Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond.
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed
kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koosneb vadjalaste toit põhiliselt kohalike põllukultuuride viljadest ja metsaandidest. VADJA RAHVARIIDED VADJA TÄHESTIK
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-
1930ndatel keelati nii karupeiede pidamise traditsioon kui ka hantide religioon samanism. Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega. Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus. Handide keel · Handi keel kuulub soome ugri keelte ugri rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari keel. Handi keeles eristatakse põhja, ida ja lõunamurret Siberi loodusest · Siin on paar pilti Siberist ehk Handide elukohast. Kaunis siberi loodus. Siberi mets nimega taiga. Pilte handide elust Handide linna elu. Handi rahvusest mees. Samanism · Samanism liidab esivanemate ja tootemlooma
Sestalov (22. juuni 1937-2011). Pärast NSVL lagunemist nimetas end samaaniks, samuti väitis, et mansid on sumerlaste järeltulijad. Tuntumad teosed: "Kui mind hällitas päike", "Kuulake mu loitsu", "Taiga- ja tundralaulud" Keele- ja laulunäited Tuntud on karulaul ehk (uj eerõg). Tuntumad luuletused on Juvan Sestalovi poolt kirjutatud: "Kui mind hällitas päike", "Kuulake mu loitsu", "Taiga- ja tundralaulud". Kasutatud kirjandus http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-r ahvakultuur/Mansid http://www.fennougria.ee/index.php?id=1 0546 http://et.wikipedia.org/wiki/Handi-Mansima a http://www.suri.ee/ohuur/mansi.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juvan_%C5%A0 estalov
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes "maa") kuulub Venemaa Föderatsiooni. Pindalalt (23 200 km2) on see väikseim soome-ugri vabariik. Vabariigi pealinn Joskar-Ola on peamiselt venelastega asustatud tööstuskeskus. Pealinna tänavanimed kõnelevad paljugi: 1. mai, Kommunistide, Komsomoli, Karl Marxi, Masinaehitajate, Nõukogude ja Stalingradi lahingu kangelaste tänav;
"Veelinnurahvas" Arutlus Film "Veelinnurahvas" näitab Soome-Ugri rahvaste ühiseid väärtusi ja tõekspidamisi. Meie eelkäijatel oli suur jumala ja looduse austus. Ka tänapäeval on Eestis jätkuv huvi looduse ja selle mitmekesisuse säilitamise vastu. Vaatamata sellele, et tänapäeval on meil loodust üha vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44
uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid..........................................................................
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud
........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde
Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus Kas keeles on võimalik saada haridust? Millist haridust? Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. 11.07.2008
lääne põhja lõuna ida lääne Inglise Taani Vene Poola Saksa Norra Serbia-horvaadi Ukraina Tsehhi Hollandi Rootsi Bulgaaria 6. Soome-ugri keeled Romaani keeled Uurali keelkond Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni
omasõnavara päritolu, läänemeresoome keelte vahelised leksikaalsed suhted ning lõunaeesti murrete sõnavara seosed, indoeuroopa keeltest pärinevad laenud eesti keeles ja nende rühmitamine, vanus, eesti murrete sõnavara genees ja omavahelised suhted, eesti rahvalaulude sõnavara päritolu, eesti kirjakeele sõnavara allikad ja kujunemine. Rätsep on lahanud kolme. Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara
Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356 meetrit, ehk muuseum on just kui pikk teekond ühest avaramast otsast kitsamasse ossa nägu lennurada. Väljapanekud olid põnevad ning väga huvitavalt lahendatud. Eriti meeldis rahvariiete väljapanek ning alumise korruse Soome-Ugri näitus. Näitusel oli
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
UURALI KEELED UGRI KEELED Uurali keeled: läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled. Ugri keeled: Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka.
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli
Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib
.............................................9 4.3 Sölkupi keel............................................................................................9 4.4 Elatusalad.............................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................12 Lisa 1. Soome-ugri ja samojeedi rahvad. .............................................................13 Sissejuhatus 2 Käesolevas referaadis tutvustatakse Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvaid samojeedi rahvaid. Samojeedi rahvad jagunevad neljaks: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Samojeedi rahvad elavad Vene Föderatsioonis ja räägivad samojeedi keeli. Igast rahvast on eraldi peatükk
teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, kelle keel ja laulud on hääbumas.
Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja
hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid,
..............................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel
(põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on
Mansid Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist.
Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa Eesti keele eripära ja võrdlus teiste
mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 18741885 oli ta 3 Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 18851886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse. Veskest oleks võinud saada esimene eesti keele professor Tartu ülikoolis, aga venestusajal sai talle ilmselt saatuslikuks tema liigne rahvuslikkus
Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne "Hauakõne". Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits. Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Keelt ohustab ka pidev suremuse protsenti tõus. Eriti suureks probleemiks on Venemaal soomeugrilaste arvu oluline vähenemine
Nimeta 5 suurimat keelt. Hiina Hispaania Inglise Araabia Hindi 7. Nim 3 germaani keele läänerühma keelt, 3 põhjarühma keelt, 3 romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8. Isolaatkeel – keel, millel pole ühtegi sugulaskeelt. 9. Nim läänemeresoomekeeled ja 5 soome-ugri keelt. Läänemeresoomekeeled – liivi, eesti, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome Soome-ugri keeled – mari, eesti, komi, ungari, udmurdi 10.Uurali keelte eripära – suur käänete hulk, kasutavad palju muutelõppe ja tunnuseid. 11.Iseloomusta ühte läänemeresoomekeelt pikemalt. Karjala keel – ohustatud, jaguneb 3 – päriskasjala, livviko, lüüdi. Kasutab ladina tähestikku. Räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud
1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel: 1) miljon kõnelejat, ainult u 300-400 keelel on nii palju kõnelejaid 2) eesti keeles antakse välja palju kirjandust, nt raamatud, ajakirjad, ajalehed jne 3) hästi palju vikipeedia artikleid on eesti keeles, see näitab, et eesti keeles on võimalik palju informatsiooni saada 4) kõrgharidust omandatakse eesti keeles, see on riigikeel, millel on oma eriline kaitse Uurali keelkonna keeled 1) ungari keel (ugri keel) 2) soome keel (läänemeresoome keel) 3) eesti keel (läänemeresoome keel) 4) eenetsi (samojeedi keelkond) Indoeuroopa keelkonna keeled 1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat
aastatuhandet. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest, ei ole nad vastastikku arusaadavad. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui ka kultuuritüübilt. Uurali keeltest kõneldakse kõige enam ungari keelt - seal on rohkem, kui 14 miljonit kõnelejat. Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks on soome-ugri rühm ja teine samojeedi. Soome - ugri rühm jaguneb omakorda alarühmadeks, milleks on läänemeresoome keeled, Volga keeled, parmi keeled ning ugri keeled. Tänapäeval on kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Nendeks on ungarlased, soomlased ja eestlased. Kasutatud allikad: Uurali rahvad. http://www.suri.ee/r/index-ee.html Kerli Rüütel. Uurali keelkond. http://www.annaabi.ee/uurali-keelkond-m61028.html Eesti keele päritolust. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1
10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm"
..............................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda
annaabi.ee 
