................................................................. 3 Arhailine eepos......................................................................................................................... 3 Jumalik sekkumine............................................................................................................... 4 Kangelane eeposes.............................................................................................................. 4 Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 5 Kokkuvõte................................................................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Käesoleva referaadi peateemaks on arhailise perioodi eepos ja müüt
................................................................................... 2 2.Arhailine eepos.................................................................................................................... 4 3.Jumalik sekkumine............................................................................................................... 5 4.Kangelane eeposes.............................................................................................................. 6 4.Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Töö põhineb kolmel raamatul. Nendeks raamatuteks on 10. klassi kirjandusõpetuse õpik ,,Maailmakirjandus" I osa antiikajast valgustuseni. Teine raamat on ,,maailmakirjandus"
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule
Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei kasutatud, pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärane vaheldumine, aluseks daktül
kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja päevad aga eluolu kohta. Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda Hesiodos manitseb loobuma ahnitsemisest ning elama ausat ja töökat elu. Kuna eepose
6 eepost pole säilinud neid ei peetud nii olulisteks, et pidevalt ümber kirjutada (nii säilitati raamatuid). Peale selle oli üks tähtsamaid Teebai tsükkel, milles leidub muuhulgas ka tuntud lugu kuningas Oidipusest, samuti on selles lugusid jumalate sünnist, elust ja võitlustest. Üldse elas kreeka kirjandus sel ajal eeposte-uputuse tähe all. Eeposte kirjutajaid nimetati homeriidideks. Teine suurem kirjanik Homerose kõrval oli Hesiodos, nn didaktilise (st õpetliku) eepose looja. Tema tähtsamad tööd on "Jumalate põlvnemine" ning "Tööd ja päevad". Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos.
Kreeka muusad mütoloogias. Kreeka muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm: · Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), · Melete (tõlkes umbes "keskendumine") · Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa.
Vanakreeka eepos Elu pärast Trooja sõda 24 laulu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 12 000 värssi Teine tase Antiikaja entsüklopeedia Kolmas tase Neljas tase Viies tase HESIODOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elas 7. sajandil eKr. Teine tase Euroopa luuletaja Kolmas tase Boiootiast pärit Neljas tase Kasutab müüte Viies tase Hesiodos ja Homeros TEOSED Eleegia Jamb Meelika Isiklikud elamused
mõistmist. Seose tõttu folkloori teiste probleemidega on küsimuse käsitlusel ka suur metodoloogiline tähtsus. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega,
Kuid Homerose Zeus ei ole enam loodusnähtus. Tema on isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas. ,,Odüsseias" on ta mõjujõud suurem. Seal ütleb seakarjus, et kerjus ja rändur on saadetud Zeusi poolt ja need, kes vaestele abi ei anna, patustavad Zeusi enese vastu. Niisiis sai õiglus Zeusi kaaslaseks. ,,Iliase" mereröövlite pealikud ei pidanud lugu õiglusest. Nende tahtmine oli võtta kõike, mida süda kutsus. Kuid Hesiodos, kes oli talupoeg ja elas vaese inimese maailmas, teadis, et vaene vajab õiglast jumalat. Ta kirjutas, et kalad vees, loomad maa peal ja linnud taeva all peavad üksteise peale jahti. Hesiodos tunnistab, et abitute suur ja kibe viletsus oli jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks. Seoses inimese teadlikkuse kasvuga sigineb vanades lugudes sünginud naistekütist Zeusist ja pelgurliku Zeusist ja naeruväärse Zeusi kõrvale ka teistsugune Zeus
sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm] Xenophanes filosoof ja poeet (6. saj eKr) `Kohasest käitumisest sümpoosionil' [Orjad teenindavad, ohvriloomad altari ees, jumalate rahumeele palumine, laulu] Sümpoosion ühine pidusöök (sõpruskonnaga) Vaasimaalid maaliti geomeetrilises stiilis tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Sappho esimene naisluuletaja, antiikaja kuulsaim poetess, laulud olid pühendatud tütarlastele, omasookiindumus, lesbism (Lesbose saar)
(10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj
Julm hävingut ja kannatust toov. Tapahimuline aga samas argpüks. Hephaistos - Tule- ja sepatööjumal. Inetu, lombakas. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaitsemise eest Olümposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. ÜHEKSA MUUSAT Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Kleio Ajalugu Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulud Euterpe Lüürika HERAKLESE 12 VÄGITEGU 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4
esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse diturambilise koori juhti Thespist, kelle nimi sai näitlemise sünonüümiks -
Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- või kuningas Midas muutis kõik, mida ta katsus puhtaks kullaks. Minotaurus- härja peaga ja mehe kehaga koletis, kes asus keset labürinti. Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Nektar- jumalate jook. Oidipuse kompleks- poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada
Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha). Austamine templis(preester) või pühamus(oraakel). (Leto, Metis ja)Zeus (taevas,torm,äike) (vend meri-Poseidon ja surnute valitseja-Hades, õde Demeter-vili;
olnud. Eesti loodus on imeline - meil on neli aastaaega, tänu millele saame kõik loodusimed peale ohtliku vulkaanipurske ära vaadata. Kevadel saab nautida esimesi soojendavaid päikesekiiri oma põskedel. Suvel võib porilombis tantsides sooja vihma nautida. Sügisel saab imetleda värvilisi vahtraid ja talvel on võimalik sõpradega lumehanges hullata ning pärast vanaema juures sooja teetassiga kamina ette kerra tõmmata. Vana-Kreeka luuletaja Hesiodos on lausunud: “Maa on kõigi ema.” Leian, et iga lapse kohus on oma emakest loodust vähemalt tundma õppida. Seda saab teha, kui minna nelja seina vahelt välja ja üritada ümbritsevat tunnetada kõigi oma viie meelega. Nii võib õppida ka ema armastama. Eelnevalt rääkisin loomulikust intelligentsist ja lihtsalt inimeseks olemise naudingutest. Võttes luubi alla Eesti olukorra suures majanduslikus plaanis, oleme teadupärast alati tahtnud identifitseeruda e-riigina
kolmhargiga. Kreeklaste seas oli merejumala kultus laialt levinud. Ateena linnal aga polnud Poseidoniga just kõige paremad läbisaamised. Kuna ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, siis ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Poseidoni pühapaik paigutati väljapaistvale kohale Suneiedi neemele, mis ulatub Egeuse merre. Poseidonit seostati sageli kas hobuse või härjaga. Ta kinkis inimestele esimese hobuse ning teda austati selle eest. Hesiodos nimetab Pegasuse isaks Poseidonit. Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis Poseidonit, kui jumalat, kujutati tihti sõitmas kaarikutes kuldsete merehobustega vetesügavustes (Cotterell & Storm, 2001, lk 76) Poseidoni võitlusest Atika maakonna pärast Athenaga on kujutatud Ateena akropoli Pathenoni lääneviilul
et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Homerose ''Odüsseia". Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika
* 1865. aastal ostab Ameerika asekonsul Çanakkales Frank Calvert (18281908) Hissarliki künka idapoolse osa ja alustab väljakaevamisi. Ta kaevab välja 3. sajandil eKr eksisteerinud Trooja müürid ja Athena templi. * 18701873 alustab oma väljakaevamisi Heinrich Schliemann, hävitades hilisema aja Trooja ja ka suure osa Homerose linnusest. Schliemann oli kindel, et Homerose Troojale vastab Trooja II kiht, sealt leidis ta ka ,,Priamose aarde". 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul 4 esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia"
Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides Jamb- kasvas üles pilkelaulust Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Sõja-, armastuse-, veini- ja poliitiline
sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa. Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa. Myron-kreeka kujur ja pronksivalaja Polykleitos-kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Homeros-,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, Vana Kreeka laulik Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, ,,Tööd ja päevad" Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis
Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia ja ilu kolmikkehastus. Nad lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga Apolloni lüüra saatel ja inimene, keda nad külastasid sai õnnelikuks. Koos muusadega olid nad ,,laulukuningannad" ja ühtki pidu polnud võimalik pidada nendeta. Muusasid oli üheksa. Ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa
taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7
18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodiks sai õppida. Jumalate söök ambroosia (suits ka?); jumalate jook nektar; ihhar jumalate soontes voolav ,,veri",vedelik Maailma loomine Alguses oli jumal Kaos. Jumal KAOS(tühjus, pimedus) lõi jumalanna MAA ja hirmsa TARTAROSE(allilm), musta öö ja kauni päeva. Jumalanna MAA sünnitas armastusjumalanna, siis taeva, mäed ja mered.
Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi ,,Margites" ning ,,Batrachomyomachia" ehk ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on
Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja Aleksander Suur Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht Platon filosoof, temalt pärineb ideeõpetus Sokrates filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm Aristoteles filosoof, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Perikles Ateena riigimees, kaotas aristokraatia eesõiguse valitsemisel Kleisthenes viimane Ateena türann, kehtestas esimese demokraatia maailmas Hesiodos - moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija Epikuros filosoof, arvas, et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks Eukleides matemaatik, sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused Ptolemaiosastronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus,
paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136) KASUTATUD MATERJALID Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak Fink G. (2000)
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest.
Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab arhitektuuris inimesi ka esteetiline ilu. Ehitis ei pea olema üksnes praktiline, vaid ka silmaga nauditav. Üha populaarsemaks on muutunud ja muutumas vanade majade restaureerimine. Ilu Hesiodos jutustab, et Teebas Kadomose ja Harmonia pulmas olevat muusad laulnud noorpaari auks värssening nendega olevat hakanud kaasa laulma sedamaid ka kõik kohalviibijad : ,, Kes on ilus, on kallis, kes ei ole ilus, pole kallis." Niisugused vanasõnavormis värsid väljendavad mõneti vanade kreeklaste üldist arusaama ilust. Võime tõmmata paralleele ka paljude tänapäeva inimeste arusaamadega. Veel uskusid kreeklased, et ,,ilus on see, mis meile meeldib", mis tekitab imetlust ja köidab
1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11
sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa.
lähedal voolavasse allikasse, armus temasse selle allika nümf. Leidmata Hermaphroditose vastuarmastust, surus nümf end noormehe vastu nii tugevalt, et neid ei saanud enam ealeski lahutada ja neist sai mõlemasooline olend. Lõpetuseks olgu mainitud, et Aphrodite oli ka Trooja sõja ajendaja. Kui noor prints PARIS pidi Erise tüliõuna ühele kolmest jumalannast (Hera, Athena, Aphrodite) andma, tõotas just Aphrodite Parisele kõige ilusama sureliku naise armastust. ____________ 1 Hesiodos (umbes 700 e. Kr.) kreeka luuletaja; oma teoses "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine") tõlgendab ta maailma teket müütide kaudu 2 kastreerima kohitsema, sugunäärmeid kõrvaldama 3 genitaalid suguelundid 4 Eros (rooma Amor) Erose nimest on tuletatud sõnad `erootika' ja `erootiline' 5 François Gérard loe: fra(n)suaa zeraar 6 George Bernard B. Shaw loe: so 7 Frederick Loewe loe: löu 8
etenda müütides mingit osa. Oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Roomas valvasid tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Väiksemad Olümpose jumalad Väiksematest jumalatest on tähtsaim Eros (rooma Amor).Hesiodos kirjutab, et Eros on kõige kaunim jumalaist.Ta oli Aphrodite poeg..Tema suurimaks auks on see, et ta ei tee kellelegi halba ega luba seda ka teistel teha, sundus ei pääse kunagi tema lähedale.Kõik teenivad teda vabast tahtes. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Hebe oli noorusejumalanna, Zeusi ja Hera tütar.Puhuti esineb ta jumalate karikatäitjana.Müüdid ei ütle Hebe kohta muud, kui temast sai Heraklese naine.
