II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuse...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
(Hitleri-aegne Venemaa) Demokraatia tunnused: Diktatuuri tunnused: *Kehtib võimude lahususe *Võimude lahususe põhimõte puudub põhimõte *Rahva iseseisvus *Rahvas ei ole iseseisev *Mitme partei süsteem *Ühe partei süsteem *Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Mitu ideoloogiat *Üks ideoloogia *Vaba ajakirjandus *Range kontroll ajakirjanduse üle *Juhikultus puudub *Juhikultus *Vaba ajakirjandus *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu *Valitsemine toimub rahva poolt *Trüki- ja sõnavabadus puudub valitud saadikute kaudu *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud
· Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat
nende vastutus oma elu eest korraldamise eest on palju suurem kui Euroopa heaolumaade elanikel. Igaüks otsustab ise, kas kulutab oma raha lõbustustele või investeerib selle laste haridusse või oma vanaduspäevadeks. Mina arvan, et kõige paremini elavad sotsiaaldemokraatliku heaolumudeliga riikide kodanikud. Liberaalne heaolumudel ei ole suutnud vaesust leevendada. Umbes 10% ameeriklastest elab allpool ametlikku vaesuspiiri. 6.Millist poliitilist ideoloogiat te eelistate, miks? Mina eelistan sotsiaaldemokraatiat-mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. Eestis kannavad seda ideoloogiat Keskerakond ja Mõõdukad. Mulle meeldib see, et sotsiaaldemokraadid nõuavad kõikidele võrdseid võimalusi. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutset ja leida tööd. Valitsus reguleerib kogu majandust ning väldib maksusüsteemi abil osa inimeste liikset rikastumist
elluviimine. *Ainelised- kapital ja omand *Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused *kehtestab seadused ja kontrollib nende täitmist *kogub makse ja otsustab, mida teha maksutuluga *seadus on andnud ainuõiguse kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks *riigivõim on kohustatud korraldama igapäevaelu ehk esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 10.Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat *keskne väärtus on võrdus (võrdsed võimalused kõigile) *majanduses eksisteerivad riiklik- ja erasektor *majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv
Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Riigivõimu olemus võime mõjutada teiste tegevust. Võimu ressurssid: · Päritolu · Aineline kapital (omand, raha) · Inimkapital (teadmised, kogemused) · Sotsiaalnekapital (tutvused, usaldus) 9. Nimeta vähemalt 4 riigivõimule omast tunnust. · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Kasutada vägivalda · Riigivõimu otsused on kohustuslikud 10. Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat. (4) · Võrdsus inimeste vahel · Kõigil õigus saada tasuta arstiabi, haridust · Kõigil väärikas elatustase · Suurema tulu saaja maksab kõrgemaid makse · Valitsus sekkub majandusse maksusüsteemi alusel 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat. (4) · Ühiskond tugineb traditsioonidel · Madalad maksud · Kollektiiv on tähtsam kui üksik isik · Pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilimist · Riik ei sekku 12
Adolf Hitler „mein kampf“ Heindrich Urmet Pärn Teosest • Esitab nationaalismi kujunemislugu ja eesmärke • Ühendab autobiograafiat ja rahvussotsialistliku ideoloogiat Raamatu väljaandmine • Kirjutas raamatut olles Landsbergis vangis • Toimusid muudatused Hitleri asetäitja Rudolf Hess-i poolt. Tänan kuulamast !!!
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte
vanematel on võimalik sulle seda lubada või mitte. Hea haridus paneb aluse tulevasele elule. Suur osa inimestest kes haridust omandavad on noored ja neil pole veel oma kindlat sissetulekut. Tihtipeale pole ka vanematel võimalik last toetada, seega ei tohikski võtta lapselt võimalust õppida ja läbi hariduse endale tulevikus parem elu kindlustada. Nagu ka minu arutlusest selgub ei ole mul ühte kindlat poliitilist ideoloogiat millega minu maailmavaade ühildub. Ma ei poolda ühtegi poliitilist ideoloogiat täielikult, aga kõige rohkem minu maailmavaatega haakub liberaalne ideoloogia. Kõike eelnevat kokku võttes peaks minu arvates poliitiline ideoloogia motiveerima endale kõrgemaid sihte seadma ja ise rohkem pingutama, et endale head elu tagada, sest ma tõesti usun, et iga inimene on oma õnne sepp.
