Et põllumajandust elavdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks Egiptusest toodavast teraviljast. Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. 2)Tiberius 1437 sünninimi Tiberius Claudius Nero. Tiberiuse lapsepõlve võib pidada õnnelikuks ja edukaks. 9-aastaselt pidas ta kõne oma isa matustel, 17-aastaselt sai ta kvestoriks, hakkas esinema kohtus ning osales edukatel sõjakäikudel. Sellele järgnes konsulikoht ning abielu, millest Tiberiusele sündis poeg Drusus. Et saada õigustatud troonipärijaks, pidi Tiberius Augustuse nõudmisel lahutama oma õnneliku abielu ning abielluma Augustuse suguvõsa liikmega. Vana abikaasaga kohtumine keelati
Teda määrati uurima Caepio ja Murena vandenõud. Pärst jamasid Juliaga, kes oli Augustuse tütar, taotles ta enda määramist armee juurde. Noore ohvitserina saadeti ta Hispaaniase mägihõimude mässu maha suruma.Kahekümne kahe aastaselt määrati ta väejuhiks ning ta pidi minema Armeeniase, sest Armeeni kuningas oli mõrvatud. Ta määras võimule kadunud kuninga venna Tigranese. Kuningal oli hirmul Partlaste ees ning ta oli nõus moodustama leegioni. Tiberiuse eesmärgiks oli saada hüvitust ammusest lahingust kus Rooma väed said Partia(hiigelimperium ja vägevaim riik pärast Roomat) käest lüüa ja mille tulemusena lahingulipud vallutati ja peale vangivõetute tapeti. Ta nõudis, et Partia tunnustaks Armeenia koloniseerimist tema poolt, loovutaks talle uusi pantvange ja tagastaks Karrhai all ära võetud lipud. Partia andis alla ja tagastas isegi vangilangenud. Partia ja Rooma vahel valitses nüüdsest rahu
ja valgus. Neile pole alalist elukohta, koos laste ja naistega elavad nad hulkurielu. Sõdurid võitlevad ja surevad võõra toreduse ja rikkuse eest, neid nimetatakse maailma valitsejaiks, kuid ometi pole neil jalatäitki isiklikku maad." Moodustati maajagamise komisjon. Kuid enamik nobiile oli selle agraarseaduse vastu. Nad meelitasid ühte tribuunidest - Marcus Octaviust - seda seadust keelu alla panema. Octavius oli Tiberiuse lähedane sõber. Kuid Octaviusel endal olid käes suured riiklikud maa- alad ja ta ei tahtnud neist lahkuda. Peale mõneajalist kõhklemist nõustus Octavius esinema selle seadusprojekti vastu ja pani talle "veto" peale. Siis astus Tiberius otsustavamate sammude juurde ja pani rahvakoosolekul hääletusele küsimuse: kas võib oma ametisse jääda rahvatribuun, kes talitab rahva tahte vastu? Otsustava hääletuse päeval hakkas
ning lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajndust elavdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks toodangust mis toodetakse aga Egiptuses. (Wikipedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Augustus) 10 2.2 Nero Tiberiuse lähimaist järglasist on tuntuim imperaator Nero (a. 54 - 68 eKr.). Ta sai imperaatorivõimu seitsmeteistkümneaastase noorukina. Ta iseloomu oli juba lapsena rikkunud ta ema, au- ja võimuahne naine. Kui ta sai aga imperaatoriks, siis ajas üldine austus tal pea lõplikult segi. Et mõista Nerot, et saada aru ühest Rooma keisririigi ajaloo kõige põnevamast perioodist, selleks tuleb kõigepealt tundma õppida Julia Agrippinat, seda kahenäolist naist, ennastohverdavat nunna ja
