Puhvrid ja lähikonnad Vastuseleht ? [5.3.2.2.]Mitu asulat on märgistatud? Märgistatud on 47 asulat ? [5.3.2.3.]Milline asula on suurima pindalaga? Selleks on Põltsamaa ja pindala on 6 km2 ? [5.3.3.1.]Millised on rahvastiku keskpunkti koordinaadid? Leitud keskpunkti koordinaadid (täismeetrites) on: x = 591264 y = 6537777 ? [5.3.3.2.]Milline asula on rahvastiku keskpunktile lähim ja kui kaugel see keskpunktist asub?
· Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: · Hansalinnade ühendus (Hamburg, Lübeck, paljud Eesti linnad) · vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia) Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine
Paragrahvis 143 nimetamata mootorsõidukeid ei tohi selle paragrahvi alapunktides 1;2 ja 3 mainitud kohtades parkida ühelgi viisil. PEATUMINE JA PARKIMNE Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet pole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega. Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas. PEATUMINE JA PARKIMNE Peatudaega parkida ei tohi eraldusribapoolsel sõidutee äärel, välja arvatud liikluskorraldus- vahendiga näidatud kohas. Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu. PEATUMINE JA PARKIMNE
Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja.
Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas Karuputk Hallvares https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-hallvares-tulemaa-perekond-palo Puuk 11 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metsiseuuringud-puuk-rastik 8 minutil koduhiir https://arhiiv.err
Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paiknevad Kehra linn, mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut. Vaade Jägala jõele Linnamäe HEJ sillalt Taimestik
Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt 1998 - Emakeelena räägiti kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl Esimesed viited vadjalastele on teadaolevalt 9. sajandist, mil neid kutsuti tsuudideks 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast Millega tegeleb Elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus
7. Mille ees tundis Paul hirmu, kui ta oma toas raamatudi vaatas? Ta soovis jlle koolipoiss ollla ning ppida, ta tahtis oma muretut elu tagasi ning just raamatud meenutasid talle seda 8.Miks pakkus Paul end prast puhkuselt tulekut luuresalka, kes pidi kindlaks tegema, kui sgav on nende rindeligus vastase kaitseliin? Ta tundis ennast reetjana et vahepeal puhkust sai ning kodus sai olla. Ta tahtis ennast mingil moel testada. 9. Miks satuvad Paul ja Albert ht asulat evakueerima minnes hoopis vlilaasaretti? Nad saavad mlemad haavata. Albertil amputeeritakse jalg. 10. Kuidas saab surma maakaitsevelane Stanislaw Katczinsy? Paul kannab teda seljas kui ta on haavata saanud, teepeal aga saab ta mrsukilluga tabamuse mis on surmav tema jaoks
Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000)
Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel. Loomad- ekspressiivne stiil (väänlevad figuurid) Tähtsus ajaloos: suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Seotus Vene riigi tekkelooga. 874 avastati Island. Rajati 430 asulat, 13ks meeste koosoleku piirkonnaks. Avastati Gröönimaa- Erik Punase. 985-986 jagati maad taludeks. Umbes 1000 jõudis Erik Põhja- Ameerikasse (Vinland)
kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoiatusmärk ka teistele küladele.Siis korjati oma varanatuke ja põgeneti metsa või linnusesse. Kui aga põgeneda ei jõutud tuli valmistuda lahinguks.Tavaliselt said rannikuelanikud lüüa,sest viikingid olid hulljulged sõdijad.Viikingitele oli lahingus langemine suureks auks aga samas surm kodus häbiasjaks. Kui viikingid ründasid mõnda asulat,oli nende ülekaal tavaliselt üle.Enne kui nad sõdima asusid võtsid nad joovastavaid jooke,see andis julgust kõvasti juurde. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju,kulla ja hõbeda korval ka naisi ja lapsi,keda mujal müüdi orjadeks.Samas,kui viikingid nägid,et asula on hästi kaitstud,vaibus nende sõjakas meel ning ründamise asemel vahetasid nad kaupa. Viikingeid võis sageli näha Inglismaal,Saksamaal ja Saksamaal rannikutel.Nad jõudsid ka Itaalia ja Kreekani
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sün...
