Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena : * teatrikunst, mitmekülgne haridus(õpetati matemaatikat, muusikat, kirjutamist, lugemist, pähe õpiti Homerose eeposed) *Ateenas tegutsesid kuulsad matemaatikud(Phytagoras),arstid(Hippokrates) jne *Klassikalise filosoofia koolkonna keskus *sportlikud harjutused, filosoofide loengud Sparta: *range reglimeneteeritus vaprate sõjameeste kasvatamisel surus maha igasuguse loomingulisuse(pole kunstnikke, kirjanikke, teadlasi) *eesmärk oli kasvatada vapraid, julgeid ja kartmatuid sõjamehi *muusikaõpetus(rivilaul), mingil määral ka lugemist ja kirjutamist 3
Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane, asutas oma kooli akadeemia. Pani kirja sokratese mõtted. Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse alus: herodotos- historia. Kokkuvõtted vihikust! Hellenismiperiood(1,-2) Hellenismiperiood: makedoonia kuningas aleksander suur vallutab väike-aasia, foiniikia linnad ja egiptuse(rajab vimmasesse ka aleksandria linna). Gaugamela lahing- pärslaste eesotsas oli kuningas dareiois 3, lõppes aleksander suure võiduga. Vallutab pärsia. Edasi suundutakse kesk-aasiasse. Hävitatakse seal
milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi paelub see teema. Objektiivse ilu teooria- ilu saladust otsitakse objektist endast. Ilu on teatud tüüpi universaalne vorm (Platon). Ilusad asjad matkivad kosmilist liikumist. Asjad on ilusad, kuivõrd nad on harmoonilised proportsioon arvuline suhe matemaatika (Phytagoras). Jumalik vorm ilu. Ilu algpunkti jõudes, oleme jõudnud kohta, kus lõputus end väljendab. Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus. Objektiivse, kuid kehatu olendi väljendamine. Traditsioonilise kunsti
Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest. Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse.
Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne. Filosoofide seisukohad: sofistid Mõisted "õige" ja "väär" võivad olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad.
.. Seda kosmilist korda, mis on sama kõigi asjade jaoks, ei ole loonud ei jumalad ega inimesed; see oli alati ja on alati ja on ka tuleikus, igavesti elav Tuli mis lööb lõõmama mõõdu kohaselt ja hääbub mõõdu kohaselt... Edasi liikudes haarab, hindab ja hukkab Tuli kõike." - ,,Sel, kes teab palju asju, ei tarvitse olla palju mõistust; sest muidu oleks Hesiodosel ja Pythagorasel olnud rohkem ja Xenophanesel samuti... Phytagoras on kõigi petiste esiisa." - ,,Peame ette kujutama kolme moodi asju: kõigepealt need, mis teevad läbi tekkimise; teiseks need, milles tekkimine aset leiab; ning kolmandaks eeskujud, mille järgi tekkinud asjad sünnivad. Ja võime võrrelda vastuvõtvat printsiipi emaga ja eeskuju isaga ning nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei
............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus See uurimustöö sisaldab ülevaadet Vana Kreeka perioodidest, selle aja inimeste elust olust, kunstist ( arhitektuur, skulptuur, vaasimaal ) ja tänapäevast leitud sarnasustest ning selle analüüsist. Sellest ajastust on pärit kuulsad filosoofid Phytagoras, Mileetos, Demokriitos, Platon ja Aristoteles. Samuti kuulsad Homerose eeposed " Ilias " ja " Odüsseia " ja Zeusi kuju Olümpias, mis on üks seitsmest maailmaimest. Mina arvan, et on Vana Kreeka üks huvitavamaid ja põnevamaid, nii oma ajaloo kui ka arhitektuuri poolest. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume
mateeria ja olemus ehk vorm. Iga asja puhul on olemas mateeria (puitu on vaja laua materjaliks) ja olemus ehk vorm (puidul on vorm, et laud oleks laud). Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Hilisemal antiikajal ja eriti keskajal tunti kreeka klassikalist kultuuripärandit suurel määral just tema tööde kaudu. 2 Filosoofiast eralduvad konkreetsed teadusharud. Matemaatik Phytagoras (kellelt pärineb ka meile kõigile tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast (mingi porno vä?): c2=a2+b2) arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4
Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist. Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Matemaatik Phytagoras arvas, et kõik põhineb arvudel. Meditsiinist on tuntud Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr)
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et
rastrinurk. See tähendab, et Kristo pruuni silma trükkimiseks ofsett- trükis ei kasutata pruuni värvipurki, vaid kõik toonid saavad õige ilme vaataja silmas seguneva nelja põhivärvi täppide kombinatsioonidena. Impressionistid uurisid suure kirega sedasama kuidas värvilaikudega meelitada silma ja aju tajuma hoopis uut värvi. Värvide uurimise ajaloost Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Phytagoras, demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud eelkõige värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri.
*keele ja sõnade olemuse kohta Kust tekkis keel? kas keel on inimesele ainuomane? *keele ja sõnade tähistamisvõime kohta Kuidas sõnade tähistamisvõime on tekkinud? *Keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Kuidas on nii, et me küll vahetame sõnu, tekste, kuid saame selle juures teineteisest aru? 1.Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid Kuidas on nii, et sõna pole lihtsalt üks asi, vaid miski, mis viitab teisele sõnale?: *Phytagoras: ,,nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb enda oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt". Sõnad on osa loodusest ja osa loodust. Oluline on need sõnad teada saada *Demokritos: sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sõnad on mingisugused nimed, mis inimesed on asjadele pannud, oleme kokku leppinud mingisugustes märkides, koodides teatud sugukondades. 2. Milles peitub sõnade tähendus? ratsionalism ja emprism
Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole tegelikult selline. Tegelikult: on 1 jumal, jumalate ja inimeste seas suurim, kes kõike näeb ja kuuleb, seisab paigal ja ei liigu üldse ja vaevata mõistuse jõul kõike juhib. Läheneb filosoofilisele monoteismile. Phytagoras- väike-aasiast Samose saarelt. Samosel valitses türann Polykrates ja Pythagoras ei talunud tema türanniat, seega rändas ta idamaades. Ta asus Krotonisse ja seal oli ka maadleja Milon. Milon abiellus Pythagorase tütrega. Milon oli ka üks Krotoni silmapaistvamaid riigimehi ja Pythagoras sai ka kohe aristokraatlikku eliiti seal. Ta pani seal aluse religioossele salaühingule (ilmselt Apolloni auks). Pythagoras
annaabi.ee 
