Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid. ...
Muistse d kütid ja korila sed Nora&Marielle Kütid ja korilased · Kohe hakkame rääkima sellest, kes on homo sapiens,kuidas nad elasid, kes olid nende koduloomad jne. · Loodan,et teile meeldib meie powerpoint,head vaatamist!! Kes on homo sapiens? · Homo sapiens on inimese kõige lähem eellane,kuid ka sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A
Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati
Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid korjatud marjad, juurikad ja pähklid ometi alati kindel toiduallikas, jahisaak aga väga ebakindel. Naise roll kui üksnes lastele pühendumine ja kodu korrashoidmine ei ole kunagi olnud valdav ,,ema viis hälli heinamaale"... et seal heina niita ja muid põllutöid teha. Sellist lastele keskendumist, nagu meie tänane päev võimaldab, pole ajalugu enne näinud
mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal. Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest. Niisiis viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmest mullakihis sirgusid migni ajaperioodi möödudes uued taimed uue saagiga. Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla taolise tööriistaga
loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurtematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. Ka palju arenenumad rahvad tegelesid korilusega.Irokeesi ja
Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluharimine. Tekkis aletamine. Hiljem kasutati ka söödiviljelust, kus põld jäeti paariks aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks.
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis.............................
Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. . Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli
· surnud puistati üle lilleõitega · surid aegamisi välja teadmata põhjustel · mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga · eksisteerisid ehted. · madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad
Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... ............
Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad kemikaalid puit kütused
vaid tihtipeale hakkavad tüdrukud vanemate poistega suhtlema. Naiste ja meeste üksteisest mitte arusaamise juured tulenevad ürgajast. Juba siis olid ülesanded meeste ja naiste vahel ära jagatud. Mehed käisid küttimas ning keskendusid vaid saagi kättesaamisele.. Nii naised ei mõistagi, miks mehed millegagi tegeledes neid ei kuula. Aga vastus on ju lihtne, mehed keskenduvad näiteks telekavaatamisse ja kõik, mis on väljas pool seda on nende jaoks segav faktor. Naised aga olid korilased, nemad uitasid ringi ja lobisesid ning arutasid, kus on parem saagikus ja kus mitte. Nii ei saa jällegi mehed naistest aru, kuidas nad saavad käija poodides valida ja mõelda kus mis sobiks kui nemad lähevad poodi vaid kindla saagi järgi. Ka eneseväljendamine on meestel ja naistel erinev. Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda. Naine tahab oma tundeid väljendada ja
Referaat Kromanjoonlane Koostaja: Heiko Pettai 2008 Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda ise...
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama.
Kirja tarvituselevõtt võimaldas arenema hakata usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Väga olulist osa tsivilisatsioonide kujunemisel on loomulikult mänginud ka usk. Teadlaste seas on levinud kaks üksteisest täiesti erinevat seisukohta tsivilisatsioonide tekke põhjuste kohta. Üks osa teadlasi leiab, et kuna oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus inimesed hakkasid tegelema erinevate tegevusvaldkondadega ning enam ei olnud kõik kütid või korilased, tekkis ka ülemkiht, kellel oli ühiskonda korraldavad ülesanded ning teised ühiskonna liikmed allusid neile esialgu vabatahtlikult. Nad korraldasid ühiskonna elu selle heaolu nimel ning seeläbi tõusis ka nende prestiiz. Teine osa teadlasi on aga seisukohal, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus on kujunenud algusest peale vägavalla ja sunni läbi, kuna moodustuv ülemkiht on endale allutanud muu elanikkonna.
küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik
Kogu inimühiskonna ja -kultuuri aluseks võime lugeda perekonda ja abielu. Maailmas ei eksisteeri ühtegi funktsioneerivat riiki, mille inimesi ei kasvatataks perekondlikult. Sellel on oma kindel põhjus. Inimese järglased on pesahoidjad, mis tähendab, et nad vajavad pidevat hoolitsust ning kaitset. Perekonna ülesehitus ja kooselu väärtustamine muutub ajas pidevalt, ent samas teatud alustalad jäävad. Millised trendid aga valitsevad tänapäeval? Algelistes ühiskondades, mille moodustasid kütid-korilased, oli perekonna lõpu ning hõimu alguse piir ähmane. Kõik elasid koos ning üritati metsikus looduses ellu jääda, mistõttu üksikisiku tähtsus ei pruukinud väga suur olla. Lapsigi kasvati kollektiivselt. Meile tuntud perekond ei olnud veel juurdunud, sest lähisuhete ja emaduse vahel ei osatud sageli seost luua. Kultuuri arenedes kinnistus aga traditsiooniline peretüüp, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest. Abielust oli saanud elu tavaline...
