metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult desifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500
Piirikivi kõrgus on 51 cm ja laius 24 cm. Järgmine leitud piirikividest pärineb umbes 1125-1104 aastatest eKr ning see on sisuliselt seaduslik teade maksudest ja kohustustest vabanemise kohta. Kiilkiri kivil kirjeldab Ritti-Marduki sõjalisi teeneid kuningale Nebukadnetsar I (1125-1104 eKr) Elami sõjakäigu ajal, mis oli korraldatud kättemaksuks elamlaste haarangute eest Põhja-Babüloonias. Rünnak toimus suvel ning Babüloonia armee kannatas tõsiselt palavuse ning veepuuduse käes. Ritti-Marduk oli sõjasalga kapten ning juhtis Elami-vastast rünnakut
Eelami kuningas Kudurmabuk (?), sõlminud liidu amoriitide juhtidega, kes peremehitsesid Lõuna-M-as, vallutas Larsa ja määras sinna kuningaks oma poja. Niivisi vallutasid elamiidid Sumeri uuesti ja määrasid Larsasse isegi oma kuninga. Kudurmabuki teine poeg, kes valitses Larsat, kandis semiidi nime Rim-Sin (jumal "Sini härgvasikas", ~1822-1763). See näitab, kuivõrd laialdaselt levis amoriitide täpsemalt semiitide mõju, mis tungis isegi Eelamisse. Rimsin ehitas sumeri ja elami templide Larsas, Uris ja teistes linnades, püstitas raidkujusi kullast ja vasest. Larsa, riigi pealinn, oli suur linn: 350 hektarit, seal elas 50-100 tuhat inimest. Ta alistas mitte ainult lõuna-alad (Uruki, Nippuri), vaid oma kolmekümnendal valitsemisaastal isegi Isini linna. Ka Babüloni kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka mõningaid Süüria ja Palestiina alasid. 3
tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal.
eelkõige perioodidel, kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost. Babylon (akkadi keeles Jumala värav) oli allunud Uri III dünastiale, siis iseseisvunud. 19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus esialgu vaid linna lähema ümbrusega. Dünastia 6. kuningas, Hammurabi, valitses esialgu samuti üsna väikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760.-ndatel. Vallutas Elami, Larsa, Mari ja Assüüria. Hammurabi impeeriumi näol oli tegemist teise suurriigiga pärast Sargoni impeeriumi. Seda nimetatakse Vana-Babüloonia impeeriumiks/suurriigiks. Hammurabi oli tuntud seaduseandjana, kuid ta polnud esimene. Hammurabi seaduse aga teevad meile oluliseks: see seadustekogu on pea terviklikult säilinud. Ta lasi oma seadused kivisammastele ja avalikuks vaatamiseks panna väga paljudesse linnadesse ja piirkondadesse. 20
Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Pärslased ei surunud võõrastele peale oma keelt. Monumentaalsed raidkirjad on mitmekeelsed. Pärsia riigikeeleks elami keel. Vana-Pärsia keelt kasutati vanades dokumentides. Elami keel diplomaatia keel. Umbes 7 saj. hakkas levima aramea keel. See oli emakeel, dialekt, millest saadi aru suurel alal. Pärslased kasutasid seda ära ja see sai riigikeeleks. Aramea keeles Esra raamat 4.8-6-18, 7, 12-26, Danieli raamat 2.4 -7.28 . Dariuse ajal kaks uut residentsi- Persepolis ja Zuusa. Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas
mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 70), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
