Roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas seitsmele künkale rajatud rooma riigi elanikud . etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas , kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria . foorum turuplats Roomas , mis rajati pärast küngastevahelise soo kuivendamist . patriits rooma riigi kodanik , kes võis astuda riigi ameteisse ja pääseda senatisse . pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal ...
2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur
Aastast 215 alates hakkas Rooma riik sekkuma Makedoonia ja Kreeka asjadesse. 197 võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. See asendus nüüd Rooma domineerimisega. 168 aastal purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse väe. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. VAHEMERE LÄÄNEROSA JA ROOMA Kartaago Tüürose koloonia, asutati kreeka allikate järgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago võimu all Sitsiilia lääneosa ja nende mõju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibüasse:
Teine Makedoonia sõda 200-197 eKr, kui Pergamon ja Rhodos kutsusid Rooma Makedoonia vastu appi. Roomlased võitsid Philippos V-d ning kuulutasid kõik Kreeka riigid vabaks. Seleukiididide Antiochos III püüdis veel roomlaste vastu astuda, kuid feilis ning tema võitmisega sai Rooma Vahemere idaosas suurvõimuks. Kolmas Makedoonia sõda 171-167 eKr: Philippos V poeg Perseus sekkus Kreeka asjadesse ning üritas võimu laiendada. Sellele reageerisid roomlased 168 eKr Pydna lahing roomlased lõid Makedoonia väed otsustavalt puruks. Makedoonia kuningriik likvideeriti: neli vabariiklikult valitsetavat jagu(merides), mis tasusid Roomale andamit ega tohtinud ei relvastuda ega omavahel poliitiliselt suhelda. Makedoonia liitlasi karistati karmilt. Korintose hävitamine 146 eKr: Kreekas läks Ahhaia liit Spartaga iseseisvalt sõtta, mida Rooma karistas nende alistamisega ning Korintose (mille leanikkond ahhaia ülestõusuga kaasa läks) hävitamisega.
146 oli Kolmas Puunia sõda, kus Kartaago vallutati ja hävitati. Samal ajal, 2. saj I poolel hakkasid roomlased paralleelselt segama ka end Kreeka ja Makedoonia asjadesse. Nad olid esialgu valdavalt kui Kreeka autonoomia kaitsjad Makedoonia vastu. Teine Makedoonia sõda 197, kui Kynoskephalai lahingus lööbi Makedoonia sõjavägi puruks. Kohtusid esimest korda Makedoonia faalanks ja Rooma manipulaarne lahingurivi. Isthmose mängudel kuulutati välja kõiki Kreeka riikide vabaduse. Toimus 168 Pydna lahing, kus Rooma jälle võitis. Selle lahingu järjel Makedoonia kuningriik üldsegi likvideeriti ja jaotati kolmeks. Sellest sai Rooma provints. Samas Kreeka linnriigid olid Rooma liitlased, mitte alamad. Keskmise vabariigi lõpuks pärandas valitseja Pergamoni riigi Roomale. 189 a kontrollisid nad ka idaosa. Rooma ei olnud otseselt neid enda külge liitnud, aga sisuline valitseja ta oli 133 on keskmise vabariigi lõpp ja algas hiline vabariik Sisemine korraldus
tugevdas abielude teel sidemeid Seleukiidide ning Väike-Aasia valitsejatega ja põhjustas sellega rahutust oma rivaalis, Pergamoni kuningas Eumeneses. Kui Eumenes isiklikult Roomas Perseuse tegevuse ohtlikkust tõestamas käis, otsustasid roomlased, Rhodose vahenduskatsetest hoolimata, uuesti sekkuda ja vallandasid Kolmanda Makedoonia sõja (171 167). Otsustav lahing peeti 168. a. suvel Olympose mäe ja Egeuse mere vahelisel tasandikul Pydna linna juures, kus konsul Lucius Aemilius Paullus (Cannae lahingus lüüa 67 saanud konsuli poeg) lõi Makedooni väed hävitavalt puruks. Perseus põgenes lahinguväljalt ja andis end varsti roomlastele vangi; teda demonstreeriti ahelais Roomas Aemilius Paulluse triumfirongkäigus ja hukati. Makedoonia kuningriik likvideeriti: selle
annaabi.ee 
