Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arengupsühholoogia (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis   kujutab   esimest   koolipäeva ?
  • Kellel   on   imik   süles ?
  • Kuidas  sinu  isik   tuli   tänasesse   päeva ?
  • Milliseks isiksuseks sa muutud  homme ?
  • Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel ?
  • Millised kõik muudavad  tervet  inimkonda ?
  • Missugused   bioloogilised,   sotsiaalsed   ja   isiksuslikud tegurid   /faktorid)   on   sinu   arengut   mõjutanud ?
  • Kui   kaua   on   inimene   veel   laps ?
  • Millises   arengukriisis   elad   praegu ?
  • Missugune on hea lapsehoid ?
  • Kes kohtuvad lastega ?
  • Mida   teha   kui   laps   öösel   karjub ?
  • Kuidas rahustada vastsündinud last ?
  • Kuhugi   minemas   või   eelistab   ta   vaikseid   omaette   tegevusi ?
  • Kellaaegadel   või   ei   ole   tema   nälja   ja uneperioodid   kindlatel   aegadel ?
  • Kui   tunneb   pahameelt ?
  • Keskenduda   elu   negatiivsetele   külgedele ?
  • Kuidas   sobisite   teiste   pereliikmetega ?
  • Palju inimesi elas su kodus ?
  • Millal   siis   see   eriline   lähedus   tekib ?
  • Kuivetus   või   koguni   exitus   letalis   (Blauvelt,   1955; Mil määral on sellised nähtused üle kantavad lastele, inimesele ?
  • Kuidas   aidata   lastel   kohaneda   uue   ilmakodanikuga ?
  • Miks   lapsed   mängivad ?
  • Milline on minu koht ühiskonnas, mida ma elult tahan ?
  • Kuidas täiskasvanu saab toetada noort selles arenguülesandes ?
  • Kes võiks tahta lapsele viga teha ?
  • Miks täiskasvanud teevad lapsele haiget või hülgavad nad ?
  • Miks   vanematel   naistel   on     tõenäosus   suurem ?
  • Kuidas   saadakse   teada,   et   laps,   kes   rääkida   ei   oska,   midagi   näeb   või   kuuleb ?
  • Mis laste hirme põhjustab ?
  • Mida lapsed kardavad ?
  • Miks   lapsed   alates   kolmandast   eluaastast   kartlikuks   muutuvad ?
  • Mis on foobiad ?
  • Kuidas hirmude tekkimist vältida ja hirmudega lapsi aidata ?
  • Kellel häire esineb ?
  • Millised on hüperkineetilise häire iseloomulikud tunnused ?
  • Millised on hüperkineetilise häire võimalikud tekkepõhjused ?
  • Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla ?
 