sõita? Paulil oli kodus ema ja vanem õde.Ema oli tal kodus haige ja palju alla võtnud.Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks ja siis mõtleb ta et miks ültse puhukse võttis, kuna see teeb asja veel palju raskemaks. 8. Missugused tunded valdasid Gerard Duvali surmas süüdi olnud Pauli?Teda valdas hirm ja ta oli lubanud Gerardile tema perekonna heaks kõike teha. 9. Kus ja kuidas Paul haavata sai? Miks Albert end maha lasta ähvardas?Kui nad läksid evakueerima ühte asulat. Kuna mürsukild tabas tema vasakut jalga, siis ambuteeriti see jalg kubemeni ja ta ähvardas end maha lasta, kui ta on jõudnud oma revolverini. 10. Missugune oli Pauli lõpp?Paul langes ühel päeval,kus kogu rindel oli vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: ,,Läänerindel muutuseta" 20-18p. - ,,5" 17-14p. - ,,4"
2005 30541 43799 13258 2006 31265 44813 13548 Haldusjaotus Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%),
Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rahva eksisteerimisest, nende rändavast eluviisist eriti midagi teatud. Eesti ajalugu oleks näiteks alanud enne jääaega ja sellega oleks kaasnenud hoopis teine kultuur. Eesti rahavas arenes suurel hulgal pronksiajal, põlluharimise ja karjakasvatusega. Arvan, et kui areng olnuks veelgi kiirem, oleks praeguseks ajaks meie territoorium palju suurem. Eesti oleks olnud võimekam sõdades. XIII sajandi alguses elas u 45 Eesti kihelkonnas 160 000 inimest. Hetkel on Eestis
JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS a sõiduteelt ära keerates hoovi või parklasse tuleb kõnniteel liikuv jalakäija läbi lasta. b samuti tuleb teed anda jalakäijale, kui sõidetakse hoovist või parklast välja. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS e, d ja alumine joonis ristmikul pöörde lõpetamisel tuleb alati jalakäijale teed anda. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS c tagurdamisel peab juht alati taga liikuva jalakäija läbi laskma JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Kui jalakäijad ei jõua sõiduteed ületada rohelise tulega ja neile süttib punane tuli, peavad autojuhid võimaldama jalakäijatel ohutult sõidutee ületamist vaatamata sellele, et autojuhtidele põleb juba roheline tuli ja jalakäijale punane! NB! Laiemal sõiduteel võib selline jalakäija välja ilmuda teise sõiduki varjust! JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAM...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused
Mõisa ees pargis kasvavad ca 30 m kõrgused võimsad pärnad (4 m ümbermõõduga hiiglane on seest õõnes). Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18
5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonna- probleemidest lk 64 Arenenud riigid Arengumaad
5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asulat kaugel ning hakati tegelema loomakasvatuse ja maaviljelusega. Tööriistu lihviti eelnevast veelgi rohkem. 8. Kuna pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda 9. Eestis ei leidu vaske ja tina, mille segamise tulemus on pronks. Pronksi oli vaid rikkamatel. 10.Lambakasvatus ja maa (taheti maad suurendada). 11.Maeti perekonniti, millest võib järeldada, et olid tugevad perekonnasidemed. Veel saab ka väita, et hakkas levima ebavõrdsus, võttes arvesse kalmetesse kaasa pandud varast. 12
Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks
mehed.Sk.maa ja Am.:+teha.odav.,mustemat tööd,mitmekesisem tööturg,sünd.suurem,maj.akt.kasv,-surev töökohtadele,suur tööpuudus,ei kohaneta kultuuriga,surve sots.fäärile.Rahvastikupoliitika-riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu,selle demograaf. koosseisu,paiknemise mõju-l.Sünd.suuren.N:emapalk,sünnitoetus,soodustus kod.saamisel.Hiina sünd.vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated.Linn-haldusüksus,mis hõlmab asulat koos selle lähiümbrusega.Agraarajastu:suht,väike,reeglina müüriga ümbritsetud,käsitöö,kaubandus,pangandus.Tööstusüh.kond:linnade kiire kasv,uued linnad,eriti kasv.Euroopa linnad.Infoüh.kond:kasu.kõigis eluvaldkondades,sots.reaalsus,valitseb elukorraldus,andmeedastusvõrk.Linnastumine:linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtuse tõus rashvastikus.Linnastu-1e hiidlinna ümber liidetakse teised linnad.Eeslinnastumine-in-d asuvad
(54,2 in/km2) ning Eesti ( 29 in/km2) omast ja väiksem Haiti ( 350,27 in/km2) omast. c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad : Jamaica on üldjoontes üsnagi võrdse tihedusega asustatud, kõige tihedam oon asustatus pealinna Kingstoni ümbruses, sest seal on kõige rohkem tööalaseid võimalusi ning arenenum taristu. d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Jamaicas loetakse linnaks asulat, milles elab vähemalt 75000 inimest. Riigi rahvastikust elab linnades 52% ning suurimad ja samas ka ainsad linnad on Kingston (587,798 in) ja Montego Bay (96,488 in) e) Kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta Joonis2. http://www.bestcountryreports.com/media/D_Images/Jamaic_Pop.jpg Joonis 3. http://www.vidiani.com/maps/maps_of_north_america/maps_of_jamaica/large_detailed_physical_and_road_map_of_jamaica _with_cities.jpg
Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära. Alberti palaviku tõttu tõstetakse nad maha katoliiklikus hospidalis. Peale tervenemist saab Paul kosumispuhkust ning sõidab tagasi rügementi. Sõda muutub sõdurite jaoks veelgi talumatuks, langenuid on palju. Ühel hilissuvisel päeval saab vigastada ka Pauli kõige ustavam kaaslane Kat. Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks
Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür. Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. Kaupadel oli ka kontroll ehk kvaliteet. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati
Erik Punane Eiríkr Punane ['eiriikr] ehk Erik Punane ['eerik] (vanapõhja Eiríkr raui orvaldsson; umbes 950 varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlastekoloonia Gröönimaale. Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad. Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa orvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja nad rändasid välja Islandile. Eiríkr oli abielus jóhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud. Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvud...