uue residentsi Dur Sarrukini. Tema ajal ilmusid kimmerlased, kellega võideldes hukkus. Sanherib; 8/7.saj muutis Ninive uueks pealinnaks ja ehitas sinna kuningalossi, summutas Kaanani mässu, hävitas Babüloni koos pühamuga, mis oli ennekuulmatult jõhker ja pühaduseteotus. Assurbanipal: 7.saj viis Egiptuse vallutamise lõpule: Teeba ja Ülem-Egiptusega. Assüüria saavutas suurima territooriumi. Ta määras Egiptusess asevalitsejaks Psametichos I, kes lõi lahku. A surus maga Elami ülestõusu, pidas sõda kimmerlastega. Ehitas Ninive kuningalossi raamatukogu, kust on pärit suur osa tänapäeval tuntud Mesopotaamia kultuuripärandist, ka ,,Gilgames" Uus-Babüloonia ehk Kaldea 7-6.saj Nebukadnetsar II: 7/6.saj iseseisvunud Babüloonia kuningas, kes alistas ründava Egiptuse väe. Jõudis Egiptuse piirini, purustas Jeruusalemma ning küüditas sealt juudid ,,Paabeli vangipõli". Alistas kõik Assüüria valdused. 10) Iraan ja Pärsia impeerium 6-4. saj
sajandist peale. Keeleliselt kuulusid nad indoeurooplaste hulka. Kreeka allikate järgi olevat ühtne Meedia riik tekkinud juba 8. 7. sajandi vahetusel, kuid Assüüria tekstid seda ei kinnita, kujutades meedlasi üksteisest sõltumatute väikevalitsejate võimu all. Sellegipoolest olid meedlased 7. sajandil aegajalt assüürlastele ohtlikud vastased. Suurvõimuna tõusis Meedia esile sajandi lõpukümnendeil, kui Assüüria oli purustanud Eelami. Võib oletada, et meedlased võitsid Elami langusest, saades endale selle riigi valdused Zagrose mägede piirkonnas. 614. a. ründas meedlaste kuningas Kyaxares (Mesopotaamia allikates Umakistar) liidus Babülooniaga Assüüriat, vallutas 612. a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a
Järk-järgult levis sumeri kultuur peamiselt semiidi päritolu hõimudega asustatud Mesopotaamia põhjaosasse. Toimus sumerite ja semiitide järk-järguline segunemine, seejuures võtsid semiidid üle sumeri kultuuri saavutused, sumerid aga läksid üle semiidi keeltele. III aastatuhande II poolel tekkis Sumerist pisut põhja pool semiidi päritolu Ak(k)adi riik. Akkadlaste kuningas Saragon I rajas 24 saj keskel suurriigi, mis allutas Sumeri, Elami, Süüria ja osa Väike-Aasiast. Tekkis ajaloo esimene paljurahvuseline impeerium. Rahvaste paabel, peamiselt semiidid ja semiidistunud sumerid. Akkadi keel omandas piirkonnas keskse koha, mis püsis läbi Vana-Banbüloonia, Assüüria ja Kaldea riigi ning isegi kauem. Akkadi riik lagunes siiski peatselt ja toimus sumeri (osaliselt semiidistunud) linnriikide taassünd (nn sumeri renessanss). II aastuhande alul ühendas sumeri alad Umma kuningas,
St sumeri keel kadus käibelt vaikselt kõnekeelena. Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid on nüüd semiidikeelsed. Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja koosolekud, nii et pm poolvabariigid, aga asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad
collaborativeȱmanagementȱ(4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱNO:ȱMosby.*ȱ ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱneerude)”ȱ * 238 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Häiritud spontaanne hingamine (00033) (1992) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid Definitsioon Energiavarude vähenemine, mille tagajärjel ei suuda inimene säilitada elami- seks vajalikku hingamist. Määravad tunnused Vähenenudȱkoostööȱȱ Ainevahetuseȱkiirenemineȱ Hapnikuȱosarõhuȱ(partsiaalrõhu)ȱ Süsinikdioksiidiȱosarõhuȱtõusȱveresȱ langusȱveresȱ(PO2)ȱ (PCO2)ȱ Hemoglobiiniȱhapnikuküllastuseȱ Kasvanudȱrahutusȱ langusȱ(SaO2)ȱ HingamiseȱabilihasteȱenamȱkasuȬ
annaabi.ee 