Säutsu twitteris

Kuressaare Ametikool
Koostanud Sirje  Pree
2000/2007

2
Sisukord
‗............................................................................................................2
SISUKORD.............................................................................................3
SISSEJUHATUS......................................................................................6
  Arengupsühholoogia  mõiste......................................................................................8
ARENGU MÕJURID EHK  ARENGUFAKTORID .......................................13
ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18
Psühhoanalüütikud...................................................................................................21
Erikson ......................................................................................................................27
Erik H. Eriksoni   psühhosotsiaalse   arenguteooria  taust........................................27
Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31
Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33
Mahler ......................................................................................................................37
Normaalne  autism .................................................................................................37
Sümbioos ..............................................................................................................38
Eristumine ja  iseseisvumine .................................................................................40
Mehhaanilised teooriad............................................................................................44
Biheiviorism .........................................................................................................45
Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49
Piaget........................................................................................................................50
Kohlberg ...................................................................................................................55
Humanistlik   perspektiiv ...........................................................................................60
Maslow `i vajaduste  hierarhia  (astmestik).............................................................60
Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61
ELUTEE ...............................................................................................63
Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67
Elutee (-kaare)  uurijad ..........................................................................................68
LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69
Rasedusaegne  ema/isa areng................................................................................70
Sünnituskogemus......................................................................................................72
Sünnituse järgne periood..........................................................................................73
Loode ja  vastsündinu ................................................................................................76
Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79
VÄIKELAPS  0­3 AASTANE....................................................................81
Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81
Maailma  suhtumise  sünd..........................................................................................83
Vastsündinu info saamine.....................................................................................83
Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86
Kasvamine................................................................................................................88
Toitmine ................................................................................................................90
Magajast uurijaks.....................................................................................................91
Motoorse  arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92
Jämemotoorika  ja  peenmotoorika  areng...............................................................93
Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95
Sümbolid ..................................................................................................................96
Mõtlemine............................................................................................................96
Keel/kõne................................................................................................................103
Keelekasutuse arenemine...................................................................................105
Kõne arengu toetamine .......................................................................................106
3
Kõneeelne  suhtlemine ........................................................................................107
Väikelapse  emotsioonid .........................................................................................109
Temperament ..........................................................................................................113
Perekond kui  kasvukeskkond .................................................................................122
Ema.....................................................................................................................123
Hooldaja .............................................................................................................132
Isa.......................................................................................................................134
Muud lähedased..................................................................................................136
Vanema puudumine (kaotus)..............................................................................140
Perekliima...........................................................................................................142
Enesekontrolli  ja eneseregulatsiooni arenemine....................................................143
MÄNGUIGA EHK  KOOLIEELIK  – 3­6 AASTANE...................................146
Mänguea arenguväljakutsed...................................................................................146
Koperdajast liikuvaks meistriks.............................................................................147
Jämemotoorika...................................................................................................147
Peemotoorika......................................................................................................148
Kehaplaan...........................................................................................................149
Minakesksus ja maagia...........................................................................................150
Mõtlemine..........................................................................................................150
Kõne...................................................................................................................152
Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154
Jonn ....................................................................................................................155
Mäng ja  fantaasia ....................................................................................................157
Mängu ajaloost...................................................................................................157
Mängu tähendus.................................................................................................159
Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160
Mängu areng.......................................................................................................161
Lapse joonistused...............................................................................................162
Isiksuse areng –......................................................................................................162
Isikupära kinnistumine.......................................................................................163
Oidipaalne etapp.................................................................................................164
Minapilt ..............................................................................................................166
KOOLIIGA  7­ 11/12 AASTAT..............................................................167
Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169
Kool ja kooliküpsus................................................................................................170
Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175
Isiksuse areng.........................................................................................................176
Sooidentiteedi areng...........................................................................................178
Enesega  tutvumine .............................................................................................179
Suhted ühiskonnaga................................................................................................181
Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181
Sõprussuhted......................................................................................................182
Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183
Moraal ................................................................................................................184
Harrastused .............................................................................................................189
NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194
Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194
Nooruse  kriisid .......................................................................................................196
Inimsuhete  kriis, 13-16 a.,  murdeiga ......................................................................196
Füüsiline areng...................................................................................................196
4
Seksuaalsus .........................................................................................................197
Mõtlemise areng.................................................................................................198
Isiksuse areng.....................................................................................................200
Sotsiaalne areng..................................................................................................202
Täiskasvanu ja  murdeealine ...............................................................................206
Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209
Isiksuse areng – emotsionaalne  iseseisvus .........................................................209
Sotsiaalne areng..................................................................................................211
Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215
Noorusea arengutulemus........................................................................................217
LISATEEMAD.....................................................................................219
Laste kuritarvitamine,  vägivald ..............................................................................219
 Puuetega lapsed.....................................................................................................226
Geneetilised mõjud  lootele .................................................................................226
KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229
Lisa 1......................................................................................................................231
Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231
Lisa 2......................................................................................................................233
Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233
Lisa 3......................................................................................................................234
Artikkel  Imik  vajab lähedust..............................................................................234
Lisa 4......................................................................................................................237
Arnold   Gesell  Kasvu ja arengu spiraal ...............................................................237
Lisa 5......................................................................................................................238
Lapse areng.........................................................................................................238
Lisa 6......................................................................................................................239
Lapse arengu tabel..............................................................................................239
Lisa 7......................................................................................................................247
Artikkel Laste  hirmud ........................................................................................247
Lisa 8......................................................................................................................252
Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252
Lisa 9......................................................................................................................255
Artikkel Murdeiga..............................................................................................255
Lisa 10....................................................................................................................262
Lapse neuropsüühilise arengu hindamise leht....................................................262
5
Sissejuhatus
Elu on muutus. Inimese areng teeb kuni surmani läbi palju 
kompleksseid arenguprotsesse. Inimene kulgeb  läbi elu kasvades, 
muutudes  ja arenedes. Teadmised inimese arenemisest aitavad mõista
iseennast  ja teisi inimesi. See võimaldab saada teadlikuks  nendest  
mõjudest ja valikutest, mida teed ja jõududest, mis mõjutavad  igat  
isikut. 
Kui lehitsed mõnda perekonna fotoalbumit imestad inimeste üle, kelle
kujutlus    on   jäädvustatud.   Nähes   fotot   emast   ja   tema    esimesest
jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma  õppimisel ,
kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol,
mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub
õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai
sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud
naine,  kellel   on imik  süles?  Kuidas  sinu  isik tuli tänasesse  päeva?
Milliseks isiksuseks sa muutud  homme ?
Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja
välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita
pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral,
et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast  pikki  vaatlusi.
Käesolev    materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame
eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse
ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema
hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud
mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga
saad tutvuda materjali lõpus. 
6
Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:
 Mis kasu on võimalik saada õppides tundma
inimese arengut?
 Kuidas   just   see   materjal   läheneb
arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes
teistega ?
 Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel?
 Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed
muutused mõjutavad inimest?
 Kuidas   saab   vaadelda   inimese   arengu
muutusi?
 Milliste meetoditega sotsiaalteadlased 
vaatlevad inimest ja kui  eetilised  need 
vaatlused on?
7
 Arengupsühholoogia mõiste
Arengupsühholoogia   on    psühholoogia    haru,   mis   tegeleb   inimese
psüühika  muutustega  kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest
kuni   surmani.   Eristatakse
Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, 
lapsepsühholoogiat,
mis tegeleb inimese psüühika muutustega 
kooliealise   psühholoogiat,
kogu tema elu jooksul, sisuliselt 
noortepsühholoogiat,
viljastamisest kuni surmani.
täiskasvanu   psühholoogiat,
vanurite  psühholoogiat,  perepsühholoogiat  jne.  Lapsepsühholoogiast
on   eristunud   tänapäeval   ka   lootepsühholoogia,   imikupsühholoogia
jne. Need on arengupsühholoogia harud.
Erinevad   psühholoogia  suunad  (ehk   teooriad   inimese   kui   isiksuse
arenemisest)   käsitlevad   inimese   arengut   veidi   erinevalt.  Näiteks
bioloogilise suuna esindajatele on oluline inimese arengu geneetiline
ja   rakutase,   sotsiaalse   suuna   esindajad   tegelevad   enam  keskkonna
mõjuga inimese arengule. 
Arengupsühholoogia tulemusi kasutatakse õpetamisel,  kasvatamisel ,
tänapäeval ka üha enam vanuritega tegelemisel ja perenõustamisel. 
 Miks   on   arengupsühholoogia   tänapäeval   hakanud   üha
rohkem   tegelema   vananemise   psühholoogiaga,   vanuritega?
Vastuse   leidmisele   aitab   kaasa   kui   uurid   elanikkonna
jaotumist   vanuseliselt   ja   selle   muutusi   viimastel
aastakümnetel
Sotsiaaltöö   kontekstis   on   vajalik   vaadelda   inimese   arengut   kui
tervikut ,   s.t.   et   iga   eluetapp   mõjutab    järgnevaid     etappe .   Nii
bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud mõjurid omavad paljude
uurijate  arvates võrdset tähtsust inimese arengule. 
Inimese   arengut   on   võimalik   jaotada   mitmeti.   Üks   viis   on   jagada
muutused   kvalitatiivseteks   ja   kvantitatiivseteks.   Kvantitatiivsed
muutused  on   muutused,   mida   saab   mõõta   mingites   ühikutest   või
8
kogustes    (pikkust,   raskust   ja   suurust   väljendavate   ühikutega
kirjeldatavad).   Kvalitatiivsed    muutused  on   muutused   sisus,
struktuuris ja organisatsioonis, need on muutused isiku intellektis või
mõtlemise toimemehhanismides. 
Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete 
Kuigi arenemine on omane igale
muutuste erinevust kirjeldab 
inimesele   on   iga   isiksuse   areng
meenutamise (mälus salvestatu 
unikaalne,   erinev.  
  Iga
taastamine) areng. Näide P. H. Millerilt 
(1983) „kui Jenny oli 4aastane, jättis ta 
inimkonna   liige   on   ainulaadne,
meelde ainult 3 objekti mõne minuti 
meie   arengule   avaldavad   mõju
jooksul nähtud asjadest; 7 aastaselt 
erinevad    faktorid ,   mis   kõik
suudab ta meenutada neist umbes 7 
mõjutavad   üht   isikut   teisiti   kui
objekti”. Tema mälu on läbi teinud 
teist. 
kvantitatiivse muutuse.  Samal ajal on 
Küsimused
tema mälus toimunud ka kvalitatiivne 
muutus ­ ta on  võtnud  kasutusele 