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus
selle rahuliku kirjastiiliga. Claudiuse vaatenurk oma elule ja muudele sündmustele tundus, vähemalt esimeses raamatus, ainuõige olevat. Üleüldse, isiksusena paistis ta sümpaatne. Ta hindas inimlikkust ja põlgas väärituid tegusid, näiteks ei sallinud ta seepärast oma mõrvarist vanaema Liviat. Ta oli ka abivalmis: näiteks aitas ta oma venda Germanicust sõjakäikudel oma pere rahadega. Taibukust jagus tal ka omajagu õigel ajal lömitades ja narri mängides pääses ta Tiberiuse ja Caligula valitsemisajal eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus). Üleüldse Claudiusest oli Graves loonud ühe igati meeldiva tegelaskuju. Lugejal on mugav, kui rõhutatakse traditsioonilisi ja häid väärtusi. Paraku ei jäänud see nii ,,Juma, Claudiuse" lõpuni. Lausa kurb oli lugeda peategelase allaheitlikusest ning masendusest
pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale,
- Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis ennast voodi alla ), samas aga armastas kuupaistet - Caligulal olid skisofreensed kalduvused - Caligula abielus Junia Claudillaga - Caligula teine abielu kestis ainult paar päeva ( Livia Orestilla )
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula"
kuue peale liisku Veripunane roos Kristuse kannatuse ja inimkonnaarmastuse sümbol Võilill mõru maitsega lill, Kristuse kannatuste sümbol Kristuse ülestõusmise sümbolid: Liblikas nukust tekkiv putukas tuletab meelde Kristuse ülestõusmist Muna Kristuse ülestõusmise sümbol. Tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist. Legendi järgi tuli Maarja Magdaleena keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: "Kristus on üles tõusnud!". Tal oli kaasas muna. Tiberius olevat kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks Nelikümmend Kristus paastus 40 päeva kõrbes seal kiusas teda kurat (seda mälestab 40 päeva kestev suur paast). Pärast paastumist jutlustas Jeesus 40 kuud. 40 päeva pärast surma tõusis ta taevasse Koostasid: Helen & Helin
Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a
saavutanud rohkem võite kui sõdides. Ainsaks konfliktide allikaks oli armeenia küsimus. Armeenia oli puhverriigiks Rooma ja Parthia vahel. Rooma mõju Armeenias kujutas endast alalist ohtu Mesopotaamiale, Babülonile ja teistele Parthia läänepoolsetele satraapiatele. Armeenia asukoht Musta ja Kaspia mere vahel oli strateegiliselt väga tähtis. Armeenias käis sisevõitlus kahe orientatsiooni vahel. Enamik aadlikest toetas koostööd Parthiaga. Hiljem, Augustuse ja Tiberiuse ajal suurenes Rooma mõju ja Armeeniast sai Roomast sõltuv riik. Claudiuste dünastia ajal Rooma mõju Idas hakkas vähenema. Nero valitsemise ajal suudeti 66 aastal leida armeenia küsimuses mõlemaid pooli rahuldav kompromiss. Armeenia troon otsustati anda Parthia kuninga Vologezi vennale Tiridatesele. Kuningaks kroonimise viis läbi aga Rooma imperaator.
