Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (Aa, Bb) Intermediaarsus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus (kumbki alleel ei domineeri teise üle) Polüalleelsus esineb, kui populatsioonis on 1 fenotüübiline (avalduv) tunnus määratud rohkem kui 2 alleeli poolt; dominantsus võib ja võib mitte esineda (nt vererühmade tunnused) Geenifond ühe liigi geenide kogum Lookus -- algne tähendus: geeni asukoht kromosoomigeneetilisel kaardil. Klassikalises geneetikas, kasutatakse termineid lookus ja geen tihti sünonüümidena. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum
Klassikaline geneetika Johanna Maria Kirss Mis on klassikaline geneetika? Geneetika vanim haru „Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“ Gregor Mendel 1860ndad Katsed hernestega Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e
Kirjuta välja kõik võimalused? AA ja Aa 10. Kas tedretähnide esinemine on retsessiivne või dominantne tunnus? Põhjenda oma vastust! Dominantne tunnus, kuna kui vanematel on juba tedretähnid siis see avaldub ka lastes. Nüüd vali mudelil erinevaid inimese kehaosi ning vanemate tunnuste variante. Uuri vanemate ja laste keharakke ning vanemate sugurakke. Püüa oma tegevuse käigus leida vastused järgmistele küsimustele: 11. Märgi tabelisse iga tunnuse dominantsus või retsessiivsus! Tunnus Dominantne Retsessiivne Blond blond Brünett brünett Sinised silmad Sinised silmad Pruunid silmad Pruunid silmad Külgekasvanud kõrvanibu Külgekasvanud kõrvanibud
Analüüsiv ristamine: Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga.Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. Genealoogiline meetod - indiviidi suguvõsalisse põlvnemisse puutuv, selle uurimine sugupuu koostamise abil. Inimesegeneetikas kasutatakse genealoogilist meetodit tunnuste (defektide, haiguste) päriliku sõltuvuse ja päritavusviisi (auto- või gonosoomsus, dominantsus või retsessiivsus, geneetiline aheldus) ning üksikindiviidide genotüübi selgitamiseks. Dihübriidne ristamine: · vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel · dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena P AABB X aabb (kollane, sile) (roheline, krobeline) F1 AaBb (b tähendab seemnete pinna kuju, a tähendeab värvust) NB
eostega vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis, see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagumine) kliiniline surm – biol. surm – kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises dominantsus – retsessiivsus – mittepärilik muutlikkus – elujooksul pärandatud muutused ei pärandu järglastele pärilik muutlikkus – pärandub järglastele mutatiivne muutlikkus – muutused geenide ja kromosoomidega mutatsioon – suurem osa on kahjulikud..tekivad kas iseenesest või mutageenide tagajärjel kombinatiivne muutlikkus – geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine.
1+1+1 ei ole 3, tulemus on suurem kui 100%. Saadud lisaväärtust nimetatakse sünergiliseks efektiks. Sünergilistele rühmadele on omane suur innustatus, kõrge motivatsiooniaste. Sellised rühmad ei säilita sünergismi kaua. Ajapikku rühmad lagunevad. 15.Nimetage vähemalt 5 eduka liidri omadust Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine, kohanemisvõime, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada.
TEST põhineb töötaja teadmistel ja oskustel. JÄRJESTAMISMEETOD järjestatakse töötajad omavahel mingite kindlate kriteeriumite alusel. Arengu vestlused. 27. Nimetage töötajate hindamise kriteeriume? Töölised töö hulk ja kvaliteet, töö tundmine, initsiatiiv ja loovus, koostöövõime. 28. Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? Juht töö tundmine, orienteeritus saavutustele, vaime võimekus, hoiakud, dominantsus ja enesekehtestamine, eestvedaja ja otsustaja, planeerija ja delegeerija, initsiatiiv ja loovus, suhtlemisoskus. 29. Mis on kompetentsid? Kompetentsid on esmatähtsate teadmiste, oskuste ja võimete kogumid, mis võimaldavad töötajatel täita konkreetseid ülesandeid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNAd või viiruslikku DNAd. 52. Homosügootsuse ja heterosügootsuse mõiste Homosügoodi genotüüp koosneb kahest samasugusest kas dominantsest või retsessiivsest alleelist (AA või aa). Heterosügoodi genotüüp koosneb ühest dominantsest ja ühest retsessiivsest alleelist (Aa) 53. Dominantsus ja retsessiivsus Dominantsus - ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Retsessiivsus - ühe tunnuse alleeli varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul (Aa). Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootsuse korral (aa), dominantsuse puudumisel. 54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi.
Prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui ka väljumisel, sakslased ühe korra, osa aafriklasi aga väldivad kätlemist, omistades sellele halba tooni. Ebameeldivaks peetakse niisket, mis sageli reedab närvilisust, ning külma ja lõtva kätt, mida peetakse iseloomutuse ja jõuetuse tunnuseks. Samuti erineb kätlemine meeste ja naiste vahel. Meestevahelist kätlemist peetakse sümboolseks võitluseks, mille käigus proovitakse välja selgitada omavahelist suhtetüüpi (dominantsus, alistuvus, võrdväärsus). Naised, kes mehelikule käepigistusele vastab samaga, üritab teavitada oma soovist olla võrdväärne partner, mitte alluda. Samas kaaslannale sümpaatiat avaldades surub naine õrnalt teise naise mõlemat kätt, mis on märgiks siirusest ja suhete lähedusest. 2. ZESTID Zestiklastrid koosnevad hulgast üksikliigutustest, mis kõik annavad edasi teavet inimese hetkemeeleolu kohta
liberalismi tõlgendus Ajaloo lõpu näiteil ka inimkonnale sobis, sest nagu öeldud oli tegemist ajastu lõpuga, mis soosis liberaalse ideoloogia väärtusi, kuid sellest olenemata ei saa võtta liberalismi kui kunagiste ideoloogia sõdade võitjana ja maailmas domineeriva jõuna, kuna endised liberalismi pinnal hoidvad subjektid on närbumas. Eriti, kui veel täheldada, et liberalismi haripunkt leidis aset 19. Sajandil, ehk aktuaalne liberalismi dominantsus on seega vähenenud või siis pigem liberaalse ideoloogia väärtuste täis rakendumine on ebaõnnestunud, sest liberalismi väärtused ei mängi üheselt rolli, vaid pigem on valitud sellest sobivaim vorm, mis teatud riikidel nagu USA aitab ennast osaliselt teostada. Seetõttu oman kindlust nii Fukuyama teooriale kui teistele sarnastele mõtlejatele väita vastupidist. Ehk täpsemalt leian, et liberaalsus ei ole teistest ideoloogiatest domineerivam ega ka „Ajaloo lõpp“ ei põhjenda
enamasti tänu informatsiooni töötluse kiiruse ning mälu võimelisuse langusele. IQ ei erinenud oluliselt juuste värvi poolt. Silmade värv aga mängis suuremat rolli: hallide silmadega isikud osutusid targemad. Mõlemakäelised inimesed olid intelligentsuse poolt tagaplaanil võrreldes vasaku- või paremakäeliste inimestega. Mõlemakäeliste intelligentsuse peetus oli seletatud niimoodi, et nendel puudub aju poolkerade dominantsus, mis oma korda viib vasaku ja parema poole omavahelisele segadusele. Mitmes laps inimene on ja kas ta on sündinud väikeses või suures perekonnas ei mänginud rolli intelligentsuses. Oli leitud tugev seos abikaasade IQ väärtuste vahel meid tõmbab sama IQ tasemega inimeste külge. Keskmine IQ tulemus muutub süstemaatiliselt eluaja jooksul, tõustes noorukite east alates kuni kahekümnete aastate keskpaigani ja seejärel langedes pidevalt umbes 25-30% võrra 50 järgneva
o Võivad põhjustada uute alleelide teket o Ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: Ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega Mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid selle füüsikalis-keemilised omadused sarnanevad eelmisega Moodustunud mutantne alleel on retsessiivne ja homoloogilise alleeli dominantsus jääb varju(ei avaldu) o Geenmutatsioonist on põhjustatud nt albinism, hemofiilia, kurttummus, Huntingtoni tantstõbi, Marfani sündroom, mitmed ainevahetushaigused(tsüstiline fibroos, fenüülketonuuria, podagra), diabeet, sirp- rakuline aneemia 2. Kromosoommutatsioonis on tegu kromosoomi kuju ja suuruse muutusega. Kromosoommutatsioonid avalduvad alati! o Deletsioon- mingi kromosoomi osa ära kadumine; kaduma on läinud mitmeid geene
seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu. Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik saavad alguse geenidest). Loomade isiksus: -‐ Šimpansite isiksuseomadustest on olulisel määral päritav vaid dominantsus. -‐ Erinevused temperamendiomadustes võivad esineda ka kloonitud populatsioonis. -‐ Iguchi jt – kloonitud lõhedel 5 temperamendidimensiooni. Individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus. -‐ Looduslik valik peaks eelistama paindlikku kontekstispetsiifilist
