Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas. Kvestor- vastutas Vana-Roomas riigikassa eest. Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas. Tooga- pidulik pealisrõivas meestel Roomas.
nimetatud Igaveseks linnaks. VANA-ROOMA Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk- Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid. 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid.
21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat
Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid (Taras). 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu varase vabariigi ajal konfliktid patriitside ja plebeide vahel. Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile
Koturnid-Kõrgemad, puidust jalanõud, mida kandsid näitlejad Kitoon- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) Etruskid-Itaalia loodeosas elanud muistne Itaalia põlisrahvas. Foorum- Rahva kogunemisväljak, Rooma linna keskne osa. Kapitoolium-üks, (kõrgeim) küngas Rooma seitsmest künkast, Tiberi kõrval. Patriitsid- Rooma riigi rikas, täieõiguslik kodanik.Suursuguste suguvõsade liikmed. Plebeid-ülejäänud kodanikeklass, teisejärgulised. Puunlased-Põhja-Aafrikas elanud rahvad, (Kartaago=Puunia) Konsul(2)-magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Preetor(8)-magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor-Valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostm Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik Magistraadid-igal aastal valitavad riigiametnikud Rahvatribuun-(10)- pidi kaitsma lihtrahva huve.
Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad
3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5. Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7. Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 8. Preetor - õigusemõistjad 9. Tsensor – kodanike loendajad 10. Kvestor – vastutasid riigikassa eest 11. Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 12. Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 13. Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 14
ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 3 2. VABARIIGI LANGUS JA ROOMA KEISRIRIIK: 2.1. Rooma vabariigi tõus suurriigiks 2.-1. saj eKr: Kogu Itaalia (Apenniini ps) oli langenud Rooma riigi kontrolli alla 264 eKr. Sellele järgnesid sõjad Kartaagoga (foiniiklased roomapäraselt puunlased), kes oli teiseks Vahemere lääneosa suurvõimuks. Saavutades võidu I Puunia sõjas (264-241 eKr) ja II Puunia sõjas (216-201 eKr) sunniti Kartaagot loovutama alad väljaspool Aafrikat. Ära kasutades Makedoonia ja Kreeka poliste omavahelisi vastuolusid, allutati mõlemad alad 2. saj keskpaiku eKr
sisemise rahu, kogus makse ning oli ülemkohtuniku ülesannetes. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 6 2. VABARIIGI LANGUS JA ROOMA KEISRIRIIK: 2.1. Rooma vabariigi tõus suurriigiks 2.-1.saj eKr: Kogu Itaalia (Apenniini ps) oli langenud Rooma riigi kontrolli alla 264 eKr. Sellele järgnesid sõjad Kartaagoga (foiniiklased – roomapäraselt puunlased), kes oli teiseks Vahemere lääneosa suurvõimuks. Saavutades võidu I Puunia sõjas (264-241 eKr) ja II Puunia sõjas (216-201 eKr) sunniti Kartaagot loovutama alad väljaspool Aafrikat. Ära kasutades Makedoonia ja Kreeka poliste omavahelisi vastuolusid, allutati mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints
Rooma provintsi juhtis asehaldur, kes pidi korraldama kaitset, tagama sisemise rahu, kogus makse ning oli ülemkohtuniku ülesannetes. Vana-Rooma ANTIIKAEG 6 2. VABARIIGI LANGUS JA ROOMA KEISRIRIIK: 2.1. Rooma vabariigi tõus suurriigiks 2.-1.saj eKr: Kogu Itaalia (Apenniini ps) oli langenud Rooma riigi kontrolli alla 264 eKr. Sellele järgnesid sõjad Kartaagoga (foiniiklased roomapäraselt puunlased), kes oli teiseks Vahemere lääneosa suurvõimuks. Saavutades võidu I Puunia sõjas (264-241 eKr) ja II Puunia sõjas (216-201 eKr) sunniti Kartaagot loovutama alad väljaspool Aafrikat. Ära kasutades Makedoonia ja Kreeka poliste omavahelisi vastuolusid, allutati mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints
kogus makse ning oli ülemkohtuniku ülesannetes. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2. VABARIIGI LANGUS JA ROOMA KEISRIRIIK: 2.1. Rooma vabariigi tõus suurriigiks 2.-1.saj eKr: Kogu Itaalia (Apenniini ps) oli langenud Rooma riigi kontrolli alla 264 eKr. Sellele järgnesid sõjad Kartaagoga (foiniiklased roomapäraselt puunlased), kes oli teiseks Vahemere lääneosa suurvõimuks. Saavutades võidu I Puunia sõjas (264-241 eKr) ja II Puunia sõjas (216-201 eKr) sunniti Kartaagot loovutama alad väljaspool Aafrikat. Ära kasutades Makedoonia ja Kreeka poliste omavahelisi vastuolusid, allutati mõlemad alad 2.saj keskpaiku eKr. Pärast kolmeaastast piiramist 146 eKr vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal
populus Romanus rooma rahvas. Rooma vallutustega said nad Kartaago tõsiseks vastaseks. Nende vahel oli 3 sõda, mida kartaagolaste puunlaste nimetamise tõttu tuntakse Puunia sõdadena. I Puunia sõda: peamiselt merel ja Sitsiilias. Peale laevastiku hankimist said võidu ning osa Kartaago valdusi roomlased. II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr. Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta. Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja. Vabariigi ajal olid riigiorganiteks:
Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad. Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks. Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike. Kreeka keel teisena. Samuti kopti keel (Egiptusest), aramea keel, süüria keel. Põhja-Aafrikas ld keelega paralleelelt kasutusel puunia keel. Puunlased asustasid Kartaago alasid. Roomlased ei sundinud oma religiooni omaks võtma, kuid paljud siiski romaniseerusid. (Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur. Dionysos hakkas Itaalias roomlaste hulgas populaarseks muutuma
Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased ja mõlemad käsitlesid teda vaenulikus vaatepunktist. Kartaago oli linnriik, aga hegemoniaalne. Suht varakult kujunes neil impeerium või sõltuvad linnriigid ulatuslikul alal
annaabi.ee 
