kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit
Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist) keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette).
Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist) keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette)
Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest ja seetõttu me osaliselt teamegi ajaloost nii palju. Maailma ajaloos püüdsid Vana-Kreeka filosoofid esimesena seletada asju looduslike põhjuste järgi. Nad olid üks esimestest, kes said aru, et asjad ei toimu
Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
tegelikult arvatavasti Delfi oraakli poolt, päikesevarjutuse ennustamise eest. Seitsme targa hulka üldse arvati ta nähtavasti oma poliitilise tegevuse pärast. See on seda tõenäolisem, et Thalesel oli nähtavasti pistmist Apolloni kultusega. Diogenese väide põhineb nähtavasti Delfi kolmjalalool (Diog. Laërt. I, 2733), sest Damasiase arhondiaeg langeb kokku püütiamängude taastamisega. See, et Thales paigutati seitsme targa etteotsa, ning Herodotose (I, 75; 170) ja Diogenese (I, 25) tunnistused tõestavad, et ta sai kuulsaks oma praktilise arukuse ja riigimehetarkuse poolest. Thales oli Ioonia patrioot. Ta soovitas tungivalt Ioonia polistel ühineda ohu palge ees algul Lüüdia vastu, seejärel Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6
kutse-eetika rajaja. · Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. · Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt
Etruskid Etruskid olid muistsete roomlaste eelne rahvas, mille õitseng sai alguse 8- ndal sajandil eKr, Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias, tänapäeva Toskaanas. Etruskid lõid Itaalias kõige varasema kõrgkultuuri. Nende täpne päritolu on teadmata. Herodotose teooria kohaselt on nad Itaaliasse rännanud meritsi Lüüdiast. Veel arvatakse, et tegemist on Itaalia põlisasukatega. Nii nagu nende päritoluga on ka kunstis palju ebaselget. Väga palju raskusi on valmistanud kunstiteoste dateerimine ehk millal need on valminud ning veel etruski kunsti perioodidesse panemine. Periodiseerimiseks võrreldakse nende teoseid teiste antiikaja rahvaste kunstiga ja veel määratakse nende tähtsus etruskide kunsti arengus.
arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 2
Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus maailmapilt sai põhjapanevaks nii presokraatilisele filosoofiale kui meditsiinilisele mõttele. Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu. Asudes keskel ei ole ta millegi poolt valitsetud. Anaximandrose keskse asetuse ja "valitsemise" puudumise vaheline side näib paradoksaalne, ent seda võib kõrvutada Herodotose poliitilise tekstiga, kus leidub sama sõnavara ja isegi sarnasus. Herodotos jutustab, et peale türann Polykratese surma, kutsub Maiandros, kõik linnaelanikud kokku ja teatab oma otsusest türannia kaotada: "Ma ei kiida heaks," ütleb ta neile lühidalt, "Polykratese despootiat inimeste üle, kes on temaga võrdsed… Ma panen võimu keskele maha ja kuulutan teie seas välja võrdsuse. Kasutatud allikad: http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/vernant.html http://www.iep.utm.edu/anaximan/
rahvavõim lapsed Aristokraatia ,,parimate kord", Oraakel - pühapaik, kus käidi võim on päritav jumalatelt tuleviku kohta selgitusi Monarhia võim on üksikisikul küsimas; ennustaja Türannia hirmuvalitsus, võim Püütia - preestrinna, kes Apolloni kuulub ebaseaduslikult võimule tulevikuennustusi vahendas tulnud ainuvalitsejale Histooria - Herodotose Lõvivärav pronksiaegse ajalooteos, mis muu hulgas Mükeene tsitadelli peavärav kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid Teoreem - väide, mille õigsus magistraal - suur keskne tõestatakse loogilise arutlusega, liiklustee tuginedes aksioomidele ja varem magistraat Vana-Rooma tõestatule kõrgem riigiametnik Heureka! - Archimedese diktaator piiramatu võimuga hüüatus ,,Leidsin!" valitseja
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on 137m kõrgune ning koosneb enam, kui 2,25-st miljonist kiviplokist. Üks kiviplokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni
Egiptuse püramiidid Referaat 2 Sisukord: Sisukord:............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid...............................................................................................
