogu linnust piiras sagely
teenetega kogukonna heaks. "Miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed... Seepärast on meie kohuseks seista esiplaanil lahingus, seista vastu vastasele ning kanda oma rolli lahingutärinas." (Ilias) Aukoodeks on aadli koodeks; sõna ,,aadel" tähendab erilisust, kõrgemat, õilsamat (tuleb saksa keelest). Lahinguid ei peetud kogu aeg, selle alternatiiviks oli sport olümpiamängude roll. See polnud orjade vaatemäng, vaid vabade meeste võistlus militaarse kallakuga spordialadel. Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid Kõrgema staatusega inimeste vahel tekib tihti konflikte, individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine
Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada... edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents... ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga. Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud
Pinged indiviidi ja kollektiivi vahel Iga osaleja kõneleb armastusest Ühiskonnale vastandumine: Ainult Sokrates (või Diotima) näeb üldist probleemi “Eneseväljenduse” ja “enesetruuduse” ideaal Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne) Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism Aristophanese kõne Ühiskonna nimel suremine: Inimesed algselt eneseküllased, sarnased jumalaile Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga Karistuseks tahte eest kõike valitseda lõigati pooleks Oma teise poole otsimine ongi armastus (eros) Piibli “armastus” = kr k “agape” (vs
19. Romantilise au paradoksid 18 saj lõpus, 19. saj alguses kujunes romantilise au mõiste, mille raames saame rääkida pingest indiviidi (või individuaalsuse) ja kollektiivi vahel. Ühest küljest au vastandus ühiskonnale. Au sai saavutada siis, kui sa olid eriline, sa väljendasid oma isikupära, olid enesele truu. Au hakkas järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga see oli uus dimensioon aule. Romantilise inimese (kunstnikuboheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism (konventsionaalne, materiaalne tavainimene). Aga samaaegselt aumees kriitilises olukorras, kus ta sai tegelikkus oukorras demonstreerida oma erilisust, oli au sees siiski eneseohverdamine ühiskonna nimel. Individuaalne au oli seotud isamaa- armastusega, ehk kollektiivse auga ja see leidis kõige võimsama väljenduse sõjas, kus aumees oli valmis ennast ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel.
· Mehed elasid pigem väeosadega, mida ühendasid koossöömised, sysition. Sinna võeti kaasa ka poisse allutatud rollis. · Paiderastia oli samuti riiklikult normaalne, pea et kohustus. See kõik tagas hästi ettevalmistatud sõjaväe. Spartiaadid oid elukutselised sõjaväelased, kes olid väga distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud. Neil oli aukoodeks- argpüksid, kes lahingust jalga lasid, olid täiesti põlatud ja seal ühiskonnas heidik. Lisaks kohustuslikule vaprusele olid nad ka ülihead strateegid ja suutsid teha faalanksiga igasugu kombinatsioone. Nad olid ühtselt punasesse riietatud. Teiste kreeklaste arvates oli Sparta naistel liiga suured õigused, neil oli parem positsioon kui teistel kreeklannadel. Teada on, et tüdrukuid ei tohtinud väga noorelt mehele panna. Kui tavaiga oli 15, siis spartalannad läksid 18-20a
abielluda, see oli peaaegu kohustatud. Kõik oli hästi paigas, bnaistega nad väga palju koos ei olnud, naised olid majapidada, spartiaadid ise elasid oma väeosadega keskustes, ja neid ühendasid väesöömingud, sysition koossöömised, Sõjaliselt hästi valmistatud kodanikkond, elukutselised sõjamehed.neil olid ka need noored poisid oma hoole all.Hiljemalt 6 saj alates oli sparta hopliidi faalanks nii tugev et mille vastu minek pidi tooma vastasele kindla kaotuse , seal oli rõhutatud aukoodeks, olid taktikaliselt väga hästi välja õppinud, oskus ümbergrupeerida lahinguväljal teised ei suutnud seda nii hästi teha, neil oli punased rõivad, kilbi peal L täht (nagu a ilma kriipsuta).Sparta sõjamehed elasid helootide tööst, polnud neil head finantsi tegelt. Sparta naised, oldi käest ära, kreeklaste meelest sparta naistel oli nende meelest üle aru suured õigused, mis neil reaalselt oli seda me ei tea. Mõni asi on teada Lygyrgos oli sätestanud et naisi ei
annaabi.ee 
