- Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud - Naistel, mustanahalisel, indiaanlastel ja mitteomanikel pole õigust - 1964. Aastal kehtestati kõigile ameeriklastele üldine valimisõigus Prantsusmaa 15.Mis aastatel toimus Suur Prantsuse Revolutsioon? - 1789-1799, selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja feodaalkord 16.Mis põhjustel see toimus? - 3 seisus oli kõige rahulolematu- pankurid, talupojad ja kaupmehed tahavad õigusi 17.Mis roll oli Asutaval Kogul? - Kaotasid seisuslikud eesõigused; aadliseisused kaotati; võtab vastu "Inimese ja kodanike õiguste deklaratsiooni" ; võtavad vastu põhiseaduse 18.Mis roll oli Seadusandlikul Kogul? - Kuningas kukutati nende ajal; Prantsusmaast saab vabariik; jakobiinid ja zirondiinid 19.Mis roll oli Rahvapäästekomiteel? - Pidi tagama riigi kaitse 20.Mida tegid zirondiinid? - Ütlevad, et revolutsioon on läbi; kuningas hukatakse 21.Mida tegid jakobiinid?
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust.
paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmustega. Suurem osa raamatust on mäss, mida Suits väljendab juba eessõnas kogule. Viimane luulekogu oli " Tuli ja tuul". Selle uueks teemaks oli tagasivaade Tartule, Toomemäele, ülikooli raamatukogule ning väljendab kodu kaotuse traagikat. Friedebert Tuglas Novell "Hingemaa" (1906) on realistlik novell, mis kujutab vaestele tehtavat ülekohut.
reguleerimiseks. Olulisim on sõltumatus just kohtute töös, kuna nii nagu positiivne õigus, peab ka kohtute poolt selle alusel mõistetav õigus olema õiglane. Olukorras, kus kohus on sõltuv kellestki otsuste tegemisel, ei pruugiks kohtuotsus peegeldada õiglast lahendust, vaid kohtu mõjutatavust tema üle kontrolli omava poole poolt. Oluline roll kohtute sõltumatuse tagamisel on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandval kogul - kohtute haldamise nõukojal. Oma tegevusega aitab nõukoda tagada, et esimese ja teise astme kohtutel oleks maksimaalses ulatuses võimalik teostada neile KS § 2 tulenevat, ainuomast funktsiooni sõltumatut õigusemõistmist. KS § 41 määrab kohtute haldamise nõukoja pädevusse teiste seas õiguse anda nõusolek kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel ning kohtumaja juhile lisatasu määramisel. Samuti annab nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete
koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale. Indiaanlastega sõdimised: Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi, aga suur osa valgetest suhtus indiaanlastesse üleolevalt ning ei pidanud neid isegi inimesteks. Põlisasunikelt võeti lihtsalt maa ära või siis osteti see neilt väga odava hinnaga. Indiaanlased aga tollal ei mõistnud, et maaga saab äritseda, sest nad võrlesid maad valgusega, mida ju ei saa müüa. Puhkesid kokkupõrked ümberasujate ja
Kolmandal kohal on esindatud Isamaa ja Res Publica Liit liikmete arvuga 9667 ning kellel on 23 kohta riigikogus. Neljandal kohal on esindatud Sotsiaaldemokraadid liikmete arvuga 6103 ning kellel on 19 kohta riigikogus. 2. Kas kõik erakonnad vastavad Erakonnaseaduses kehtestatud kriteeriumitele (liikmete arv)? Milline võib olla seadusele mittevastava erakonna tulevik? (Lähtu vastamisel Erakonnaseadusest). Hetkel ( 2013.aasta seisuga) on Eesti Põllumeeste kogul 997 liiget, mis on 3 liiget vähem, kui oleks vaja. Kui see erakond ei saa lähiajal vajalikku arvu (1000) täis, siis erakonna tegevus lõpetatakse. 3. Nimetage riigikogusse valitud erakonnad. Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotisaaldemokraatlik Erakond. 4. Miks teie arvates erakonnad liituvad? Loodetakse koos suuremat võimu saavutada ehk liitutakse, et mitme erakonna peale kokku
üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.23. aprillil 1919 kogunes 120liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul, otsustada, milline peab olema Eesti riikline kord, missugused 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati
