"Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele? Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII
Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele.
Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani. Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased.Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaastsõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa ,Rootsi, Portugal ja Türgi. Nendest riikidest oli Pransusmaa jaoks kõige tõsisemaks vastaseks mõistagi Inglismaa. Reformid said alguse juba revolutsiooni sõdade
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda.
- eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus
teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid
· Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa suurriigid olid Prantsusmaa vasallriigid mida valitsesid mõned Napoleoni lähisugulased. Ainsad riigid kes ei sõltunud Prantsusmaast olid Türgi, Inglismaa, Portugal ja Rootsi. Prantsusmaa koondas Venemaa vastu 650 000 pealise armee. Nendest pooled olid liitlaste sõdurid. Venemaal oli see vastu ainult 300 000 meest. 1812 detsembri lõpuks oli prantslaste lüüasaamine ilmselge. Üle piiri tuli vaid väike osa nende sõduritest.
Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6. Austerlizi lahingus 1805 kaotati inglismaale. 7. KAART: Liidetud riigid= madalmaad, Rooma. Vasallriigid ehk liitlased= Reini Liit, Hispaania. Iseseisvad riigid= Türgi, Suurbritannia. 8. 100 päeva= Napoleon oli uuesti 100 päeva võimul. 9. Venemaa sõjakäik= 1812a. suure armeega tegemist. Vene armee taganes, kuni toimus suur Bordinoo lahing. Kaotused olid mõlemalt poolt suured. Viini kongress 1814-1815 1. Eesmärk= Euroopa korrastamine. Riigipiiride korrastamine. 2. Osalejad= Kõik euroopa riigid v.a Türgi. 3. Otsused= restauratsioon (endiste valitsejate võimu taatamine). 4
9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine Välispoliitilised ümberkorraldused: 1. Napoleon rajas suure impeeriumi. Ta alistas kõik revolutsiooniaegsed prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Ülihea vähejuht, massiarmee loomine. 1811 prantsuse keisririik võimsuse tipul. vallutuste tulemusena lõi napoleon euroopas uue poliitilise süsteemi. riigid olid jaotatud kolme rühma: 1) prantsusmaa ja sellega liidetud alad 2) prantsusmaa vasallriigid 3) prantsusmaa liitlased Prantsusmaa vallutuste tagajärel moderniseeriti euroomat - feodaalkord ja pärisorjus, tsiviilkoodeks. Napoleon püüdis inglismaad põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. igasugune kaubavahetus inglismaaga keelati. 1809 läks soome venemaa kätte (kuni 1917) 5. Kodusõda 1861-1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Miks? *orjanduse probleem (orjuse kaotamine)
1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlassuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, Millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Sõja lõpp Euroopas 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning
Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4.Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsiti rahu oli vaid ajutise iseloomuga, sest Venemaal suhtuti lüüasaamisesse kui rahvuslikku alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812. aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812
Seisused kadusid! Naistel ja meestel erinevad õigused. Rahanduses Rahvuspanga loomine Välispoliitika (Napoleoni vallutused Euroopas, Suur Impeerium): Edu põhjused andekad väejuhid, massiarmee, põhirõhk lähivõitlustel, suurtükiväed, tema armee marsid hästi organiseeritud (varustus oli väga hea). 1811 VÕIMSUSE TIPP Riigid jagati 3 rühma: Vasallriigid Liidetud alad Liitlased Iseseisvad Sveits, Hispaania, Varssavi- Belgia, Holland, Illüüria, osa Austria, Preisimaa, Hertsogiriik, Reini liit, Napoli kuningriik Itaaliast, Loode-Saksamaa Venemaa, Taani (Aleksander I) võimul Napoleoni sugulased
aastal, sest siis sõltusid kõik Euroop riigid peale Inglismaa, Portugali, Rootsi ja Türgi Prantsusmaast. Põhiliselt oligi kogu Euroopa Prantsusmaa valudes. 19. Milliste meetoditega kehtestati Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? Kasutati mitmesuguseid meetodeid. Näiteks kehtestati Prantsusmaa ülemvõim vallutustega. Valutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Lisaks olid mitmed riigid Prantsusmaa vasallriigid ja liitlased. Napoleon lõi Prantsusmaast sõltuva poliitilise profiili Euroopas. 20. Selgita, kuidas toimus Napoleoni langus: prantsuse-vene suhted, suure armee häving, Kutuzov, sõda Euroopas, Sada päeva. Esialgu loodi Tilsiti rahu, kus Venemaa lubas igavest sõprust Prantsusmaale. Venemaa aga siiski ei pidanud oma sõna ja astus kontinentaalblokaadist üle ja sellele pidi loomulikult järgnema sõda. Napoleon suutis kiirelt kokku ajada ligi 650 000 mehelise
viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest.
