ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8
olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi
· Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma
võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni Parthenon karüatiididekoda Pheidias Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300
massiline ümberasumine lähis-idasse Herodotos- kreeka ajaloolane, ajaloo isa, kogus palju andmeid maade- rahvaste kohta Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras
lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt.
hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.
Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by Bartholomaeus Spranger Pheidias. Athena kuju Parthenonis. Pheidias oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Minerva and Neptune(Athena ja poseidon) 1748 by Noel Halle Pathenon - jumalanna Athena tempel. 447-438 e.m.a. Sai rängalt. (dooria stiilis) Athena sünd 560-550 e.K.r Phrynos Jumala kajastumine tänapäevas Hotellid
Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul
Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud
(marmori puhul toed, pronksi puhul valati jalad raskemad jms.) 5. sajandit e.Kr. kutsutakse kõrgklassikaks. Esile kerkisid kaks peamist skulptorite koolkonda - Ateena ja Sparta. Ateena koolkonna taieseid peetakse põnevamateks, kuna need annavad edasi rohkem liikumist, on valmistatud ka skulptuurigruppe ning animalitikas Sparta koolkonnas pühenduti rohkem klassikalisele meesaktile ja figuuridele üldiselt. Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5. saj. e.Kr.). Vabafiguure temalt säilinud ei ole, kuid tema tehtud olevat olnud Zeusi kuju Olümpias (13m kõrge) ja Athena kuju Ateena akropolis. Pheidias oli ka Athena Patrhenoni reljeefide autor. Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest. Ilmselt lahkus ta siis Ateenast ja veetis ülejäänud elu redus Olümpias.
See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid üssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt
(nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias Kuju püstihoidmine on oluline probleem. Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks. Sageli kujutati sportlasi. Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi seda nimetatakse animalistikaks. Väga täpselt kujutati lihaseid ja inimkeha ehitust. IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Seitse maailmaimet Zeusi kuju Juku Purakas 6.klass 2013 Loomine Kuju oli Kreeka peajmal Zeusi auks Ehitamisaasta oli umbes 432 a eKr Autor oli skulptor Pheidias Asus Vana-Kreekas Olümpias Täpsemalt Kuju oli andmete järgi 12,5 m kõrge. Valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Rooma keiser Caligula olevat püüdnud kuju varastada. Ehitamine kestis 8 aastat. Olevat häbinud tulekahjus 462 a Ainus maailmaime, mille autor on üks inimene Tänan vaatamast !
Ainult tänu hetääridele sai Kreeka ühiskond nautida ka nais- ja meessoo vaimse koostöö hetki, nii mõnigi mote kuulsa kirjaniku või filosoofi sulest on pärit hetäärilt või temast inspireeritud. Kreekas kogunesid geniaalsed mehed hetääride umber, leides neis võimsa teguri, mis edendas vaimuelu ja poliitikat. Niiviisi on hetäärid tugevasti mõjutanud kogu maailma kultuurilugu. Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel. Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu. Kuna armastust käsitleti vaid kui meelelist naudingut, siis on ka mõistetav, miks muidu kõige üle juurelda armastanud kreeklased on armastusest nii vähe tarktaate kirjutanud. Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende
Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm Parthenoni tempel Parthenon oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja arhitektid Kallikrates ja Itkinos ning skulptor Pheidias olid need, kes realiseerisid Periklese idee rajada pärslaste hävitatud Ateena akropoli varemetele kõikidele kaunitele kunstidele pühendatud templid. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias Maalikunst ja vaasid Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike
Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure. Ettevõtmist vedas Perikles, sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist
skulptuure ning tänu sellele teamegi tänapäeval mitmeid kujusid, mis ise on hävinud või veel üles leidmata. Hellenismiaja töödest tuntuimad on Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19.sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Vana-kreekas hinnati rohkem kõrgklassikat. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast.Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron .Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid .Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias. Kuju asus Zeusi templis. Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed. See kuju pole kahjuks aga säilinud. Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana.