Raua kasutuselevõtt lõi juurde uusi töökohti. Metallide tootmiseks ja töötlemiseks oli vaja oskusi ning seda oli küllalt keeruline teha mõne teise töö kõrvalt. Seega tekkisid inimesed, kes spetsialiseerusid vaid sellele alale ning täiendasid selles vallas pidevalt ka oma teadmisi ja oskusi. Raua sulatamine, töötlemine ning seejärel sellest mingi eseme valmistamine oli üpris aeganõudev ja keerukas töö, seetõttu ei saanud sellega tegeleda vaid tavalised kütid ja korilased, vaid selleks pidi omandama teadmisi ning leidma aega, jättes tavategevused tahaplaanile. Raua sulatamiseks ja töötlemiseks oli vaja aga ahjusid, sest ainult nii oli võimalik saada kõrget temperatuuri. Seega tekkisid lõõtsaga söeahjud, mis muutsid raua töötlemise lihtsamaks. Tänu söeahjude tekkele said inimesed toota mitte ainult enda tarbeks, vaid ka suuremates kogustes ning metalli tootmisest ja töötlemisest sai osade inimeste jaoks põhiline sissetulekuallikas
Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik endale ka suuremaid tagavarasid koguda. Kuid põlluharijate ja karjakasvatajate asulates muutusid ühed perekonnad ajapikku teistest jõukamaks ja auväärsemaks. Mõned pered töötasid hoolsamalt või oli neil saagiga rohkem rikkust, mida Click to edit Master text styles põlvest põlve edasi pärandada.
jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes. Busmanid on kütid ja korilased, keda olid ka inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr)
tööpuudus mässud tihe asustus kuritegevus pagulus transpordi puudus vaesus meditsiini asutuste puudus keskkonnasaaste(prügi, heitgaas jms.) KeskAafrika Vabariik kuulub maailma kõige vaesemate riikide hulka. Rahvastiku keskmine vanus on 19 aastat ja keskmine eluea pikkus 50 aastat. Kirjaoskajaid on täiskasvanute hulgas 48,6% (meestest 64,8% ja naistest 33,5%). Riigi metsaaladel elab veel umbes 15000 pügmeed, kes on kütid ja korilased ning elavad tänapäeval ikka samamoodi nagu tuhandeid aastaid tagasi. Keiser Bokassa ajal oli kord majas. Riigi pealinnas Banguis nakkusi levitavad kerjused korjati kokku, laaditi lennukile ja visati lennukilt Ubangi jõkke. KeskAafrika Vabariik kuulub maailma 10 vähimkülastatava riigi hulka. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/keskaafrikavabariik/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_3.html http:// www
Ka sotsialistlikes ja natuke kapitalistlikes riikides näit maksudena teede ja bürokraatia ülalpidamiseks. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri kaupade ülejääki, toimub õiglane ressursside jaota- mine. Ülejäägi korral eksisteerib tunduvalt suuremat ebavõrdsust. 9.1.3 Erinevate majandussüsteemide kontaktid Suur lääne turuvõim mõjutab eelindustriaalseid ühiskondi, lõhub traditsioonilised süs- teemid. Paljud endised kütid ja korilased on sunnitud tööle minema raha eest istandus- tesse. 9.2 Majandusetnoloogia Peamine iseloomujoon — mitmete etnoloogide interpreteeringul paljude erinevatest kultuurinähtustest baseeruvad majandusel. Nii religiooni kui kunsti püütakse seletada majanduse abil. Peamiselt on seda teinud marxistlikud etnoloogid, aga ka USA majan- dusantropoloogid (kultuurimaterjalistid). Marvin Harris2 seletas majanduse abil seda,
· TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT · MADAL HARIDUSTASE, PUUDUS KIRJAOSKUS · LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB VÄGA AEGLASELT KÜSIMUSED · MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL? · ÜHISKONNA ARENEDES HAKKASID TEKKIMA RIIGID. MIKS? · MILLISED MAJANDUSHARUD TEKKISID PÕLLU- MAJANDUSE KÕRVALE ÜHISKONNA ARENEDES? · MILLISED PIIRKONNAD JA MIKS OLID AAFRIKAS 15. SAJ KÕIGE ARENENUMAD? · MIKS SUUTIS IDA- JA KAGU-AASIA ELATADA SUUREMAT HULKA INIMESI KUI EUROOPA? · MIKS TOIMUS AGRAARAJASTUL ARENG VÄGA AEGLASELT?(4) TÖÖSTUSAJASTU · TEGEVUSALAD TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10. Patrilokaalne – abiellunud paar läheb elama mehe sugulaste jurde 11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Nata...
tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15
74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj. Ma ei tea kuidas teie aru saate aga mina saan nii! Muistsed kütid, kalastajad ja korilased Umbes 40 tuhat a. Tagasi toimusid nüüdisinimeste elus olulised muutused: · Ehitati püsivaid eluasemeid · Õpiti looma kauneid kunstiteoseid · Tööriistad muutusid täiuslikumaks. Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük).
näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis
Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, tsikasood, Seminolid, kriikid Elu-olu: Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv. Kasvatati maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju. Põlisameeriklaste rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi ning kaunistustena kandsid nad linnusulgi. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus
Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 300 000 aastat Toitu hankisid küttides. Elati tagasi koobastes ning puuvaiadest nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid kõrgtasemelised. Matsid
Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr) 6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja. 4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr) Kütid, korilased, kalastajad. 5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised. 30 000 eKr- pisiskulptuurid luust ja kivist. 5. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused:
Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13
Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sellest ta oma nimegi on saanud. Sirgeinimene oli 140-160 cm pikk. Näo sarnasus ahvi omaga hakkas kaduma. Ahvile ja osavinimesele omane madal ja längus laup muutus kõrgemaks, laia ja madalat nägu iseloomustasid tugevasti esileulatuvad kulmuluud ning massiivne lõug. Sirgeinimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves. Tuli ja teised leidused Osavinimene astus otsustava sammu inimesekssaamise teel, hakates valmistama tööriistu. Sirgeinimene astus sel teel teise sammu, võttes kasutusele tule. Selleks pidi ta ületama tugeva vaimse tõkke. Teame ju, et loomades kutsub tuli esile hirmu, samasugust hirmu tule ees pidi tundma ka inimene. Sirgeinimene suutis oma hirmu ületada ning sai sedasi tule näol endale vägeva abimehe.
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimist...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk..............................................................................7 Soome sümboolika.....................................................7 kasutatud kirjandus..........................................
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 ...
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo Kallas Tallinn 2015 Sisukor 1 Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred.................................................................................................................
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb uurida ja mõista igapäeva elu vaatepunktis Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ja tarbimise viise: Kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskodades, keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile. Kütid, aiapidajad karjakasvata Põllumajand korilased jad us Asustustihedus Väga madal Keskmine Madal Kõrge Kogukonna Väike Keskmine Väike Suur suurus Rändlus/püsias Ränd/poolrä Paiksem Ränd/poolrä Püsiasutus utus nd nd toidunappus harva harva tihti Tihti Majandusantropoloogid uurisid kaua peab 1 inimene töötama
Judith Butler (sünd 1956): · Gender sotsiaalne sugu · Sex bioloogiline sugu Bioloogilisi erinevusi(kütid/korilased või põlluharijad): · Mehed on keskmiselt 11,6 cm pikemad kui naised · Naistel on kergemad luud ja rohkem rasvkudet kui meestel ja kaaluvad sp suhteliselt vähem kui mehed. · Naistel on 2/3 ¾ meeste füüsilisest jõust. Kuna mehed on tugevamad, siis arvatakse, et see on nii läinud tänu erinevatele rollidele ühiskonnas. (Naised korilased, mehed kütivad.) Bioloogiline determinism · Füsioloogilised erinevused on tinginud tööjaotuse: mehed kütid, naised korilejad. · Vähesed erandid: Filipiinidel agatad mõned naised tegelevad metsseajahiga. · 95% küti-korilaskultuurides on suurulukite küttimisele spetsialiseerunud mehed. Soolisest võrdsusest ja ebavõrdsusest · Eleanor Leacock Montagnais-naskapidest: "Ma kogesin nende juures sellist sugudest
Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud. Indrustriaalajastu põllumajandus tekkisid segatalud, milles esialgu säilis elatusmajandus. Segatalud tüüpilised Mustas Aafrikas (seal mõisaid polnud). Seejärel tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müüdi vaid mõnda saadust. Need levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Kõigepealt spetsialiseeruti piimakarjataludes.
kui mujalt leitud, ning neid kutsutakse mõnikord "klassikalisteks neandertallasteks". Paljudel neandertallase skelettidel jälgi luumurdudest ja teistest traumadest neandertallase küttimisviis sisaldas lähikontakti suure jahiloomaga. Ei leitanud kunagi viskerelva ja ka nende odad olid sellised, mis eeldasid, et nendega löödi siis, kui vars oli jahimehe käes. Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid ja korilased, kelle elu oli üsna raske, mistõttu elasid nad harva 40 aastaseks. Kaks viiest neandertallasest kannatasid kehvast toidust põhjustatud haiguste käes. Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid simpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise ja korilusega. - Väikesed grupid. Elatakse paarikümne inimeselistes gruppides, aeg-ajalt kogunetakse ka suurematesse gruppidesse. - Liikuv eluviis. Liigutakse ringi, ühes kohas ei peatuta kaua. - Sooline tööjaotus. Mehed tegelevad peam. küttimisega, mis on küllaltki ebakindel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