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi
esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja ktoonilisek vastanduseks, nii taevalaotuse kui surmariigi kehastajaks. Hera: Zeusi õde ja abikaasa, teati pärinevat Argosest Peloponnose idaosas. Abielu patroon. Iga- aastane rituaalne kümblus pühas allikas taastas ta neitsilikus, seega rõhutades aastaringlust. Hera
korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena
Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos(7.saj algus eKr) oli laulik. Eeposed: ,,Theogonia" 1022 värssi (maailma tekkimise jaj umalate sündimise lugu) ,,Tööd ja päevad" 828 värssi, didaktiline eepos(õpetlik eepos) ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. ,,Heraklese kilp" järgib Iliase 18ndat laulu ( kujutatud seda, kuidas sepatöö jumal Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt. DIDAKTILISED EEPOSED. 9
probleemi lahendamiseks kasutatud nelja moodust. Vanim vahend on brutaalse jõu kasutamine; olulisel kohal on olnud ka traditsioonid; kõrge võim, näiteks valitsuse või kiriku kujul; tänapäeval on nappuse probleemi lahendamiseks turg. Kaasaegsed majandused on turumajandused. Sel ajal, kui üks inimene ei sõltunud niivõrd teisest turul osalejast, uuriti eelkõige turuväliseid jaotusmehhanisme. /1, lk.321/ Olulisemad isikud ja mõtteviisid. Hesiodos oli põllumees, kes huvitus efektiivse majandamise probleemidest. Sel ajal käsitleti efektiivsust eelkõige üksiku majapidamise ja tootja tasandil. Tema töödel võib näiteks leida ka sellist seisukohta, et nappus ei teki mitte piiratud ressurssidest ja piiramatutest vajadustest, vaid tegemist on hoopis deemoniga, kes pääses lasti pärast Pandora laeka aamist. /1, lk.321/ Xenophon vaatles lisaks efektiivsele majandamisele ka tööjaotusega seotud probleeme.
Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest c. nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest
dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida
Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria
Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste- Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid moraalseks eeskujuks ega oodanud neilt juhatusi, kuidas elada. Nende arvates olid jumalad selle jaoks liiga kapriissed (Tujukad, ettearvamatud) ja amoraalsed (Kõlblusetu, ebamoraalne, reeglitevastane). (Wilkinson, Philip&Philip, Neil, 2007. Mütoloogia. Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34) Hesiodos lõi tohutu, keeruka sugupuu arvukate harudega, et selgitada jumalate ja jumalannade omavahelisi suhteid. Jumalate suguvõsa idee teema oli antiikajal täiesti tavaline nähtus. Samuti oli tol ajal tavaline sugulastevahelised abielud ja nende järel sündinud koletuslikud järeltulijad. Võib eristada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused esindavad universumi elemente, nagu näiteks päev, öö, maa, meri, taevas ja nii edasi. Ürgjumalatest sündisid titaanid, nemad olid
Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7. saj eKr Korintose valitseja. Türann. Erinevalt oma isast karm ja türannid nahaalne, rahva seas ebapopulaarne. Samas edukas poliitik, tema ajal Korintos Kreeka võimsaim linn. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Hesiodos vanakreeka luuletaja. Tema töödest on säilinud esmajoones kaks heksameetreis kirjutatud eepost: "Tööd ja päevad" ja "Teogoonia" ; Hesiodos tarvitab Homerose luulevormi ja keelt, erineb temast aga tunduvalt oma stiili kuivuse, lühiduse, tabavuse ja lihtlabase otsekohesusega. Homeros vanakreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks
Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate-ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
annaabi.ee 