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS
Otsustav samm oli aga kirurgiline tungimine lihaskoesse. Palsameerijad lõikasid lahti naha ja viisid siis koesse toppimismaterjalina lõuendid, saepuru või liiva. Mumifitseerimisinstrumentide kindlakstegemine pole sugugi nii lihtne, küll aga tähistati väljakaevamistel leitud pronksinstrumente veidi ennatlikult palsameerimise kirurgilise komplektina, aga see määrang oli ebakindel, sest noaga võib mida tahes lõigata ja pintsetit võisid kasutusel olla kosmeetikas. Küll aga on Herodotose kirjeldusest teada, et aju tõmmatakse välja kõveraks painutatud raudtraadiga. Konserveerimine õnnestus, tehnilistest võimalustest lähtudes, vaid kuumusega (kuivatamine, suitsutamine) või veetustamisega kemikaalide abil. Esimese võimaluse puhul vastutas muumiate tekkimise eest loodus, teist täiustasid egiptlased aga sajandite jooksul. Egiptlased kasutasid mumifitseerimise juures ka taimprodukte, seda tegid nad nende endi religioossetel kaalutlustel
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud. 35. Kes olid logograafid? Vana-Kreeka ajalookirjutajad 6. saj. eKr, kes alguses suuliselt, hiljem kirjalikult talletasid andmeid Väike-Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga
Referaat Vana-Egiptus Cheopsi püramiid Sisukord Cheopsi püramiidist......................................................................................................... 3 Ehitamine......................................................................................................................... 3 Suurus.............................................................................................................................. 4 Siseehitus......................................................................................................................... 4 Ümbritsevad ehitised....................................................................................................... 5 Uurimine.......................................................................................................................... 5 Püramiidi asend tähtede suhtes.......................................................................
Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel
Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi. Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid: · Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m · Chephreni püramiid 142 m · Mykerinose püramiid Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele. Tema andmetel ehitati neid 20 aastat. Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi. Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt. Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega. Sissepääsu varjati ja valvati. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: * ei olnud turvalised
alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa. Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa. Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka
(tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/)
Ajaloolane vs. luuletaja
9. Öeldust ilmneb seegi, et luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte
sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda ja on võimalik ka
tõenäosusele või paratamatusele vastavalt.
Sest / ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad
kõnelevad värssides või värssideta (võimalik oleks ju ka Herodotose
teos värssidesse ümber panna ja ikkagi oleks see ajalugu,
värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid selle poolest,
et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda.
Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: kõneleb ju
luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust.
Üldine on see, milliseid asju
Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv sfinks on kõrvalasuva,
Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane
43. Mis on medrese? 44. Missugusi muhhameedlaste valitsejate rajatud kuulsamaid profaanehitisi sa tead? Alhambra loss Hispaanias oma Lõvide õuega, lossid Lahore's, Agras, Delhis. 45. Kas "klassikalist maali" eksisteeris, kus võis kujutada taimi, loomi, inimesi? Vt. miniatuurid, vaibakunst VASTUSED: 1. Etruskid elasid 8.-3. sajandil eKr praeguse Itaalia keskosas Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende arvatav päritolu on segane Kreeka ajaloolase Herodotose arvates tulid etruskid mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline
kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena
Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Retoorikas kasutati sama sõna inimeste kohta, kes kirjutasid teistele kõnesid. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Refereeriv kirjutusviis (sedasorti ajalookirjutusele aluse panija), kasutades varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte kirjutada sellest, mida ise näinud ja kuulnud , kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas
Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim püramiid. See asub asub Egiptuses, Giza platool. Püramiid on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Selle esialgne ruumala oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000 kuupmeetrit vähem. Kõrgus oli ehitamisel 147m, millest praegu on alles 137m. Püramiidi suurus on vähenenud seetõttu, et seda on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. See on vanaaja maailmaimedest ainukesena tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Nimi Semiramise rippaiad on tulnud legendist, mis omistab neid aedu Assüüria
