Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196
Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus
Rooma keisririik See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril
Linnadeks Alexandria,Ateena, Jeruusalemm, Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus, Kningate aeg (753-509 eKr) Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks.
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad
tähelepanu. Tema õpetuse järgi saabub varsti suur lõpukohus, Jumal hävitab Maa ja loob uue riigi. Ta väitis, et tema ongi Vanas Testamendis mainitud MESSIAS, kes tuli rahvast päästma. Talle lisati hiljem lisanimi KRISTUS. Tema õpetused köitsid juudiusu juhtide tähelepanu, nad süüdistasid Jeesust riigireetmises ja lasid ta hukata. Eluajal kogunes tema ümber õpilaste ring, lähemaid oli 12 ja neist said esimesed misjonärid. Neist kuulsamad olid Peetrus ja Paulus. DOMINAAT oli keisririigi teine pool. Tekkisid ka esimesed SÕDURKEISRID. DIOCLETIANUS ja CONSTANTINIUS tugevdasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadusi. Constantinius võttis vastu ristiusu ja sellest sai ka ristiusk. 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, see sundis germaanlased liikuma Rooma aladele. 476 kukutas Odoaker Ida-Rooma keisri ja see märgib ka vanaaja lõppu.
Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser) olid seaduse ees võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada
ROOMA AJALOO PERIODISEERING Kuningate ajajärk I (753) Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri
vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki
Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma
rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire. Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos. Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt. Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning
lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt: 754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg; 510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg; 27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks: - 27 eKr. - 284.- printsipaat; - 284 - 534/565 - dominaat.10 3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: Ajaloolane Heikki Ylikangas on enda periodiseeringu kohaselt jaotanud Rooma õiguse ajaloo kolmeks iseseisvaks ajaosaks: -200 ekr muinas e Vana-Rooma periood; 200 ekr-235 klassikaline periood; 235-565 hilisklassikaline periood.11 10 M, Pärna. 2011. Õigusajaloo konspekt. //scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo- eksam#scribd 11 Ibid 9 3.3
Vabriigi aegses Roomas kuulus õigusallikate hulka ka rahvakoosolekute ja senati otsus, aga keisririigi ajal sai õigusloojaks ainult keiser. Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks. Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser
Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid)
Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid)
* IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe rahaks. * 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad palgaline sõjavägi) * 2. Rooma riik suurenes, enamus ei saanud ena osaleda Rooma riigi juhtimises. * 3. Linniriigile mõeldud valitsemine ei sobinud enam tekkinud impeeriumile. * Keisririik 30. e.Kr 476. -) Varane keisririik ehk printsipaat 30 e.Kr 235. -) Sõdurkeisriteaeg 235 284. -) Hiline keisririik ehk dominaat 284 476. * Princeps esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna. * Octavianus vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor, rahvatribuun, pontifex maximus. -) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat, kelle abiga hakatakse riiki valitsema. -) Octavianus sai endale ka tiitlid: sõjavägi Imperaator; Senatilt Augustus; Ceasari poolt, et ta tema lapsendas Ceasar. Imperator Ceasar Augustus (augustus muutus nimeks ja Ceasar tiitliks)
2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse
