põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaz, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis. MUHU MUISTENDEID TONDIKIVI Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi. Rahvajuttude järgi põlenud seal reede öösiti imelik tuli ning ka vaimud tantsinud kivi peal. Ühel reedel tulnud üks külamees keskööl kõrtsist koju. Kodutee viinud kivist mööda. Mees olnud küll hirmu täis, aga teist teed ei olnud. Kivi juures lennanud järsku punane kukk kivile ja hüüdnud: "Akselihohhätasprink, kolme aa`pärast ma tulen sind jälle vaatama." Mees
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
· Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross
Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmus...
maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta
Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühike, mütoloogilise või satiirilise sisuga rahvajutt. RAHVALAULIK- rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. RAHVALUULE ehk FOLKLOOR- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. REGILAUL-koosneb tekstist, viisist ja esitusest
Kalevipoja säng Kalevipoja sängiks nimetatakse seda ilusat sängilaadset küngast, mis on pikliku kuju ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud. Selle kohta on levinud palju erinevaid muistendeid. Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist:
Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) Kalevipoeg valmis 1853 aastal. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Esimene väljaanne levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Rahvas on rääkinud igasuguseid muistendeid kalevipojast. 3.1. Kalevipoja haud3 Mis rahvas künka kohta räägib? Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist
KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvajutt. RAHVALAULIK- rahvalaulu esitaja, eeslaulja ning ka laulu arendaja. RAHVALUULE ehk FOLKLOOR- primuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline snalooming. REGILAUL-koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Tavaliselt kordas eeslaulja
Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
3.Muinasjuttudes korratakse pidevalt, nt lemmikarvuks on 3 (asju juhtub kolm korda) jne. 4.Muinasjutud lõppevad reeglina õnnelikult. Nimeta vähemalt kolm muinasjuttude autorit. 1.Kreutzwald 2.Andersen 3.Vennad Grimmid Millal on rebane positiivne, millal negatiivne tegelane? Kui rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Kuidas muistendeid liigitatakse? 1.Tekke- ja seletusmuistendid 2.Rahvausundilised muistendid 3.Hiiu- ja vägilasmuistendid 4.Kohamuistendid 5.Ajaloolised muistendid Mille järgi saad aru, millise muistendiga on tegemist? 1.Tekke-ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. 2.Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimudest, krattidest ehk pisuhändadest. 3
seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kujud ka tänapäeva, samastada nad kellegi või millegagi. Ja kogu see lugu balansseerib peaaegu hea maitse piiril või, nagu öeldakse, noateral, samas siiski komistamata labasusse või korrakski jamaks muutumata. Aga mulle tundub, et eesti lugeja ja mõne muu rahvuse esindaja ei pruugi sellest romaanist mitte sarnaselt aru saada, arvan, et väga oluline, mõistmaks tegelikku sisu, on siiski tunda meie rahvaluulet, muistendeid ja muud sellist kirjandust. Nali on väga vürtsikas, vinti keeratakse pidevalt juurde, siiski mitte kunagi üle, see lisab teravust ja lausa hasarti lugemiseks, et kuhu siis veel võib asjaga välja jõuda ja kui lolli juttu ajada või lolle tegusid võib üks inimene veel teha... Ja kui arvate, et enam hullemaks minna ei saa, tasub lugeda ka Kivirähki järgmist teost ,,Mees, kes teadis ussisõnu", siis näete, et hullemaks saab alati minna
Tähtkujud taevakaardil 2017 SISSEJUHATUS Taevas on inimesi paelunud sajandeid. Tähtede ja tähtkujude kaardistamiseks ja seletamiseks on kasutusele võetud nii teaduslike kaarte kui ka müüte ja legende. AJALUGU TAEVAKAARTIDEST Taevakaardid on kaardid, mis kujutavad tähtede paiknemist Maalt vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALO...