Demokraatia tunnused: Diktatuuri tunnused: *Kehtib võimude lahususe põhimõte *Võimude lahususe põhimõte puudub *Rahva iseseisvus *Rahvas ei ole iseseisev *Mitme partei süsteem *Ühe partei süsteem *Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Üks ideoloogia *Mitu ideoloogiat *Range kontroll ajakirjanduse üle *Vaba ajakirjandus *Juhikultus *Juhikultus puudub *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu *Valitsemine toimub rahva poolt haaranud diktaatori kaudu valitud saadikute kaudu *Trüki- ja sõnavabadus puudub *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid:
Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ning usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ja otsuseid langetama
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse,
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal väga edukaks
võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, · püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse,
aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
Eelkõige aitaks see põgenikel siinse eluga paremini kohaneda ning lisaks palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp.
Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" kunstiühing. Novembris korraldasid Eesti kunstnikud Tallinnas kunsti näituse, kus oli A. Laikmaa, A. Jansen, A.
aastatel. Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.
Mis oli rüütellikkus? Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed k...
Sotsialistlik realism keskendus propagandale ,töölisklassi idealiseerimisele.Stalini suured mõjud.oli ainuke lubatud kunst nõukogudeliidus.Pidi levitama kommunistlikku partei ideoloogiat. Uusrealismkasutati leitud esemeid,loodi kunsti olemasolevatest materjalidest ja objektides. 2.Miks totalitaarsete re ziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide
Arutlus 1939 1940 vapustas kogu maailma II Maailmasõda. Selle võitjateks olid suurriikidest Suurbritannia, USA, NSVL ja Prantsusmaa. Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega
küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas); · mobiliseeriv-autoritaarne (Francisco Franco, Benito Mussolini); · post-totalitaame (endine N. Liit ja Ida-Euroopa).
Kuna Eesti on maailma mastaabis üpriski pisikene riik, peame me keskenduma muudele aspektidele. Üheks märksõnaks Eesti puhul võiks olla kvaliteet, sest nagu öeldakse on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Palju on kiidetud eesti sõdurite efektiivsust Afganistani missioonidel ning meie panust rahvuvahelistes ettevõtmistes. Et meie riik suudaks säilitada oma iseseisvuse ning sõltumatuse, peame me ka tulevikus jätkama sõprussuhete loomist teiste sarnast ideoloogiat omavate riikidega. Samuti lasub meil väikese rahvana kohustus näidata ennast tubli, tööka ja efektiivse rahvusena. Välispoliitiliselt ning arengu mõttes on Eestil maailmas hea maine ning me oleme eeskujuks teemal „kui ei saa jõuga, saab nõuga“.
stiili, — kehastugu see elutegevuses, -mõttes või -kujundamises. Sellist tõelist kultuuri on meil tõesti veel vähe, ja see ongi puudus, mille kallal tasub juurelda, arvustada, aktsiooni alustada. Kas ei ole siis andestatav, kui me oma omariiklusaegset haridus- ja kultuurpolitikat nimetame sihi- ja sisulagedaks, hingetuks ja eluvõõraks? Loomulik, et kultuurita ei saa olla ka selget, põhjendatud rahvuslikku ideoloogiat. Milline saab olla vaimne ideoloogia, kui kultuuri mõiste on täidetud rahva ja ka haritlaskonna teadvuses tsivilisatsiooni mõiste sisuga? Meie endine n. ü. defensiivne rahvuslik ideoloogia, mis oli kujunenud eesti rahva kaitseks võõraste — balti saksluse, härraskiriku, venestumise, saksluse, kommunismi — vastu, olles saavutanud välisegi võidu, jäi iga aastaga tühjemaks, kahvatumaks, — anakronismiks. Vana trafareedi järgi korratakse aga ikka veel
kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine on konservatiivsete valitsuste prioriteediks. Sotsialism - XIX saj keskpaigas. Karl Marx ja Friedrich Engels pidasid ühiskonna paranemise teeks turumajanduse kaotamist. Sotsialismi all mõeldakse enamjaolt sotsiaaldemokraatiat - mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. Ühiskonnakäsitust tunti kommunismina. Ülimaks väärtuseks tunnistatakse võrdsus, millest tuletatakse kõik teised sotsiaalsed põhiseisukohad. Kaasajal on sotsialistide loosungiks võrdsed võimalused. Majanduses pooldatakse mitmesektorlilist konkurentsimajandust. Samas on ka riiklikul sektoril suur osa. 2. Ideoloogia Korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel koostatakse
Põhjenda oma vastust näidete abil. Jah, sest sa ei saanud oma arvamust avaldada ning kui sa ei pooldanud riigi juhi arvamust sind pandi vangi, küüditati või tapeti 12. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said fasistid võimule Itaalias? 1922, oktoober, seaduslikult Mussoliini nim. Peaministriks ning seejärel riigipeaks peale ähvardust võtta võim. Kehv majanduslik seis, solvumine 1ms tulemuste pärast. Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas vallutada uusi alasid 14
Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik, kuid valimistel on kandidaate ainult 1. Faktid Põhja-Koreas asub maailma suurim staadion (150 000 istekohta). Riigis on ainult 3 telekanalit millest 2 töötavad nädalavahetusel. Piibli omamine on ebaseaduslik ja seda võidakse karistada surmanuhtlusega. Faktid Põhja-Koreas on teksade kandmine keelatud. Bill Gatesi vara väärtus on 5 korda suurem kui Põhja-Korea SKP
Picasso 1937 Marlina Vera Senecio. Paul Klee. 1922 Kubistilk autoportree. Salvador Dali. 1926 Blue lovers. Marc Chagall. 1914 Château Noir. Paul Cézanne. 1903-1904 Pablo Picasso Autoportree (1907) ● 25.10.1881-08.04.1973 ● Isa oli kunstiteadlane ● 23. aastaselt kolis Pariisi ● Kirev eraelu ● Austas kommunistliku ideoloogiat ● Saanud kaks korda NSVL rahupreemia: 1950. a Rahvusvahelise Stalini rahupreemia ja 1962. a Lenini rahupreemia Sinine periood (1901-1904) ● Sünge, sinisetoonilised maalid ● Teoseid mõjutab lähedase sõbra surm ● Iseloomulik vägivaldse anatoomia kujutamine La Vie (1903) Roosa periood (1905-1907) Gertrude Steini portee
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid.
olukorraga. Pärast 1923.a. Müncheni õlleputsi läbikukkumist püüti võimule saada seaduslikke vahendeid valides. Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja 1930. aastate alul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 13. Iseloomusta natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja natside rassiteooriat Natside ideoloogia natsionaalsotsialismi vaimsed alged on mitmekesised ning osalt moonutatult. Domineerivaks muutub antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest
Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933 1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine
Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? o postkolonialistlik kriitika Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet); kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Postkolonialistlik teooria uurib, kuidas ja millisel moel areneb asumaa kultuur kokkupuutes võõra kultuuriga (nt kuidas areneb 19. sajandi eesti kultuur kokkupuutes saksa kultuuriga see kontakt on tihe ja seda ei saa eitada). Kui palju võtab põlisrahvas üle norme, milliseid norme, kas ja kuivõrd tahab ta muutuda valitsejarahva sarnaseks jne. Postkolonialism
Tuleb vastu inimeste psühholoogilistele vajadustele; Programmeerib- ütleb, mida teha, andes ühise juhise sotsiaalseteks ja poliitilisteks aktsioonideks. Ideoloogia põhipunktid : 1) Inimese olemus 2) Tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus 3) Indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord 4) Poliitilise võimu allikad ning piirid 5) Ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid. Mina toetan liberaalset poliitilist ideoloogiat. Selle suuna esindajaks võib Eestis pidada Reformierakonda, mis on ühtlasi ka riigi üks vanimaid ja suurimaid erakondi. Mina valiksin Reformierakonna, et palgad ja lastetoetused suureneksid, pensioniiga ei tõstetaks ja maksud ei suureneks.
Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad. Läänele ei sobinud üldse NSV Liidu plaan oli oma ideoloogiat levitada kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume. Samuti ei järginud NSVL sõja alguses antud lubadust, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume ja jättis Ida-Euroopa oma kontrolli alla. Üheks tähtsamaks võitlustandriks kujunes külma sõja aastail Saksamaa, sest nii USA kui ka NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948. aasta Berliini blokaad oli
arengud, mis leidis varem kasutust sõjaliseks otstarbeks, läheb nüüd hoopis elutaseme parandamiseks. Seejuures on ka negatiivseid aspekte. Vaesed ja arenguriigid, suuremal määral kui varem, on muutunud sõltuvaks juhtivatest riikidest ning rahvusvahelistest korporatsioonidest. Lisaks on hakatud maailma jagama põhimõttel “sõber või vaenlane”. Algne Külma sõja eesmärk lääneriikidel oli vältida kommunistliku režiimi ja ideoloogiat levikut maailmas ning see siiski saavutati - sotsialistlik leer on hävitatud, peamine avstane, NSVL, on võidetud. Teatud aja jooksul endised nõukogude vabariigid olid langenud Ühendriikide poliitiliste mõjude alla.
Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus • 2006 Mahepõllumajanduse koostöökogu Mahepõllunduse areng Eestis Eestimaa Looduse Fond • https://www.youtube.com/watch?v=ZLRAiSq8INo • Aleks Lotman- eesti bioloog, loodushoiu alal töötaja ja rohelist ideoloogiat esindav poliitik. Alates 8. juunist 2010 kuni 2011 aasta maini oli ta Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja. Huvitav teada • Suurimad maheturud on Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias. • https://www.youtube.com/watch?v=QbvF-jq0h3A • Silver Silmere- Mahetoidule spetsialiseerunud kokk ja 2011. aasta parima mahetoote tegija. • Mahetoit on kallim, kui muud toidud, see ka põhjus, miks nõudlus selle järele on väikem. Mahetoit
Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad
saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse.
võimu haaranud diktaatori kaudu. Diktaator on see kes ütleb mis ja kuidas peab toimuma ning häda sellele kes ei toimi nii nagu tema ütleb. Demokraatial ning mitte-demokraatial on omad plussid ning miinused. Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline
Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata. Maailmakodanikuks nimetame näiteks inimest, kel meeldib viibida teisel maal või järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kodumaale, kus on elu võib-olla vaesem. Tegelik maailmakodanik tähendab aga rahvuslikkust täielikult eitavat ideoloogiat. On vahe, kas rahvuslikkusest mitte hoolida või see otseselt hukka mõista. Tundub, et ennast eestlaseks peav inimene jätab endast mulje kui kitsarinnaline ja väiklaneinimen. "Marurahvuslane" on sõimusõna ja sellist inimest võib juba ette süüdistada teiste rahvuste diskrimineerimises ja ahistamises. Kuna eestlased on just võõra võimu alt pääsenud on loomulik, kui nad oma rahvust tähtsaks peavad. Rahvuslik ühtekuuluvustunne ei
14. Mida tähendab Saksa-Saksa ajastu? Võimul taas kristlikud demokraadid, kes jätkasid heade suhete ja koostöö poliitikat SDV-ga. 15. Mis on roheliste liikumise eesmärk ja milliseid meetodeid on nad kasutanud võitluses oma põhimõtete eest? Liikumise eesmärgiks on keskkonnakaitse. Võitluses oma põhimõtete eest on nad kasutanud meeleavaldusi, muusikaüritusi, objektide blokeerimist ( näiteks tuumajaamad, raudteed jne.) 16. Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased? Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. 17. Millise organisatsiooni liiderriik on SLV? EL asutajaliige
Kui hakata võrdlema demokraatiat ja diktatuuri, siis leiame palju erinevusi. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, rahvas on iseseisev ning riigivõim kuulub rahvale. Diktatuuris on aga kõik vastupidi, nimelt, seal ei ole rahvas iseseisev, võimude lahususe põhimõte puudub ning riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte. Demokraatiat iseloomustab veel ka mitme partei süsteemi, mitu ideoloogiat, vabaajakirjandust ning avaliku võimu. Kuid diktatuuris on jällegi kõik vastupidi, seal on ühe partei süsteem, üks ideoloogia ning võim ei ole avalik. Hinnangu järgi hinnates tundub, et demokraatlikus riigis on positiivseid külgi rohkem, kui diktatuuris. Nagu sai juba öeldud, siis seal on rahvas iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu ning demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Ent
Külm sõda kas seda oleks võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda muutusid jõudude vahekorrad maailmas. Eriti võimekaks muutusid USA (eesotsas Trumaniga), kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga ja Nõukogude liit (eesotsas Staliniga), kes oli kommunismi truu pooldaja. Raske on kahel nii vastastikuse ideoloogiaga võimekal riigil rahumeelselt maailmas eksisteerida. Kuigi Teises maailmasõjas tehti veel koostööd, näitas sõjale järgnev, et USA-l ja NSV Liidul on veel palju erimeelsusi lahendada. Suured ideoloogilised erinevused põhjustasid kahe suurriigi vahel pikaajalise vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. See ideoloogiline ja majanduslik konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest p...
