Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees
läbi põlenud. Raskolnikovi egoistlik pool jääb minu silmis pigem tahaplaanile ja esile tõuseb kangelaslik külg. Mingil iseäralikul põhjusel jäi mulle tema karakterist isegi imetlusväärne mulje ja läbi teose tundsin talle kaasa ning ei mõistnud teda kunagi päris sajaprotsendiliselt hukka. Tema vastuolulisus iseendaga, kõhklemine ja tegutsemiskindlus, enesekindlus ja ebastabiilsus samal ajal, ei viita egoismile. Raskolnikov oli intellektuaal, kes hävitas ühe täi terve kogukonna heaolu nimel.
0,844327926 0,951056516 0,998026728 0,982287251 0,904827052 0,770513243 0,587785252 0,368124553 0,125333234 -0,12533323 -0,36812455 -0,58778525 -0,90482705 -0,98228725 -0,99802673 -0,95105652 -0,84432793 -0,68454711 -0,48175367 -0,24868989 0 0,248689887 0,481753674 0,684547106 0,844327926 Page 2 Graafik Füüsiline Emotsionaalne Intellektuaal 1,5 1 0,5 0 -0,5 -1 -1,5 Joonis 1.1 Martin Haugi biorütm 29 päeva lõikes. Page 3 Graafik e Emotsionaalne Intellektuaalne Sotsiaalne Page 4 Graafik Page 5
Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 29. detsember 1926) oli juudi päritolu Austria kirjanik. René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde. Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Tundlikule noorele mehele oli sealviibime tramaatiline.Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides. Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinric...
Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus peeti aval...
· Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
pideva edasiliikumisega ja sooviga iga hinna eest oma kannatustest vabaneda, on minu arvates selle filmi ainulaadsus. Nad kõik algavad ühest punktist ja lõpetavad hoopis teistsuguste inimestena. See mida nad enda kohta teada saavad, pole küll see, mida nad ootavad, kuid nad kõik jõuavad inimestena uuele tasemele. Ootamatule ja hirmutavale, aga nad arenevad siiski millegi täiesti uue suunas. Mati karakter on väga intelligentne, ta on vana-kooli intellektuaal, kelle plaadikogu koosneb klassikast ja kodu asub raamatute vahel, mees, kelle jaoks igasugune väline on täiesti teisejärguline. Mees, kes mitte ei põlasta välist, vaid ta isegi ei mõtle selle üle, mida ta sööb, seljas kannab, joob või suitsetab. Mõnikord ta avastab end söömas lastevorsti ja jääb siis end korraks kõrvalt vaatama. Ta näeb kõikjal pigem arhetüüpseid sümboleid, kui lihtsaid tarbeesemeid. Lihtsus ja mõtlematu
tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed.Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded.
............................................................9 2. 4. Linlane ja linnaelu............................................................................11 2. 4. 1. Linna välisilme............................................................................11 2. 4. 2. Müürid ja privileegid....................................................................11 2. 4. 3. Elu linnas..................................................................................12 2. 5. Intellektuaal....................................................................................13 2. 6. Kunstnik.......................................................................................13 3. Keskaja inimese maailmapilt.....................................................................14 KOKKUVÕTE......................................................................................15 ALLIKAD 2 Sissejuhatus
Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane. Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20
Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Gorbatsov Marju Lauristin Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Edgar Savisaar-on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 , Keskerakonna esimees. Mihhail Gorbatsov-Oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, 1990-1991 Nõukogude Liidu president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999. Tiit Made- on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Gennadi Janajev- oli Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 1990-1991. Lennart Meri Vaino Väljas Lagle Parek Tiit Madisson
mõnel õpilasel on küll suur kasu, kuid mida kuulates mõni teine magab või tegeleb mõistmise ja mõtestamise asemel konspekti pähe õppimisega. Osalt on olukorras süüdi täistopitud õppekava, sest materjali maht piirab õpetaja võimalust tunnis teemadega eksperimenteerida ja õpilastega vestelda. Samas ei saaks sellest ilmselt nagunii eriti asja, sest Eesti laps õpib tasa ja targu ega ole harjunud, kui teda sel ajal segatakse. Tulemuseks on passiivne intellektuaal, kelle teadmised on põhjatud ja faktikogu ilmatu, aga kui küsitakse seisukohta või analüütilist vaatepunkti, siis jääb klassiruumi või veel hullem eluruumi rippuma vaikus. Siinkohal meenub mulle, kuidas Saksamaalt tulnud pedagoogid hakkasid meie koolis eesti õpilastele tunde andma. Algus oli neile sokeeriv. Mõni kandis lausa särki kirjaga ,,Tõstke kätt" ja solvus, nähes eesti õpilaste ükskõiksust. Saksamaal tõepoolest ei ole innovaatilist e-kooli ja paberimajandust leidub seal
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval?
otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi
voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud
Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, ts...
Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e. ülekantud tähendus; inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism e. usk saatusesse ning neist tulenev võõrandumine Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Mis iseloomustab eksistentsialismi, nimeta 3 autorit. Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks
Henn Roode oli keeruline intrigeeriv tegelane, kelle maalid ei ava end kergelt. Ta oli olemuselt intellektuaal ja kunstis tõeotsija. Luuletaja ja kunstiloolane Indrek Hirv iseloomustab Roodet nii: "Värvipaletis pallase traditsioone jätkav, kompositsioonikäsitluses erandlik ja avastav, portreedes
Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (19051908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema
Alma ja sageli veel ka inimene, kellest kirjutades kasutab ta eesnime esimest tähte L. V i i e n d a võib võtta kokku ühe sõnaga t e r v i s. Selles osas saab Nikolai elu nimetada kangelaslikuks. Ta töötas haigena nii et kõrvaltvaatajale võis see tunduda võimatu Üheks võtmefiguuriks, kes mingil määral mõjutas elu Eestis sel ajal, oli Nikolai Karotamm. Äärmiselt vastuoluline ja omapärane, tähelepanuväärne intellektuaal, kelle ere mõistus töötas kahjuks suunas,tekitades temas endas tunnetuslikke sisekonflikte. Poliitilises kontekstis oli Nikolai küllati vastuoluline. Ühelt poolt kohaliku parteivõimu kõrgeim esindaja, kes Moskvast dikteeritud kommunismi hakkas juurutama Eestis koos selliste hävituslike tagajärgedega, nagu küüditamine kollektiviseerimine jms. Teiselt poolt võimukandja, kes eesti rahvuslikku intelligentsi ja kultuuri püüdis mõistvalt suhtuda ning
Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile olulistele ametnikele pensione maksma Teose peategelane Harry Haller on intellektuaal, kelles domineerivad kaks hinge ,,hunt" ja ,,inimene". Poleemika seisnebki selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb ta enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Harry ei sobi tänapäeva ühiskonda, mis põhineb õnnele. Kõik, mis ühe inimese õnnelikusk võib teha on Harry ,,hunt" endast eemale tõrjunud. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta
a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Kirjandusteadlase Toomas Haugi sõnade järgi on Vilde "eesti kirjanduse esimene eurokutsar, kes oma hobuseid utsitades piitsutab laias kaares kõikvõimalikke ühiskondlikke ja inimlikke pahesid." Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud." Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus- darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel
, et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega. Analoogsed Trajanuse sambaga on keiser Marcus Aureliuse (161-180) sõjakäikude(markomannide vastu) auks püstitatud samba reljeefid, neis jääb siiski vaja ki nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui ,,filosoofist keiser" ja intellektuaal. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu k eskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just room...
hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele. Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike kodanike ideede eest. Tal oli entsüklopeedialiste teadmistega filosoof, kes koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Tema juhtimisel ilmus kokku 17 köidet ning 11 lisaköidet. Ta kirjutas ka veel inglise kodanlasedraama eeskujul näidendeid ja avaldas teoreetilisi töid, milles käsitles draama esteetikat, kutsudes üles hülgama klassitsismi rangeid piiranguid.
Kõik tema rõivad olid signeeritud kui kunstiteosed ja on praegu kollektsionääride seas kõrges hinnas. (Mulvey & Richards 1998) Paco Rabanne kasutas plastikut ja metalli ning kombineeris erinevaid tekstuure. (Mulvey & Richards 1998) Andre Courreges oli 1960ndate keskpaiga tippdisainer. Tema rõivad olid sootud univormdi eluks kosmoses, ebatavaliste materjalide kasutamises kajastus tema ehitusinseneri taust. (Mulvey & Richards 1998) Pierre Cardin, intellektuaal ja erudiit, oli õppinud arhitektuuri, töötas Paquini, Schiaparelli ja Diori juures, enne kui avas oma moemaja. Ta armastas unisex-moe ideed ning oli esimene moelooja, kes hakkas tõsiselt tegelema litsentside müügiga. (Mulvey & Richards 1998) 6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD Seitsmekümnendaid nimetatakse sageli dekdentsi kümnendiks, kuid vaatamata glami ja pungi
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha.