5. Millal on Eestis emakeelepäev? 14. märts, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, on Eestis emakeelepäev. 6. Millal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts? Missugune ühing see oli? 1838 aastal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli juures tegevust alustanud ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks loodud teaduslik ühing. Samuti mitme muu teadusvaldkonna arendamine. 7. Iseloomusta Fr. R. Faehlmanni müütilisi muistendeid (eeskuju, sündmustiku alus, tegelased). Eeskujuks soome ja antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks tekke-, seletus- ja kohamuistendite motiive ning tegelasteks ,, Kalevalast ,, ja K.J. Petersoni tõlgitud ,, Soome mütoloogiast ,, pärinevaidmüütilisi tegelaskujusid. ( nt. Vanemuine, Ilmarine). 8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid
................................................................... 7 Sissejuhatus ja elulugu Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli Norra ja kogu Skandinaavia kuulsamaid kirjanikke XX sajandi alguses. Undseti ema oli taanlane, Sigrid sündiski Taani väikelinnas Kalundborgis. Lapsepõlv ja noorusaeg möödus Oslos. Sigridi isa oli Põhjamaades tuntud arheoloog, kes tutvustas kirjandus ja ajaloohuvilisele tüdrukule Norra keskaega, muistendeid ja saagasid. Pärast isa surma tuli Sigridil kui lastest kõige vanemal unustada kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan ,,Proua Marta Oulie". Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli
müütilised juhuslikku laadi. muistendid.(emajõe Suri sünd, koit ja hämarik kopsutuberkuloo jne). Hakkas looma si. Kalevipoja muistendeid. Friedrich (1803- Kreiskool. Tartu Almanahh ,,Ma-ilm Tema vanemad Eesti Reinhold 1882) Ülikooli ja mõnda, mis seal ei olnud lihtsad rahvuseepos Kreutzwal 79.a arstiteaduskond. sees leida on". Jutud talupojad. e looja. d olid kirjutatud Tutvus kaasaegsetele eesti Faehlmanniga,
Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis Omavalitsuste õigused vähenesid 5) Nimed 1. Struve Autonoomia tähetorn 2. Adamson- skulptor - Russalka 3. Paul I Venemaa valitseja kes tapeti 4. Aleksander I Paul I järgija, väga liberaalne valitseja. 5. Nikolai I Venemaa valitseja 6. Aleksander II kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15
silmas lugu Helinaga. Urmas Lennuki poolt kogutud ja kokku põimitud merelegendidega teatritükk saigi spetsiaalselt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuressaare linna üks vanim ehitis - 1663 aastast pärit sadamaait on lavastaja sõnul just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte. Narratiiv on täiesti olemas, kuid see pole päris selge alguse ja lõpuga lugu. Näidend on justkui tükk ühe rannarahva elust, pärast näidendi lõppu jätkuvad loodjutud omasoodu. ,,Igavene kapten" on lennuklikult poeetiline ning üldse mitte argine. Keele metafooririkkus ja kujundlikkus torkab tõepoolest silma, näitlejad on keelega ka sõbraks saanud ning selle kõrgstiili omaks võtnud. 3 4. Kokkuvõte
· Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse olulisele traditsioonile. Tähtis oli ka seetõttu, et oli rahvusliku liikumise hoogustajaks, suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku preztiisi, saab alguse muusikakultuuri areng. Jakob Hurt esines 1888. aastal 22. veebruaril haarava üleskutsega, kutsudes koguma ,,vanavara" ehk vanasõnu, muistendeid, pärimusi ja muud sellist kõikjalt Eestist. Tema üleskutse leidis ka tohutu vastukaja, lühikese ajaga koguti kokku sadu tuhandeid lehekülgi materjali. · Seltsitegevuse aktiviseerumine Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Asutati uued seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne
Kandlemängija vihastas ja ta tõmbas kandle keeled katki. Sellest tekkis suur kõuekõmin ja nii mõnelgi jäid kõrvad lukku. Mõni ütles, et äkki see oli Vanemuine, siis küsiti, et kuhu ta läks ja jälle mitte keegi ei osanud vastata. Ja sellest ajast saati ei ole keegi enam Vanemuist ja tema kannelt näinud. Minu arvamus: Kui ma just saan seda nimetada raamatuks, aga lugude poolest on see üks väga huvitav raamat, sest sain aimu, mida tollal arvati, et kuidas miski on sündinud. Ja muistendeid oli ka piisavas koguses ja ka hea oli see, et teksti sisu ei olnud aetud liiga keeruliseks, vaid kõik oli lihtne ja arusaadav.
Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast, vendade kiviviskamisest Saadjärvel, Assamalla lahingust, Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. 4. Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. 5
säilitada imetlusväärse ettekujutuse loodusest, inimesest ja elu eesmärkidest. Neid peetakse vabadeks inimesteks, kelle elu juhib vaid üks põhimõte: kaitsta Maa energiat, planeedi elu ning inimkonda. Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne, jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon, millega muutuks senine
· tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms). Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Tuntud jutukirjanikud: · Jack London · Oskar Luts
Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. SEOSED ,,VANEMA EDDAGA" ,,Nibelungide laulule" aluse panijateks loetakse germaani muistendeid ja kangelaslaule. Kuid see kangelasluule pole kahjuks säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvaste eepiline pärimus, mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Kõige olulisemaks allikaks nibelungide-pärimuse ainestikuga tutvumiseks on vanaislandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik ,,Vanem Edda". Koguni kuusteist laulu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud sakslaste eeposega. Nad räägvad ka
koolina. Pingeline ametitöö ja tegevus Peterburi eestlaste organiseerimisel võtsid neil aastail enamiku Jakob ajast. Alles 1886 õnnestus tal Helsingi ülikoolis doktoritööd kaitsta ja asuda seejärel sihikindlamalt tööle rahvaluule kogumisel. Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga. 22. II 1888 pöördus Jakob mitme ajalehe kaudu üleskutsega kogu rahva poole päästa unustusest rahva vaimuvara, vanu laule, muistendeid ja vanasõnu. Üleskutse käivitas esimese tervet maad haaranud rahvusliku aktsiooni, mis pani aluse maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil. 1890. aastate alguses üritas Jakob vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks
taimede jäänuseid. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel sai minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Kuna käik oli suur ning ulatus kaugele, hakatigi seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel, kui paljud kuulsad ajalehed sellest kohast kirjutama hakkasid. Tori põrguga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal. Muuseum asub 1738. aastal ehitatud mõisavalitseja majas. Kõige esimene ese muuseumis oli õllekann. Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ja esemelist materjali ning säilitab seda. Muuseum korraldab näitusi ja muid üritusi. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet. Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad 1814 aastal ehitatud
Romantismis on esikohal inimese sisemaailm unistused, igatsused ja fantaasia. Seda ajajärku iseloomustab mõõdukuse puudumine. Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, muutused rütmipildis, orkestrikäsitluses ning värvikas harmoonia. Romantikute muusikal on tihe side kirjanduse, kunsti ja fantaasiamaailmaga. Väga palju kasutati legende, muistendeid, saagasid, eeposeid lavateoste ja instrumentaalteoste loomisel. Romantismiajastu kuulsaimad heliloojad on Schubert, Chopin, Schumann, Liszt. Tšaikovski, Grieg. Romantism on vaieldamatult minu lemmik klassikalise muusika ajastu. Romantismi muusika on minu arvates väga emotsionaalne, väljendusrikas, harmooniline. Minu lemmik helilooja selles ajastus on Chopin
NISSI PÕHIKOOL Märten Nõmme Reeli Reinaus Referaat Juhendajad: Reelika Väli Eve Pae Riisipere 2016 Reeli Reinaus (sündinud 12. novembril 1977 Keilas) on eesti kirjanik. Aastatel 19841996 õppis ta Kohila Gümnaasiumis. 19972002 õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias ning omandas rakendusliku teoloogilise kõrghariduse. Aastatel 19992002 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. 2007. aastal sai ta samas magistrikraadi. Viide : https://et.wikipedia.org/wiki/Reeli_Reinaus Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohke...
