Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/01/Altes_Museum_-_Relief_einer_Verschlu%C3%9Fplatte%2C_Dionysos_und_Ariadne.jpg Dionysos ja Ariadne 110-130 pKr http://www.theoi.com/image/K12.12Dionysos.jpg The Marriage of Bacchus and Ariadne Giovanni Battista Cima da Conegliano - 1505 http://http://uploads6.wikipaintings.org/images/cima-da-conegliano/the-marriage-of-bacchus-and-ariadne.jpg Küsi...
tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad
Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Esimene suur teatriajastu oli 5. saj. e.m.a. Kreekas. Just seal esitasid esmakordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume, mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Viljakus jumala Dionysuse auks peeti pidustusi, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dinoysuse mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysuse auks pidustuste kavva. Dionysuse teater kerkis
10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25
Dionysus Dionysuse lugu Dionysus, roomlaste Bacchus oli veini, ekstaasi ja naudingute jumal Zeusi ja Semele poeg Tuntakse ka "härjasarvedega jumalana" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Amphissa naised (1887) Sir Lawrence Alma Tadema (1836-1912) Õlilõuend The Clark Institute, Williamstown, USA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase ...
- muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill harf keelpill
vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e
skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Kuidas tekkis tragöödia ja komöödia? Tragöödia on tekkinud Dionysuse ülistuslauludest. Komöödia tekkis hallose lauludest. (kergelt = nõmedad). Tragöödia oli kurva lõppuga ja haarava sisuga. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad on Aischylos, Sophokles ja Euripides. pidustustest ehk dionüüsiatest, kus korraldati suurejoonelisi rongkäike, joodi ohtralt veini, söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor
Olümpiamängud kreekas: · Naistele oli keelatud · Spotlased olid alasti · Korraldati iga nelja aasta tagant · Toimus Zeusi auks · Ka välismaalastele keelatud · Alad: jooksudistandid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võistlus, viievõistlus ning neljahobusekaarikute võidusõit · Kaasata ei võinud relvi. Teater kreekas: · Näitlejateks olid mehed maskidega( naistel keelatud) · Hobuseraua kujuline oli põhiplaan · Dionysuse auks · Asus akropoli jalamil · Mängiti etendusi Kreeka tähestik: · Loodud foiniikia tähestiku põhjal · Koosneb 22 kaashäälikust · Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad · Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria
OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel
Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes
strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised. olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu pedagoog - õpetaja oraakel - pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida titaanid - muitsed jumalad lüürika - luule ette kandmine panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks Polykleitos - skulptor
situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" -
Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada. Edasiarendamise ja tõlgendamise vabadus. Psühholoogiline ja eetiline aspekt oli tegelase juures kõige olulisem. Väärtustab eeskätt müütost kui lugu. Lugu määrab karakteri. Draama – tragöödia kaas žanr. Lõbusat sorti vaatemäng. Dionysuse saatjaskond on tegelasteks. Tragöödiaid loodi triloogiatena, üks neist oli enamasti draama. Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli
Erin. ametnikud valiti loosiga, orjanduslik. Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon),
* perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid. Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale.
Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst. Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa panna; maalitud portree oli skulptuurist odavam). Teostatud enkaustikatehnikas (värvimult kuuma vahasse segatud, säilitamaks värvi puhtust ja sära). Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9
Teda austai eelkõige Väike-Aasias Ida mäe juures. Ta olevat olnud imekaunis noormees ja teda armastas allikanümf Salmakis, aga vastuarmastust ei olnud. Kui Hermaphroditos tuli tema allikasse ujuma, embas Salmakis teda ja muutus temaga üheks, ehk temas sai meesnaine. Ehk hermafrodiid. Anathouse linnas austati Aphroditet kui habemega Aphroditet, kus ta oli Aphroditos. Selles linnas oli riitus, mh oli ka ümberiietumised. Hermesega oli tal ka teine poeg, Priapos (võib olla ka Zeusi või Dionysuse poeg). Ta on Aphrodite seksuaalse aspekti moonutatud kuju. Priapos oli ebard, tal oli punnis kõht ja ülemäära suur fallos.Aphrodite viskas ta minema ja karjane kasvatas ta üles. Karjane leidis, et see fallos sobilik karja viljastamiseks. Aphrodit põhiarmastatu oli Adonis, kes oli surelik. Tema nimi on foniikia mugandus adone ehk isand. Seondus ka Küprosega. Adonis võis olla Pygmalioni järglane. Müüt: Myrra, kes pidas end Aphroditest ilusamaks
· Aristokraadid kandsid pidevalt hoolt oma vormi eest ja spordi võistlusi peeti igas linnriigis. Võisteldi alasti. · Toimusid ülekreekalised olümpia mängud, mis olid eriti kuulsad. · Luule kuulus pidustuste kavva, poeedid olid pärit kõrgest soost ja andsid luules edasi oma mõtteid, tundeid ja tõekspidamisi. · Spordivõistluste võitjale loodi ka laule, mida kandsid ette koorid võistluspaigas või koju saabumisel. · Teater sai alguse dionysuse pidustustelt. Zanriteks olid tragöödia ja komöödia. · Tragöödia oli tõsine ja lõppes tegelase surmaga. · Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast. Filosoofia ja teadus. · Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade. · Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. · Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos, sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles
· Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6
(miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel, näiteks Dionysuse pidustustel, kus toimusid etenduste võistlused. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aischylos (525-456 eKr) kirjutas umbes 90 lavateost. Ta oli päris aristokraatlikust perekonnast ja võitles Kreeka-Pärsia sõdades. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda
Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan. Semele -Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Dionysose ema. Sibüll - naisennustaja. Igal maakonnal oli oma sibüll. Sileen Nad on daimoneid. Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias", kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda
Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese komöödiatega. Tema komöödiates on viis osa, nendevaheline aeg täidetakse koori-interluudiumitega, mille jaoks pole kirjutatud laule ega dialooge
-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater. Nim antiiktragöödia varajaseks ajajärguks. 5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks). Üheks pidustuste osaks on näidendid, korraldatakse võistlusi valitakse 3 näitekirjanikku, kes esitavad võistlusele 3 tragöödiat ja 1 draama, zürii valib võitja. Autor paneb teksti ka lavale ja algselt esitas koos näitlejatega. Näitleja/lavastaja saab raha (kõik), võitmine on au ja kuulsuse küsimus. Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuste põhjal.
* perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid. Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale. 14.Varakristlik kunst Visuaalne kunst oli kristlastele lubamatu. Tähtsam oli Jumala sõna, pühakiri.
Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! raua kasutuselevõtmine demokraatia kasutamine erinevate teaduste areng eeposed "Illias" ja "Odüsseia" algas ajaloo üles kirjutamine 8. Kreeklaste kultuurilised saavutused järgmistes valdkondades: 1) teater hakati ehitama amfiteatreid, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid (nt "Kuningas Oidipus"); teatrit peeti 2-3 korda aastas ja see oli 3-päevane Dionysuse (veinijumal) auks. 2) sport hakati korraldama olümpiamänge, ühiskonnas oli treenitud keha ideaaliks 3) filosoofia leiti lahendusi väga paljudele meid ümbritsevatele probleemidele ning pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda
Nike tempel - võidujumalanna. Tiibadeta (et ära ei lendaks). Arhitekt Kallikrates. Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele
Anagnorisis (äratundmine. Muutus teadmatusest tadmisesse) Peripeteia (pööre peategelase olukorras. Nt õnnest õnnetusse või vastupidi) Katarsis (hingepuhastuselamus. Aristotelese arvates väga oluline. Tema arvates pidi etendus avaldama vaatajale hingepuhastusliku elamuse). 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi, mõnitav, keelekasutus oli vaba: esines roppusi, erootilisi nalju jne... oli seotud poliitikaga, pilgatavaid kujutati läbipaistvate hüüdnimedega , koor on 24 v 12+12 liiget, lavaline välimus muutus vastavalt sellele, keda nad kujutasid, näidlead pidid olema koomilised (nt paks kõht v pepu, meestel oli nahast fallos jne ) , ka süzee oli fantastilist laadi, nt reliseerus mõni tegelikus elus toimunud muudatus, tegevuse ebatõepärasus lõi koomilise efekti
jooksis minema ja rändas Ateenasse. Teda saatis Apollon, kes tundis ka endal süüd, ja kostis õnnetu eest Athena juures. Athena andis talle patu andeks ja veenis erinnüseidki andestama, ja nad muutusidki eumeniidideks, kannatajate kaitsjateks. Athena kohtust vaba mehena lahkunud, naases ta kodumaale ja ütles, et tema õpetajaks oli vaev. Ta oli päästnud oma pere sellest kohutavast julmuse needusest. 5 Vanakreeka teater – teater tekkis tänu Dionysuse auks korraldatud dionüüsiatele, kus korraldati erinevaid näitemänge. Oli 2 tegevuse kujutamise viisi: * Tragöödia * Komöödia Mõlemad olid kultuslikud, rituaalsed. Teater oli astmeline ja koosnes 3-st osast: * Theatron – seal istusid pealtvaatajad * Skeene – koht teatris, kus näitleja sai oma välimust muuta, pm lavatagune. * Orkestra – ringikujuline tantsuväljak, uusajal hakkas tähendama muusikute kohta.
read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel nt suurtel Dionysuse pidustustel, kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aichylos antiiktragöödia rajaja
Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e
Seal on esindatud ehe aristokraatlik maailmavaade. Ta ülistas neis võitu ja edukust, ja need on antud jumalate poolt. Jumalad annavad edukuse neile, kes on selle ära teeninud, kellel on voorus ehk arete, mis tähistab inimestes kõige positiivset. Kellele on on antud voorust, antakse edu ja võimu. Pindaros ülistas seda jumalatest väljavalitud olemist. Draama tähendab tegevus, see tähistas teatrikunsti. Teatris etendati etendusi ja peeti vahel ka rahvakoosolekuid. Etendused on Dionysuse auks peetavatest pidustustest välja kujunenud. Etendused kuulusid pidustuste programmi ja niisama neid ei peetud. Talvised Lenaia pidusused ja suured dionüüsiad, seal tehti põhiliselt etendusi. Teada on paremini suured dionüüsiad, mis kestis 6 päeva neist 5 päeva etendusi. Need oli võistulaulmised. Esimesel päeval oli Dionysuse auks peetavad koorid ehk dithyrambos, siis kolm päeva tragöödiatele ja üks päev komöödiat (5tk). Järjekord on vaieldav
annaabi.ee 