muutis selle siiski ,,Maagiks". Hiljem on ta öelnud, et parem pealkiri oleks olnud siiski ,,Jumalamäng", see oleks teose sisuga paremini kokku sobinud. TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS Nicholas Urfe 25aastane inglane, kes läheb Kreekasse inglise keelt õpetama. Sattus jumalamängu ohvriks. Alison Kelly Nicholasi tüdruksõber, tal olid pikad heledad juuksed. Maurice Conchis Jõukas intellektuaal, kes on peamine tegelane näitemängus. Ta oli peaaegu täiesti kiilas, pruuniks parkinud, lühike ja kõhn. Lily de Seitas /Julie Holmes Noor naine, kes on kaasatud näitemängu ning kellesse Nicholas armub. Joe Noor mustanahaline mees, kes on kaasatud jumalamängu. Maria Conchise toatüdruk. Demetriade, hüüdnimi Méli teine inglise keele õpetaja koolis. Pisike paks konnanäoga korfulane, kes vihkas päikesepaistet ja maamatse.
Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,Noor-Eesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse.
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
· Jaapani kunsti (eriti ukiyoe koolkonna värviline puugravüür) mõju maalile ja dekoratiivsetele kunstidele oli laialdane ning sealt laenatud elemendid olid tihti allikast eristamatuna tihedasti töösse liidetud. · Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule. Whistler, James Abbott McNeill oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik, kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal, kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid. Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886)
kuid kohati on teos psühholoogiliselt liiga raske ja sellepärast jääb mõni koht arusaamatuks või on mõistetav mitmeti. Raamatu lugemiseks ja sellest aru saamiseks on vaja suurt fantaasialendu. Stepihunt on Hermann Hesse romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1927. Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse
Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,NoorEesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse. Kokkuvõte Enno lüürikat iseloomustavad pehmed toonid, kujutluspiltide sujuv
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma ...
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab par...
Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline; - intellektuaal (mõtleja); - võimu hindav; - esteet; - suhete tähtsustaja; - religioosne. Vajaduste konfliktid vastuolud, milles ei lasta teisel tema vajadusi rahuldada või sunnitakse omi talle peale. Tuleb osata mõista teise inimese vajadusi! Saab küsida vajaduste kohta ning enda vajadustest rääkida. A. Edwards'i sotsiaalsed vajadused: - agressioonivajadus (teha teistele liiga, süüdistada teisi, kätte maksta)
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
/.../ Suurbritannia vajas sellist liikumist" (Skidelsky, 1975, 288-289). Sir Oswald Mosley ja British Union of Fascist ajutine tähelend Alles seejärel, kui sir Oswald Mosley asutas 1932. aastal oma liikumise British Union of Fascists (B.U.F.), mis õigupoolest oli partei, saab rääkida tõelisest fasismist Suurbritannias (Stevenson & Cook 1994, 218). Tuleb öelda, et erinevalt teiste Euroopa riikide fasistlike liikumiste liidritest, kes olid löömamehe kuulsusega, oli Mosley nii intellektuaal kui aktiivne tegutseja, nii vaimne juht kui suurepärane organisaator. Oswald Mosley sündis 1896. aastal jõukas perekonnas. Esimese maailmasõja puhkedes liitus ta ratsaväerügemendiga, hiljem Kuningliku Lennukorpusega, saades kahel korral läänerindel haavata. Poliitikasse tuli Mosley 1918. aastal, mil ta valiti Konservatiivse Partei esindajana Briti Alamkotta. Peagi tekkisid tal erakonnakaaslastega vastuolud ning 1922. ja 1923. aasta
maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo – restoranišveitser – ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja
sellest õieti ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna
- humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj – eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud
2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on tema käsitletud põhiteemad ja eeldused olnud aluseks feministide huvialale. Beauvoir tegeles filosoofiliste küsimustega nii sugupoolte käsitlus kui ka näiteks vanaduse 1 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2 http://www.geocities
Märtsil 1475. aastal linnakodaniku pojana Capreses. Tema isa nimi oli Lodovico di Lionardi di Buonarroti Simoni, kes oli Chiusi ja Caprese linnavalitseja. Ema nimeks oli Francesca Neri. Michelangelo ristiti samal kuul San Giovanni kirikus. Räägiti, et poisi sünni ajal olid planeedid soodsas asendis. Merkuur ja veenus olid sisenenud healoomulise aspektiga jupiteri ,,majja", mis osutab tema imelistele ja erilistele töödele. Mõlemad nii käeline osavus kunstis kui ka intellektuaal olid tema puhul oodatud. 15. sajandil ei oodatud kõrgklassi naiselt, et ta peaks ise oma lapse eest hoolitsema. Teenijad tegid suurema osa majapidamistöödest ja väikelapsed elasid sageli naise juures, keda nimetati ammeks. Amm oli naine, kes ise oli äsja sünnitanud ja võis seega last rinnaga toita. Michelangelo viidi ühe Capreses elava amme juurde, kelle mees oli kiviraiuja. Kui Michelangelo hiljem skulptoriks sai, tavatses ta öelda, et jõi marmoritolmu koos oma amme piimaga.