Taaveti poeg Saalomon ehitas sinna Jumala auks templi. Sellest templist on alles vaid Läänemüür (Nutumüür) ning kõikide juutide unistuseks on minna ühel päeval sinna palvetama. Judaism räägib vähe peale surma algavast igavesest elust. Meie hing ei saa minna teiste inimeste kehadesse, küll on aga viimne kohtupäev see hetk, mil Jumal mõistab õiglast kohut inimeste heade ja halbade tegude üle. Jeesuse eluajal valitsesid juutide kodumaad roomlased. Hiljem, keiser Tiberiuse ajal (a.14-37) muutusid juutide ja Rooma riigi suhted keeruliseks ja juute hakati karmilt ja julmalt kohtlema, kuni lõpuks ka Jeruusalemma tempel hävitati. Oma elu päästmiseks põgenes enamik juute oma ,,Tõotatud Maalt" minema. Järgnevate sajandite jooksul asusid nad elama paljudesse maadesse. Sageli koheldi neid sealgi halvasti. Eestisse algas juutide sisseränne 19. sajandil. Aastatel 1937-1945 tapsid Saksamaal võimulolevad natsid 6 miljonit juuti. Kui 1948. a loodi
Koopiad võisid olla teisest materjalist ja väga erineva kvaliteeidga, kuid nad on peamiseks allikaks kreeka skulptuurikunsti tundmaõppimisel. Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseeriv laad. Seda eelsitasid esimene keiserAugustus ja tema õukond. Tema seisva figuuri eeskujuks on POLUKLEITOSE "ODAKANDJA". KEISER AUGUSTUSE MARMORKUJU Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea maalikunst Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Agrippina ja tema armuke ning nõuandja Pallas. Agrippina Julia Augusta Agrippina oli ainulaadselt intelligentne, haruldaselt ilus ja silmatorkavalt edev naine. Agrippina kannatas kogu elu selle all, et tema isast, rahvuskangelasest Germanicusest, ei saaanud jumaliku Augustuse järeltulijat ning et Germanicus suri 34 aasta vanuses, siis kui Agrippina oli alles 4-aastane. Agrippina elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga, Agrippina ema piinati surnuks keiser Tiberiuse käsul. Julia Agrippina oli Caligula õde ja voodikaaslane, Claudiuse abikaasa ja regent ning Nero ema ja voodiseltsiline. Loomulikult ei olnud Julia Agrippina abiellunud oma osaliselt liikumisvõimetu ja kõnehäiretega onu Claudiusega armastusest. Määravaks olid taktikalised kaalutlused: oluline oli avardada oma poja võimalusi, ehk isegi keisrini välja. Agrippina oli kindlameelselt nõudnud, et Claudius adopteeriks 13-aastase Nero
Sellest sõnast on tuletatud terminid "fiskaalne" ja "konfiskeerima". Augustusega võimu pärijaks.sai Tiberius, kellel polnud populaarsust ei rahva ega sõdurite keskel. Tema ajal algasid maal uuesti rahutused. Lõuna- Itaalias, Brundisiumi ümbruskonnas, paljastati orjade- karjuste vandenõu. Vandenõu juht ja talle lähedased orjad toimetati Rooma ja hukati seal. Vaenulik meeleolu imperaatorliku võimu vastu tuli ilmsiks ka Rooma kodanike keskel. Tiberiuse ajal kõveneb imperaatori võim. Ameti- isikute valimise õigus võeti ära rahvakoosolekult ja anti senatile. Kartusest ja orjalikkusest imperaatori ees tegi kohus karme otsuseid süütute kui ka süüdlaste kohta. Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi toimis ülikute suhtes ebaõiglaselt ja teenis ära julma valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Riigi poliitiline korraldus täienes. Suhted naaberriikidega olid üldiselt rahumeelsed
varasema maade jagamise, Roomas 1milj+. Konservatiivne: vanad voorused ja kombed, seadused, pühamute ehitamine. Kuna Rooma oli nime poolest jätkuvalt vabariik, polnud võimu pärandamine seaduslikult mõeldav. Printseps tuli valida senaatorite poolt nende endi hulgast. Kuid valitseja sai veel oma eluajal senati valikut mõjutada ehk sisuliselt oma järglase kindlaks määrata. Augustus, kellel poegi polnud valis oma naise Livia Drusilla pojale Tiberiuse, kelle senat valitseja surma järel ka uueks printsepsiks kuulutas. 2. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. Julius (Augustus) Claudiuste (Livia Drusilla esimene meesja Tiberiuse isa) dünastia: järgnevad neli keisrit sellest seltskonnast. Tiberius (14 37): loobus rahvakoosolekutest, edaspidi senati komplekteerimine keisri ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude
Juliuste-Claudiuste dünastia koosnes kahest suguvõsast. Juliused olid sugulased Augustuse poolt, Claudiused olid sugulased Augustuse III naise Livia poolt. Juliuste-Claudiuste valitsusaeg oli keisririigi õitsenguaeg jätkuvalt. Tuleb rõhutada et de jure ei olnud nende valitsuse ajal Rooma keisririik, vaid ametlikult oli vabariik: vabariigiaegsed ametid püsisid edasi ning ametite arv kasvas, senat säilis ning senaatorite arv kasvas jne, aga de facto oli siiski keisririik. Tiberiuse valitsuse ajal rahvakoosolek lakkab olemast, ametlikult teda laiali ei saadeta, aga seda ei kutsuta enam lihtsalt kokku. Kuigi senat vormiliselt jääb kõrgeimaks valitsusorganiks siis tegelik olukord on selline et keiser võtab endale ka tsensori ameti, sellega oli keisril võimalik senatit komplekteerida temale kuulekatest meestest, kui sattus mitte kuulekaid inimesi ka siis keisril oli võimalik neid ametist kõrvaldada. Pidevalt toimus ka konflikte senaatorite ja keisri vahel, seda
Surimaskid olid võetud tavaliselt vanases eas. Siis võis olla veidi kooldunud nägu. Nad olid harjunud koledate kujudega. Elus inimestest tehti ka portreesid. Kasutati pronksi, marmor oli harvem, kuna oli raskesti kättesaadav. 1. Sajandi lõpus leiti Itaalias marmori leiukohad. Carrara leiukoht. Tuntum vabariigi aegne portreeskulptuur on Julius Caesarist. Vana patriits. Keisririigi ajal leiti realistlikke büste Caracallast. Idealiseeritud on keiser Tiberiuse marmorkuju. Soomusrüü oli seljas keiser Augustusel. Tooga on mässitud soomusrüü ja puusade ümber. Roomlaste poolt tehti esimesi ratsaportreesid Marcus Aureliuse ratsakuju. Ratsakujud olid ülekullatud. Uus nähtus Roomas olid ajaloolised reljeefid. Ara Pacis. Templites ja Trajanuse sammas. Keiser Constantiniuse triumfikaar. Seinad olid kaetud reljeefidega. Rooma skulptuurile tegi lõpu kristlased. Suur rahvasterändamine hävitas ka skulptuure. 16
Kui kruusakihile laoti veel kivisillutis, siis laoti kivid õhukese mördist vahekihi sisse. Kivisillutisena kasutati 37...45 cm basalttahvlitest. Tihendamiseks kasutati suuri silindrilisi kive. Selliste konstruktsioonide paksus võis ulatud 1m-ni, pehmetes aluspinnastes paksemakski. Roomlaste mägiteed olid ohutud ja lihtsad. Alpi teed olid kitsad 1,5...2,5m Kaljustel maastikel tasandati pinnas raiuti 1 -2 1...1,2 m vahega 10..12cm roobast. Donau kaljustele kallastele ehitati teed - Tiberiuse süsteem h-3m ja b-2m sisselõige kaljusse Traianuse süsteem sisselõige h 1,5m b 1,75m Soodesse PONS LONGUS plank ja roigasteed kaetud pinnasega, ühel pool kraav teisel pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas. Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa
hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). 12. Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi. Flaviuste ajastul püstitatud ehitistest kuulsaim on vägev amfiteater Colosseum suurim Vana- Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse
Lõpuks (esimest korda 410 p.Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks. 14. Vana-rooma skulptuur Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil
Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi. Flaviuste ajastul püstitatud ehitistest kuulsaim on vägev amfiteater Colosseum – suurim Vana-Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse
esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Teadusliktehniline proosa Varane esindaja: Cato ,,Põllumajandusest" (2. saj eKr; vt eespool). Põhiosa: algas 1. saj pKr, ,,entsüklopeediline" ajajärk. Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja väiksematesse käsiraamatutesse. Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite ja võrdlusmaterjaliga. Uute avalike raamatukogude rajamine Tiberiuse, Vespasianuse, Traianuse ajal raamatute suurem kättesaadavus. Marcus Terentius Varro (11627 eKr): ,,Ladina keelest", ,,Põllumajandusest" Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 2379; noorema onu): ,,Looduslugu" (37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. Vitruvius: ,,Arhitektuurist" (10 rmt). Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest".