Siiski ei ole tegemist realismiga. Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. 1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt Impressionism 19
ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid
palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9
õhinas kõik tembud vendadega kaasa. Vanemas eas saab Eerost tunnustatud ühiskonnategelane, kes haridused edendamiseks ei põlga tööd ega vaeva. ,,Seitsme venna" ülesehitus määrab põhiprobleemi-peategelaskonna (seitsme venna) kohanemine ühiskonna eluga, millele kõrvalintriigina liitub vendade omavaheliste suhete jälhimine. Lahendus on antud üksteisele sisuliselt järgnevate episoodidena, mille hulgas leidub hoogast tegevsut, näidendilist dialoogi, muinasjutte, muistendeid, laule. Vahelepõimingud küll kahandavad sündmustiku hoogu, kuid lisavad teosele ka võlu ja väärtust. Õnnetunult on kasutatud kontrastivõtet nii tüüpide kui ka tegevustiku kujundamisel. Vendade vastandamine põhiomaduste alusel (Juhani-Eero, Juhani-Aapo) teravdab karaktereid ja tekitab koomilist elevust. Romaani lõpposas, mis esitab kokkuvõtteid seitsme venna eluaastatest, muutub esitusa ülelibisevaks, vastuolusid tasnadavaks.
Konnade osatähtsus toidus on väiksem kui arvatakse.Toidu neelab valge-toonekurg kõigepealt alla.Kui söögitorus on toitu piisavalt, lendab lind pesale ja öökab selle välja poegadele.Valge-toonekurg ei kanna toitu noka vahel. 9.Vaenlased Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja. Seetõttu on mõnigi toonekurepesa lõhutud ja tehispesa jäänud ülespanemata. · Lõuna- Eestis tähendas toonekure ilmumine elamute lähedusse või lend üle maja
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
"Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. 1880 Kroonlinnas näidend "Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai" PROOSA Ka prosaistina oli Koidula esialgu mugandaja ja tõlkija, hiljem hakkas üha enam kirjutama originaalloomingut. Enam kui 80 proosateose hulgas leidub pikemaid ajaloolisi jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale. "Tammiste küla "veskitondid"" on suunatud ebausu vastu. "Loigu perenaine" kujutab realistlikult taluelu ja nimitegelase õnnetut abielu rahaahne peremehega.
Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasva...
Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid Talulastel tekkis kohustus koolis käia. Vallakogukonnal oli kohustus koole rajada ning leida nendesse õpetajad, ka pidi neile palka maksma. Õppetöö pikkuseks oli kaks-kolm talve. Oli tasuta, õppetasu puudus. Kihelkonnakoolid Oli peale vallakooli, järgmine aste. Oli samuti tasuta, kuid kihelkonna koolid asusid kodudest kaugemal, mis tõttu oli vaja lapsele elukohta, riietust, õpikuid jne.
keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka õppeülesandetäitjana farmatoloogia- ja retseptuurikursust. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid, milles lõi Soome eeskujul eesti muinasjumalad (nt. Vanemuise). Kaunimad on ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise laul" ja ,,Loomine". Muistendis ,,Emajõe Sünd" seletab ta rahvapäraselt Toomemäe teket. Ta oli rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjapanemise mõtte algataja, millest Friedrich Reinhold Kreutzwald hiljem eepose lõi. Selleks, et Faehlmanni mälestada loodi Tartus Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi poolt komitee, millel oli kaks ülesannet
Kalevipoeg Kohamuistend Kohamuistendid on teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Kohamuistendites põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt
Näiteks sõnad "vöö" ja "tanu", on vanad 5000-6000 aastat. "King" on pärit 4000 aasta tagusest ajast, "ketrama", "kuduma" on enam kui 2000 aastat vanad sõnad. Tõeliseks rahvariiete õitseajaks ja paljudes riikides ka õigete rahvariiete traditsiooni alguseks peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati näidisena ühe või teise piirkonna rõivastust, et tõestada rahvusliku algupärandi olemasolu. Seda muidugi eriti rahvaste hulgas, kes elasid teise rahva võimu all. Just Halliste ja Karksi kihelkondadel olid omased kauakestvad rahvarõivaste kandmise traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel 19. sajandi lõpuni.