lepituspoliitika ainult õhutas Hitleri tegevust ega päästnud neidki riike sõjast. Pärast Esimese maailmasõja lõppu kardeti nii väga uut sõda, et oldi valmis loobuma senistest põhimõtetest ja ohverdati Austria ja Tsehhoslovakkia iseseisvus. Järelikult tingis ka nende lepituspoliitika Saksamaaga uue ja hullema sõja tekkimise. Nii Saksamaa, kui ka NSV Liidu juhid olid auahned ning soovisid endale alluvaid alasid tunduvalt suurendada ja oma ideoloogiat levitada. MRP sõlmimisega 23. augustil 1939. aastal sõnastasid nad selgelt oma edasised plaanid Euroopas. Nende kahe mehe plaanid said surmavaks miljonitele. Nii võib väita, et Teise maailmasõja üheks põhjustajaks oli ka kahe erineva maailmavaate põrkumine ja nende leviatajate võimuiha. Arvan, et Versailles rahu oli kindlasti üks suurimaid Teise maailmasõja põhjustajaid, kuid selle kõrval leidus ka teisi vähemalt sama mõjukaid tegureid. Ainult seda siiski sõja puhkemises
süsteem. Samal ajal aga diktatuuris polnud rahval üldse sõnaõigust. Rahva eest otsusas diktaator või diktaator koos väikse grupiga. Võimul oli ainult üks partei. Suurim erinevus on võimude lahusus. Demokraatias kehtil võimude lahususe põhimõte, diktatuuris aga mitte. Demokraatia plussideks oleks võrdsed õigused ja vabadused, rahvas on iseseisev, arenguvõimalus, mitu ideoloogiat. Miinusteks aga see, et demokraatia on äraostetav. Parteid lubavad rahvale paljut ning nii saavadki oma poolehoiu. Lisaks miinusteks on veel see, et valida said ka need isikud, kes ei huvitunud poliitikast. Kokkuvõteks ütleksin, et ise oleks tollel perioodil pooldanud diktatuuri. Kuna rahvas ei teadnud mida teha. Rahvas ei uskunud enam demokraatiasse ning nad ootasid muutusi.
suhteid, sest nad olid jõudnud pankrotti äärele, sest sõda Afganistanis, nafta hinna langus ja võime mitte minna kaasa võidurelvastumise uue lainega oli neile saanud saatuslikuks. Glasnost ja perestroika olidki pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paraneks. Ma arvan, et see oli hea tegu, sest varem polnud midagi teada mis toimub NSVL, sest kõik näis väliselt korras, salatseti palju ja loodi ideaalriigi ideoloogiat. Kuid sellel oli ka halb pool sellel, sest lääneriigid nägid sellest, kui nõrgaks oli NSVL muutunud ja kasutasid seda huvides ära, et demokraatiat peale suruda. Algselt teistsugust eesmärki kandnud ettevõtmine- perestroika ja glasnost lõppes sellega, et NSVL lagunes, kuna toimus riigipöörde katse mis ebaõnnestus. Gorbatsov viidi koduaresti, et ta oma muudatustega enam rohkem halba ei teeks. Ma arvan, et need muudatused, mida Gorbatsov tegi ei olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