seejuures allorje nim vicariuseks, kellel võis ka omakorda olla ori jne. Orjad said üha enam kaitseseadusi oma isandate vastu. Kuni esimese aastatuh pole teada ühtegi orjakaitseseadust. Varem piiras orja kohtlemist isanda heatahtlikkus. Olukord muutub oluliselt keisririigist alates. Lex Petroonia täpset daatumit ei teata, kuid leitud ka Pmpeist. Lex Petronia keelab isandal saata orja kaklema loomaga kui puudus kohtuluba. Juba Tiberiuse ajal on ta andnud rooma linna prefektidele andnud selge korralduse kanda hoolt sellest, et kui isandad orje taga kiusavad, siis orjad teisele isandale müüdaks et nad vabaks pääseks. Keiser Claudius( 41-44) andis samamoodi orja kaitsekorralduse, sätestades, et kui ori, kes on haige või põdur kelle isand ei abista teda ja ori saab templist abi ning seda ka saab, sealt terveks saades varasemal isandal ei olnud sellele orjale enam õigusi. Keiser Domitianus 1 saj lõpust,
küsimuste arutelud, vastused – lahendused üksikutele küsimustele, küsimused – juriidilisi probleeme analüüsivad teosed), tsiviilõigulikke ülevaateteoseid prokuliaanid üldiselt ei kirjutanud.. Teise 1. sajandil tekkinud koolkonna, sabiniaanide, rajajaks nimetab Pomponius (D. 1, 2, 2, 47; 48) Capitot. Nime sai koolkond teise juhtiva juristi Masurius Sabinuse (1. saj pKr) järgi. Sabinus oli mõjukas Rooma jurist, kes sai keiser Tiberiuse ajal ius respondendi5. Tõenäoliselt sai ta 22. aastal sabiniaanide (ehk nagu neid sel ajal nimetati kassiaanide6) koolkonna peaks ning hiljem sai koolkond tema järgi endale nime. Tema peateos on Libri tres iuris civilis, mis on üles ehitatud vastavalt Sabinuse süsteemile: pärimisõigus, isikute õigus, käibetehingud, lubamatud teod ja alusetu rikastumine. Seda süsteemi kasutavad Sabinuse teose kommentaarides ka hilisemad juristid (näiteks Paulus ja Ulpianus)
Põhipõhjus oli sõjaväe teenistus. Sõjavägi koosnes ju kodanikest ja liitlastest. Leegionid olid üle impeeriumi pikalt. Aga seal olid ju Itaalia talupojad ning nad ei suutnud oma majapidamise eest piisavalt hoolt kanda. Laostumise järgselt müüsid nad oma maad maha ja läksid linnadesse, eriti Rooma. Linna elanikkonna kasv. Need talupojad ei olnud enam võitlusvõimelised ja sajandi keskeks oli sõjaväelaste puudus. Tiberius Gracchus. Tiberiuse eesmärk oli taastada Itaalia, eriti Rooma talupoegkond ja seega taastada ka sõjaväe võitlusvõime. Selleks oli vaja maad ja see tähendas, et maavaldusi tuli ümber jagada ehk võtta rikastelt ja anda vaestele. Ta tahtis hallata riigimaad, mis sisuliselt oli erakätes, põhiliselt senaatorite käes. Senat ei olnud nõus. 133 lasi ta end valida rahvatribuuniks ja hakkas oma projekti ellu viima. See ei olnud ebaseaduslik, aga ta läks senatist mööda