“Tal oli tavaliselt kodus pudel šerrit või maasikalikööri. Telesaate ajal valas ta endale ikka klaasikese ja imes tasapisi. Talle meeldis liköörile kompvekki peale hammustada, Ehkki ta elas üks, ilma meheta, ei tundnud ta hirmu.” Theo- šveitser (uksehoidja, portjee). Väärtustab materiaalseid asju ja on primitiivne. “Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaaegsasse sotsiaalsesse hierarhiasse.” “Theo mõtles, et oleks justkui korraga intellektuaal ja hooramees, või justkui poleks ta kumbagi.” “Theo oli materialist.” lk 93 Peeter- Laura poeg. Uskus, et jumalat ei ole, sest Laura nii ütles. Raamatu ülesehitus: Varasügis 1 (Eero) Toimuvad imelikud asjad (nt hakkas rong ilma juhita liikuma Harjumaa poole, saavutas teel olles kiiruse 80km/h kuid õnneks ei tekkinud kokkupõrget. Eero läks Lõuna-Eestisse kolleegi juubelile, Läti piiri ääres. Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”
Läti. 21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia paroodia ja irvitamine jõudnud juba vähemuste endini (Sasha Coheni filmide tegelaskuju parodeeris gay'sid ja Kasahstani näitel mittelääne rahvaid). Filmid "Borat" (200...) ja "Brüno" (200...). 11.Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond 1960ndate põlvkond: kriitiline vasakradikaalsus. Kontseptualistlik kunst. Hans Haacke (s 1936 Kölnis, elab New Yorgis). Vasakradikaalne intellektuaal 1960ndate traditsioonis, kunstnik vastandumas ärimaailmale . Haacke tegutseb "uuriva ajakirjanikuna", institutsionaalse kriitikuna, et paljastada korporatiivseid saladusi. Probleem kunsti korporatiivne sponsorlus. Kuidas mõjutab rahastaja kaasaegset kunsti? H.Haacke ,,CBS tuhatoos" 1995 1980ndate põlvkond postmodernistid, kes tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Kunstnikud samastumas ärimaailmaga, võttes
Knowth Üks suur ja mitu väiksemat kunstlikku kungast. Suuremas 2 käiku, mis kaevati alles 67 ja 68a välja. Müstilised kivid, mille tagumised pooled on graveeritud ning seina pandud, “peidetud kunst” Standondrew, Inglismaa kõrgete puitpostide võrgustik, laburünt, oletatakse, et on tegemist ka ravi eesmärgiga. 05.09 Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise kaldadel meso- vahel potamus- jõgi= jõgedevaheline Esimesi võimsaid kõrgkultuure: muusika, kiri, leiutised, inimese intellektuaal, teadus, telliste põletamine. Jumalate panteon ja mütoloogilised motiivid ja kunstinähtused seovad need kultuurid ühtseks tervikuks. Niisutuspõllundus Enamus Mesopotaamia linnadest on välja surnud ja need asuvad väljaspool asustatud piirkondi ning on vaid arheoloogilisteks vaatamisväärsusteks. Valdavalt on tegemist tänapäeva Iraagi ja Iraani aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri Esimene kirjalike mälestistega kultuur
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO).....................................................3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid. 4 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed.................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6. WTO eesmärgid...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
