Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi
tähtsamate kodanike eluasemed). Teine osa oli all-linn, ümber akropoli. Seal paiknesid kõik ülejäänud asutused (turuplats agoraa, selle ümber olevad käsitööliste töökojad, kauplused, linnakodanike elamud). Vaenlase kallaletungi puhul põgeneti akropoli müüride varju. Kolmas osa linnriigist olid põllumaad, mis paiknesid väheke kaugemal. Lõuna-Kreekas kasvatati teravilja; Kesk-Kreekas viinamarju ja oliive. Kleisthenese reformid. Kleisthenes tegutses 508-507. Tegi 4 olulist reformi: · Oli suunatud erinevate Kreeka hõimude segunemisele, Kreeka rahvuse tekke kiirendamisele. Eesmärk oli segada 4 Kreeka hõimu. Kleisthenes muutis senist riigiametite komplekteerimise põhimõtet. Soloni ajal oli igas organis igast hõimust võrdne arv inimesi. Kleisthenes jaotas Kreeka kümneks üksuseks füülideks (igal füülil kindel territoorium). Neid üritati
Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Just nii sündiski demokraatia. 2) Võrdle otsest ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia(nt:Sveits) Esindusdemokraatia(nt: Eesti, Rootsi)
Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas
Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. 6)Isikud Perikles-Ateena riigijuht, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Kleisthenes-Ateena viimane türann, kes kehtestas esimese demokraatia maailmas Solon-Kreeka luuletaja ja riigitegelane 7)Kangelased Herakles-kreeka armastatuim kangelane, heerold, jumala ja inimese laps Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa.
Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane
10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid. Kreeklased võtsid palju üle vanema kultuuriga naabritelt. 11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust. Sparta Sarnasused Ateena Kuningriik Mõlemad on linnriigid demokraatlik (polised)
Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja Aleksander Suur Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht Platon filosoof, temalt pärineb ideeõpetus Sokrates filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm Aristoteles filosoof, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Perikles Ateena riigimees, kaotas aristokraatia eesõiguse valitsemisel Kleisthenes viimane Ateena türann, kehtestas esimese demokraatia maailmas Hesiodos - moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija Epikuros filosoof, arvas, et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks Eukleides matemaatik, sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused Ptolemaiosastronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid,
Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s
Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Pärsia esimene invasioon Kreekasse (492490 eKr) 6. sajandil eKr kujunes Lähis-Idas uus maailmariik Pärsia. See laienes igas suunas kuni jõudis Väike-Aasiasse. Kuni jõudis Väike Aasia kreekapoolsele rannikule, kus asusid Kreeka linnad. Pärast seda, kui see vallutati, tegid kreeklased Balkanilt vasturünnaku ja vabastasid need linnad
ja tema soosiva valitsejana; tema ajal olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. pojad pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikeskus, kuhu kogunes kuulsaid poeete 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7. saj eKr Korintose valitseja. Türann. Erinevalt oma isast karm ja türannid nahaalne, rahva seas ebapopulaarne. Samas edukas poliitik, tema ajal Korintos Kreeka võimsaim linn.
karmuse poolest. ÜHISKONNAKIHID: Aristokraatideks nimetati SPARTIAATE ainus kodanikkond, 5% PERIOIGID vabad inimesed, ilma kodanikuõigusteta HELOODID orjad ATEENA Hõlmas ATIKA maakonna (Peloponnesose ps keskus). ~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks. Territoriaalse jaotuse sissetoomine riigiametnikke igast piirkonnast võrdne arv. Lõplikult kinnistub demokraatia Kreekas 5.saj keskel eKr, kui valitseb PERIKLES. ÜHISKONNAKIHID Kõrgeim kiht KÕIK KODANIKUD vabad põliselanikest +20 mehed, keda oli umbes 40 000, lisaks veel nende naised&lapsed, keda oli ~80 000. METOIGID vabad kodanikeõigusteta inimesed, nt näitlejad ja käsitöölised.
Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget
Artistogeiton hiljem ülekuulamise käigus. Kuigi vandenõu ei toonud kaasa türannia lõppu, austasid ateenlased hiljem Harmodiost ja Aristogeitonit siiski türannitapjate ja vabastajatena. Nende kuju püstitati Ateena akropolile. Vandenõu tagajärjel muutus Hippias kõiki kahtlustavaks julmaks valitsejaks. Paljud põgenesid Ateenast ja hakkasid plaanima türannia kukutamist. Hippiase vastaste etteotsa tõusis Alkmeoniidi soost Kleisthenes, kes Delphi oraakli abil leidis türannia vastu liitlase Sparta näol. 510. a. kukutasid spartalased Ateena türannia Hippias põgenes talle kuuluvasse Sigeioni linna Väike-Aasia rannikul ja palus võimu taastamiseks abi pärslastelt. Taas Ateenas võimule tulla tal siiski enam ei õnnestunud. Kleisthenes, kelle kutsel spartalased Ateena asjadesse sekkusid, läks aga peagi oma seniste liitlastega tülli. Spartalased toetasid Ateena sisevõitluses Kleisthenese vastaseid.
Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia
Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma. Trieer - kreeklaste laev. Peale Soloni valitsemisaja lõppu puhkes äge sisevõitlus, sest ei suudetud valida uut arhonti. Kleisthenes andis välja seadused ja laiendas demokraatiat. Kehtestas uue kohtusüsteemi - ostrakism (killukohus), mis oli suunatud türannide vastu. 1.5 KLASSIKALINE AJAJÄRK. V SAJAND EKR. Algas Kreeka-Pärsia sõdadega. Lõppes Peloponnesose sõdadega. V sajandi alguses eKr oli Pärsia üks tugevamaid riike. Seal valitses kuningas Dareios I. Pärslased olid selleks ajaks vallutanud kogu keskaasia. 500 eKr - Kreeklaste koloonia Mileetos tõstis mässu Pärslaste vastu. Kreeka läks oma kolooniale
Ühte juhtusid alkmaioniidid, teist juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema suguvõsa türannia. See jäi kreeklaste mälestusse suht positiivse ajana. Majanduslikult toetasid talupoegi. Järeltulijad Hippias ja Hipparchos. Kreeka mündid muutusid sel ajal väga levinud vääringuks. Nende suguvõsa oli kuni 514a. Siis tulid kaks meest, türannitapjad Harmodios ja Aristogeiton. See oli suht isiklik tapmine, kättemaks. Kleisthenes tõusis Hippiase vastase opositsiooni etteotsa ja oli igatepidi kaval nende kukutamisel. Kleisthenes jagas ateenlased veel omamoodi gruppidesse. Pärast türanni Hippiase kukutamist ja rahva poolehoiu võitmist alustas Kleisthenes 508 eKr esimesena maailmaajaloos demokraatlike reformide elluviimisega. Riigivõimu hakati teostama rahvakoosolekutel, kus hääletati olulisemate seaduste poolt ja valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhte.
rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi.
olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. Peisistratose surma järel pärisid võimu ta pojad Hippias ja Hipparchos (valitsesid üheskoos 527 514), kes jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides). 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Väike-Aasia rannikulinnad Mõjukaimad nende seas olid Mileetos, Efesos ja Samos (rannikulähedasel saarel). VII VI sajandil langesid Väike-Aasia linnad järkjärgult Lüüdia võimu alla. Ainult Mileetos säilitas sõltumatuse. VI sajandi teisel poolel allutati Väike-Aasia linnad Pärsia ülemvõimule. Pärsia toel seati
annaabi.ee 