Strandberg) 30.06.2008 - ... 30.11.2006 - 30.06.2008 30.11.2006 - 30.06.2008 30.11.2006 - 30.06.2008 30.11.2006 - 30.06.2008 07.05.2005 - 30.11.2006 logo: [ www.roheline.erakond.ee ] roheline Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) asutatud 7. mai 2005. 16.06.2005 registreeriti kui MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp. 09. oktoober 2006 teeb algatusgrupp ettepaneku Põllumeeste Kogule (PK) alustada koostööläbirääkimisi ühinemiseks. Põllumeeste Kogul on eelnevalt jäänud venima ühinemine Isamaaliiduga (IL). Ühinemine jääb siiski ära, sest 25.10.2006 ühineb Põllumeeste Kogu siiski Isamaaliiduga. 31.10.2006 saab Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) kokku 1000 liitumisavaldust, ja valmistub erakonda registreerima. Arvatavaks erakonna nimeks pakutakse Erakond Eestimaa Rohelised. 25.11.2006 ülkoosekul reorganiseeriti Rohelise Erakonna Algatusgrupp ümber Erakonnaks Eestimaa Rohelised (EER). Üldkogu hetkel oli erakonnal 1203 liiget. 30
- 1913 ,,Tuulemaa"- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell") - 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos ajaloosündmustega, suur osa raamatust on mäss - 1950 ,,Tuli ja tuul"- kajastab tagasivaadet Tartule ja kodumaale, ülikooli raamatukogule ja käsitseb kodu kaotuse traagikat. 8. Henrik Visnapuu elulooline ülevaade - 1890-1951 - Sündis Viljandis, ta vanematele oli haridus väga tähtis- vahetas sageli koole, oli auahne mees - 1907 töötas mõnda aega õpetajana külakoolides
Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14. juuli 1789 Bastille-i vallutamine ( keskaegne suur võimas vanglakindlus) Seda rünnati, kuna see oli absolutismi sümbol nin käisid legendid et seal hoitakse poliitvange. Sellest loetakse ka suuremat revolutsioonilaine puhkemist.Kuningas oli hirmunud ja tunnistas et Asutaval Kogul on kõik õigused. Sellega automaatselt kuninga võim vähenes Tekkisid revolutsiooniliosed sümbolid- sinine, punane, valge (rosetid) Asutav kogu koostas Inimõiguste deklaratsiooni 1789 ja sellega kaotati pärisorjus, kehtestati isiklik vabadus, sõna ja mõttevabadus. Tolleaegses euroopas oli see midagi uut ja revolutsioonilist. Edasi viidi ellu võimudelahusus printsiip. Kuningal täidesaatev võim ja Asutaval Kogul seadusandlik võim. 1791 oli uus suurem vastuseis kuningale
Nõukogudes hakkas tasapisi kasvama bolsevike populaarsus ning võtsid 16. okt võimu. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi. Kommunistide võimuletulek(võimule tulid ja kuidas muutsid Venemaad). Segadused Venemaal tuli kasuks enalmlastele, sest nad olid ainukesed, kes lubasid rahvale seda mida nad tahtsid. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootsid, et enamlased lammutavad Venemaa täielikult ja toovad ta sõjast välja. Esimese katse enamlastel ebaõnnestus. Kogul maal kasvas kiiresti kaos ja ainsaks võimaluseks Venemaad päästa oli sõjäväeline diktatuur. AjutiseValitsuse autoriteet oli langenud madalale ja seda kasutasid enamlased ära ja tulid võimule ja esimeheks sai Lenin. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Veel võeti kontrolli alla armee ja lõpetati sõjategevus
Äri muidugi ei õitsenud, kuid varakaid klasse ei rõhunud purustavad raskused. New Yorki osariigis, kus oli mutusada tuhat töötut, hakkas kuberner F. Roosevelt oma teistkordse ametisseastumise esimesel päeval tegutsema. Ta loobus tavalisest hiilgusest, mis saatis kuberneri valimisi - ilutulestik, plakatid jne. Tseremooniale kulutati tavalisest vähem raha ning kokkuhoitud raha anti üle avalike tööde fondi. 1931. aasta märtsi lõpul soovitas FDR osariigi seadusandlikul kogul moodustada komisjoni tööpuuduse vastu kindlustamise probleemi uurimiseks, selle tulemusena sadas Rooseveltile kaela süüdistusi sotsialismis. 28. augustil 1931 kogunes New Yorgi osariigi seadusandlik kogu erakorralisele istungjärgule, mille oli kokku kutsunud Franklin ise. Ta avaldas seal mitu kuud hoolikalt ettevalmistatud läkituse, mis sisaldas sotsiaalfilosoofia aluseid, praktilist kogu argumentatsioone, mis põhjendasid reformide vajalikkust
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti ...