vürtsilauale. Sõjad jätkusid ning ihaldusväärseimad saagikohad olid endiselt Vürtsisaared ehk Molukid. 16.sajandil oli juhtivaks vürtsikauplejaks Portugal, 17.sajandil lisaks ka inglased ning hollandlased. Hollandlased, kes olid sel ajal parimad meremehed, jätkasid teiste väljatõrjumist ärist edukalt. 18.sajandil teenisid hispaanlased vürtsidega 1,6 miljardit krooni. Kui lähemale jõudis tänapäev ja endised vasallriigid iseseisvuma hakkasid, jäi vürtsindus neil enamasti suurimaks majandusharuks. [Renate Kissel, 2001, lk.13-14] Tänapäeva kaubandus Üle 80% vürtside ekspordist pärineb arengumaadest. Indiast ja Sri Lankast eksporditakse pipart, kardemoni, kaneeli, kurkumit, ingveri, vürtsköömer ja tsillit. Indoneesiast saab me lauale pipar, muskaatpähkel, muskaatõli, ingver, kardemon, vürtsinelk ning vanilli. Brasiiliast tuleb pipar, ingver ning vürtsinelgid. Peamised
· 1806 purustati Preisi väed · 1807 Vene vägede purustamine Ida-Preisimaal · 1807 Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas (Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale) 1809 Vene-Rootsi sõjaga vallutas Venemaa Soome. e) 1810 aastaks sõltus Prantsusmaast enamus Euroopast: · Liidetud alad Belgia, Holland, Loode-Saksamaa, osa Itaaliast · Vasallriigid sõltlased (Hispaania, Reini Liit) · Liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani · Sõltumatud riigid Inglismaa, Rootsi, Portugal, Türgi f) Napoleoni langus: · 1812 hävitav lüüasaamine Venemaal Sõja venimine Külm talv + nälg + Vene vägede ja partisanide löögid Prantslaste taganemine muutus paaniliseks põgenemiseks 450 000 suurest armeest suutsid eluga pääseda armetud riismed.
Rahva hulgas vallandus ülestõus, mis kasvas vabadusvõitluseks. Ka Saksamaal vallandus rahvuslik vabadusliikumine. §18 Lk.94 Prantsuse impeerium saavutas oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike lähedalt või kaudselt Prantsusmaast. Prantsuse keisririigiga oli liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa. 1809. aastal liideti sinna ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Täieliku sõltumatuse säilitanud riigid Euroopas olid Inglismaa, Rootsi, Poola, Portugal ja Türgi. Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa ei saanud
Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7. juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. Napoleoni 100 päeva- pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Kontinentaalblokaad- 21
loeng Westfaali süsteem (jätkub...) 1. etapp: W – Napoleon (jaguneb viieks) – Utrechti rahu (lõpetas Hispaania kodusõja) – sellega tuleb jõuliselt Euroopasse Suurbritannia. Tema ettevõtmised oli kõige jõulisem katse muuta Westfaali süsteemi põhimõtteid. Esimese hooga kõige tähtsamat neist: tõmmata kriips peale Paavstile ja teistele. Asemele tuleb Napoleon. Prantsusmaal muutus domineerivaks jõuks (kõik kojad, vasallriigid allusid) napoleoniidid. Napoleonil ühelt poolt soov saada domineerivaks jõuks Euroopas, teiselt poolt soov jagada kogu maailma ümber (eriti Indiat puudutas). 2) Struktuur – multipolaarne maailm, 8 suuremat riiki, kes omavahel konkureerisid. Tekitas võimalusi arvukateks liitudeks, need ka realiseerusid täiesti. Aga hävitati üks suur riik, üks suur Euroopa hõimkond. Varasematel aegadel oli igasuguse monarhia hävitamine
sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina · 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu
Napoleon rajas elukutseliste sõjaväe alistades kõik revolutsiooniaegsed Prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Napoleon kehtestas üldise sõjaväekohustuse ja lõi sellega massiarmee. 1811 oli Prantsuse keisririik võimsuse tipul. Vallutuste tulemusena lõi ta Euroopas uue poliitilise süsteemi. Riigid olid jagatud kolme rühma. 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad(Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria, Loode- Saksamaa) 2) Prantsusmaa vasallriigid napoli kuningriik, Hispaania, Sveits, Varssavi hertsogkond, Reini liit, mis moodustati Saksa-Rooma keisririigist. 3) Prantsusmaa liitlased(Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani) 1809 Rootsi-Vene sõja tulemusena vallutatakse Rootsilt Soome Luuakse Soome suurhertsogkond. 1812 alustab Prantsusmaa sõjakäiku Venemaale. 1805 Trafalgari lahing, Napoleon sai lüüa, Inglismaale kuulutati välja kontinentaalblokaad. 1805 purustati Austerlitzi lahingus Vene ja Austria väed
(146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda. 2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr. - Rhaetia (piirkond Sveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari). e) Ida-Euroopa romanisatsioon. Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond Daakia 101-106 p. Kr.- Rumeenia, kõig viimane vallutus- Impeerium saavutab oma suurima ulatuse.
Suveräänsusel on siseriiklik ( kellele kuulub võim) ja rahvusvaheline tähendus ( riikide juriidilist võrdust). Tegelikult riigid võrdsed ei ole. See suveräänsus tähendab seda tunnustamise taset, mis on jällegi oluline. Seda põhimõtet et pmts on igaühel sõnaõigus. Ajalooliselt on olnud pinge et suurriikide konsern püüab maailmaasju valitseda. Sõlmiti Püha Liit- kes nõudis õigust teiste riikide üle otsustada. Suurriigid on kippunud nõudma eriõigusi. Ajaloolisel on olnud vasallriigid, kus teatud riike on võetud teisejärgulisena. Veneõiguslikus mõttes on teatud tendens käsitleda Balti riike kui vasallriike. Neil on raske rakendada suveräänsuse põhimõtet väikeriikidele. Vasallriikide staatust on ka organiseeritud.. Korea oli samuti kuni 20. Sajandi alguseni Hiina vasall ja kui hiina ja Jaapan sõtta läksid, siis asi muutus. Rahvusvahelise õiguse subjektiks on RIIK. Riik koosneb rahvast, territooriumist ja riigivõimust
Saksa maailmas levib vaimne ülestõus ja patriotismi laine. Moodsa natsionalismi areng. Suurbritannia vastu kuulutab Napoleon 1806 kontinentaalblokaadi Suurbr likvideerimiseks (ebaõnnestub). 1807 sõlmivad Napoleon ja Venemaa Tilsiti lepingu. V koalitsioonisõda allutas Austria (1809). Koalitsioonisõdade tulemus: suveräänne Napoleon lõi Euroopasse oma riigisüsteemi, kuhu kuulus kogu Euroopa (v.a Suurbr ja Türgi). Riigisüsteem on mitmeosaline: I) vasallriigid (võimul Napoleoni sugulased-sõbrad), II) allutatud liitlasriigid (Austria, Preisimaa, Venemaa), III) Prantsumaaga suurenenud valdused. Napoleoni tipphetk oli 1811: ta on kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja. Napoleoni lõpp algab 1812 sõjaretkega Venemaale. Napoleoni Grande Armee hukk (400 000 meest). Kaotus Venemaal süütab Euroopa rahvaste vastupanu. Algavad vabastussõjad (1813 15). 1814 sõlmitakse Pariisi rahu Prantsusmaale jäävad 1792. a piirid
Deklaratiivne teooria tekib sõltumatult tunnustamistest. See riigidefinitsioon on kirjas 1933 Montevideo konventsioonis riigid peaks tunnustamisel arvesse võtma neid kolme tunnust. Nii on olemas ka illegaalne tunnustamine kui ei ole iseseisvat valitsust, siis on keeld sellist tunnustust anda. Samuti ka ennatlik tunnustamine kui alles kodusõda käib. Kindlasti on kõik riigid võrdsed, kuid mõned riigid on võrdsemad. Nt ajalooliselt: vasallriigid (nt Vm suhtumine Ee). Riikide tunnusatamine On kaks teooriat konkureerivat teooriat (tänapäeval domineerib esimene). Deklaratiivne tunnustamine ei saa riiki luua. Riik tekib objektiivsete elementide olemasolu korral. Konstitutiivne teooria riik tekib siis, kui teised riigid seda tunnustavad. de iure tunnustamine lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. de facto tunnustamine- ajutine tunnustamine, mis ei pea viima de iure tunnustamiseni.
Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism Asumaad - vasallriigid – korraldatakse okupeeriva riigi poolt ümber. Suhted kohalikega Koostöö: - Kohalik administraator kohapeal - Nii kohapeale saadetud emamaa esindajad kui kohalikud kollaborandid. - Viimased panevad koloniseeritud rahva maksma emamaale makse jms. Vastupanu: - Vägivallaga vastupanemine - Keeldumine koostööst - Poolrituaalsed enesetapud - Indias M.Gandhi ajal vägivallatu vastupanu Kolonialism mõjub ka kolonialistile, luues koloniaalmentaliteedi.
1683 türgi väed piirasid taas Viini. Appi tuli Poola kuningas Jan Sobieski, kes lõi türklasi Viini väravate all väega. Viini piiramine kujunes Türgi ekspansiooni pöördepunktiks Euroopas. Algas türklaste väljatõrjumine, mida juhtis Austria. Suures Türgi sõjas vallutati tagasi Ungari, mis koos 11 Transilvaaniaga läks Austria võimu alla. Lisaks nihutati Türgi valduste piir Balkanil taas Doonaule. Türgi vasallriigid varauusaegses Euroopas: Transilvaania, Valahhia ja Moldova. Ungari poliitiline kuuluvus varauusajal: Türgi lõi Ungarit Mochacsi lahingus, kus kaotas elu Ungari kuningas Lajos II. Kaotus türklastele lõhestas Ungari mitmeks sajandiks. 1541. aastal jagati Ungari kolmeks. Suurem osa Ungarist allutati Türgile, lääne ja põhja osa läks Habsburgide võimu alla ning idapoolsetest aladest moodustati
· 1805 hõivas Napoleon Viini. · 1805 saavutas hiilgava võidu Austerlitzi lahingus. Austria kirjutas alla rahulepingule ja loovutas oma valdused Itaalias. · 1806 purustas Napoleon Preisi väed ja vallutas Berliini. · Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa · Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid · Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa. · Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas). · 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes
silmas Türgile kuuluvat Musta mere rannikut. Teenistusastmete tabel (Tабель о рангах). reguleeris Venemaa Keisririigil sõjaväelaste ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust. Seadus määratles ametnike omavahelised suhted, seaduses määratletud teenistusredeli aluseks olid sõjaväelised auastmed. Teenistusastmete võrdsuse korral eelistati sõjaväelasi, tsiviil- ja õukonnaametnike ees. 14.astet. Türgi vasallriigid Euroopas. Tansilvaania, Valahhia, Moldova Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul (1789). Ajalooline geograafia: Aragón, Brandenburg, Bretagne, Burgundia, Böömimaa, Dalmaatsia, Flandria, Kastiilia, Lombardia, Määrimaa, Navarra, Pfalz, Pommeri, Saksimaa, Savoia, Sileesia, Skåne, Transilvaania, Valahhia. Maailma koloniaalne jagamine Hispaania ja Portugali vahel. 1494. aastal sõlmitud
