Romulust ja Remust kasvatas emahunt. Nad tapsid selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust,
Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Konsul - Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik ; igal aastal valiti kaks konsulit , kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest.
Vana-Rooma Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik ehk res publica. Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile
osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Via Appia- Appiuse tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas Provintsid- on suurem haldusüksus paljudes riikides. Vesta neitsid- olid Vana-Rooma preestrinnad, kes teenisid kodu, kodukollet ja perekonda kaitsvat jumalannat Vestat. Nad olid Vana-Rooma ainukesed naissoost preestrid.
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega.
kodanikud seaduse ees võrdsed. Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega paganlikud Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr Augustus tegi lõpu kodusõdadele, tõi Rooma riigile rahu- ja õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr 14 pkr
saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks
" Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse
12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad.
jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa Waterloo lahing 1815a Pransusmaa-Inglismaa, Preisimaa. Kontinentaalblokaad
alla,ja kui see oli neid mõnda aega imetanud,kasvatas nad üles kohalik karjus.Suureks saades kukutasid vennad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid
ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes valitses ainult piiritletud aja. Rahvatribuuni valiti plebeid ning neil oli õigus panna veto riigiotsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve.
Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need perekondadeks. Isal oli piiramatu võim kodakondsete üle. Tuntud oli sõltuvusvahekord-vaene klient andis end rikka patrooni kaitse alla. Klient sai maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima. Valdavalt talupojaühiskond. Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud. Tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Nendest vabanemiseks pidi Rooma maksma lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti ,et nad põlvnevad esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks
tähtsamate sugukondade vanemad. Rahvakoosolek hääleõiguslikud kodanikud said hääletada erinevate ettepanekute üle ning kinnitati ka kuningas. Senat- nõukogu, kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku e. patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Vabariik: konsulid- 2 kõrgemat ametnikku moodustasid 2 konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Patriitsid olid põliste suguvõsade liikmed, usuti et pärinevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud, jõukad maavaldajad. Need kes patriitside hulka ei kuulunud nim. plebeideks(neil lubati osaleda vaid rahvakoosolekul). Magistraadid riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Palka ei makstud, sest riigi teenimist peeti auasjaks, sellepärast said riigiametisse kandideerida aga ainult jõukad kodanikud.
Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased!
Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan
Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse
Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik ning milles kehtis vabariiklik korraldus, milles pidi kodanikel olema võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud
Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile. Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk
Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe
1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. 390. aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa
patroonid talumehed(kliendid) kaupmehed sõltuvusvahekord põlluharijad Koormise kandmine, sõjaretked Rooma inimesed valisid endale igal aastal ametnikud-magistraadid. Rahvakoosolekutel- kommiitsidel osalesid kõik kodanikud, mis toimusid sõjaväe osade/elamispiirkondade kaupa. Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused
väepealikule Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase
Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga,
Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud. Nende ainus varandus olid lapsed- proles- mistõttu hakati neid nimetama proletaarideks.Rahvakoosolekul olid nende õigused piiratud, kui nad kuulusid ikka kodanikkonda. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisid senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad
Neil ei olnud muud varandust peale oma laste, mistõttu ei oleks nad olnud võimelised endale ka vajalikku sõjaväevarustust ostma. Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu. Enamiku roomlaste peategevuseks oli põlluharimine ja sõdimine. Roomlased pidasid kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist ning riigi ja perekonna ees kohusetäitmist. Vabariigi ajal sai võimukandjaks 2 valitava võimuga konsulit, kelle põhiülesandeks oli sõjaväge juhatada. Riigi eesotsa jäi ka senat, kelle kätte olid koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Selleks ajaks olid patriitside ja plebeide vahelised suhted muutunud väga pingelisteks ja vaenulikeks. Kuna aga suurem osa Rooma vabariigi kodanikest olid plebeid, ja seega ka moodustas suurema osa sõjaväest, oli patriitsidel väga raske plebeide nõudmistele vastu seista.
Selline asi omas suurt mõju rahvale, lõpuks läks asi üle igasuguse piiri. Lähimas minevikus on kasutatud sarnaseid manöövreid diktatuuriga riikide poolt. See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline kindral, kes kogus kuulsust oma võitudega võõrvägede üle. 1799.aastal korradas ta riigipöörde, mis õnnestus. Algas konsulaadi ajastu, kus võimul oli kolm konsulit ,kes valiti kümneks aastaks. 1804.aastal kuulutas ta end keisriks. Tema kroonimisega lõppes Prantsusmaal vabariik. Tema ajal võeti vastu “Tsiviilkoodeks”. Majanduses mindi üle vabale turumajandusele. Oluline roll tema valitsemisel oli sõjaväel. Oma sõjakäikudega vallutas ta kogu euroopa mandri ala, kuid lõpuks sai ta lüüa Inglismaalt ja ka Venemaalt. Napoleon taandas end võimult ja ta saadeti asumisele, kuid ta pöördus sealt tagasi ja võtis
lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursugustest kodanikest nõukogu/riigiametnikud, Roomas aga olid riigiametnikud(magistraadid) ja nõukogu(senat) sagely nobiliteetperekondadest pärinevad rikkad ja tuntud plebedid või patriitsid 2. Rooma 3 tähtsamat riigiametit, nende ülessanded: *Konsul(2)-kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Rooma armed *Preetor(8)-võis konsulit asendada/juhtida sõjaväge,korraldas õigusemõistmist *Tsensor- kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine,valvasid ka kodanike elukommete järele. 3. Vabariikliku Rooma allakäik, 3 põhjust *vabariiklik kord põhines 2 eeldusel: 1)kodanikel pidi olema võimalus võtta osa rahvakoosolekute/senati tööst, 2)sõjaväe tuumiku pidid moodustama rooma kodanikud.Mida suuremaks riik kasvas,seda vähem olid need tingimused
Ajalugu 1. Iseloomusta kliendi suhteid Rooma riigis. Patroon andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus, klient oli isanda alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraad...
Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ? Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa. Pereema juhtis majapidamist ja tast peeti väga lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale
suur linn mille keskel asetses loss. · Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. · Kuningate aeg (753510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. · Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus. · Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused. · Hiline keisririik (284-476) riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks....
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt.
kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid:
ravitseja. Paulus Oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus või suhe Senat Rooma senat oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Konsul Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Vabariik riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan või valijad. Keisririik Ainuvalitseja. Rahvas valib keisri. Patriits Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Plebei Rooma riigi kodanike seisus Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri.
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.
Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus.
Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale otsusele, mis kahjustas plebeide huve Rooma impeerium- Vana aja võimsamaid riike 2.saj eKr kuulus Rooma impeeriumi võimu
Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue pealinna Konstantinoopoli. Jeesus Oli Kristlaste pühak. Vana-Rooma keisririigi sõdurid lõid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti. Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge Vabariik on riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (näiteks parlament) võivalijad. Keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks Patriits (pater - isa) muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu
e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks
Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast seda alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimu samniitidega. Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma
riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja astuda ning roomlased said õhutada pingeid oma alluvate vahel.
oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all. Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid, pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad
kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam
Lääneprovintsis oli ladina keel. Arengutase madal. Suurimad linnad Rooma, Kartaago, Pariis, London. Asus Britannias, Gallias, Hispaanias, Aafrikas, Germaani aladel. Idaprovintsis oli kreeka keel, kürge arengutase. Linnadeks Alexandria,Ateena, Jeruusalemm, Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus, Kningate aeg (753-509 eKr) Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
