kleopatra Üldinfo q Kleopatra oli vaarao Ptolemaios XII tütar. q Ta sündis aastal 69 eKr, Aleksandrias. q Ema oli Egiptuse päritoluga, isa soovis, et Kleopatra valitseks Egiptust koos noorema vennaga. Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha.
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion
kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. • Caesari kodusõda (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senatioptimaatide fraktsiooni, mida esialgu juhtis Gnaeus Pompeius Magnus , vahel ja lõppes Caesari võiduga. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Vabariigi lõpp • Loodetud vabariigi taastamist ei saavutatud. • Võim läks jagamisele väejuht Antoniuse (idapoolsed alad) ja Caesari kasupoeg Octavianuse (läänepoolsed alad) vahel. • Antonius sõlmib liidu Egiptuses Kleopatraga, endise Caesari armastatu/armukesega. • Antonius teeb triumfi mitte Roomas vaid Aleksandrias, mis pahandab roomlaseid. • See on hea võimalus Octavianusel Rooma rahvas enda poolele meelitada. • Antonius ja Octavianus lähevad omavahel tülli ja puhkeb uus kodusõda. • Aktioni merelahingus Kreeka rannikul tekib murrang. Antoniuse laevastik saab lüüa ja Antnoius põgeneb Egiptusesse, kus nad koos
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu:
-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus. 0 eKr kogu võim Octavianuse käes = vabariigi lõpp 5) 30 eKr-235 pKr varane keisririik Octavianus võttis lisanime Augustus - esimene keiser keiser Traianuse ajal 1.-2. saj vahetusel riik võimsuse tipul
olukord oli rahulik. 7. Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees, kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar, kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla. 8. Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion, mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes kiivrist, kaitsetest, kilbist, viskeodast ja lühikesest mõõgast. Sõjas kasutasid roomlased katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne
· Julianus Apostata · Theodosius I Suur Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. · 43 eKr tõusid Rooma juhtivateks riigimeesteks Marcus Antonius ja Octavianus Augustus. · 31 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saavutas Antoniuse laevastiku üle võidu. · 30 eKr tegi Antonius enesetapu. Octavianus vallutas Egiptuse ja sai ühtlasi kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele
langus · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse.
Julius Caesar Gaius Julius Caesar Octavianus Augustus oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta muutis Vana-Rooma ajaloo suunda. Ta elas 100 eKr. Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Tema perekond oli rikas ja seega sai ta väga hea hariduse. 18-aastaselt abiellus Caesar Cornelia Cinnaga ja pärast tema surma Pompeiaga. Caesaris kasvas huvi poliitika vastu ja järk-järgult hakkas ta oma võimu suurendama. Selleks tegi ta kõik, et inimeste poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Varsti sai temast ülempreester (pontifex maxsimus) ja see tähendas ka tema isiku puutumatust. See oli tema poliitika algus. Kolm konkureerivat väejuhti ja riigimeest Roomas Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lubasid üksteist toetada. Hiljem valiti Caesar konsuliks j...
Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8
aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr Elukutseline palgavägi. Kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Octavianuse aunimetus Augustus (auväärne) rahuperiood, majanduslik õitseng, pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Pompeiuse ja Caesari liit riigi juhtimiseks. 49 eKr Pompeiuse Caesari kodusõda. Keiser Nero (54-68) tappis oma naise, ema, pani Rooma põlema.
tema umbes aastatel 42 39 eKr. sündinud luuleteost Bucolica (,,Karjaselaulud"). · Bucolica tähtsus maailmakirjandusele seisneb selles, et Vergilius lõi sellega n.ö. uut tüüpi lüürika, eriti vormilises mõttes. · Vana-rooma poeesia pikad ning keerukad perioodid said asendatud lühikeste ja selgelt liigendatud lausetega. · Tänu Bucolica'le saavutas Vergilius suurema tunnustatuse . Bucolica Georgica · Tänu Bucolica'le sai Vergilius Maecenase ja Octavianuse soosingu osaliseks. · Sellest inspireerituna ongi tema järgmine teos, 29. aastal eKr. avaldatud Georgica nimetatud isikutele pühendatud. · Poeemi kompositsioon on esitatud kui valguse ja varju vaheldumine süngele sündmusele järgneb rõõmus jne. Aeneis Aeneis · Vergiliuse kõige tähtsamaks teoseks peetakse eepilist poeemi Aeneis, mis oli aastal 19 eKr. küll mustandina valmis, kuid siis autor suri.