· Ideaalilähedane oli Sparta riik PYTHAGORAS oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Tema järgi on nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüotenuusi vahekorras. Tema õpilased arendasid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. PERIKLES oli Ateena riigimees.Perikles oli mitme toonase suurkoju näiteks Pheidiase, Herodotose, Sophoklese jne sõber. Periklese sõbrad-kultuuritegelased olid usuasjus üsna vabameelsed. See andis Periklese vastastele, religioossetele konservatiividele, ajendi neid ateimis süüdistatuna kohtusse kaevata ja niimoodi Periklesele varju heita. HERODOTUS Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud
talle ametlikku tänu Pytho mängude võitjate nimekirja eest. Need nimekirjad pole säilinud, kuid analoogiline Olümpia mängude võitjate nimekiri, mille teisel sajandil m.a.j. koostas Julius Africanus, on säilinud siiani. Tõendusmaterjalina väärib märkimist Pausaniase ühe kaasaegse lühike teos, Lukianose << Anachasis >>. See kirjanik, kes pärines mesopotaamiast ja tegutses mõnda aega Gallias, oli esseist, ning kirjutas väga kunstipäraselt. Anachasis oli Herodotose andmeil sküüt, kes kuuendal sajandil e.m.a. külastas Kreekat ja tapeti seejärel kodumaal, kui ta püüdis seal kreeka tsivilisatsiooni levitada. Kreeklaste jaoks hakkas ta hiljem kehastama lihtsa metslase voorusi kontrastina dekadentse tsivilisatsiooni pahedel. Lukianose teos on kreeklaste atleetikaentusiasmi kritiseeriva Anachasise ja seda kaitsva Soloni kujutletav dialoog. Argumendid on kulunud ja igapäevased, kuid siin-seal kaasneb nendega kasulik informatsioon
naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma naaberrahvaste hieroglüüf- ja kiilkirja, ent oma keerukuse tõttu see neile ei sobinud, seetõttu olid esimesed, kes leiutasid tähestiku (2000 eKr.). Koosnes 22 häälikust. Oli eeskujuks kreeklastele. Iisraeli riik
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja
riigi. Enamus Assüüria hiigelvaldustest läks nüüd Babüloonia valitsejate võimu alla. Selle riigi kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II (604 561) sai ajaloos tuntuks eelkõige suure ehitajana. Baabülonist kujunes toonase maailma suurim ja uhkeim linn. Nebukadnetsari korraldusel rajati linna ümber massiivne kindlustusvöönd. Linna sees kerkisid astmiktempel nn Paabeli torn ja kuningaloss terassidel vohavate nn. rippuvate aedadega. Allikas: Kreeka ajaloolase Herodotose kirjeldus Baabüloni linnast V sajandil eKr: Baabülon asub suurel tasandikul ja on nelinurkne iga külg 120 staadioni (u 23 km) pikk. Linna ümbermõõt on seega kokku 480 staadioni (u 92 km). Kaunistatud on Baabülon aga nii nagu ei ükski teine linn, mida ma tean. Esmalt ümbritseb teda sügav ja lai veega täidetud kraav ja seejärel 50 kuninglikku pehys'i laiune ja 200 pehys'i kõrgune müür. Kui kraavi
Herodotosele eelnenud ajalookirjanikke ei võeta kuigi tõsiselt ning neid nimetatakse jututegijateks ehk logograafideks. Neist enamik oli pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared). Kirjutati kohalikke kroonikaid, linnade asutamislugusid, valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad. 34. Kes olid logograafid? Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios Mileetosest, kes tegi esimesena katse lahutada müütiline ja ajalooline minevik. 35. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos lähtus autopsia printsiibist, mis tähendab, et ta eelistas kirjutada sellest, mida oli ise oma silmaga näinud
Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele Tema andmetel ehitati neid 20 aastat Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega Sissepääsu varjati ja valvati Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheops : Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel
võõramaalased, kohati ka kuulsad kõnemehed) Kadmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj) Hekataios Mileetosest (6.5. saj): Geneaologiai: esimene katse lahutada müütilist ja ajaloolist minevikku. Hellanikos (5. saj), Pherekydes (5. saj), Stesimbrotos (5. saj), Xanthos (5. saj) ,,Suured ajaloolased" Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) Kõik elasid suurema osa elust pagenduse 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai Vanim ajalookirjanik, kellelt on säilinud tervikteos Autopsia printsiip (rakendus küsitav) Toetus suuresti suulisele traditsioonile (mainib kahte logograafi, aga palju lüürilisi poeete ja nn ,,seitsme targa" hulka kuuluvaid mehi)
(vardasküpsetatud saslõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein). Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana
Herodotos toob ära kolm seletust faktile, et Niilus ainukese jõena tõuseb suvel ja langeb talvel, kuid ei maini nende autoreid. Kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse Thalesele. See on võetud Aristotelesele omistatavast raamatust Niiluse üleujutusest, mida tundsid kreeka kommentaatorid, kuid mis on säilinud vaid ladinakeelse kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele. Need nimed on tõenäoliselt võetud Hekataioselt, ja see teeb tõenäoliseks, et Thales tõesti käis Egiptuses. Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks. · Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja 73 meetri pikkune suur skulptuur. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks. · Püramiidi ehitamine nõudis tohutu suurt tööliste armeed. Herodotose andmetel 100 000 inimest. Seda peetakse liialdatuks, kuid väljakaevamistel Gizas leiti tööliste asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest. Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid · 137m kõrge · Ta koosneb enam kui 2 miljonist lubjakiviplokist. Iga kiviplokk kaalub keskmiselt 2 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni ja vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50 tonni. · Püramiidi küljepikkus on ca
pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr, rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuk...
