dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. .
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb...
7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 8.Ehnatoni-aegne kunst 1) 14.saj eKr 2) Uus riigi usund. Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II-
· Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma
Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis mõjutas ka kunsti Arhitektuur: kindlustatud lossid ja linnamürid. Tyrinsi linnus- ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga, korrapärane ruumide paigutus. Oluline osa on megaron e meestesaal (hiljem eeskujuks templi ehitusele). Kuulsaim linn Mükeene (Agamemnoni kodulinn). Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m
Egeuse e Kreeta Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. Religioon · Maine, elulähedane · Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid · Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad · Võitlus kus ilu võidab inetuse Korrapära kaos Arhitektuur
sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron. Eluhooned oli jaotatud risttahuka kujuliselt kolmeks ning oli suunatud lõunast põhja. 5 Esialgu maeti surnud kaevushaudadesse, kuid need asendusid 16. sajandil kamberhaudadega ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudad. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks
· Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK
Palju kasutati tasapinnalist reljeefi, kui kivi sisse raiuti kontuurjooned ning need värviti pruunikaks- mustaks. Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid , tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline b) Kükloopide müür- Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. c) Mükeene lõvivärav- asub Peloponnesose poolsaarel. Keskel pikergune ruum - megaron (paremal), millel oli üks või rohkem eeskoda. Paljude esinduslike megaronide keskpaigas asus sammastega piiratud kolle. puudub mandri keskustes suur keskne õu. Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne.
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, ...
Tekkisid ka seadused. Olümpiamängud tekkisid. Ühtne kreeka kultuur. Teadus arenes, tekkis kreeka tähestik. Lubjakivi, päikese käes põletatud tellised, lubaja kivi ja marmor. Tähtsaim ehitis tempel(jumalate jaoks)... ruumid järjestikku, proportsioonis, ja kassett lagi. Skulptuurid ja kappiteelid. Tähis oli veel värvilisus, (sinine punane), põran oli mosaiigiline, avade kujundus, mõrand oli valgustatud, läikiv, ehk lihvitud mamor. Kreeka elamud- megaron. Üheruumiline, ruumi keskel oli kolle mille kohal oli laes suitsu ava. Seinad oli krohvitud, põrand oli tambitud savist või kivi plaatitest. Kreeka mõõbel- säilinud esemetest, pähel, tamm, seeder, oliivipuu. Osati nikerdamist, ornamentikat, vineerimine, odava puidu väärtuslikumaks muutmine, katmine metalli ja luud. Mosaiigi meetodit kasutati. Kõige odavam oli värvitud mööbel. Voodit kasutati nii puhke ja söömis diivanina. Vooluud, palmi lehtede sarnane ornamentika,
Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil.
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...
et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_A Lineaarkiri-B. http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS
et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_A Lineaarkiri-B. http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
· Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad:
Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel. Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi, mis ümbritsesid megroni, ühendasid erinevate suuruste ja suundadega koridorid. Võrreldes teiste selle aegsete lossidega oli seal neid palju. Kahekümne nelja tuhande ruutmeetriga loss, mille seinad olid laotud ilma mördita ja sidumata kividest, peitis endas
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
· Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni
· Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED! !Kreeta keraamika! · Ere värvitoon ja dekoratiivsus · Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega. b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole.
Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Eramajad olid tagasihoidlikud ja üheteise vastu surutud. Mitmetel majadel on kitsad ja kõrged tänavalt teisele korrusele viivad kivist trepid. Herakleioni muuseumis on eksponeeritud sellise kahekorruselise maja minoseaegne mudel. Linnas on eristatud seitse sektorit, igaühes oli väljaarendatud torustikusüsteem. Mükeene perioodist Trepp all- (1400-1200 eKr) on Gournias säilinud megaron (nn H- linnas maja), mis asub kompleksi S osas. 4 Myrtos Myrtos asub Ida-Kreetas Liibüa mere kaldal. Ierapetrast on sinna u 14 km. Fournou Korifi varemed jäävad täpsemalt kahe kaasaegse asula üldvaade asulale Myrtose ja Nea Myrtose vahele. Mõnisada meetrit lääne poole on teinegi minoiline asustus Pyrgos .Fournou Korifi on u 80 m merepinnast kõrgemal. Erilist teed sinna ei lähe
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
4 KREETA MÜKEENE Järgmiste aastasadade Kreeta arhitektuurist on kõige tuntumad paleed, mis kujutasid endast otsekui väikest linna. Põhiskeemilt olid need kõik sarnased – keskse kiviplaatidega sillutatud suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 2. Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Dooria, Joonia, Kornitos. 6. Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Megaron 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus katuse servades ehisliist veesülititega, nurkades skulptuurkaunistused, hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid. Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba) 3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus)
Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist
ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel. Ajastu ehitusmälestusi: Knossose palee 2. at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid. 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. See, et Vahemere idaosa muutus alates II aastatuhandest kauba- ja kultuurivahetuse tähtsaimaks piirkonnaks, aitas Kreeka arengule jõudsalt kaasa. Kreeklased
Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest
tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4 Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Samba-tala konstruktsioonid. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus. Kreeta ruumi organiseerimisel sai oluliseks liikumine. Liikumise motiivi süvendasid värvilised sambad ning seinamaalidel ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka veealusele maailmale omaseid motiive – vesikasve, delfiine. Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta lähedaste saarte linnades – Akrotiri majade seintel igapäeva- elust pärinevaid motiive. Mükeene
glasuuri kasutati veininõude seestpoolt glasuurimiseks; · Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Juhtiv osa oli arhitektuuril, põhiliselt ongi säilinudki ehitised. Nüüd on lossid kindlustatud. Kompositsiooniliselt on sarnased Kreeta lossidega, kuid ümbritsetud paksude müüridega. Kükloobilised müürid müütide kohaselt kükloopide tehtud. o Mükeene lõvivärav o Megaron. · Losside seinu katsid maalid. · Tehti ka reljeefe, kõrgreljeefe, mis saab iseloomulikuks Kreeka kultuurile, nii loomi kui ka inimese kujutati võimalikult hästi; · Ehitati losse, templite kohta ei tea, kui mandrile jõudis, siis hakati kindlustama; · Suhtlesid kindlasti ka egiptlastega, arvatavasti vahetasid vilja. Kreeka kultuur · Välja arenenud Kreeta-Mükeene kultuurist;
paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. Mükeene kunst: Kreeta kunsti levimine mandrile: Mükeene kunst. Mõlemad sarnased. Tähtsamad mälestusmärgid ajavahemikust 1600-1100 eKr Lossid: Suur tähelepanu linnade kindlustamisel ja relvadel. Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e
Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr
· Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni VIII Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine
Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