- vabariikidel on oma president ja konsitutsioon - ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid - õiguspädevus on 2-tasandiline: Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti ühine õiguspädevus, kusjuures riigiorganite moodustamine ja KOV organite süsteemi kehtestamine kuulub ühise õiguspädevuse alla. Subjektid on võrdsed - föderaalseaduse alusel teostatakse KOVi kogul territooriumil nii linna-asulatest, maa-asulates, munitsipaalrajoonides, linnaringkondades kui ka föderaalse tähtsusega linnasisestel territooriumitel - KOVi süsteem on samuti 2-tasandiline: linna- ja maa-asulad ning munitsipaalrajoonid. - KOVi organite struktuur: munüksuse esindusorgan, juht, kohalik administratsioon (munitsipaalüksuse täitev-korraldav organ), kontrollorgan, muud KOV-i organid, mis on ette
ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse maastikuarhitektuuriga, millest annavad tunnistust erisugused aiad, nt Jaapani aed. Piirkonna õdusates kohvikutes võib nautida kosutavat tassi kohvi ja värskeid saiakesi. Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Pole oluline, kus see asub, Tartus, Tallinnas või mujal. Sõda pole ei ilus ega ülev kusagil, kuid isegi raskelt haavatud ei kipu väitma, et oma vabaduse kaitsmine oleks mõttetu. Sõjategevuse ägedus ei tähendanud, et nooruke Eesti riik olekski ainult sõjapidamisega tegelnud. Lahingukära taga toimus riigi tegelik rajamine, mille tähtsaks osaks oli Eesti Asutava Kogu valimine (valimised toimusid ka rindel) ja kokkuastumine 1919. aasta aprillis. Sel kogul oli kaks peamist kohustust: vastu võtta põhiseadus ja maareformi seadus. Mõlema seadusega saadi hakkama, mis tähendas muuhulgas seda, et mehed nagu Osvald Kallaste jäid koos teiste mõisaomanikega tõepoolest oma suurmaavaldusest ilma. See ei tähendanud siiski veel kogu vara kaotust ja sõltus inimesest, kui stoiliselt keegi seda ,,röövimist" talus. Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja tema maareformile
kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid. See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist venemaaga, sest ei vene asutaval kogul ega vene ajutisel valitsusel olnud nüüdsest õigust eesti asjadesse sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud
seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis üksteisele ei allu, kuid on võrdses seisus). Vertikaalne - sisuks iseseisvate h otsustuste tegemise õ üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. · Monokraatne süsteem organi juht esineb primus omnium kvalifikatsioonis võtab vastu ainuisikuliselt otsustusi. · Kollegiaalsüsteem kogul esineb ka juht, kuigi otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt (vabariigi valitsuse juht on peaminister). Esinevad primus inter pares kvalifikatsioonis esimesed võrdsete seas. · Territoriaalsüsteem ja reaalsüsteem pädevust võidakse piiritleda ja teostada kas territoriaal- (aluseks vastav territoorium-maakond) või reaalsüsteemi (res-asi; igal h organil oma h tegevuse valdkond, kus teostavad h funktsioone kogu riigi ulatuses; N: ministeeriumid) alusel
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman Tööerakond
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman – Tööerakond