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. ...
Kui vana ja uus sarnane info eksisteerivad kõrvuti, tekib oht neid segamini ajada. Vahel meenub vana infot meenutades hoopis uus info (toimub asendamine). Selliseid minevikku meenutamisel tekkivaid vigu nimetatakse interferentsiks mingi muu info segab vana meenutamist. Skemaatilise teadmiste interferents Meie mälestusi mingist sündmusest võivad hägustada ka meie üldised teadmised maailma kohta. Näiteks kui rääkida kellelegi edasi võõrapäraseid kummalisi muistendeid, siis on tõenäoline, et hiljem meenutamisel muutuvad need lood edasirääkijate poolt palju lihstamaks ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel,
Teda tsiteeritakse. J. Hurda lähenemine rahvaluule kogumisele: arusaam, et rahvaluulet kogudes on võimalik jõuda Eesti kultuuriline vaatepunkt ajaloole. Rahvaluule on küll seoses ajalooga, vahendades üldisi meelsusi, kuid seda ei saa võtta üks ühele tegelikult. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (1871) Rahvaluule väärtustamine - Huvid rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskujul) - Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust) - Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus) - Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost) - Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). Igasugust rahvaluulet on vaja koguda, et terasid sõkaldest eemaldada. Meil on vaja ebausu kombeid, et mitte ise nii käituda. „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (1888)
kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega. Muistendid kiriku ehitamisest levivad enamikus oma kihelkonna piires, ent muistendid Oleviste kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants,
Kohamuistendid. Muistendite ühe arvukama liigi moodustavad kohamuistendid, teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Neis põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid. Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Naljandid Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni (Näiteks laiskus ja ihnus), ameteid (näiteks kirikuõpetaja ja kubjas) ja igapäevaelu nähtusi
ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine. 1839- esines ta ÕES-s ettekandega Kalevipojast, milles ühendas temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks tervikuks, luues nii visandi eeposeks Idee sai soome kirjaniku E.Lönnroti ,,Kalevala" esmaväljaandest Kalevipoeg pidi saama eelkõige eesti kultuuri tutvustavaks väljaandeks. Tegi ära suure töö eepose kirjutamiseks Käis kalevipojaga seotud paigas korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid Püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu Eepose koostamine oli tema elu peaülesanne. Töötas ka ülikoolis eesti keele rektorina Avaldas EÕS-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest, õigekirjast oli nende probleemide esmakäsitleja Avaldas seal ka esimesed müüdid:"Emajõe sünd", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise laul" jne
Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes. ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke. F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise
Pikk arutelu käis teemal Mida teha, et piirkonda ja lossi klientidele veelgi atraktiivsemaks muuta? 3.2.2. Peipisiveere piirkonna kohta informatsiooni otsimine Praktikapäev toimus 9. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Tööpäev kestis kokku viis tundi. Praktikant käis muuseumis koos oma juhendaja Triinu Akkermanniga. Kirjandusmuuseumist sooviti leida Peipsiveere piirkonda puudutavat informatsiooni giiditekstide jaoks, muistendeid, tõestisündinud lugusid, jne. Kuna muuseumi külastati esimest korda seoses antud tööga, siis sellel korral tutvuti saadaolevate materjalidega ning otsiti üldisemat materjali piirkonna kohta. Kui midagi huvitavat silma hakkas, analüüsiti see koos läbi, et kas sobiks giiditeksti või mitte. Nagu eelnevalt mainitud, otsiti sel korral üldisemat informatsiooni. Järgmine muuseumi külastus toimus 8. märtsil, mil püüti leida just konkreetsemat informatsiooni ning täiendada juba leitut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
