-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutu...
Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga. Nii tekkis hellenismis eneses kriisiolukord, millest ajutiseks päästis Rooma laialdumine ja hellenistlike riikide alistamine....
saj teisel poolel e.m.a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikk...
a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riikli...
*Äärmused tekitavad paratamatult tüki *Ta tahtis et rikaste eesõigusi piirataks(Ateena riigikorda Soloni ajal) 6.Hellenism: mõiste tähendus ja avaldumisvormid. Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni...
ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks-...
Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi...
-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maai...
S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____ ...
) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetata...
Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood . Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritolug...
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLE...