1. Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesti? Sarnasused: *Mõlemas riigis olid rahvakoosolekud, kus said osaleda riigi kodanikud ja nõukogud riigijuhtimises *Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena : * teatrikunst, mitmekülgne haridus(õpetati matemaatikat, muusikat, kirjutamist, lugemist, pähe õpiti Homerose eeposed) *Ateenas tegutsesid kuulsad matem...
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aisc...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest. Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse.
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
.. Seda kosmilist korda, mis on sama kõigi asjade jaoks, ei ole loonud ei jumalad ega inimesed; see oli alati ja on alati ja on ka tuleikus, igavesti elav Tuli mis lööb lõõmama mõõdu kohaselt ja hääbub mõõdu kohaselt... Edasi liikudes haarab, hindab ja hukkab Tuli kõike." - ,,Sel, kes teab palju asju, ei tarvitse olla palju mõistust; sest muidu oleks Hesiodosel ja Pythagorasel olnud rohkem ja Xenophanesel samuti... Phytagoras on kõigi petiste esiisa." - ,,Peame ette kujutama kolme moodi asju: kõigepealt need, mis teevad läbi tekkimise; teiseks need, milles tekkimine aset leiab; ning kolmandaks eeskujud, mille järgi tekkinud asjad sünnivad. Ja võime võrrelda vastuvõtvat printsiipi emaga ja eeskuju isaga ning nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei
............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus See uurimustöö sisaldab ülevaadet Vana Kreeka perioodidest, selle aja inimeste elust olust, kunstist ( arhitektuur, skulptuur, vaasimaal ) ja tänapäevast leitud sarnasustest ning selle analüüsist. Sellest ajastust on pärit kuulsad filosoofid Phytagoras, Mileetos, Demokriitos, Platon ja Aristoteles. Samuti kuulsad Homerose eeposed " Ilias " ja " Odüsseia " ja Zeusi kuju Olümpias, mis on üks seitsmest maailmaimest. Mina arvan, et on Vana Kreeka üks huvitavamaid ja põnevamaid, nii oma ajaloo kui ka arhitektuuri poolest. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume
mateeria ja olemus ehk vorm. Iga asja puhul on olemas mateeria (puitu on vaja laua materjaliks) ja olemus ehk vorm (puidul on vorm, et laud oleks laud). Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Hilisemal antiikajal ja eriti keskajal tunti kreeka klassikalist kultuuripärandit suurel määral just tema tööde kaudu. 2 Filosoofiast eralduvad konkreetsed teadusharud. Matemaatik Phytagoras (kellelt pärineb ka meile kõigile tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast (mingi porno vä?): c2=a2+b2) arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4
Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist. Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Matemaatik Phytagoras arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr)
Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas ...
rastrinurk. See tähendab, et Kristo pruuni silma trükkimiseks ofsett- trükis ei kasutata pruuni värvipurki, vaid kõik toonid saavad õige ilme vaataja silmas seguneva nelja põhivärvi täppide kombinatsioonidena. Impressionistid uurisid suure kirega sedasama kuidas värvilaikudega meelitada silma ja aju tajuma hoopis uut värvi. Värvide uurimise ajaloost Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Phytagoras, demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud eelkõige värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