Fourth level Fifth level Klassikaline ajastu Jumalakujud Ilmalikud kujud Ilusad, harmoonilised kehad Alasti skulptuurid Poseidon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassikaline ajastu Pheidias Myron Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Hellenistlik ajastu Toretsev Vanemate skulptuuride kopeerimine Looduslähedus/ülepakutus Aphrodite/Nike
6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati
perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse suunas * kujuneb klassikaline näotüüp(laup ja nina yhel joone,sygavad silmad,väike täidlane suu) nt myron,polykleitos,pheidias hellenistlik ajastu:* skulptuur toretsev,ülepakutud tunded,realistlikum * milose venus ehk melase aphrodite,kuju koopia olemas kadrioru lossis.
Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks
lisandusid ka ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kuna kreeklaste usundis on Olümpose mäel elavad jumalad tavainimestega väga sarnased, kujutatigi neid inimestena, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tuleb tõdeda, et väga tihti on kujud alasti. See võte aitas kujutada inimese keha harmoonilisemalt. Isegi rõivastatud kujul üritati kaunilt esile tuua kehavorme. Selle ajajärgu suured kujurid: Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uudsete lähenemisega skulptuurikunsti muuta looduslähedasemaks. Kui skulptorid kolisid elama suurematesse linnadesse, tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Kogu klassikaline ajastu on täis nende omavahelist konkurentsi. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine. Sageli kasutati kujudel tugiposti, tihti paigutati toeks ka kuju jalad. Kaks suuremat silmapaistvat esindajat: Pheidias ja Myron
katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Ehitise saatus Rooma keiser Caligula püüdis kuju varastada, kuid legendi järgi olevat tema töömehed paanikas põgenenud, sest kuju naeris nad välja , nii et tellingud kokku kukkunud. Huvitavaid fakte ehitise kohta 12 Meetrit kõrge, kuju ehitamine kestis 8 aastat. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. tänapäevastes hindades maksaks kuju ehitamisel kasutatud kuld üle 6. miljoni briti naela. Kuju kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. lõvikuju toetas kahelt poolt zeusi jalatuge.Ainult templis teeninud preestrid tohtisid kujule läheneda.
Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12
aastatuhandel eKr. Colosseum - amfiteater Roomas. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Pheidias - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel
Proportsioonid skulptuuridel olid ebaloomulikud.kujud olid sirged.Kreeklased õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid inimfiguure.Kõige enam levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisfiguurid.Skulptuurid pehmetest kergesti tahutavatest kivimitest ja pronksist.5.saj.hakkavad tekkima skulptuurid,kus raskus on kantud ühele jalale.N:MYRON . Kettaheitja ,algselt oli kuju pronksist aga meieni jõudsid koopiad marmorist. 5.saj suured kujurid:MYRON,PHEIDIAS,POLYKLEITOS. Jätsid mulje liikumisest .Üha enam hakkasid skulptuuridel kujutama liikumist. VAASIMAAL Eriline osa oli vaasimaalil.Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid.Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad,mis jäid näha peente punaste joontega.Hiljem jäeti figuurid punaseks ning vahed värviti mustaks. MOOD VANA KREEKAS Kreeka oli vaene maa.Kreeklased hindasid lihtsust,loomulikkust ja kehalt hästi arenenud inimest
sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk.
Tööleht nr.2 1. Kreeka kunst Doorlased- Arhailine-muistne, vanaaegne Klassikaline-täiuslik Hellenistlik-sõnast hellen ehk kreeklane Ehituskunsti 3 stiili Doori-muusike Korintose hästi rikkalike mõistesminoorne Joonia-sammastel keerud kaunistustega helistik.sambad on lihtsad ja ilma kaunistuseta Pheidias: kes ta oli, tuntumad tööd. Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja kollased
2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10
kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. ·Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. · Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud
Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa vähemalt üks laps, põgenes jumalanna Re Kreeta saarele ja sünnitas poja-Zeusi. Zeus jagas koos oma vabaks saanud vendade Poseidoni ja Hadesega kogu võimu maaillma üle. Olümpia asus Peloponnesose lääneosas Alpheiose jõe orus, varjurikaste oliivipuusalude keskel, pühas salus asusid mängude kangelaste ja võitjate raidkujud. Pheidias-kuulus kujur kes lõi ka Zeusi ja Athena kuju. Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM
sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase
6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Kettaheitja, odakandja, kaapija. 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeegid (kõrg), ehitusplastika. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Kreeklased võitlemas kentauride ja amatsoonidega, võitlus tasavägine ja raske. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron, Pheidias, Skopas, Praxiteles, Lysippos). Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuurikunsti arengusse. Polykleitos ''Odakandja'', kontrapost täiuslikult lahendatud Myron ''Kettaheitja'', kujutas liikumist Pheidias akropoli skulptuuride peamine autor Skopas rõhutas dramaatikat, kasutas maalilisemat vormi, nt. ReljeefidHalikarnassose mausoleumile Praxiteles kaunid, meelelise noore inimkehaga jumalad, nt. Hermes Dionysoslapsega
aastatuhandel eKr. COLOSSEUM - amfiteater Roomas. Colosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit.Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. PHEIDIAS - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Pheidiase elulooandmed on vaieldavad, pärimuslikud: protsess, mille tema vastu algatasid Ateenas Periklese poliitilised vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena
kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni
· Türann valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes · Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju · Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt · Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr · Kõrgklassikat hinnatakse rohkem · Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast · Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron · Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid · Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks Zeusi kuju Olümpias · Kuju asus Zeusi templis · Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed · Selline tehnika oli väga kallis · Ükski kuju ei ole säilinud
püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Olümpeion e. Zeusi tempel Zeusi tempel (Olympieion) oli suurim antiikkreeka tempel Ateenas. Kunagise maailma suurima ja märkimisväärseima templi ehitasid kartaago orjad. Tempel ehitati 468-456 a. eKr. Ehitis on dooria stiilis peripteer, range ja selgeilmelise konstruktsiooniga. Templis oli Zeusi kuju, mille valmistas kreeka skulptor Pheidias. Kuju peati üheks maailmaimeks, mis oli 12 m kõrgune. Kui kuju oleks saanud püsti tõusta siis oleks pea ulatunud läbi katuse. Hoone oli templite oru suurim, kuni selleajani, kui hävis maavärisemises. Zeusi templist on säilinud vaid mõned fragmendid. Lisa Nike tempel Erechtheion Parthenon Olümpeion
3) Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses.Rajatud aastal 550 e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest.365.aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos , et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. 4)Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias.Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi,see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Vana-Rooma päritolu Istuv Zeus, marmor ja pronks, Pheidiase järgi. 5)Halikarnassose mausoljom on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal
See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Ehitised väljaspool Kreekat Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal
Myron ´´Kettaheitja´´ U 450 e.m.a Rooma marmorkoopia Originaalkuju oli pronksist, kuid koopia on marmorist Atleedi keha on pinges ja hämmastavalt paindlik. Kuju pole vastavuses kettaheitja tegelike liigutustega, vaid see on lühikokkuvõte tema liikumisest. Pheidias ´´ Moirade figuurid Parthenoni idaviilult ´´ U 438- 432 e.m.a Ajahambast puretud kujudel on puudu mitte ainult pead ja käed, vaid ka rüüde voogavad voldid on siledaks muutunud Praxiteles ´´Hermes väikese Dionysosega´´ U 340 e.m.a See kuju demonstreerib ilu, mis vanaaja
kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Aiad ei olnud tõenäoliselt rippuvad. Artemise tempel Ephesoses Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäeva Türgis). Rajatud aastal 550 e.m.a. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr
*Kapiteel- samba pea SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega) *ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid)
22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m., ehitusmaterjal põhiliselt lubajakivi tellis 26. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur 27. Abu Simbel- paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal, kaldakaljusse raiutud tempel, tõsteti 64m kõrgemale, et ei jääks vee alla(Venemaa tahtis rajada hüdroelektijaama), töid juhatas UNESCO 28. Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja päikesejumal 29. Kapitoolium- Rooma kindlus, usuline ja poliitiline keskus
a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu (Herodotos "Historia"), matemaatika (Pythagoras,Eukleides), füüsika (Archimedes), meditsiin (Hippokrates ja tema vanne) g)kunst - vaasimaal(mustafiguuriline, punasefiguuriline vaas) h) arhitektuur - templid (Nike tempel), skulptuurid (Parthenon-i skulptuur, Polykleitos ,,Odkandja", Pheidias ,,Zeus"-i kuju Olümpias) i)filosoofia - Thales, Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles
Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis
annaabi.ee 
