Kui ma oleksin olnud ratsanik Vanas Roomas. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisussesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab
heebreakeelsete tekstide kogum. Varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast, suur osa raamatuid aga valmis Babüloni vangipõlves. Lõpliku kuju omandas III-II saj. eKr. See tõlgiti ka kreeka keelde ja hiljem sai sellest piibli osa. Moosese seadused Jahve monoteism, keelasid jumalat kujutada, käskis pühapäevi tähistada, sõnastasid isiku omandi ja perekonnakaitse põhimõtted. Raskemate kuritegude korral kehtisid Hammurapi seaduste koodeks. Perekonnaõigus oli patriarhaarne nõudes naiselt monogaamsus. Abielurikkujat ja sõnakuulmatut poega ähvardas surmanuhtlus. Ei rõhutatud ühiskonna kihistatust. Eraldati vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva seast oli neil õigus 6 aasta pärast vabaks saada. Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on nende ainujumal ja maailma looja. Prohvetid hakkasid nõudma Jahve asutamist ainujumalana. Pidi sündima Taaveti soost messias- salvitud kuningas, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse.
*Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. *Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas. *Imperialistlik poliitika tõi kaasa täiendavad väljaminekud, mistõttu tõsteti erinevaid makse. *kaasnes sovinismi kasv ning teravnesid suhted vähemrahvustega. Austria-Ungari põhilised probleemid 20.sajandil: a)Saavutati raskustega monarhia, sest enamus pooldas autonoomiat või täielikku iseseisvust. b) suurmaavaldajate patriarhaarne võim rentnike ja sulaste üle. Itaalia Ja Hispaania jt Euroopa riigid Itaalia poliitilist süsteemi hoidis koos transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mis eeldas tasakaalu säilimist mõjukate rühmituste vahel riigis, see saavutati äraostmise ja terroriga, millega manipuleeriti vaeseid. Hispaania transformism erines sellepoolest, et separatistide, karlistide ja anarhistide vastu kasutati julmemat vägivalda kui Itaalias. Pettumus ja
orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 24. Kontrollifunktsioon Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate
sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. · Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 6. Personalijuhtimise eesmärk Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma
esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv. 3) wardu(m) orjad, omanikule tuleb kahju hüvitada, kui wardude vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel. Lõpuks epiloog, ülistab Hammurabi, jätkab proloogi. Riigi tõeline suurusaeg jäi väga lühikeseks, sisuliselt Hammurabi ajal. Tema järglaste ajal lõid mitmed piirkonnad lahku, suhteliselt ruttu jäi järele vaid Babüloni ümbritsev tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel. 1595 vallutasid hetiidid Babüloni linna. See ei toonud küll kaasa nende ülemvõimu, kuid tegi Vana-Babülooniale lõpu.
Ainukeseks varaks kahe inimese vahel olid lapsed ja kogu ülejäänud vara haldas sugukond-kogukond. Tõenäoliselt ei valitsenud mees naise üle ega naine mehe üle. (Ibid: 26) Seoses riikide tekkimise ja linnade ning kindluste rajamisega toimus elanikkonna kihistumine. Põhiliseks abieluvormiks kujunes monogaamia ehk üksikabielu. Abielu oli eelkõige majandusüksus- mees pidas naist üleval, naine hoolitses majapidamise eest ja pidi kindlustama pärija. Tekkis patriarhaarne perekond, kus isa omas tugevat mõju perekonnas. Selline klassikaline ainuabielu propageeris igavest truudust kuni surmani, kuid andis mehele palju võimalusi ja jättis naise „kodu orjaks“. (Ibid: 27) Pärast eestlaste ristiusustamist 13.sajandil kuulutati Eesti ala katoliku kirikule ja Mõõgavendade ordule. Linnadesse ja kihelkondadesse ehitati kirikuid, abikirikuid, kloostreid ja altareid. Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas
· Või anti kodakondsus ilma hääleõiguseta, aga nad said osa riigimaast. Roomlased rajasid ka kolooniaid, asulaid, Itaaliasse. Need olid Rooma asulad väljaspool Rooma territooriumit, neil oli täielik kodakondsus. Nad olid kui tugipunktid. Rooma rahvas Kodanikud olid kõik vabad mehed, kellele see õigus oli antud. Jaotatud struktuurüksusteks, tribus ehk suguvõsa 3tk -> 30 curi -> 300 gens ehk suguvõsa -> 3000 familia ehk perekonnaks. Faimilia oli patriarhaarne suurpere, kus eesotsas oli pater familias kelle voli ehk potestase all olid kõik järeltulijad, sh ka täiskasvanud. Ta otsustas ka nende elu ja surma üle. Elasid eraldi. Sealt tuli ka 3 perekonnanime, eesnimi prenomen, siis oli gensi nimi ja siis oli lisanimi cognomen mis oli familia nimi või hüüdnimi. Eesnime valik oli piiratud. Samas võis cognomeneid elu jooksul juurde tulla. Naisel eesnime ei olnud ja oli vaid suguvõsa nimega. Kuidas perekonnasiseselt kutsuti, ei tea. Kõik Juliuse
annaabi.ee 