Samuti ei ole osal objektidel väärtust näiteks ühe muuseumi jaoks, küll on seda aga teise jaoks. Auruadral ei ole väärtust mänguasjamuuseumijaoks, küll on seda aga põllumajandusmuuseumi jaoks. Objektide kogumisel teabeasutustesse on kõige esmasemaks ja olulisemaks etapiks nende olulisuse ja tähtsuse hindamine. Olulisuse moodustavad ajaloolised, esteetilised, teaduslikud ja sotsiaalsed väärtused, mis bojektil või kogul olid mineviku inimeste jaoks, on kaasaegsete jaoks ja tulevikupõlvkondade jaoks. Olulisuse määramine aitab muuseumitöötajatel langetada õigeid otsuseid, mis puudutavad objekte ja kogusid. Olulisuse määramise protsessis tehakse kindlaks väärtused ja tähendused, mis muudavad objektid ja kogud oluliseks. Uuritakse nende tähendust ja konteksti ning selgitatakse, miks on nende säilitamine ühiskonnale oluline.Olulisuse määramist peetakse säilituskorralduse aluseks
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3. Kirikukogude liikumine (1409-1447) Toimus selleks, et suurt skismat leevendada. Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Selles ajavahemikus ei toimunud mitte üks kirikukogu, vaid tegemist oli terve rea kirikukogudega. Kirikukogude liikumises oli kõige olulisem Konstaanzi kirikukogu. Sellel kogul valiti uus paavst Martinus V ja selle Martinus V paavstiks valimist tunnustasid erinevad vaimulikud ringkonnad. 16. sajandil katolikust kirikust eraldusid protestantlikud kirikud. Saksa-Rooma keisririigis ei kujunenud välja tugevat kuningavõimu, sest Saksamaal ei olnud keisrivõim päritav, vaid keisriks saadi valimise teel. Kuurvürstid valisid keisri ja see mõnevõrra piiras keisrivõimu. Keiser ei saanud nendega vastuollu minna, sest siis oleks teda võinud oodata
keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause "Robespierre, sa järgned mulle!" osutus prohvetlikuks; hiilgav oraator, paljude ajaloolaste kinnitusel väheseid kõrge professionaalsusega poliitikuid Suure rev-i päevilt Vaatamata mitmele puudusele (naistel valimisõigust polnud) oli prantslaste esimene konstitutsioon ääretult suur edasiminek seesuguse demokraatliku ühiskonna suunas, mida meie praegu nii loomulikuks peame. Nüüd jäi Asutaval Kogul vaid viimane istung pidada ja laiali minna. Kahjuks võeti viimasel istungil vastu väga halb otsus ükski Asutava Kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga
juriidilistehnilisi probleeme, kus kõige tähtsamaks oli tehniliselt maksimaalselt efektiivsete lahenduste leidmine. Kaubandusõiguse koostamine ei puudutanud eriti ühiskonna sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Kuna spetsialistid tundsid kaubandusõiguse praktilisi külgi hästi, oli nende mõju seadusele suur. Seaduse projekti valmistas 1861 aastal ette Saksa Liidu täidesaatev ja seadusi ettevalmistav organ Liidukamber ja samal aastal kiitis selle heaks Liidupäev. Kuid kuna kogul puudus õigus liidu liikmete seadusi välja anda, siis jäeti otsustamisõigus igale liidumaale eraldi, kas võtta seadus vastu või mitte. 1897 aastal redigeeriti (trükivalmis seadma) ADHBd ja viidi kooskõlla BGBga ning seejärel vastu riigi kaubandusõigusseadusena. 23. Tsiviilprotsess 1800-1914 19 saj alguses oli Euroopas kehtinud protsessiõigus kujunenud küllaltki eriliseks. Inglismaa tsiviilprotsessis määrasid pooled protsessi käigu ja protsessimaterjali. Saksamaal ja Austrias
keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause “Robespierre, sa järgned mulle!” osutus prohvetlikuks; hiilgav oraator, paljude ajaloolaste kinnitusel väheseid kõrge professionaalsusega poliitikuid Suure rev-i päevilt Vaatamata mitmele puudusele (naistel valimisõigust polnud) oli prantslaste esimene konstitutsioon ääretult suur edasiminek seesuguse demokraatliku ühiskonna suunas, mida meie praegu nii loomulikuks peame. Nüüd jäi Asutaval Kogul vaid viimane istung pidada ja laiali minna. Kahjuks võeti viimasel istungil vastu väga halb otsus – ükski Asutava Kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU – ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga
Paavst võttis ta püha Peetruse ja enese otsekohese kaitse alla ning omanduseks, määrates, et ta ühelegi teisele võimule ei tohi alistuda (U. B. 45 ja 149). Seda asjalugu tuletati tihti meelde (v. näit. U. B. 584, 586, 661). Me nägime ka, et tülis taanlaste ja sakslaste vahel võttis paavsti saadik ka tülialused taani maakohad paavsti otsekohese valitsuse alla. Paavst Innocentius III kuulutas 20. II. 1213 (U. B. 26) Riia kiriku vabaks metropoliidi võimu alt, kuni ta üldkiriku kogul selle kohta midagi kindlamat otsustab. Paavst Honorius III lubas esmalt 26. IV. 1217 Magdeburgi peapiiskopile Albertile alistada oma metropolitaanvõimule tema poolt pööratavad maakohad Liivimaal (Potthast, Regesta pontificum Romanorum, II, lk. 2080 nr. 5532 a; U. B. III, 42 a). 30. IX. 1217 (U. B. 40) volitas paavst Riia piiskopi asutama ristiusu levimisel uusi piiskopkondi ja uusi piiskoppe ametisse seadma. 30. IV. 1218 keelas paavst Breemeni peapiiskopile ristisõdijate
Eestis olid tekkinud väga tugevad alged ka juriidiliselt ühiskonna regureelimiseks, seda demokraatia põhimõtete alused. Selle aitas kaasa ka kõik see, mis toimus toona Venemaal. Tormilised sündmused seal valmistasid meil ette pinda selleks, et ajutine maanõukogu sai kuulutada kõrgeima võimu kandjaks kuni asutava kogu kokkukutsumiseni. Kusjuures Eesti rahval tuli seni täita ainult maanõukogu poolt antud õigusakte. Ja kui see polnud füüsiliselt koos, oli vanemate kogul õigus anda kiireloomulisi määrusi Eestimaa elu korraldamiseks. · Ajutine maanõukogu saadeti laiali bolsevike poolt. Kiireloomulisi lahendusi oli vaja. Vanemate kogu määras 19.veebr 1918 kogu võimu realiseerimiseks päästekomitee, kes kuulutas 24.veebr 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse. · Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema etnograafilistes (ajaloolistes) piirides koos riigipiiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega
midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada. -) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu. -) 5. Kui see olekski kuidagi haaratav, poleks see arusaadav. * Sofistika on mõnes mõttes ka tänane nähtus ning kogul sellel koolkonnal oli kolm positiivset mõju: -) Suunasid esmakordselt filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele. -) Muutsid mõtlemise mõtlemise aineks (hakkasid mõtlema mõtlemisest endast). -) Retilised väärtushinnangud allutati mõistuspärasele vaatlusele. * Tolleaegne poliitiline tulem oli see, et vabam demokraatlikum mõtteviis, mis esialgu näis nõrgemana, võitis Spartat. Sokraatikud
karjamaadel ilma järelvaatajateta, kelle ül oli jälgida karja ning karja kaitseks oli neil olemas ka relvad . Avalikud orjad olid avalikel ametidel kuid ka avalike hüvede heaks olevad orjad. Rooma õigus( Corpus Iuris Civilis). Termin 16.sajandist. Esmapilgul näib suure inimloometööna ( www.the latinlibrary.com/ius.html) Korpus õiguslikke tekste, mis jaotatakse nelja ossa. Algselt kolmes osas. · Institutsiones. Justinianuse institutsioon, põhines Kaiuse kogul, mis võttis kokku rooma õiguse alused. Pm juura õpik, mis seletas lahti õigused ja rooma üh mõisted. · Codex Justinianus. Kõikide keisrite Arianusest Justinianuse ediktide ja korralduste kogud. 4600 seadust. · Digestae. Jagatud 50ks raamatuks, Rooma juristide tõlgendused rooma õiguste ja seaduste kohta. Võtab kokku rooma juristide loomingu. Kõige enam on seal Ulbaniust(?) tsiteeritud ning Julius Paulust