Oleviste kiriku kohal oli skndinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite
pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5 Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal
vormistatud UURIMISTÖÖ JAGUNEMINE Uurimistöö jaguneb kaheks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvantitatiivne uurimistöö peab koosnema vähemalt 3 peatükist Kvantitatiivses uurimistöös on palju arvandmeid KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Hüpotees võib olla, aga ei pea olema Selle asemel sõnastatakse uurimisküsimused Uurib isikut, asulat, asustust vms Peatükid jaotatakse vastavalt teemale UURIMISTÖÖ Uurmisitöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu tuleb sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks põhjalikult nõu pidada juhendava õpetajaga KUI TEEMA VALITUD... Tuleb valida juhendaja Juhendaja on soovitatav valida uurimistööteema järgi, et õpetaja oleks spetsialiseerunud sellele alale UURIMISTÖÖ ALUSED
punase sõiduautoga Punane auto teeb parempööret valest reast MANÖÖVRID Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvaile ja temast möödasõidul olevatele juhtidele. Sama reegel kehtib üldjuhul (teatud eranditega) ka ristmikel. r kla Pa MANÖÖVRID Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata ainult kohas, kus on vastav liiklusmärk "Sõidurajad ja suunad" ja tagasi võib pöörata vaid kohas, kus on märk "Tagasipöördekoht" MANÖÖVRID Tagasipööre on keelatud: Ülekäigurajal Raudteeülesõidukohal Piiratud nähtavusega kohas Nendes kohtades ei tohi ka mööda sõita. MANÖÖVRID
Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveioks aga sool. 18. Raad linnavalitsusorgan. Linnafoogt kohtunik. Gild kaupmeeste ühendus. Tsunft käsitööliste ühendus. Skraa tsunfti põhikiri.
Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/referaat/neogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pinnakate.html
Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast ...
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid...
Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Asulavälisel teel liigub punane auto Asulavälisel teel liigub punane auto liiga tee põhjendamatult vasakpoolsel sõidurajal. keskel. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata ainult kohas, kus on vastav liiklusmärk "Sõidurajad ja suunad" ja tagasi võib pöörata vaid kohas, kus on märk "Tagasipöördekoht" NB! Punase auto paiknemine teises sõidureas on põhjendamatu! SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Ühelgi sõiduteel, kus pärisuunas on kolm või enam tähistatud sõidurada, ei tohi "C" kategoo-
Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus.
tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga. 3. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid.
Tallinna tekke problemaatika kirjalike allikate põhjal Läti Henrik kirjeldab taanlaste maandumist Lindanise juures: "Kõik nad maabusid oma sõjaväega Rävala maakonnas ja asusid Lindanisse, mis oli varem olnud rävalaste linnus, ja lammutasid vana linnuse". Me teame, et taanlased rajasid enda linnuse praegusele Toompeale, seega pidi seal ees olema eestlase linnus juba omajagu aega varem. Linnus viitab aga asula olemasolule kuskil läheduses. Paraku ei maini Henrik eestlaste asulat kohta Lindanise linnuse juures midagi, veel vähem selle tekkest. Henriku kirjapanduga langeb vastuollu 13. sajandi 20ndate keskpaika dateeritud Riia linnaõiguse käsikirjakatke, millga samasse aega langevad ka osa Henriku teateid. Teksti sissejuhatuses väidetakse, et alljärgnevad seadused peavad kehtima ka Tallinnas. Ühelt poolt võiks see viidata sellele, et tallinnas pidi juba 1220. aastatel olema linnaline asula muidu poleks saanud ju linnaõigust anda
kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine. Pronksiaja teisel pool paistavad silma Eesti tihedad sidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega
Asuala Keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kõige ulatuslikum dokumenteeritud vadjalaste nn. etnograafiline asuala hõlmas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski) ja Luudits (Luzitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Joonis 1 Arvukus