arutlemiseks
 
ja
strateegiad, et mäletada objekte 
mõtlemiseks:
kategooriates, mis aitab tal neid 
 Millised
meenutada.
mõjutused muudavad   ühe inimese mõrvariks ja
millised kõik muudavad  tervet  inimkonda? 
 Mida   teed   sina   erinevat   võrreldes   oma   vastas
elava naabriga­ ja mille poolest oled erinev koguni
oma igast vennast ja õest? 
Inimene   omab   palju   ühist    loomadega .   Sageli   mõnda   inimarengu
seaduspärasust   selgitades   tsiteeritakse    uurimust ,   mis   on   teostatud
pigem   loomadega   kui   inimestega.   On   loomulik,   et   mõnikord   me
vajame   jälgimiseks   loomi,   sest   kaasaegne    uurimine ,   selle
eetikastandardid   väldivad   uurimisalustena   inimese   kasutamist
(näiteks erinevate ravimite mõju uurimine loodetele rasedatele ravimi
manustamise teel). Loomadega tehtud katsete tulemused aitavad meil
suhtuda  eksperimentidesse ettevaatlikult ja me oskame vältida nende
analoogset kasutamist inimestel.
Väidetakse,   et   inimesed   on   enam   kohanenud,   kui   seda   on   teinud
loomad.   Nad   võivad   erinevalt   loomadest   ette   kujutada   ja   püstitada
9
eesmärke.   Nad   suudavad   luua   selliseid   sümboleid,   nagu   sõnad   ja
pildid,   mida   loomad   iseseisvalt   ei   loo.   Nad   osalevad   keerulises
kultuuris,   kuid   loomad   seda   ei   tee.   Need   on    väited ,   millele
loomasõbrad meeleldi vastu vaidleksid.
Kaasaja   arengupsühholoogid   (ja   mitte   ainult)   on   veendunud,   et
inimest on võimalik muuta terve elu. Muutused inimese varases eas
on   eriti   kiired   ja   dramaatilised   nagu   näiteks   näiliselt   abitu
vastsündinu arenemine teadlikuks lapseks. Lapsepõlves toimuvatele
normaalsele arengule on omane suurenemise / kasvamise  ja oskuste
täiustumisega seotud muutused. Muutustel  täiskasvanueas  on mitu
suunda. Mõnedes valdkondades nagu näiteks sõnavara avardumine
kasv   jätkub,   kuid   muutused   mõnes   teises   valdkonnas   viivad
vähenemisele   (mälu   käepärasus   kõrges    vanaduses ,   füüsilise
koormuse talumine vms). 
Normis   kõrvalekalded   lapsepõlveaegses   keskkonnast   tingituna
( traumad ,   hooletusse   jätmine,   tunnetuslikud   vajakajäämised   vms)
võivad   anda   väga   tõsiseid   emotsionaalseid   järelkajasid.   Lood
loendamatutest inimestest, keda on uurijad jälginud lapsepõlvest kuni
täiskasvanueani,   näitavad   et   ümbritsev   keskkond   ise   võib   sageli
osaliseltki   parandada varasema
Näiteks juhul kui imiku lalisemise ja 
häirumisega tekitatud  mõjusid .
kudrutamise ajal kõnelevad 
Inimesed   ei   ole   passiivsed
täiskasvanud temaga julgustavalt, 
muutuste   vastuvõtjad.   Nad
toetavad  ja ergutavad nad sellega lapse 
vormivad
 