a. daami kätt. Nende abielu sõlmiti 9. märtsil 1796. Napoleon lapsendas ka Joséphine’i lapsed – tütre Hortense’i ja poja Eugène’i. Barrasi painas aga mõte, kuidas tüütust noorpaarist vabaneda. Just nüüd tuli välisminister Talleyrand’il idee lüüa vaenlast tema tagalas. Põhja-Itaaliasse saadeti Prantsuse armee, mille etteotsa määrati 27-aastane kindral Bonaparte. Üksteise järel langesid austerlaste Põhja-Itaalia vasallriigid. Euroopa õukondades räägiti Antikristuse (s.o Saatana) tulekust maa peale. Eriti hiilgavad olid Napoleoni võidud Arcole, Rivoli, Castiglione all, kus vaenlase armee oli suures ülekaalus. Antoine Gros' õlimaal “Bonaparte Arcole sillal” (üks originaal asub Versailles’ lossis, teine Ermitaažis) on jäädvustanud hetke, mil Bonaparte, haaranud lahingulipu, sööstab vaenlase kuulide rahe all sillale, et innustada sõdureid pealetungile
suurpere või suguvõsa, mille hulgast määrati reeglina kõrgemad riigiametnikud ja allapoole seda jäi seltskond lihtkogukondlasi , kellest on andmeid suhteliselt vähe aga nad polnud allutatud bürkoraatlikule kontrollile, olid vabad ja riigist suhteliselt sõltumatud , omasid maaalasid. Sellisena valitsesti Anatoolia keskplatoo steppe, aga need osad mis jäid läänepoolde keskstepialast välja ja idapoolsed ,süüria ja meso põhjaosa need piirkonnad olid vasallriigid. Tuumikala oli keskel mida valitses kuningas, ümbritsetud vasallriigite vööndist kus olid valitsejad vasallkuningad, kes allusid siis kui nad pidid alluma,tahtsid lakkamatult mässata ja lahku lüüa. Kohalikud valitsejad tunnistasid hetiidi valitseja ülemvõimu . Carchemische pandi võimule kuninga poeg(asekuningas) Pealinn oli Hattuša .Algne kuninga residents ja linn tekkis ümber.Lõvi värav ja kuninga värav.Bastilon.Hetiidid
Napoleoni koodeksid: tsiviilkoodeks 1802, kommertskoodeks 1807 ja kriminaalkoodeks 1811. Oma võimu legitimeerimiseks abiellus Napoleon 1810 Marie-Louise’ga Habsburgide dünastiast. Katoliku kirikuiga sõlmiti 1801 konkordaat (tunnistas katoliku usu primaarseks usuks), kuid 1808 okupeeriti paavsti valdused – viimane ekskommunikeeris Napoleoni, too omakorda arreteeris paavsti. Euroopas liitis Napoleon suure osa vallutatud aladest otseselt Prantsusmaaga, ülejäänud aladel rajas vasallriigid. Itaalia kuningriik – loodi 1805, kuningaks Napoleon ise, kohapeal asekuningas. Napoli kuningriik – loodi 1806, kuningaks alul vend Joseph, hiljem Murat. Hollandi kuningriik – loodi 1806, kuningaks Louis Buonaparte. 1810 sundis Napoleon viimast troonist loobuma ja liitis Hollandi Prantsusmaaga. Hispaania – 1808 krooniti kuningaks Joseph, kuid kohe algas ka mäss. 65
Koostas ka panku- ostsustaja õige troonipärija määramisel. Suppililiuma oli ka mingi valitseja. Ühegi hetiidi valitseja aastaid pole teada. Järgnevad poolteist sajandit, kuni 1200 oli Uus-Hetiidi impeeriumi ajajärk. Sellest ajast on sündmused hästi teada. Kõige teada-tuntum oli Kadesi lahing, kus hetiidid ja egiptlased maid jagasid. Arinna- väike jumalanna. Valitsemine- oli tuumikala ja ebastabiilsed vasallriigid. Hetiidid olid tugevalt mõjutatud Mesopotaamia kultuurist, nii usu kui ka mütoloogia koha pealt. Tesub oli üks jumal Hetiidid võtsid kasutusele ka raua. Miks hetiidi riik langes, pole teada. Hatusa purustati purustamislaines, aga pole täpselt teada, kes seda ikkagi tegi. Kui dünastia kukutati, siis hävis ka süsteem. Hetiidi impeerium hävitati, aga no rahvas jäi ikka alles. Vahemere idakallas.
annaabi.ee 