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju välimusest teame ainult ühe Elises välja antud mündi ja Pausaniase mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi
Tänapäeva ajaloolased arvavad, et etruski rahvas oli omapärane segu kohalikest põlluharijatest ja merd mööda sisserännanutest. (Kangilaski 2003: 72) Kunstiajaloolane Alpatov (1973: 164) väidab,et etruskid tulid Itaaliasse tõenäoliselt VäikeAasiast üldise rahvasterände aegu umbes II ja I aastatuhande vahetusel e.m.a. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruskid elasid aladel, kus praegu asub Toskaana ning mis jääb Rooma ja Firenze vahelisele alale. Nende kultuuri levis 7.5. sajandil e.m.a. Teadaolevalt ei olnud Etruskidel
sõdalased aibistamisega linna rajamisel ning neist said hiljem Teeba suguvõsade esiisad. Rajatud linna nimeks sai Teeba ja ümberpaiknev maa Boiootiaks (lehma maa). Kuna aga lohe oli Arese poeg, pidi Kadmos tema tapmise eest Arest kaheksa aastat teenima. Pärast seda andis Ares enda tütre Harmonia Kadmosele naiseks ja Kadmosest sai Teeba kuningas. Kadmose ja Harmonia pulma tulid kõik Olümpose jumalad, kes tõid kaasa imelisi kinke. Kadmos valitses Teebat väga targalt ja hästi, Herodotose sõnul olevat Kadmos olnud see, kes tõi tähestiku kreeklastele. Kuigi jumalad esmapilgul soosisid väga Kadmose suguvõsa, tekkis neil peatselt palju probleeme jumalatega. Kadmose lapselapse Aktaioni muutis Artemis hirvesokuks, kui see kogemata alasti Artemisele peale sattus. Kadmose tütar Semele põles tuhaks, kui ta nõudis oma salapäraselt armukeselt, kes osutus Zeusiks, oma pale näitamist. Muresid lisandus, kui Kadmose lapselaps
Theokritos ( sünd. U 300 eKr ) - Pärit Sürakuusast, Kallimachose ja Apolloniose kaasaegne Tegutses Aleksandrias Ptolemaios II õukonnas Pastoraalzanri looja, idülli looja Säilinud kogumik 30 Theokritose idülliga (,,Thyrsis", ,,Arbuja", ,,Lõikajad", ,,Kükloop", ,,Sürakuusatarid Adonise peol", ,,Dioskuurid" ) 24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos ,,Historai" See on Halikarnassose Herodotose uurimuse esitus, et ajaga ei kaoks mälust inimese poolt teostatu ega ununeks kuulsusetul nii kreeklaste kui barbarite pool korda saadetud suured ja imetlusväärsed teod, ega ka see mitte, mis põhjusel nad teineteisega sõdisid. Herodotose peamine eesmärk kirjeldada kreeka-pärsia sõdu. Herodotos läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Toob välja põhjused: vastastikune naiste röövimine. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