jumalatevastasust peeti riiki tabanud hädade põhjuseks. Gallienus (253 268) saavutas germaanlaste vastu mitu võitu, kuid ei suutnud nende sissetunge peatada. Alustas sõjaväe ümberkorraldamist ja tugeva raskeratsaväe loomist. Tapeti vandenõulaste poolt. Aurelianus (270 275) lõi germaanlaste sissetungid tagasi ja taastas Rooma piiri Reini- Doonau joonel. Taasühendas Gallia ja Süüria. Rooma linn kindlustati Aurelianuse müüriga. Hiline keisririik ehk dominaat 284 476 Diocletianus (284 305). Taastas lõplikult impeeriumi sisemise ühtsuse ja piiride turvalisuse. Viis läbi ulatuslikud reformid: - rõhutas senisest enam keisri jumalikku positsiooni (keiser kui dominus et deus) ja kasutas sellega seonduvat etiketti (purpurrüü ja diadeem) - kehtestas tetrarchia, jagades keisrivõimu kahe augustuse ja kahe caesari vahel; - kehtestas riigi kaheastmelise adminintratiivjaotuse: 12 diötseesi ja u 100 provintsi;
aga nt 3. sajandi lõpuks eKr oli Roomal 214000 meest( umbes 47 leegionit) -Leegion koosnes raskerelvastusega meestest 3000 meest -Kergerelvastusega mehed 1200 -Ratsanikke 300 *Peamine relv oli oda. Raskerelvastuses oli raske viskeoda( 5 kg, 1,5 m pikk). Kergerelvastuses oli tunduvalt lühem ja kergem torkeoda **Leegioni moodustasid talupojad(alates 17-aasaselt) KEISRIRIIK 1. Varane e printsipaat 30 eKr 235 pKr 2. Sõdurkeisrite aeg 235 pKr 284 pKr 3. Hiline ehk dominaat 284 pKr 476 pkr princeps esimene kodanik(kes sai sõna senati vaidlustes) 30 eKr Octavianus sai võimule, nimetas end vabariikliku korra taastajaks. Ta võttis vabariigi võimuintstitutsioonidelt reaalse võimu ära. · Octavianus lasi ennast nimetada väga erinevatesse ametitesse : 1. konsul 2. tsensor 3. rahvatribuun 4. ülempreester ehk pontifex maximus · Reaalselt ta nende tegevustega, millega need ametid tegelema pidid, ei tegelenud.
kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus II – kohtumenetlus (arhailised vormelid, protsessikautsjon, võitja sai tagasi) III – otsuse täideviimine
· 79. aastal toimus Vesuuvi vulkaanipurse, mis hävitas Pompei ja Herkulanumi. Keiser Trajanuse ajal 78-117 saavutas Rooma oma suurima ulatuse. Markus Aureliuse ajal 161-180 ähvardasid esimest korda Roomat germaanlased, ta oli keiser-filosoof. Sõjavägede roll suurenes ja algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi
Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju
(õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood •235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht: •esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a; •suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j. •hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski)
tappa Caesarioni. Octavianusest saab Rooma esimene keiser, kes sai senati poolt aunimetuse Augustus (suursugune/auväärne). Augustus paneb aluse Julius Clauduste dünastiale ning tema valitsemiseaeg on Rooma uue õitsengu algus. Kirjandus: Philipp Vandenberg ,,Caesar ja Kleopatra: Rooma vabariigi viimased päevad". Varase Keisririigi ehk Printsipaadi ajajärk Ajaliselt Varase Keisririigi ajajärk langeb vahemikku 31eKr-284pKr. Hiline Keisririik kannab nimetust Dominaat (hilis antiikaeg), selle võib dateerida 284-476pKr. Varase keisririigi poliitilise ajaloo põhitõed Nimetus Printsipaat tuleneb nimetusest printseps (lad. k - esimene), algselt tähendab esimest kodanikku ehk keisrit, keiser rõhutas ise et on primus printsepares ehk esimene võrdsete seas, ametlik nimetus see ei olnud aga nii neid kutsuti. Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim.
õde, kellest ta lahti ütles. Roomlastele see muidugi ei meeldinud ja 31. aasta puhkes avalik sõda, merelahingus sai Antonius lüüa ja Egiptuses tappis nii Antonius kui ka Kleopatra enda ja Octavianus võttis Egiptuse täielikult Rooma alla. Octavianuse käes oli kogu Vahemere ruum ja see oli hellenismi perioodi ja Rooma vabariigi lõpuks Rooma keisririik 30 või 27 hakkas Varajane keisririik ehk printsipaat (esimene kodanik), kestis kuni 235 m.a.j või 284. Hiline keisririik oli dominaat (isand), mis lõppes 476, kui kukutati läänes keiser. Octavianus pani kõik paika ja oli 14. m.a.j-ni monarh. Ta ei kuulutanud ennast keisriks, 27 kuulutas ta välja hoopis vabariigi taastamise, pannes maha kõik oma erakorralised volitused. Aga see oli formaalsus, sest kogu võim kuulus ikka talle. Koondas erinevad vabariiklikud ametnikud, mitte ainult ühe diktaatori omad. 27A andis senat nime Augustus. Ta hoidis enda käes oluliste provintside asevalitsejate kohti, seega
annaabi.ee 
