arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4.sajandi lõpupool-kristlus riigiusuna üldkohustuslik
korral senati vastuseis - võimult kõrvaldamine? Seadused kuj. pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel
maleruudud. See andis sõjaväele paindlikkust. Roomlased pidasid strateegia kõrval tähtsaks ka sõjatehnika arendamist. Nad oli oma aja parimad kindlusepiirajad. Augustuse ajast alates koosnes alaline vägi 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Iga leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu rajati alalised kindlustused. Sõjaväkke hakati keisririigi ajal värbama provintside elanikke Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Provintsides toimus romaniseerumine, eriti aristokraatia hulgas, sest see võimaldas teha karjääri poliitikas, kuigi kohalikud kombed ja kultuur üldjuhul säilusid. Majanduse ja ühiskondliku arengu ning ka romaniseerumise alusel jagunesid provintsid kaheks: Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Sealsetes linnades oli peamiseks keeleks kreeka keel
või vähemal määral kõik teised zanrid: romaniseerub draama (Ibseni ja Hauptmanni draamad, naturalistlik draama tervenisti), poeem (nt Don Juan), isegi lüürika (Heine lüürika). Oma vana kanoonilisust alalhoidvad zanrid aga muutuvad stilisatsiooniks. Kui romaan muutub valitsevaks zanriks kirjanduses, omandab rangelt kanooniliste zanride tinglik keel teistsuguse kõla need zanrid hakkavad kõlama teisiti kui ajal, mil romaan veel ei kuulunud suurde kirjandusse. Zanrite romaniseerumine nad muutuvad vabamaks ja plastilisemaks, nende keel uueneb kirjakeeleväliste keelendite ja kirjakeele ,,romaanilike" kihtide arvel, nad dialogiseeruvad, neisse tungivad eneseparodeerimise elemendid, naer, iroonia ja huumor ja mis kõige olulisem romaan toob neisse probleemsuse, mõtte spetsiifilise lõpetamatuse ning vahetu kontakti mittevalmis, kujuneva kaasajaga.Romaani enesekriitilisus on tema kui kujunemisjärgus oleva zanri silmapaistev tunnusjoon.
Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1
ennast hiljem võites ümber Keiser Augustuseks („auväärne“) 5) Imperaator – („käskija“) ainuvalitsejate edaspidine peamine nimetus 6) Kleopatra – Egiptuse riigi valitsejanna. 7) Keiser – tuleb Caesarist. Ainuvalitseja tiitel 8) Leegion – peamine väeüksus Rooma sõjaväes, mis koosnes umbes 5000 mehest. Raskerelvastuses jalaväelased ja ratsaväelased. 9) Õigusteaduse sünd – elukutselised õigusteadlased moodustasid terviklikud seadustekogud jne. 10) Romaniseerumine – poliitiliseks karjääriks arendati ladina keelt ja rooma tavade tundmist, mis tõi kaasa roomapärastumise. 11) Idaprovintsid jõukad alad; kreeka keel; kõrge kultuur (Kreeka, Väike- Aasia, Süüria ja Egiptus) 12) Lääneprovintsid: põllumajandus üldine; vähem arenenud maad; Põhja-Aafrika erandlikult rikas; (Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika) 13) Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused. 4. Hiline Rooma keisririik
sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid
Selle ülesandeks oli lahingurivi segaminilöömine. IDAPROVINTS LÄÄNEPROVINTS Hölmas Kreekat, Väike-Aasiat, Süüriat, Palestiinat ja Hölmas Galliat, Britanniat, Hispaaniat ja Pöhja- Egiptust Aafrikat Olid majanduslikult körgel tasemel Madal majanduslik tase Kultuuriliselt körgelt arenenud Vähearenenud, romaniseerumine Linnad säilitasid kreekaliku välisilme Linnad olid roomaliku välimusega Suhtluskeeleks oli valdavalt kreeka keel Suheldi ladina keeles Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse
muuts osaks Roomas. Enamik linnu olid aga liitlased: nende sõjavägi oli Rooma käsutuses, neid ei maksustatud. Kuna Rooma kodanikud olid Itaalias vähemuses jagati lahkelt kodakondsust. (teenete eest isegi tervetele linnadele). Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid. Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika
SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE! · 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega · u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond
kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond
Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele. Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber. FRANGI RIIK RIIGI KUJUNEMINE KELTIDE GALLIA - kuni 1.saj pKr ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND Chlodovech(481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused. 496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C. naine oli kristlane, saades sellega Rooma paavsti täieliku toetuse; Frankide Liit. Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks.
Nüüd sai pealinnaks Aleksander Suure poolt rajatud linn, mis kannab tänapäevani nime Aleksandria. Kreeka päritolu Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust 300 aastat. Ptolemaiostest viimane oli kuninganna Kleopatra7, kelle enesetapu järel aastal 30 e. Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Ptolemaiosed ei hävitanud egiptuse kunsti, kuid lisasid sellele palju kreekalikku. Selle kohta öeldakse, et Egiptus helleniseerus, s.o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. _______________________ 1 balsameerima e. palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3 dünastia valitsejate suguvõsa 4 Cheops loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu) 5 Chephren loe: hefren (vanaegiptuse Hafre) 6 Mykerinos loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura) 7
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Asehaldurid olid alati nobiliteedi seast. Proconsul ja procpreactor, nad oldi senaatorid, kes provintse valitsesid. Provintside valitsemine oli neile tulus ja võimaldas rikastumist. Asevalitsejad kogusid rohkem, saatsid Roomale vähem ja võtsid vahelt. Maksukogujad või - rentnikud võtsid kaa veel omakorda vahelt, ehk nad küsisid ka rohkem. Idamaised provintsid olid väärtuslikumad ja rikkamad. Vaesemad olid Hispaania omad ja nad ei tahtnud ülemvõimuga ka leppida. Toimus kiire romaniseerumine. Itaalia elanike põhiliseks eesmärgiks oli hankida endale Rooma kodakondsus. Nad allusid Roomale küll, aga neil polnud kodanikuõigusi. Rooma linn kasvas jõudsalt. Rooma aristokraatia hulgas toimus ulatuslik helleniseerimine. Kreekast toodi hulgaliselt sõjasaaki ja Rooma nobiilid tahtsid Kreeka kujukesi. Neist tehti ka kõvasti koopiaid. Levisid ka kreeka kombed ja keel, mis oli ka prestiizne. Kujunesid kaks suundumist. · Philhellenism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