Pakutud välja, et põhjuseks pendliefekt - pendel kaldus teise äärmusesse - parlament oleks nüüdseks kõik ja valitsus mitte midagi. Tegelikkuses see Sveitsi süsteem toimima ei hakanud - ajutine põhiseadus ei kohustanud seda süsteemi kasutama. Tegelik poliitiline olukord ei lasknud parlamendil seda võimutäiust kasutada - käimas oli sõjaolukord ja oli vaja teha kiireid ja operatiivseid otsuseid. Põhiseaduse koostamine ja maareformi koostamine, muuks tööks jäi Ajutisel Kogul vähe aega. Seadusandlik delegatsioon, mis pidanuks tegelema igapäevase seadusandlusega ja kontrollima valitsuse tegemisi, aga tema roll jäi tunduvalt tagasihoidlikumaks kui see ajutine põhiseadus oleks võimaldanud. Tegelikkus jäi püsima valitsuse laialdane võim. Sveitsi süsteem eeldaks, et lisaks tähtajalisele valitsusele koosneb valitsus oma eriala spetsialistidest, tegelikult selleks ajaks oli
Teatud määral liidrid, kes on määratud maanõunikuks. Palka naad selle eest ei saanud. Maanõunikest kujuneb rüütelkonna tegelik juhtorgan, kes hakkab provintsi asju otsustama. Ülejäänud rüütelkonna suhtumine neisse erinevatel aegadel erinev. vahel kutsutud üles korrektsusele, lepitud kokku mitetes kokkulepetes, maanõunik ei tohtinud laimata, nõunikesse tuli suhtuda austusesse. Maanõunikud ise esindasid mõningaid kandidaate, kui asendajat otsiti. Maanõunike kogul teoorias ei olnud liidrit, kuid paratamatult eeskõneleja siiski tekkis. Rootsi võimuper all on maanõunike seast esile kerkinud rüütelkonna peamees. Tegemist on liidriga, kellele antakse volitused pidada läbirääkimised võimudega, esindavad maanõunikke nt kõnelustel võimukandjatega. Hiljem hakkab rüütelkond maaäeva tööd juhtima. omavalitsuse teostaja teisalt jälegi ülemmaakohtu teostaha maapäev- sellest pidid osa võtma kõik rüütlimõisate omanikud. Maapäevast võtavad osa
Luule. 1920. aastatel arenes kõige kiiremini poeesia. Juhtivaks teemaks oli poliitiline lüürika. Võrreldakse õnnetut eilset õnneliku tänasega, ülistatakse Pariisi Kommuuni, 1905., 1917. aasta revolutsioone, Leninit, tuntakse kurbust Lenini surma üle. Suur mõju kasahhi poeemi arengule oli Iljas Dzansugurovi (1894-1937) 1928 ilmunud kogumikul ,,Saganak" 25 (kirjeldab selles loodust, auulielu, noorsugu). Saken Seifullini (1894) 1926) kogul ,,Ekspress" (vormiuuenduslikkus, peamine poeem ,,Sovetstan" ülistab nõukogude patriotismi). Mõju oli ka akõnnidel, eriti Dzambul Dzabajevil (srn 1945), kes kõrvutab oma 1927 ilmunud poeemis ,,Aja jooks" rasket minevikku ja muretut tänast. 1930. aastatel ülistavad poeedid rahva edusamme esimeste viisaastakute plaanide täitmisel (Säbit Mukanovi26 luuletused), NSVL rahvaste sõprust (Tair Zarokovi 27 poeem ,,Vool"28 (1937). Igavikulisemad olid I
Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti. Unkenis olid ka sõjamehed ilmselt (sõjavägi- eeslivankrid, jalavägi) 3 a.t jooksul kuninga kui sõjapealike tähtsus kasvas ja allutasid templid oma võimule. Urukagina- võis olla võimuhaaraja kuningas (sugupuuga ei ärbelnud). Reformeeris seadust. Uued seadused hõlmasid kuninga ja templi vastasseisu reguleerimisega. Tema taastas, et templi valdused ei olnud enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