aktiivselt
 
oma
kõne ja keele arengut
ümbruskonda   ja   nad   võtavad
vastu ühiskonna mõjutusi, mis neid toetavad. Täiskasvanud juhivad
alati   laste   ja   noorte   arengut,   omistades   millelegi   tähenduse   või
tasudes mingi töö eest või veendes üles näitama aktiivsust ja rajades
uusi suhteid. 
Arengupsühholoogia   on   oma   kujunemisel   läbinud   erinevaid   etappe.
Esialgu   oli    keskpunktis
Kui 9 kuuse lapse areng näib aeglane, on 
vanusele
 
normikohase
võimalik tema vanemaid rahustada 
teadmiste andmise teel (areng on 

normaalne) või jagades  soovitusi , kuidas 
10
parandada tema mahajäämust  arengus.
käitumise   kirjeldamised   ja   järgneva   arengu   prognoosimised.
Tänapäeva   inimarengu   uurijad   püüavad  seletada,   mis   on   need
kindlad   faktorid,   mis   mõjutavad   inimese   arengut.   Järgmine
traditsionaalne samm kõikide teaduste puhul on  ennustus käitumise
kohta   –    elukutse    valik,   eluülesanne   ja   mõned    juhtumid    katsega
teiseneda  või   arengu muutmine  positiivsemaks  mõne tüüpolukorra
katsetamise või raviga.
Inimese   arengu   õpinguil   on
Kui haridussüsteemis  toimivad  inimesed 
siin
 
väga
 
praktiline
mõistavad, kuidas  erinevas  vanuses lapsed 
paremini õpivad, võivad nad koostada 
tähendus...   Need   kogemused
paremaid õppeprogramme
aitavad paremini mõista inimesi.
Inimese   erinevad   arenguvaldkonnad   on   läbi   põimunud   nagu   ka
psühholoogia   kui   teadus   on   seotud   mitmete   teiste   teadustega
(sotsioloogia,
 
pedagoogika,
Sarnane lugu on täiskasvanutega, kellel on
võimalik hakata mõistma arengu 
meditsiin  jne.)
üleminekuid: mis toimub kui ema pöördub 
Muutused   kehas,   ajus,
tööle pärast lapsepuhkuse lõppemist; 
meelesüsteemides
 
ja
50aastane mees, kes realiseeris ennast 
liigutusvilumuses   on   osa
presidendina lahkub ametist; kuidas 
psüühilisest   arengust   ja   nad
käitub sageli  lesk  või leskmees või surev 
avaldavad   mõju   intellektile   ja
patsient
isiksusele.   Paljud   inimese   teadmised   maailmast   saame   me   meelte
kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele..
Erinevused   vaimses   arengus
Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest 
tingitud muutused ajus (esineb 5% 

väljenduvad
 
õppimises,
inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) 
mäletamises,   mõistmises   ja
võivad viia mälu kaotuse ja isiksuse 
kõnelises   osavuses.   See   on
mandumiseni
intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt
seotud liigutuste ( motoorne  areng) ja  tundeelu  areng. Näiteks  beebi
mälumahu   suurenemine   toetab   tema   arengut.  Eraldamisest   tekib
rahutus  siis kui ema läheb ära ja  kartus , et ta ei tule tagasi. Mälu on
seotud     füüsiliste   reageeringutega.   Näiteks   1   aastane   poisile   tuleb
meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud
11
linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu
saadav   informatsioon   töödeldakse,   antakse   sellele   tähendus   –   need
protsessid   muutuvad   arengu   käigus   nii   kvalitatiivselt   kui
kvantitatiivselt.   Seda
Füüsiline   areng  on   seega   kaalu,   pikkuse   ja
arengut   nimetatakse
vastupidavuse   lisandumine,  motoorne   areng  aga
kognitiivseks arenguks.
liigitusvilumuste   areng   (jämemotoorika   –   suured
Sotsiaalne   areng   on
liigutused   nagu    roomamine ,    kõndimine    ja
eelkõige seotud inimese
peemotoorika   ehk   peenlihaste   koordinatsiooni
eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga
toimetulekuga   teiste
joonistamine, nööpimine jne.). Vaimne areng kujutab
inimeste   hulgas,   siia
endast inimese õppimisvõime arengut, sisaldades nii
kuulub   nii   võimed   ja
mälu, mõtlemise kui tahte komponente ja  kognitiivne
oskused
 
kultuurile
areng  on    olemuselt    kognitiivsete   protsesside
omase     hoolitsemisega
küpsemine 
(mõtlemine,
 