Rooma õiguse tähtsamad põhimõtted Kodaniku ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kodanikul oli õigus edasi kaevata rahvakoosolekule või keisrile. Seaduste süstematiseerimine, ühtlustamine. Valitsejad Kodusõdade periood populaarsete väepealike vahel. Caesar Rooma väejuht. Pompeiusega(II väejuht) sõlmiti kokkulepe ühiseks riigi juhtimiseks. I Rooma ainuvalitseja, 44 a. eKr. tapeti senati istungi ajal, sest ei oldud tema ainuvalitsemisega rahul. Augustus Octavianuse aunimi . Vallutas Rooma 30. a eKr. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Nero Keiser peale Octavianuse aega, tappis oma naise kui ka ema, hukkas arvukalt senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema käsul oli see põlema pandud. Traianus Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt. ,, Rooma rahu " aeg. Antonius Caesari jünger , jagas koos Octavianusega Rooma riigi kaheks. Antonius abiellus
49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse, kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu
teadeandeid senatis toimunud arutluste kohta. Neid levitati Rooma tähtsates paikades. Ta oli väga hea kirjamees ja jättis oma valitsemisaja õigustuseks maha hulgaliselt kirjatöid. · Commentarii de bello Gallico · Commentarii de bella civili Caesar lasi riigi kaardistada. Kalendri reform, kehtestati Juuliuse kalender ja mindi üle 365 päeva aastale ja iga 4 aasta on liigaasta. Kodusõjad Antoniuse ja Octavianuse vahel Pärast Caesari surma läks võim tema pooldajate Antoniuse ja Octavianuse kätte. Nemad maksid ka Caesari tapjatele kätte. Antonius ja Octavianus läksid omavahel tülli ja puhkes kodusõda. Antoniuse kätte läks enamik võimust ja rikkad ida poolsed alad. Oma võimu tugevndamiseks sõlmis Antonius sidemed ka Egiptuse valitseja Kleopatraga. Caesari adoktiivpoeg Octavianus sai lääne alade valitsejaks. Tema oli Caesari surma ajal 18- aastane
Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias Philippis oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu (42 eKr). Octavianus läks seejärel Rooma tagasi, Antonius aga siirdus Egiptusesse. Seal liitus ta Egiptuse kuninganna Kleopatraga, kes oli Julius Caesari endine abikaasa ja Caesari väikese poja Caesarioni (Kaisarioni) ema. Nüüd olid Rooma valdused jagatud Octavianuse (läänes) ja Antoniuse (idas) vahel. Aktioni merelahingus (Kreekas) 31 eKr lõi Octavianus oma rivaale, kes siis põgenesid Egiptusesse. Ta järgnes neile, ja pärast veel üht kaotust sooritasid nad enesetapu. Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja).
esialgu tegid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu- triumviraadi. Pompeius vallutas Väike-Aasia ja Süüria, Caesar alistas Rooma võimule Gallia. Pärast seda kui Crassus oli langenud puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, Caesar purustas Pompeiuse väe, nii sai temast ainuvalitseja. 44a eKr tapeti Caesar senaatorite istungi ajal. 6. Varane keisririik: Pärast Caesari surma puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, Antoniust toetas Egiptuse valitseja Kleopatra. A 31 eKr sai Antoniuse laevastik Octavianuse omast lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis end koos oma armastatu Kleopatraga. Octavianus 30 eKr Egiptuse Roomaga ja võttis need oma ainuvõimu alla. Kui ta võimule tuli siis ta võttis endale nimeks Augustus. Ta valitses 30eKr- 14pKr. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas vaitseja. Traianuse valitsemis ajal(98-117pKr) jõudis Rooma impeerium tippu.
Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõja...
1. 12 tahvli seadused 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed. 2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast
5) Caesar oli osav kirjamees. 44. aastal Caesar mõrvati. Tema tapjateks olid mõned Senati liikmed. Aastail 44-30 eKr koondus Roomas võim kahe mehe kätte Caesari sõber Marcus Antonius ja Caesari kasupoeg Octavianus. Üsna pea puhkes nende vahel järjekordne kodusõda, mille 30. a eKr võitis Octavianus. Just temast saigi Rooma esimene keiser nime all Augustus (valitses aastail 30 eKr 14 p Kr) Nii algas Rooma riigi ajaloos uus etapp KEISRIRIIGI AEG. NB! Antoniuse ja Octavianuse kodusõjas osales ka Egiptuse viimane kuninganna KLEOPATRA. Kuna ta oli kaotaja poolel, sooritas naine 30. a eKr enesetapu.
ülemjuhataja imperaator, pontifex maximus. 44.a tähtajatult diktaator. Hea valitseja: lepitas lihtrahvast ja nobiliteeti, arvukas seadusandlus, laiendas Rooma kodakondsust, toetas kultuuri, taastas Korintose ja Kartaago, korrastas maksussüteemi à suurendas riigi funktsioone, senaatorite arv 600à900. Juliuse kalender. 44 eKr moodustas rühm senaatoreid vabariigi päästmiseks vandenõu ja tapsid Caesari. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus kogu Rooma riigi valitsejaks. Roomas jäid domineerima Caesari toetajad Antonius ja Lepidus. Testamendiga oli Caesar pärandanud trooni õepojale Octavianusele, keda toetas Cicero. Vastuolud viisid kodusõjani, kus Antonius 43. a. eKr Põhja-Itaalias Mutina lahingus Octavianuse ja senati vägedelt lüüa sai. II triumviraat: kuna mõlemal poolel Caesari endised sõjaväelased, kes tahtsid leppida, siis
sõjamehena oli ta pidanud palju puudust kannatama. Antonius tegi oma elu suurima vea: ta unustas Rooma. Roomas aga kiruti teda: selle asemel riigiasjadega tegeleda, sõltub ta egiptlannast, kuhjab ta lapsed roomlaste jaoks võõramaalased üle Rooma provintsidest saadud rikkustega. Teda peeti Ptolemaioste orjaks. Antonius kandis ka väejuhina kaotusi, kuid pidas sellest hoolimata Aleksandrias joovastavaid võidupidusid. Marcus Antoniuse surm Vastasseis kahe suurmehe, Antoniuse ja Octavianuse vahel kulmineerus Aktioni merelahingus aastal 31. eKr. Selles saatuslikus lahingus sai Antoniuse ja Kleopatra ühendatud laevastik lüüa. Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa / torkas mõõga rindu). Kleopatra surm Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata.
Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma linna lõpuni. elukutseline palgavägi, senati võimu vähenemine, Vabariigi langemise põhjused: kodusõjad: senat ei suutnud lihtrahvarahulolematus Pompeiuse ja Caesari võim ning kodusõda väepealikke ohjeldada, talupojad ei saanud põllumajandusega nende vahel, Caesar ainuvalitsejaks, Antoniuse ja Octavianuse tegeleda, palgaarmeed ei saanud usaldada, riik paisus liiga suureks tõus, R vabariigi lõpp *Varane keisririik: valitsesid järjest ja kodanikud ei saanud rahvakoosolekutel osaleda, laostunud Augustus, Nero, Traianus, rahu ja julgeoluku tagamine nn "R talupojad läksid linna paremat elu otsima. Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1
2. Varase keisririigi ajajärk Palju aastaid kestsid Roomas kodusõjad. Nendega kaasnesid proskriptsioonid, maade konfiskeerimised, sunniviisil võetud maksud, sõjaväkke värbamised, orjade ärakargamine ja mõõgavõim. Pärast kõiki neid ebameeldivusi hakkasid nüüd Roomlased eelkõige rahu ja normaalset elu taastama. ,,Pax Romana" ehk Rooma rahu oli loosungiks , mis ühendas orjandusliku ühiskonna eri rühmitused. Kõige aktiivsemad Octavianuse vaenlased olid kodusõdades hukkunud. Caesari- vastaste rühmituste ellujäänud liikmed olid poliitiliselt nõrgestatud ja demoraliseeritud. Oma positsiooni säilitamiseks olid nad valmis Octavianust toetama või vähemalt temaga kokku leppima. Inimestele tulid kõikide nende sõdade ja segaduste kõrvalt meeldeõnnelikud rahuajad ja esivanemate lihtne elu. Octavianus arvestas kõikide nende meeleoludega ning lubas inimestele et on
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr – 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse.
-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse.
langus takistamiseks. · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse.
Rooma kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu midagi. Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, k...
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximu...
Caesar valitses leebelt ja püüdis nii lihtrahvast kui ka nobiliteeti uue võimuga lepitada, polnud suur osa aristokraatiast ainuvalitsusega rahul. Juba samal aastal tapsid ta senaatoritest vandenõulased. Taas puhkenud võitlustes said vabariiklased lüüa Caesari lähimalt poolehoidjalt Marcus Antoniuselt ning Caesari testamendiga pärijaks määratud õetütre pojalt ja ühtlasi kasupojalt Gaius Julius Caesar Octavianuselt. Nad jagasid omavahel riigi valitsemise nii, et selle lääneosa jäi Octavianuse ja idaosa Antoniuse võimu alla. Ent peagi algas nendegi vahel kodusõda. Octavianus purustas 31. aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul Aktioni merelahingus ning ühendas 30. aastal eKr kogu riigi oma võimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Kuidas erinesid ülikoolid toomkoolidest? Kuidas tekkisid ülikoolid? https://docs.google
Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta · 44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat Antonius valitses riigi idapoolseid alasid ja Octavianus valitses riigi läänepoolseid alasid. Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antonius sai lüüa · 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks; Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus · Vabariigi languse põhjused - Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid - Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp palgaarmee, Proletaare hakati värbama palgasõduriteks
rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega. Viidi läbi sõjaväereform, väepealikud hakkasid taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10. Rooma jaga ja valitse (divide et impera) poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra
milles Pompeius sai lüüa, põgenes kuid hiljem tapeti. · Suur osa Rooma aristokraatiast oli rahulolematu ainuvalitsejaga ning 44 a eKr tapeti Caesar · Võimule tõusid Caesari pooldajad- Antonius( valitses läänepoolsete alade üle)ja Octavianus(idapoolsed alad).Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, sai Egiptusest rahalist tuge. · Octavianuse ja Antoniuse vahel puhkes kodusõda, 31 a eKr sai Antoniuse laevastik lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga · 30 a eKr vallutas Octavianus Egpituse ning omas seega kõiki Vahemere maid oma ainuvalitsuse all, seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks Varajane keisririik 30 a eKr- 235 a pKr · Octavianus võttis oma aunimeks Augustus ( ladina keeles ,,auväärne"), valitses 30 a
Alguses võitlesid omavahel kaks võimasat vähejuhti Marius ja Sulla. Sulla kehtsestas vägivaldselt mõneks ajaks oma ainuvõimu. Järgnevalt kerkis esile triumviraad (Crassus, Pompeius, Caesar). Crassus langes sõjakäigus Aasiasse. Caesari ja Pompeisue vahel puhkes kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väed ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Oma võimu seadustamiseks lasi end diktaatoriks nimetada. Pärast Caesari puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus purustas Antoinuse väed 31 eKr merelahingus. Octavinius hõivas 30 eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla ja nimetas ennast Augustuseks. Seda sündmuste loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Institutsioonid ja võimu teostamine Augustuse võimuletulek ja tähendanud ametlikult vabariigi lõppu, Rooma riik oli ametlikult endiselt res publica. Igal aastal seati ametisse magistaraadid, senat pidas oma istunegid jne. Valitseja oli lihtsalt mitmes
4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester.