alkoholismi jmt väljajuurimiseks. Arvati, et segarassides kõrgema rassi tunnused ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. 20. Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat Nõukogude agraarpoliitika oli pärilikkust-eitav, kus eeldati, et kõike on võimalik ümberkasvatada. Mitsuurinliku meetodi alus oli mõjutada keskkonna tingimustega mingeid tunnuseid domeineerima kalduma (dominantsus ja retsessiivsus pole fikseeritud fenomen). Lõssenko definitsiooni kohaselt ei iseloomusta organisme mitte pärilikkus vaid soodumus reageerida keskkonnamõjudele loomus. Lepesinskaja püüdis ümber lükata Vichowi rakuteooriat. Silmapaistva mullateadlase Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet)
II Toimub vaid kromatiinide lahknemine. (mitootiline jagunemine, ilma DNA kahekordistumiseta) 18. Pärilikkuse seadused - Mendeli 1. Seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. Seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes. /fenotüübid: dominantsus - 3:1; intermediaalsus - 1:2:1 ß samuti ka genotüübid/ Mendeli 3. Seadus: Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad. 19
Geenide ruumiline regulatsioon Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses)
Geenide ruumiline regulatsioon Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses)
geeni. Võrdluseks: ümarussil on geene ~19000, äädikakärbsel ~13600, geneeti- genotüüp (AA), nimetatakse selliselt prevaleerivat alleeli (tunnust) dominantseks. kute poolt enimuuritud taimel, müürloogal ~25500, pärmiseenel 6000 seega ei Dialleelsel juhul tähistatakse dominantset alleeli suure tähega (A). Polüalleelsuse anna geenide koguarv veel korral võib esineda ka astmeline dominantsus (A¹>A²>A³). Alleeli (tunnust), mis aimu kogu elusorganismist. avaldub vaid homosügootse genotüübi (aa) korral, nimetatakse retsessiivseks ja Miljoni aluspaari kohta on tähistatakse väikese tähega (a). Heterosügootidel võib peale dominantsuse ja
Sügoot Homosügootne Heterosügootne Dominantne Retsessiivne Intermediaalsus e. vahepealsus Polüalleelsus Polügeensus Mendeli 1. seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes. /fenotüübid: dominantsus - 3:1; intermediaalsus - 1:2:1 samuti ka genotüübid/ Mendeli 3. seadus Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosuis, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad.
Sotsiaalse integratsioon ja identiteet. Neli erinevat teoreetilist positsiooni sotsiaalse itegratsiooni suhtes: 1. vabadus, mitmekesisus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab vabadust, mobiilsust ja moderniseerumis. 2. sidusus, solidaarsus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab meedia integreerivad ja siduvaid funktsioone. 3. normide puudumine, identiteedi kadumine. Muutuse ja individualismi negatiivne käsitlus isolatsioonist ja sotsiaalse ühtsuse kadumisest. 4. dominantsus. Ühiskond võib olla üleintegreeritud ja ülereguleeritud, mis viib välja tsentraalse kontrolli ja konformsuseni. Sotsiaalsed muutused. Kolm põhi elemendi: kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate
Test põhineb töötaja teadmiste ja oskuste hindamisel. Järjestamismeetod põhineb töötajate omavahelisel võrdlemisel ja järjestamisel mingite kriteeriumite alusel. Arenguvestlused 26. Töötajate ja juhtide hindamisel kasutatavad kriteeriumid. TÖÖTAJATE: Töö hulk ja kvaliteet Töö tundmine Initsiatiiv ja loovus Koostöövõime JUHTIDE: Töö tundmine, orienteeritus saavutustele Vaimne võimekus, hoiakud Dominantsus ja enesekehtestamine Eestvedaja ja otsustaja Planeerija ja delegeerija Initsiatiiv ja loovus Suhtlemisoskus 27. Vead, mis võivad tekkida töötajate hindamisel ja kuidas neid vältida HINDAMISE VEAD: Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus hindamine toimub formaaselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratatavus hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine.
tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia : tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? ● kohanimisvõime ● sotsiaalne tundlikkus ● kõrge saavutusvajadus ● enesekehtestamise oskus ● koostöövalmidus ● dominantsus ● enesekindlus ● energilisus ● stressitaluvus ● soov vastutada • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; • Meeskonna- ja koostöö oskused; • Suhtlemise, sh kuulamisoskused; • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; • Otsustus- ja vastutusvõime; • Tasakaalukus kriitilises olukorras 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? ● enesekindlus;
Gary A. Yukl Keith Davis Karismaatilise Kohanemisvõime Intelligentsus Enesekindlus Sotsiaalne tundlikkus Sotsiaalne küpsus Domineerimine Kõrge saavutusvajadus Sisemine motiveeritus Paindlik rollide valdamine Enesekehtestamise oskus Inimsuhete Endast mulje Koostöövalmidus tähtsustamine kujundamine Dominantsus Isiklik veetlus ja Enesekindlus külgetõmme Energilisus Stressitaluvus Soov vastutada Situatsioonist lähtuv juhtimisstiilide käsitlus o Pole olemas ühte ja parimat juhtimisstiili o Efektiivne juhtimisstiil peab tagama, et töö saaks tehtud, tulemuse saavutamiseks peab juht arvesse võtma alluvate võimekuse taset ja
kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? Minevikus tugevaid positiivseid või negatiivseid kogemusi ja emotsioone põhjustanud tegureid on kergem märgata. 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid mil moel võib tähelepanu olla kallutatud
Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes on erinevad alleelid(Aa) Analüüsiv ristamine Teada saamaks ka dominantse isend on heterosügootne või homosügootne. Selleks tuleb ristata dominante retsessiivsega, kui kõik järglased on dominantsete tunnustega, siis on uuritav homosügootne, vastupidi heterosügootne. Genealoogiline meetod Indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu abil, sest inimestega me analüüsivat ristamist teostada ei saa. Mis on intermediaarsus? Kui dominantsus puudub ja sellest tulenevalt saadakse vahepealne tunnus. Mis on polüalleelsus? Ühe fenotüübilise tunnuse avaldumisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, see ilmneb nt AB0- süsteemi vererühmade määramisel. Mis on polügeensus? Isendi ühe tunnuse määramisel, osaleb korraga mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Dihübriidne ristamine isendid erinevad kahe tunnuse poolest. Morgan:
lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu tagab tajumehhanismide sobiva aktivatsiooni ja õige töö; tähelepanu on valiv taju. Tähelepanu seob objekti erinevad tunnused tervikuks. Seos mäluga- töömälus sisalduv informatsioon defineerib tähelepanu mahu ja tähelepanu keskmes ning piirimail oleva
2. Features – kellad ja viled 3. Reliability – usaldusväärsus 4. Conformance – vastavus showroomis näidatuga 5. Durability - kestvus 6. Serviceability – lihtne hooldada 7. Aesthetics – esteetika, kuidas product lõhnab, välja näeb jne 8. Perceived Quality – üldine maine Industry Structure and Competitive Strategy Fragmented industry- palju väikseid firmasid väiksel turul Consolidated industry – paar suuri firma dominantsus Hyper-competition and Competitive Advantage Sustainability Competitive Tactics Requerements for Generic Competitive Strategies Overall cost of leadership Differentaiton Focus Market location tactics where a company implements a strategy • Offensive tactics • Defensive tactics Cooperative Strategies * Collusion * Strategic alliances Used to: − Obtain or learn new capabilities − Obtain access to specific markets − Reduce financial risk − Reduce political risk
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
ja oskustega; süsteemid strateegia ja töötajatega jne). Juht kui liider ehk eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia: tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 24. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? kohanemisvõime sotsiaalne tundlikkus kõrge saavutusvajadus enesekehtestamise oskus koostöövalmidus dominantsus enesekindlus energilisus stressitaluvus soov vastutada · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras 25. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? enesekindlus; domineerimine;
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
F2: 1 musti: 2 halle: 1 valgeid c) inimene P: loomulikult lokkis juuksed x sirged juuksed F1: lainelised juuksed 2. Kodominantsus - korraga avalduvad mõlema vanema tunnused a) loomad P: must naarits x valge naarits F1: musta-valgekirjud F2: 1 mustad: 2 kirjud: 1 valged b) inimesed - AB0 vererühm Fenotüüp/ genotüüp 0 ii A JAJA/JAi B JBJB/JBi AB JAJB P: JAJA x JBJB (A x B) F1: JAJB (AB rühm) Monohübriidsed tunnused inimesel Tunnus Dominantsus Retsessiivsus Tedretähnid Olemasolu Puudumine Põselohud Olemasolu Puudumine Huulte paksus Paksud Õhukesed Juuste kasvu piir V- kujuline Sirge Kõrvanibu asend Vabalt Kokkukasvanud Juuste värvus Brünett Blond Blond Punapäisus Nina kuju Kongus Sirge Nägemus Lühinägevus Normaalne