fantaasia
 
jne.).
enese  ja teiste  eest  kui
Sotsiaalpsühholoogiline   areng  hõlmab   endas
kas   suhtlemise   ja
eneseteenindamist kui igapäeva eluga toime tulemist
koostöö suutlikkus (sh teistega  arvestamine ,
ja suhtlemisoskusi.     enese eest seismine jne). 
12
Arengu mõjurid ehk arengufaktorid
Inimese   arengut   mõjutavad   mitmed   erinevad    asjaolud .   Inimesed
sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega. Mõned tunnused on
enam mõjuvamad. Osa tunnuseid on individuaalsed, osad aga  omased
tervele   grupile   (vanus,   põlvkond,   kultuur   vms.)   Inimese   iseloom   ja
elulaadi valik mõjutavad tema arengut.
Arengufaktoreid   võib   jagada   bioloogilisteks   ja   sotsiaalseteks,
sisemisteks ja välisteks, normatiivseteks ja mittenormatiivseteks jne.
Sisemiste  mõjurite   all  mõeldakse   nn   bioloogilisi   faktoreid,   neid   mis
mõjutavad  inimest   enne   tema   sündi   ja   nende   mõju   ei  ole  võimalik
sünnijärgselt   enam   muuta   (kuigi   leevendada   on   võimalik).   Need
mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt
saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse
eelkõige   sotsiaalseid   arengufaktoreid.   Nendeks   on   erinevad
ümbruskonna   mõjutused,   mis   on   täiendatud   kogemustega   oma
välismaailmast   ja   iseendast.   Piir   pärilike   ja   mittepärilike   mõjurite
vahel   on   segane.   Muutused   maailmas   toovad   kaasa   muutusi   meie
sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob
kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt
veel   tema   usaldust,   et   taoline   käitumine   väärib   tunnustust.   Koos
sellega   tugevneb   tema   eneseusaldus   ja   ta   katsub   sagedamini   nii
käituda,   ta   on   usaldavam   kui   laps,   kellel   pole   niisugust   usaldust
tekkinud.
Individuaalsete   erinevuste   hulk   suureneb,   kui   inimene   kasvab.
Normaalne   laps   läbib   samad   arengutähised   peaaegu   samaaegselt
teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad muutused on seotud aju ja
keha   baasilise   küpsemisega.   Aastate   jooksul   koos   mõtlemise
arenemise   ja   individuaalse   kogemuse   lisandumisega,   mõjutustega
elukeskkonnalt   kujuneb   välja,   ainukordsus,   mida   mõistetakse
inimeste erinevusena üksteisest.
13
Normatiivsed   ja   mittenormatiivsed   mõjutused.  Sündmused,   mis
muudavad   suuri   inimhulki,   sisaldavad   nii   normatiivsed   kui   ka
mittenormatiivsed mõjutajad (Baltes, Reese & Lipsitt, 1980).
Normatiivsed   ealised   mõjutused  on   bioloogilised   ja   keskkonnast
tulenevad   mõjutused,   mis  on  suures   osas  sarnased  inimestele,  kes
kuuluvad samadesse vanusegruppidesse,  kusjuures  pole oluline, kus
ja   kuidas   nad   elavad.   Sellised   mõjutused   arengus   on    bioloogiliste
märkidena   täheldatavad   nagu    puberteet    ja   menopaus   ja
kultuurimärkidena nagu sisemine üldine  haridus  (mis algab enamikes
ühiskondades 6­7 aastaselt) ja aktiivne sekkumine ühiskonnaellu (see
tuleb sageli ette 15­ 17 aasta vahel).
Normatiivne  ajaloolised  muutused  on   bioloogiline   ja   ümbruskonnast
tulenevad   ühised   muutused,   mis   toimuvad   inimestes   generatsiooni
(põlvkonna)siseselt   või  eraldi  (need   kerkivad   üles   teatud   ajaga   ja
mõjutuskohtade   sees).   Sellisteks   mõjutusteks   on   näiteks
majanduslangus   1930datel   aastatel,   I   ja   II    Maailmasõda ,
küüditamised   (1941,   1949),   okupatsioonid,   rahareformid   ja
inflatsiooniperioodid,   ~1970   aastate   Vietnami   sõda,   ~1980   aastate
Afganistani   ja   ~2000   alguse    sõjad    Ees­Aasias,   suured   Aafrika
näljahädad   jne.   Mõjutused   ühiskonna   kultuurifaktorite   poolt
muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise
aega,   laste   arvu   peres,   infotehnoloogiaga   kokkupuuteid,
diagnostikavõimalusi jne. 
Mittenormaalsed   elusündmused  on   sageli   sellised,   mis   mõjutavad
suurt   osa   indiviidi   elus.   Sündmused,   millest   üks   või   teine   ei   ole
edukas   kogu   rahvale,   võib   olla   ebaõnnestumiseks   inimestele   kogu
eluks.    Selliseks    sündmuseks   võib   olla   vanema   surm   lapse   varases
eas, raske  haigestumine  või puudega lapse sünd. Nad võivad esineda
ka õnnelike sündmustena nagu äkiline rikastumine, võimalus elada
välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused
võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad võivad põhjustada
14
palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole
selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks. 
BIOLOOGILISED 
ARENGUFAKTORID:
SOTSIAALSED 
Pärilikud faktorid
ARENGUFAKTORID:
Mittepärilikud 
Vahetu sotsiaalne 
faktorid
keskkond
Sotsiaal-kultuuriline 
keskkond
ISIKSUSLIKUD 
ARENGU-
FAKTORID:
Aktiivsus
õppimine
Joonis 1. Arengufaktorid
Seega mõjutavad isiksuse arengut nii bioloogilised, sotsiaalsed kui
ka isiksuslikud faktorid. 
Bioloogiliste  faktorite   mõju   tähtsustamine   ja   nende   faktorite
uurimine  algas   koos    geneetika    avastamisega.   Geneetilised
tunnused on looduse poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad
oma   mõju   juba   enne    sündimist .   Tegurid,   mis   on   meie   arengut
mõjutanud enne sündi, avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad
eeltingimused. Bioloogilised faktorid jagunevad:
 Pärilikud   ­   geneetiline   baas   on   meile   kaasa   antud   N:
välimus, võimed, temperament. Meie DNA kannab endas
meie   vanemate,   vanavanemate   jne   informatsiooni,
missugused   tunnused   just   konkreetse   isiku   puhul
avalduvad   sõltub   mitmetest   seaduspärasustest   ja   ka
juhusest. Vt. täpsemalt  tekste  geneetika kohta
15
 Mittepärilikud   ­   mõjuvad   viljastamise   ja   sünni   vahelisel
ajal.   N:   perekonna   mikrokliima,   traumad,   keskkonna
reostatus,   ema   haigestumine,   sünnitusega   kaasnevad
kõrvalekalded   jne.   Loe   täiendavalt   juurde   loote   arengut
mõjutavatest teguritest.
Sotsiaalsed  faktorid   on   seotud   teiste   inimestega,   sootsiumiga,
kultuuriga ja mõjutavad meid sünnist surmani. Seega võime me
väita, et bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi
sotsiaalsete   mõjurite   kätte,   mis   teda   voolima   hakkavad.
Sotsiaalseid faktoreid saab jagada:
 Vahetu sotsiaalne keskkond ­ pere,  naabrid  N: mitmenda
lapsena   sündis,   kas   peres   on   vanavanemaid,   õdesid­
vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas
sündinud   lastel   on   tunduvalt   suurem   tõenäosus
kujuneda oma keskkonna sarnasteks.
 Üldine   sotsiaalkultuuriline   keskkond   ehk   see
kultuuriruum   (ja   aeg),   kuhu   ja   millal   sünnitakse.   Siia
kuuluvad   ka   tugisüsteemi   olemasolu   ( lasteaed ,
peretoetused,   arstiabi   jne,   kultuuritraditsioonid   (Miks
Hiinas on vähe tüdrukuid?)
Isiksuslikud  faktorid   on   seotud   inimese   enda    tegevusega .
Loomulikult   mõjutavad   eelnevad   faktorid   neid   isiksuse   omadusi,
mis   kujundavad   inimese   aktiivsust   jne,   kuid   ka   sarnase
potentsiaaliga   inimesed   arenevad   erinevalt.   Kõige   enam   mõjutab
isiksuse kujunemist:
 Aktiivsus
 Õppimisvõime. 
Aktiivne   inimene   vananeb   aeglasemini   ja   säilitab    kauaks
õppimisvõime 
Mõtlemiseks:
16
Missugused   bioloogilised,   sotsiaalsed   ja   isiksuslikud
tegurid   /faktorid)   on   sinu   arengut   mõjutanud?    Põhjenda
näidetega.
Kriitilised    perioodid  on   arengus   eriline   aeg,   sest   siis   toimuvad
sündmused võivad mõjutavad arengut tugevalt. Kahjustuse kogus ja
liik vastab kahjustuse olemusele põhjustades šoki või kartlikkust jne. 
Sotsiaalse   ja   ümbruskonna   arengu   poolt   mõjutatavad   sündmused
põhjustavad /mõjutavad  8 erinevat kriisi sündinud lapsel.
Inimese   organism   võib   harilikult   oma   tundlikkuse   tasemel   olla
erinevatel   eluperioodidel   erinev,   eriti   vastandlik   on   ta   varastel
arenguperioodidel
7­8 päevane  rase  on eriti tundlik röntgenikiirtele,
Inimesel   on   arengus   nn
mistõttu see võib esile kutsuda sünnikahjustusi. 
kriitiline   periood    kõndima ,
Kui kiiritus saadakse 9,5 päeva pärast 
kõnelema, puhtust  pidama
eostamist, on suur tõenäosus, et sünnib selgroo­
(potil   käima)   hakkamise,
kahjustusega laps (st närvisüsteemi kahjustus) 
hirmude   tekkimise   jaoks.
( Russell & Russell, 1952) Seega kui naine saab 
kiiritust või võtab ebasobivat ravimit või põeb 
Mingi takistus sel perioodil
ohtlikku haigust esimese kolme raseduskuu 
võib   vastava   valdkonna
jooksul on väga tõenäoline, et tal sünnib 
arengut
 