linnas elanike arv kahanenud. Hetkel elab Mõisakülas 912. elanikku. Karksi-Nuia: asub Läti piiri lähedal. Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. Karksi nime on esmakordselt mainitud 1224. aastal, pärast vabadusvõitlust, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusesse. Elanikke on hetkel Karksis 1841. 5 Suure-Jaani: on vallasisene linn Suure-Jaani vallas. Linnaõigused sai ta 1. mail 1938. aastal. Suure-Jaani asulat on esimest korda mainitud 1428. aastal ja tol ajal kandis asula Valula nime. Suure-Jaani nime hakkas asula kandma 17.saj. Suure-Jaanis on 1193. elanikku. Võhma: paikneb Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad. Linna läbivad põhja-lõuna suunalised magistraalid: Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee ja Tallinn- Viljandi maantee. Võhmat on esimest korda mainitud 1583. aastal Wechma nime all. 1945. aastal sai Võhma alevi õigused ja algasid suured taastamistööd. Võhma sai linnaõigused 10
2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused: -talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine -Taanlased ei suutnud valitseda -kaotatud vabadust taheti tagasi Kus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Linnad ja kaubandus 9 asulat said linnaõiguse. Sissetulek = kauplemine Väljaveoartikkel teravili Sisseveokaup sool Tsunft- käsitööliste ühing Raad- linnavalitsusorgan Bürgermeister- rae vanem või linnapea Linnafoogt- kohtunik Gild- kaupmeeste ühendus Skraa- tsunfti põhikiri
Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale. Nii tekkisid esimesed miljonilinnad- London, Pariis, New York, Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi, Viin. Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980. a elas linnades 41% maailma rahvastikust ning paari aasta jooksul tõusis maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni
Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
elukohana. Asustus- on mingi piirkonna rahvastiku ja asulate paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolise-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. Asum- on asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa. Üldises mõttes samastatakse asumit linnaosa ja linnajaoga, ka uuselamu piirkonnad. Asundus- ehk uusasula on uus (maa-)asula. Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat: nt ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid. Mõnikord on ka kolooniat või asumaad nimetatud asunduseks 18. Kuidas defineeritakse kaasajal kehtivates õigusaktides linna, alevit ja alevikku ja millised erinevused esinevad võrreldes 1980' aastatega (nõukogude ajaga)? Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe
jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat. Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel.
võimalik kasutada Erinevused: o Sundeksemplari seadus ja arhiiviseadused on ainukesed, kus objektide omanikud on sunnitud vähemalt ühe eksemplari loovutama raamatukogudele või arhiividele. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mille kultuuriliselt väärtusliku objekti alla kuulub asula või territoorium. o Muinsuskaitse seadus on ainuke, mis ei märgista oma asulat või territooriumit kindla märgisega (teised seadused teevad templeid või kindla märgise, et ära tundma, mis asjaga on tegemist- arhiivis arhiivimärgis ja sundeksemplaril sundeksemplari tempel) Kokkuvõte: Kõik, mis tuleb kogumisse ja säilitamisse, on tihedalt seotud seadustega ja määrustega. Mitte ükski asutus, kelle üheks või peamiseks ülesandeks on kultuuriliselt väärtusliku objekti haldamine, ei saa tegutseda ilma seaduslikku loa ja käsuta
vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut laadi muistised. Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru, Narva-Joaoru, Ridala. Need asulad olid rjaatud looduslikult hästikaitstud kohta, olid piiratud paekivist müüriga või puidust taraga. Tarast seespool asusid palkehitised, kindlustatud asulat on kasutatud pidevaks elamiseks. Asulast leitud leidude põhjal järeldus pronksiajal muutus karjakasvatus ja põlluharimine peamisteks elatusaladeks. Asulas elasid pealikud, kes kontrollisid ümbruskonda, pigem oli kontroll kaubanduse ja käsitöö üle. Asulad olid ka
seda võime näha ka rahvastikupüramiidist. 10. Poolas on praegu nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine, sest selle sündimus on madal ning eakaid inimesi on palju ning riigis on 15-60 aastaseid inimesi plaju rohkem, kui teisi (71,6%). 11. Arvan, et Poolas on negatiivne iive ning kõik asulad on tehtud ümber nii, et nad oleksid sobivad igas vanuses elanikele. 12. Lugedes linnaks rohkem, kui 750 000 inimesega asulat, elab Poolas 2005. aasta andmete kohaselt 8 % kogu rahvastikust linnades. 13. Warsaw - 1 709 800 (2008). Poola riigi keskosas asuv linn, Poola pealinn.Asub Wisla jõe kaldal. Lód - 776 300 (2004). Nagu ka Warsaw asub riigi keskosas. Kraków - 753 800 (2006). Linn Poola lõunaosas. Wroclaw - 632 200 (2009). Edelapoolne linn Odra jõe ääres. Pozna - 557 300 (2008). Linn Lääne-Poolas, asub Warta jõe ääres.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
