Tutanhamoni sarkofaag Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küsimused Templi liigid? Abu Simbeli eripära? Orutempel, hauatempel ning Kujud raiuti tükkideks ja Uuel riigil eraldi seisvad pandi kõrgemal uuesti kokku templid Miks kaljuhauad? Templi osad? Kuulsaim? Õu, püloon, sammassaal, Rüüstamise vältimiseks ning preestrite ruumid, jumala kuulsaimaks on kuju ruum Tutanhamoni haud Uue riigi pealinn? Millised olid vaaraode Läheduses templid? Teeba kujutised? ning lähimad olid Karnaki Alati sarnased. Sirge hoiak, ning Luksori templid üleolev pilk, vahel käed risti üle rinna Video http://www.youtube.com/watch
Jäi veel üle astmed täita ja päris püramiid oli valmis. Kaljuhauad. Keskmise riigi ajal oli suurete püramiidide ehitamine kustunud, püramiide siiski püstitati, kuid need olid väiksemad. Levima hakkas kaljuhaua tüüp. Kuulsaimad olid Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuselt meenutavad need mastabasid. Nende sissekäigule anti tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju nimelt hakati seal järjekindlalt tarvitama sambaid. Uue riigi ajaks on kaljuhauad juba rohkem levinud ning ka keerulisemad. Hauakamber on neis sügaval. Selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn. Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees. Templiarhitektuur.
Vaaraode dünastiate järgi 2. Millal olim Egiptuse kunsti kõrgaeg? 2700-1000a eKr 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Siseelundite eemaldamine ja keha töötlemine säilitamise eesmärgil 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? heopsi ,Chephreni ja Mykerinose ja Kairo lähedal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum? kaljuhauad võeti kasutsele, sest loodeti, et siis on vaarao hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud on neist kõige tuntuim 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism.1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9
Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. 1968. aastal ehitati Assuani pais, mis ähvardas templi veealla jätta, seepärast saeti kalju koos templi ja vaarao kujudega tükkideks ning pandi hiljem kõrgemas kohas taas uuesti kokku. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Hatsepsuti tempel Haudehitised Uue riigile iseloomulikud hauaehitised olid kaljuhauad. Need koosnesid pikkadest labürinte moodustavatest käikudest, mis viisid sügavale maa-all asuvasse hauakambrisse. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees
joonised, ornamente. * Hakatakse püstitama megaliitilisi (mega - suur, lithos - kivi)ehitisi, nt. Stonehenge. Egiptus Kunst oli seotud ülikutele hauataguse elu kindlustamisega. Portree võis saada surnu hinge asupaigaks ja skulptuur andis uue keha juhul kui muumia hävis. Kujutati peamiselt jumalaid ja vaaraosid. Figuurid on enamasti jäigad ja liikumatud. Egiptuse poos anatoomiliselt võimatu. Hauakambrite tüübid: 1. Mastaba 2. Astmikpüramiid 3. Püramiidid 4. Kaljuhauad Kuningate Orus Templite ehitus Templid pühendati vaaraodele ja jumalatele, olid ristküliku kujulised, kõrgete müüridega, osaliselt pealt avatud, seest ja väljast värviliselt kaunistatud, sissepääsu ees oli sageli skulptuuride allee. Kuulsaim tempel on Ramses II poolt rajatud Abu Simbeli kaljutempel. Asub Niluse jõe ääres. Vana-Kreeka templid Templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitati kivist ja marmorist. Kivide sidumiseks kasutati metall klambreid
EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud...
püramiid. Cheopsi püramiid on ehitatud looduslikust kivist, kus iga plokk on äärmiselt täpselt raiutud ja kohale paigutatud. Sissepääas püramiidi maskeeriti hoolikalt, sest vaarao rikkusi ihaldavaid hauaröövleid leidus juba Vana riigi ajastul. Giza välja püramiidid (allikas: http://www.travlang.com/blog/pyramids-of-giza-a-landmark-in-the-history-of-architecture/ ) 2.1.2 Keskmine riik Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised olid kaljuhauad. Eriti kuulsaks on saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitisse hakati kujundama piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Benihassani kaljuhauad (allikas: http://www.youregypt.com/eguide/destinations/upperegypt/menya/banihassan/images/ray_benihassan.jpg ) 2.1.3 Uus riik Uue riigi ajastu arhitektuur on palju mitmekesisem. Suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur
ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
ARHITEKTUUR KESKMISE RIIGI AJAL · Levib kaljuhaua tüüp · Beni-Hasseni haud Kesk-Egiptruses · Fassaadil kasut. Sambaid- 16-kandiline protodooria sammas · Kaunistamiseks kasutatakse värvilist reljeefi, hieroglüüfe ARHITEKTUUR UUE RIIGI AJAL · Tempelehitis- väravaehitis e. Püloon, järgneb sfinkside allee ja sammassaal · Karnaki ja Luxori templid · Kaljutemplid- Abu Simbeli · Kuningate oru kaljuhauad, Tutanhamoni haud sealhulgas SKULPTUUR Vaaraod ja jumalusi * Kadunule hauataguse elu kindlustamine ülistav suund · Sfinksid- kuulusid arhit. Ansamblite juurde · Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID · Tardunud sirges poosis, vasak jalg samu võrra ees, rusikas käed vastu külgi või üks käsi rinnal
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säili...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................lk 2 Mastabad.....................................................................................................lk 2 Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3 Püramiidid...................................................................................................lk 3 Kaljuhauad.................................................................................................lk 4 Sfinksid.......................................................................................................lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii..............................
sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest tihti puidust ning värvilised 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism?- Polüteism usutakse mitut jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9
kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. (Vaga 2000) 1968. aastal ehitati Assuani pais, mis ähvardas templi veealla jätta, seepärast saeti kalju koos templi ja vaarao kujudega tükkideks ning pandi hiljem kõrgemas kohas taas uuesti kokku. (Viirand 1984) Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Hatsepsuti tempel Haudehitised Uue riigile iseloomulikud hauaehitised olid kaljuhauad. Need koosnesid pikkadest labürinte moodustavatest käikudest, mis viisid sügavale maaall asuvasse hauakambrisse. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Vana egiptuse kunstis oli maal ja skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga (Maass jt 2004). Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru (Kangilaski 2003).
nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis
Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL sfinkside allee, püloon( kahe torniga väravehitis), obeliskid, õu, sammassaal, varahoidlad, raamatukogud, Mesopotaamia Savitsivilisatsioon,
Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid asustasid appenniini poolsaart ja nende riik koosnes 12 omavahel nõrgalt seotud linnriigist, mis hiljemalt rooma alla läksid. Nad ehitasid rooma kanalisatsiooni. Nende tempel olikõrgel alaehitusel, põhiplaanilt ruut ja sambad olid hõredamalt, eeskoda sügavam kreeka templitest. Nende elamust kujunes välja rooma elmau, mille põhimüte levis laialt. Nende kaljuhauad ja nadc pöörasid pali tähelepanu hauatagusele elule. Hauakambri seinad olid kaunistatud maalidega. Ümarplastika-kapitooliumi emahunt. Rooma kunst oli suurest kreeka järgi tegemine, ise olid nad tugevad pragmaatilistes valdkondades. Väga tugevad insener-tehnilistel aladel. Rooma kunst põhineb:Kreeks, Etruski ja vanaitaalia kultuuridel( villanova ja terranova ARHITEKTUURIS osavus sümmeetrias ja teljelisuses, ruumi kujunduses(tähtis nii seest ki väljast
kujude silmadele. Loomi kujutati isegi täpsemalt kui inimesi. Istari väravad - Babüloni linna peaväravad. See oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega (spetsiaalse metalli ühendite lisandiga), millel oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi (ükssarv, draakonid, härg jne.) Vana riigi ajajärk Ehitusmälestistest kõige võimsamad 3 vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal (Cheopsi146m, Chefren 142m, Mykerinose136m) Keskmise riigi ehitistest tähtsamad kaljuhauad Benihassenis, templid, lõvi kehaga skulptuurid sfinksid. Egiptuse samba tüübid kujunesid välja. Nendest vanim 16 tahuline protoorne sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks enamlevinud taimed: papüürus, lootus, palm. Uue riigi ajastust pärinevad kuulsamad tänaseni säilinud templid. Asusid endise pealinna Teeba lähedal Luksoris. Ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Kuulsaim Abu Simbel. Vana-Egiptuse pinnakunst ja skulptuur (madalreljeef)
1% elanikkonnast oskas kirjutada · Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust 17. Egiptuse teadus ja kirjandus. TV 20, 21 · Tuginesid aja-arvestuses enam-vähem täpselt välja arvestatud päikeseaastale tänu sellele oskasid arvestada oma saagikoristusi jne. · Osati arvutada ringi ja kolmnurga pindala ja silindri ja püramiidi ruumala · Oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone 18. Hauakambrid: mastaba, astmikpüramiid, klassikaline püramiid, kaljuhauad. TV 22, 23. Giza püramiid astmikpüramiid Mastaba trapetsi kujuline üliku haudehitud, millel oli ka maa-alune osa, kus asus hauakamber, ohverdamis- ja palvetamisruum
Sissepääsu varjati ja valvati. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: * ei olnud turvalised * suured ehitustööd kurnasid rahvast * majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi. Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha > sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst
arhitektuurist" andis ülevaate kõikidest nendest aladest, mida arhitekt pidi tundma. Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi. Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid. Etruski kultuurist on vähe säilinud. Sellest võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku põhjal. Etruskide hauad Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad: sahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad ehk tumulused, mida kroonis koonusekujuline valevõlv. Etruskide templid Tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Tumulus Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooriasambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Talastik oli puidust. Aknaid ei olnud. Etruskide templi
Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda Portreedes muskuliivsust, isikuomaduste välja toomine,
All härja kuju, mis sümboliseerib totemismi. Tuntuim on egiptuse poos jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Mida tähtsam mees, seda suuremalt kujutatud. Primitiivsus sääremarjade ja põlvede esile toomine/markeerimine kitsaste joontega. Naine kujutatakse heledamalt kui mees. 2. Egiptuse keskmine riik: ARHITEKTUUR: Keskmise riigi ajal on suured püramiidid kadunud, püstitatakse väiksemaid püramiide. Kaljuhauad tekkisid, kuulsaimad on Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus
eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks. Teadus: astronoomiaesimene täpne päikesekalender, geomeetriavajalik ehitustödel, pindala, ruumala; arstiteadus keerukad silmaopid, haiguse tõrjeks õige diagnoos ja ravi. Kirjandus: seotud religiooniga, hümnid; ilmalik kirjandus lähivormidega, Sinune jutustusminavormis, tagasivaade üliku elule Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiididainus säilinud maailmaime. Mesopotaamia Loodusolud ja eripärad: Asukohtjõgedevaheline maa, tsivil. Kujunes jõeorgudes Eripärakuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus(kauplemine, sõjad, rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna
5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus:
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...
Tutanhamoni haud on kõige väiksem kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Howard Carteri ütluse järgi nägi ta kõikjal "kulla sära". Keskmise Riigi ajast on kuulsaks saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati nüüd piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe.
(Kangilaski 1997) Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. (Spence 2000) Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. (Vaga 2004) Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes
oleks seitse järjest väiksemat mastabat üksteise peale paigutatud. Dzoseri püramiidi arhitekti nimi läks Egiptuse ajalukku kui ühe 4 mitmekesisemate teadmistega inimese ja suurimate kiviehitiste looja nimi. Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Keskmise riigi ajastu tähtsamas ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Riigi pealinn oli nüüd Teeba .Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli
endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest.Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale.Neist vanim ja suurim on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on 146 m ja küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine lõpetati kuna nende rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Kunst saavutas oma õitsengu Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik. Uue riigi kunst erineb eelnevast,
kõige kõrgemana, kuna asub mäe otsas. Mykerinose ehk Menkaure püramiid – oli 65,5 m kõrge (2532 - 2503 eKr). 5)Kirjelda Egiptuse poosi! Inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest - otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. 6)Mille poolest oli kuulus vaarao Hašepsut? Teadaolevalt oli ta esimene naisvalitseja. 7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad ja milline on neist kõige tuntuim ning mis põhjusel? Loodeti, et siis on vaaraode hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud. See oli ainsana röövlite poolt avastamata ning seetõttu rüüstamisest pääsenud. 8)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus ja mis sajandil ta elas? Polüteism (mitme jumalaga usk) asendati monoteismiga (usk ühte jumalasse). Ta elas 14.sajandil eKr.
Etruski tempel erines Kreeka templist, põhiplaanilt lähenes ruudule (kreeka oma oli piklik), pronaus ehk eeskoda oli sügavam ja sambad paiknesid laiemalt, katus oli järsem ja puudus harmoonia ehk tasakaal. Etruski elamust on eeskuju võtnud paljud euroopa rahvad Keskne ruum ehk aatrium Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume ehk eburahnumid Templi tiiva moodustas alae Complunium - kuhu tuli valgus Inplunium kuhu voolas vihmavesi Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad: corneto, orieto, vulci Etruskid ja Egiptlased pöörasid tähelepani hauatagusele elule, selle tõttu olid rikkalikud hauatagused Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?) Rooma kunst On palju üle võtnud Kreeka kultuurist: nt jumalad, kirjandus, filosoofia jne. Roomlased olid tugevad plagmaatilistes asjades: seadustes, insenertehnilistes valdkondades, sõjaajaloo taastamises/koostamises. Rooma kunst baseerub: Vana-Kreeka kultuuridel
Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu · Madalreljeef · Süvendreljeef · Egiptuse poos - jalad, pea külgvaates; õlad, silm otsevaates · Väärtusperpektiiv - inimese suurus sõltub tema positsioonist ühiskonnas · Vaarao Ehnaton - tema valitsemis ajal kummardati ainult üht jumalat: päikese jumal, peale surma taastati polüteism
eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs
Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega Sissepääsu varjati ja valvati Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid Egiptuses oli u. 700 jumalat Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked Templite kätte kogunesid suured varandused Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
olema oluliselt suuremad ja nii jõutigi esialgu astmipüramiidideni. astmikpüramiidi järel saadi kallakpüramiid ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. KOLME VAARAO PÜRAMIIDID GIZA VÄLJAKUL - CHEOPS'i, CHEPHREN'i ja MYKERINOSE püramiid. KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad. ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik
Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik. Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist ja ainult valituile määratud ruumidest. Sammaskojast viis kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad Kuulsaimad on Benihassan. Sissekäigule anti tavaliselt fassadi kuju.Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest.Levinud olid palmi,papüüruse sambad. Uue riigi perioodil oli kõige tähtsam templi ehitus. Egiptuse templi fassaad oli kitsamal küljel. Fassaad oli langus seintega kaks tiiba, mille vahel oli uks. Templi juurde viis Sfinkside allee, templi ees olid mastid, kus lehvisid lipud. Templi sees oli sammassaal ainult valitule mõeldud ruumid.
Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba, lähedal asusid Karnaki tempel, Luksori tempel, Ramses II matusetempel ja Hatsepsuti matusetempel. 5. Mida erilist tead Abu Simbeli templi kohta? Vältimaks selle vee alla jäämist, saeti kalju koos templi ning selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 6. Miks võeti kasutusele kuningate oru kaljuhauad? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Tuntuim on Tutanhamoni haud, kuna see oli ainuke mis säilis puutumatuna. 7. Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Ranged ja suursugused kujud nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal, nägudel
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
· Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega · Sissepääsu varjati ja valvati · Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks · Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud · Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked · Templite kätte kogunesid suured varandused
maaalusest hauakambrist ja massiivsest maa pealesest ehitisest. Ida seinas on sümboolne uks Ka'le. Hiljem tekib selle kohale ohverdamise koht. Maa all ehitati saalide ja panipaikadega ruumid, kuhu paigutati sarkofaag. Vaaraode võimu suurenemisel hakati arhitektuuris maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõigepealt tulid astmik püramiidid. Hiljem püramiidid. Ehitatud looduslikust kivist Keksmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Templi ahritektuur Templi juurde viivad teed palistasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid skeem lk 32 1: värava ehitus ehk püloon 2 ja 3 lahtine sammasõu 5- põiksaal 8- pühamu 7- preestrite eluruumid Templi ees lehvisid vimplid pahade vaimude eemale peletamiseks. Tihti võis pülooni ees olla vaaraode figuurid. Lk 33 näed :O Veel võisid templi ees olla obeliskid- päikse jumalale pühendatud ehitised. Kuulsaim tempel on Ramses II tempel. Egiptuse skulptuur ja maal
Tutanhamoni haud on kõige väiksem kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Howard Carteri ütluse järgi nägi ta kõikjal "kulla sära". Keskmise Riigi ajast on kuulsaks saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati nüüd piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe.
Põhiline anum oli savinõu. Väga oluline oli vilja nendes hoida, kuna vili voolas. Arhitektuur Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel) * mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga. * astmikpüramiid 1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod) 2) ehitati looduslikust kivist 3) iga plokk 2,5 tonni 4) väga täpselt paigutatud/raiutud 5) keeruline käikude süsteem 6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist. Värava ehituse juures asusuid obeliskid (kandilised tornid). Kõrged mastid, mille otsas lehvisid lipud (pahade vaimude eemale peletamiseks) Sammas 1. kapiteel (selle poolest erinevad sambad üksteisest) 2. kannelüürid 3. tüvis 4. alus ehk baas *lootose kujuline *papüürossammas *palmkapiteel Vanimate mälest. Hulka kuul. 4 at. E
Järgmine on Dasur püramiid (105m) ja lõpuks on Punane püramiid ehk klassikaline püramiid(99m). Gizas asub püramiidide väli, kus on 3 püramiidi (ligi 150m). Selle koha teeb hämmastavaks see, et Heopsi põhi on täisruut ja küljed on võrdhaarsed kolmnurgad. Gizase puhul vaieldakse, et see pole kunagi olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega, kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud kullast. Kui võimalused muutuvad halvemaks, võetakse kasutusele kaljuhauad. Egiptlased on esimesed, kes kasutusele sambad võtavad. Deir El-Bahr on üks selline, kus sissepääs on sammastega templist. Kuningate orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1 hauakamber, kus on peitesahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid. Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on
rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega
Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad – paiknesid nagu majad tänava ääres.