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe
Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas
Olid põllutöölised, õpetajad Ori võis end vabaks osta->omaniku kasu Maksis orjapidajale maksu Töötas ise veel kõrvalt MEELELAHUTUS Võitlusmängud - gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võitlus Termid – Saunad ROOMA KEISRIRIIK Varajane keisririik Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga Pikk rahuperiood – Rooma rahu Poliitiline korraldus täiendus Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal Riigikorraldus: Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks.
senati võim vähenes, jätkusid vallutussõjad Esile tõusid Pompeius ja Caesar ühtne riigi juhtimine --- Konflikt Pompeius jäi alla, põgenes, tapeti. Caesar tõusis ainuvalitsejaks tapeti, kuna aristokraaatia polnud ainuvalitsemisega nõus Antonius ja Octavianus tõusid võimule - jagasid kaheks: Octavianus lääne; Augustus ida Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast. Octavianus vallutas Egiptuse, ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla. · Varajane keisririik Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt, Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast
1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus Vabariigiajal koosnes sõjavägi kodanikest ja liitlasest, kes kutsuti tarviduse korral kokku. Pärast Mariuse reformi asendati see elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion, kuhu kuulus umbes 5000 meest. Selle põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus ristkülikutena
· 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu
olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli alanud keisrite aeg. Senat andis Octavianusele lisanime Augustus (suursugune, auväärne). Augustus ühendas enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ta oli rahvatribuun ja imperaator (sõjaväe ülemjuhataja). Mitmel korral oli ta ka konsuliks ja tsensoriks. Ta kasutas enda kohta nimetust princeps (esimene kodanik), millest on tulnud Euroopa keeltesse sõna "prints"
146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu
tema auks Julius'eks (juuliks), nagu enne öeldud. Paljud vabariiklased leppisid seisukorraga, kuid mitte kõik. Nad asutasid vandeseltsi, et Caesarit surmata ja seega vabariiki päästa. Kui Caesar kord senatisse läks, kogunesid vandeseltslased ta istme lähedusse ja lõid ta pistodadega surnuks (44. a. e. Kr.) Caesarit olla küll hoiatatud, kuid ta vastanud, et keegi ei suuda oma saatuse eest põgeneda. Caesari surm vabariiki ei päästnud: algasid uued kodusõjad, mis lõppesid Octavianuse võimulepääsemisega (31. a. e. Kr.). Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr
Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi oma vahel: Octavianus valitses Rooma riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete osade üle. Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatraga ja sai Egiptuselt rahalist tuge. Peagi puhkes Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. 31a eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikuvetes lüüa, nad põgenesid Kleopatraga Egiptusesse, kus nad mõlemad ennast tapsid. 30a eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas sellega kõik Vahemere maad. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Caesar oli edukas väejuht ja poliitik, kes vallutas Gallia, oma leegionitega tungis Rooma, pidas palju edukaid sõdu. Ta tapeti liigse mõju ja Kleopatra
vastu). Esimene triumviraadi (kolme mehe vaheline liit, mis võitleb senati vastu) moodustasid senati vastu Crassus, Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus viimane. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin! Senat alistatud, algas kodusõda väejuhtide vahel. Sellest tuli võiduga välja Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati! Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel- Idaprovintsid- kõrgelt arenenud, iidse kulturiga, suurte linnadega ja arenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