ning kodominantseid nimetatakse alleelideks või alleelseteks geenideks, nähtust ennast aga alleelsuseks. Lookus - Alleelsed geenid, mis asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas Homosügootsus - Isended, kellel on keharakkude mõlemas homoloogses kromosoomis teatud geenilookuses sama alleel. Heterosügoot - Kui homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid Retsessiivsus - pärilike faktorite toime võib varjatuna põlvest põlve edasi kanduda. Dominantsus - pärilike faktorite toime avaldub kõigil järglaspõlvkonna isenditel 40. Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm. Morfoosid. Fenokoopiad. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon. Genotüüpi võib määratleda kui koostoimivate geenide kogumit, mis määrab organismi reaktsiooninormi erinevates keskkonnatingimustes. Reaktsiooninorm - fenotüübiliste muutuste piir Morfoosid - Kriitilistel perioodidel tekkida võivad fenotüübilised muutused keskkonnategurite mõjul
monohübriidseks. Kuna homosügootsed isendid moodustavad ainult üht tüüpi sugurakke (B bõi b), siis 1. põlvkonna hübriidid on kõik ühesuguse genotüübiga heterosügootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus: esimese põlvkonna ristandite ühetaolisuse e ühtlikkusseadus. Homosügootsete isendite ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas (F1) kõik ühetaolised järglased. Ühetaolisus kehtib nii genotüübi kui ka fenotüübi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hübriidid kahe vanema vahepealsed; st heterosügootsus avaldub fenotüübiliselt intermediaarselt Mendeli II seadus - tunnuste lahknemise e segregatsiooniseadus Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes: fenotüübilt 3:1, genotüübilt 1:2:1. Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenptüübiline lahknemissuhe 1:2:1
Töö analüüsimisel saadud informatsioon peaks sisaldama järgmist: töö eesmärk, põhiülesanded, tegevuse hindamise kriteeriumid, töötaja kompetentsus, vastutuse määr, töökoha koht struktuuris, töökeskkond. · Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? · Töö hulk ja kvaliteet · Töö tundmine · Initsiatiiv ja loovus · Koostöövõime · Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? · Töö tundmine, orienteeritus saavutustele · Vaimne võimekus, hoiakud · Dominantsus ja enesekehtestamine · Eestvedaja ja otsustaja · Planeerija ja delegeerija · Initsiatiiv ja loovus · Suhtlemisoskus ·Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus Hindamine toimub formaalselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratavus Hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine. Hindamisprotsessi salastatus
väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass Zoomass-kõikide loomade biomass Mortmass-surnud orgaanilise aine mass..jne. Bioproduktioon põllul ja metsas 33)Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühets Maa sfäärist teise. 42. Dominantsus ehk katvus s.o ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43
Polüalleelsus geen esineb mitme vormina, iseloomulik populatsioonile. Polügeensus ... Pärilikkuse seadused: Mendeli 1. seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse 1.põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt (dominantsele vanemale) sarnased järglased. Mendeli 2. seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse toimub 2.põlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes (dominantsus 3:1 ja intermediaalsus 1:2:1). Mendeli 3. seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnuspaarid 2.põlvkonnas teineteisest sõltumatult. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paknevad geenid on lineaarses ahelduses ja rändavad enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2geeni, seda väiksema tõenäosusega nad ristsiirdel ümber kombineeruvad. DNA teabe realiseerumine:
Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud. Neuraalne mehhanism: parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 3. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Homosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt aa või AA ; bb või BB ) Heterosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (nt Aa või Bb). Retsessiivsus- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse puudumisel(tähistatakse a-ga) Dominantsus- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähist. A-ga) Monohübriidne ristamine- vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel Dihübriidne ristamine- vaadeldakse kahe tunnusepaari kujunemist järglastel Intermediaarsus- heterosügoodil avalduvad homosügootide vahepealsed tunnused Kodominantsus- heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused MENDELI 1 SEADUS ehk ühetaolisusseadus
ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks. P-parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu sisepõlvkond; X- ristamine 5.Monohüdriidne ristamine- ristamine, kus vanemad erinevad üksteisest ühe tunnuse poolest Dihüdriidne ristamine- ristamine kus vanemad erinevad üksteisest mitme tunnuse poolest. 6.Dominantsus- heterosügoodil (Aa) avaldub vaid alleelne geen (A) Retsessiivsus- heterosügoodil (Aa) ei avaldu alleelne geen (a) Alleel- hom. krom. Samades punktides paiknevad ühe geeni erinevad vormid. Nt. Silmavärvi geen, värvuse määravad alleelid 7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist.
jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks. P-parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu sisepõlvkond; X- ristamine 5.Monohüdriidne ristamine- ristamine, kus vanemad erinevad üksteisest ühe tunnuse poolest Dihüdriidne ristamine- ristamine kus vanemad erinevad üksteisest mitme tunnuse poolest. 6.Dominantsus- heterosügoodil (Aa) avaldub vaid alleelne geen (A) Retsessiivsus- heterosügoodil (Aa) ei avaldu alleelne geen (a) Alleel- hom. krom. Samades punktides paiknevad ühe geeni erinevad vormid. Nt. Silmavärvi geen, värvuse määravad alleelid 7.epistaas- domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist.
Mõisted: Hübriid- erinevate tunnustega organismide järeltulija. Genotüüp ühe isendi geenide kogum. Alleel ühe geeni erivorm Fenotüüp ühe isendi feenide (tunnuste) kogum. Homosügoot isend, kellel on mõlemas kromosoomis ühesugused alleelid (nt AA, aa, AA bb) Heterosügoot - isend, kellel on mõlemas kromosoomis geeni erinevad alleelid (nt Aa, AA Bb, AABb). Monohübriidne ristamine on niisugune ristamine, kus ristatavad isendid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. Dominantsus alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivsus alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Aa / dominantne retsessiivne Mendeli katseobjektideks olid hernetaimed. Miks? 1. Looduslikud isetolmlejad õisi lihtne tolmeldada 2. Selgelt eristuvad tunnuste paarid seemne kuju ja värvus. 3. Suhteliselt väike mittepärilik muutlikkus 4
koosseisu. Diversiteedi komponendid Taksonite arvu loetakse vaid üheks diversiteedi komponendiks. Joonis. Kaks metsatukka, mõlemas S=3 ehk kolm liiki mõlemas, ühes metsatukas 15 isendit. Esimeses metsatukas igat liiki puud on 5 tükki. Teises metsatukas 13 A liiki puud ja üks B ja üks C. Erinevate taksonite suhteliste ohtruste(esinemistõenäosuste) jaotus. Ühtlus(evenness, equitability) esimeses metsatukas ühtlus suur, teises väike. Ühtlus on madal kui dominantsus on suur. Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Dominantsuse diversiteedi kõver. Joonis. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras(ei mõõda midagi). Viimane on liik nr S(liikide arv). Y-telg mõõdab liikide logaritmilist ohtrust. Saame monotoonselt langeva graafiku(mitte kunagi ei tõuse). Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus. Kui langeb kiiresti siis ühtlus(E) väike, kui aeglaselt siis ühtlus suur. Nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks. 17.04.09 Diversiteediindeksid
Antikehade geneetiline determinatsioon Antikeha geenide assambleerimine - Kerge ahelda lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist - Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist - Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist - Varieeruvad ühendamissaidid Geneetiline kontroll 61.Geenidevahelised toimed Alleelidevahelised vastastikused toimed - Dominantsus, retsessiivsus – alleel on täielikult dominantne siis kui ta annab täpselt samasuguse fenotüüpse homo- ja heterosügootses olekus. Osaliselt dominantne on heterosügootide fenotüüp aga siis kui ta on homosügootidest erinev - Intermediaarsus e vahepealsus – heterosügoodil avaldub fenotüübiliselt homosügootsete vanemate vahepealne tunnus - Kodomineerimine – mõlemad alleelid osalevad tunnuse väljakujunemisel teineteisest
kortsulised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja ümmargused ning kollased ja kortsulised. Seega olid värvus ja tekstuur kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks. Alleelide tähised tuletati retsessiivsetest omadustest: g "green"; w "wrinkled". 6.Dominantsus , retsessiivsus,alleelid Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli(alleel on sama geeni erinev esinemisvorm) valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Võib esineda ka astmeline dominantsus (A¹>A²>A³), mis on iseloomulik polüalleelsusele.Dominantsuse vastandnähtus on retsessiivsus.