pidurdada
puudega laps.
halvemal juhul katkestada. 
17
Erinevad teooriad inimese arengust
Inimese   arengu   mõjutamine   on   huvitanud   inimkonda   juba   väga
ammusel ajal. Antiik­Kreekast on teada, et filosoofid jagasid inimese
elu 7 aastasteks perioodideks, kusjuures igale perioodile vastas kindel
kirjeldus.   Oluliseks   peeti   siiski   vaid   vabade   meeste   elu   uurimist    ja
kirjeldamist. Paljud Antiik­Kreeka skulptorid ja kunstnikud kujutasid
last   kui   kokkusurutud   täiskasvanut.   Samuti   toimus   see   ka   lääne
kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu
meie   seda   tänapäeval   mõistame.   Erinevatel    aegadel    on   lapsepõlve
vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud
lapses   ohtu   (kurja   vaimu,   mis   tuleb   välja   ajada),   võetud   last   kui
väikest   täiskasvanut.   Alles   alates   17.sajandist   hakati   lapsele
lähenema     kui   iseseisvale   olendile.   Sel   perioodil   rääkisid   vanemad
lastega   “magusalt”,   ”lihtsustatult”,   seega   “lapselikult”.   Lapsi   hakati
riietama   täiskasvanutest   erinevalt.   Varem   tegid   rätsepad   lastele
täiskasvanutega   sarnased   riided,   kasutades   ainult   väiksemat
numbrit. Lapsed tundsid neid rõivaid kandes ja nendes  mängides  end
halvasti, ebamugavalt. 17.sajandil ilmub esimene raamat soovitustega
lapsevanematele,   kuid   see   oli   siiski   enam   mõeldud   arstidele.   Seal
esitati järgmisi põhimõtteid: emadele ja ammedel ei ole õigust tunda
beebide vastu viha; nende piim ei ole lapsele saatuslik; potilkäimise
treenimine   imikutel  algab 3 nädalast; pöidla imemise takistamiseks
tuleb imikutel siduda käed mitmeks kuuks kinni jne.
Uuringud   19.sajandil   valmistasid   ette   uue   suuna   lapse   arengu
uurimiseks. Algasid ka vaidlused pärilikkuse ja keskkonna mõjutuste
üle.   See   mõttevahetus   kestab    senini .   Avastatakse    geenid    ja
immuunsus ,   mida   on   inimestel   võimalik   edasi   anda   lastele.   Laialt
levitatakse   seisukohti   kasvatuse   võimalikkusest,   kui   võimsamast
mõjurist   arengule.   Samal   ajal   võimendub   protestantistlik   ja
ettemääratuse rõhutamine. Selle asemel, et täiskasvanud tunneksid
vastutust   oma   laste   eest   nad   lepivad   lihtsustaud   viisil   lastega
toimuvate õnnetuste ja surmaga.
18
Elu hakkasid enam määrama seadused, sellega kaasnevalt   vähenes
laste tööle sundimine ja nad said enam käia koolis. Võim muutus ja
lapsed suunati kodudest koolidesse, vanemad suunasid lapsed teatud
vanuses   õpetajate   juurde,   rõhutati   automaatseid   õpivilumusi.
Uuenenud   psühholoogiateadus   viis   inimese   uskumuseni,   et   nad
võivad   mõista   teineteist   kui   õpivad   mõistma   neid   faktoreid,   mis
mõjutavad neid lapsepõlve jooksul.
Noorukiiga    loeti   täiskasvanuikka   kuuluvaks   kuni   20.sajandini.   G.
Stanly Hall oli  pioneer  liikumises , mis formuleeris noorukite teooria.
Tema kaheosaline töö “ Noorukid ” kirjastati 1941.a.. Kuigi see oli väga
populaarne    ja   kutsus   esile   palju   arutelusid,   toetus   ta   siiski   Halli
populaarsetele seisukohtadele. 
Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud,
kuna   lapsepõlv   on   muutunud   pikemaks.   Samas   areneb   ühiskond
edasi   järjest   kiiremas    tempos    ja   see   seab   lastega   tegelevatele
inimestele   ette   ülesande   kasvatada   lapsi   mitte   antud   momendi
vajadusi arvestades vaid võttes arvesse ootusi, mida esitab ühiskond
20 ­ 30 aasta pärast.
Küsimused arutlemiseks ja mõtlemiseks:
 Kui   kaua   on   inimene   veel   laps?   Mis   seda
näitab? 
 Kujuta   ette   ühiskonda   aastal   2010,   2050   –
missugused   omadused   peaksid   inimesel
olema, et olla edukas?
Inimese   areng   toimub   sõltumata   sellest,   kuidas   nad   teavad   oma
arengu alust. Teooriad on ühendatud andmetega, kust pärineb teave,
st uuringutega.  Teadlaste  püstitatud teooriad aitavad meil ühendada
või   teha   tähelepanekuid   sellest,   kuidas   kogutud   andmed   praktikas
toimivad,   teha   ennustusi,   millistel   tingimustel   kogutud   andmed
kehtivad. Teooriad on tähtsad selleks, et aidata teadlastel  selgitada,
interpreteerida   ja   ennustada  inimese   käitumist.   Püüdlikult   tehtud
19
uuringud   koosnevad   tükk­tükilt   kogutud   teadmistes.   Teooriad
annavad   võimaluse   leida   sarnasused   erinevates   andmetes­   on
võimalik eraldi vaadelda andmeid ja teha neis üldistusi.
Juhtteooriad   sisaldavad   uurijate   jaoks   kontrollitud   hüpoteese.
Hüpoteeside   kaudu on võimalik  selgitada nähtusi  ja kasutada neid
kõiksuguste   eksperimentide   ennustamiseks.   Mõned   uurimused
kinnitavad   hüpoteese,   neis   sisalduvaid   teooriaid.   Teised   teadlased
moodustavad   neist   oma   teooriad,   kus   seletavad   ootamatult   pinnale
kerkinud fakte. Mõned teooriad ei ole nii lihtsalt aimatavad: teised on
kindlalt   väljatöötatud   struktuuriga,   sisaldades   palju   informatsiooni.
Areng uurijad ei arvesta mitte igat teooriat, mis seletavad arengut. 
Tänapäeva inimese areng on uuritav vähemalt 4 rivaalitseva teooria
kohaselt.   Need   on    psühhoanalüüs ,   mehhaanika,   orgaanika   ja
humanism . Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese
arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud
teooriad,   nende   perspektiivist   tulenevalt.    Teoreetikud ,   kes   on   oma
uurimise   aluseks   võtnud   käitumise   motiivid   on   huvitatud
psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund  Freud  ja Erik
Erikson.
Mehhaaniline   seisukoht   mõjutab   uurijaid   siis,   kui   nad    arvavad ,   et
inimene   on   reaktor   nad   näevad   muutuste   sisu   kvantitatiivsetes
muutustes.   Kui   keskpunktis   on   vaatluse   puhul   käitumine,   siis
biheivioristid   ja   sotsiaalse   õppimise   teoreetikud    kirjeldavad    reflekse
kui mehhaanilisi muutusi. Biheivioriste  huvitab  käitumise  vormimine
ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi  pinged  jäljendavad
õpitud   mudelit.   Orgaanikute   seisukohalt   on   inimene   kui   aktiivsuse
toetaja, kes sellega suunab oma arengut. Nad näevad arengut kui rida
erinevusi   kvantitatiivsete   ja  kvalitatiivsete   astetena.   Neid   seisukohti
esindavad   Jean   Piaget   ja   Lawrence   Kohlberg.   Humanistlikust
seisukohast    kirjeldavad   inimest   Abraham   Maslow   ja    Charlotte
Brühler, väites et inimene on  olend , kes vajab hoolt ja hoolitsust ja
20
tagab läbi selle toimimise, isiksuse arengu, oma valikud, loomisvõime
ja enese realiseerimise
Psühhoanalüütikud
Kas   sa   oled   alati   proovinud   oma   unenägusid   analüüsida?   Kas   sa
usud , et ebateadlikud tunded teiste inimeste vastu esinevad sageli ja
sa   kasutad   neid.   Kui   see   on   nii,   siis   sa   oled
mõjutatud   psühhoanalüütilisest   mõtteviisist  ja
vaatled ebateadlikult neid  motiive , mis mõjutavad
inimese   käitumist.   Selline   seisukoht   oli   varem
kuulmatu, tema algus on 20 sajandi algus. 
20   sajandi   alul     sõnastas   Viini   psühhiaater
Sigmund   Freud   psühhoanalüüsi   põhimõtted.
Psühhoanalüüs
 