Fenotüübiline lahknemissuhe on 3:1. Kuna homosügootsed isendid moodustavad ainult üht tüüpi sugurakke (B bõi b), siis 1. põlvkonna hübriidid on kõik ühesuguse genotüübiga heterosügootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus e esimese põlvkonna ristandite ühetaolisuse e ühtlikkusseadus. Homosügootsete isendite ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas (F1) kõik ühetaolised järglased. Ühetaolisus kehtib nii genotüübi kui ka fenotüübi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hübriidid kahe vanema vahepealsed; st heterosügootsus avaldub fenotüübiliselt intermediaarselt. Kui omavahel ristata heterosügootseid (Bb) F1 hübriide, siis nende järglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: järglastel ilmnevad F1 hübriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosügootsed F1 hübriidid moodustavad kaht tüüpi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult
Hinnata tuleb ametikohta, mitte seal töötavat inimest. Hindamiseks vajalik inf saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks. Kasutatakse hindamiskomisjoni. 7. Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? Töö kvaliteet ja tundmine, loovus, koostöö 8. Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? Töö tundmine, vaimne võimekus, hoiakud, dominantsus, eestvedaja, otsustaja, initsatiiv, planeerija, suhtlemine. 9. Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Ebaobjektiivsus, hindamisprotsessi salastatus, ebapiisav rakendamine, äärmuslikkus, eelarvamused. Loeng XIV 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. info allikas, vastuvõtja, sõnum, kanal, müra, tagasiside, vastuvõtt, talletamine. 2. Millest sõltub suhtlemiskanali valik?
Dialleelsus diploidsest organismist lähtuvalt st. et diploidses organismis on antud geenil 2 samasugust või erinevat alleeli, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide paari liikmete samades asukohtades. Polüalleelsus iseloomustab liiki, populatsiooni jne. Organismirühmas võib 1geen esineda rohkem kui 2 alleelse vastandina. Geneetika 2 Dominantsus s.o alleelsete geenide vastasmõju, mille puhul fenotüübis alati ilmnevat tunnust määravat alleeli nim dominantseks. Retsessiivne alleel, mis: a) avaldub fenotüübis, kui puudub vastav dominantne alleel st. mõlemad vaadeldavad alleelid on retsesiivsed b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus geeni asupaik kromosoomis.
Dialleelsus – diploidsest organismist lähtuvalt st. et diploidses organismis on antud geenil 2 samasugust või erinevat alleeli, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide paari liikmete samades asukohtades. Polüalleelsus – iseloomustab liiki, populatsiooni jne. Organismirühmas võib 1geen esineda rohkem kui 2 alleelse vastandina. Geneetika 2 Dominantsus – s.o alleelsete geenide vastasmõju, mille puhul fenotüübis alati ilmnevat tunnust määravat alleeli nim dominantseks. Retsessiivne – alleel, mis: a) avaldub fenotüübis, kui puudub vastav dominantne alleel st. mõlemad vaadeldavad alleelid on retsesiivsed b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus – geeni asupaik kromosoomis
Et inimesed seoksid end parimal viisil ettevõtte või asutuse eesmärkidega, kohustuksid neid saavutama, nõuab nende ühisesse tegevusse kaasatõmbamist. Siinkohal tulebki mängu eestvedamine. 34. Liidri isiksuseomaduste teooria Teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Edukate liidrite omadused: kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine. Karismaatlise liidri omadused: domineerimine, enesekindlus, endast mulje kujundamine, paindlik rollide valdamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. Karisma- mõjuvõim, mis põhineb liidri omadustel ja võimetel, alluv leiab palju ühist liidriga (enegiavahetus, sisendav välimus, iseloomu sõltumatus, hea retoorika)
annaabi.ee 