( kaasajal
 
kasutatakse
 
ka
 
väljendit
psühhodünaamiline  lähenemine ) on teraapiline lähenemine inimesele
selleks,   et   ta   vabaneks   ebateadlikest   konfliktidest.   Lähtuti
lapsepõlvest   ja   sellest,   missuguseid   käitumisi/kogemusi   ja   tundeid
see sisaldab. 
Sigmund Freud ( 1856 ­1939) oli oma pere 8 lapsest vanim. Ta uskus,
et on ema lemmik ja temalt loodeti, et ta viib ellu suuri asju. Tema
eesmärgiks   oli   algatada   suur    meditsiiniline    uuring,   kuid   selleks
puudusid   majanduslikud   võimalused   ja   juudi   soost   isiku   areng
selleaegses   akadeemilises   teaduses   ja   erameditsiini   praktikas   oli
raske.   Üks   Freudi   huvisid   oli   neuroloogia,   uuringud   peaaju   ja
ebastabiilsete   närvisüsteemide   ravimises.   Selle   suuna
uurimisobjektiks on meditsiinis imik. On vähe sümptomeid, millele ei
oleks   osatud   leida   psüühikast   tulenevaid   seletusi.   Freud   küsis
vanematelt,   mida   nad   mäletavad.   See   juhtis   teda   järeldusteni,   et
emotsionaalse   ebastabiilsuse   allikad   võivad    asuda    varases
lapsepõlves.
Freudi teooriast lähtub, et suurim mõju ei tulene mitte bioloogilistelt
jõududelt,   vaid   enam   seksuaalsuselt   ja   agressiivsusest,   mis   on
21
inimese käitumise motiiviks, et see paneb loodusliku aluse konflikti
ühiskonnaga,   tema   kartusega   selle   ees.   Freudi   ideed   šokeerisid
viktoriaanlikku ühiskonda, mille üle nii mõnigi lugupeetud inimene
polnud   arutlenud   või   (oletanud)   mõelnud.   See   teooria   on   Euroopa
tavameditsiini   esimene   kõrvaleheitmine,   mis   lõpuks   saavutas   laia
rahvusvahelise   tähelepanu.   Aga   selle   üle   jäädi   vaidlema,   eriti
seksuaalsuse  ja agressiivsusele ülekandmine inimkäitumisse. Freudi
tuntud    pooldajad    lõpuks
murdusid   vastuväited   ja
arendasid   selle   teooria
psühhoanalüüsi   teooriaks.
Tema   tütar   Anna   Freud,   oli
see,   kes   viis   edasi   oma   isa
tööd,
 
arendades
psühhoanalüüsi meetodi laste
uurimisel.
Freudi seisukohtade kohaselt koosneb inimene 3st komponendist: id,
ego   ja    superego .   Id   on   nagu    sündides    saadud   kink,   mis   koosneb
teadmata   motiividest   ja   soovidest,   see   käitub   "ettearvamatul
printsiibil"   koondab   pingutusi   vahetute   inimese   isiksuse   vajadusi.
Alguses on imik  enesekeskne , ta ei erista ennast välismaailmast. Kõik
temas   toimuv   on   viivitamatu   reageering   (näiteks   käitumine   kui   ta
ootab   toitu),    tasapisi    areneb   tema   ego   ja   algab   enda   eristamine
teistest, ümbruskonnast.
Joonis 2. Isiksuse struktuur
Ego   kujutab   isikut   või   isiku
Freudi järgi
aistinguid, areng toimub elu esimesel
aastal   ja   toimub   "tõelisuse   printsiibil",   selles   kehtib   astmeline
vastuvõetavus.   Lõpuks   ego   on   id`i    vahendaja    ja   superego   areneb
umbes   4   või   5   aastasel   lapsel.   Superego   kujutab   endast   sellist
väärtust   nagu   on   täiskasvanu   ja   teised   sotsiaalsed    agendid
ühiskonnas   (nagu  õpetajad),  kes   suhtlevad   lastega.   Suuresti  sõltub
laste   enesemääramine   vanemate   seksuaalsusest.   Superego   liidab
22
isiku alateadvuse sotsiaalselt heakskiidetavasse vormi mida "võib" ja
"mida ei või".
Psühhoanalüütikud (eriti just Freud ja tema kaaslased)  pidasid  väga
oluliseks   lapsepõlve   ja   sel   ajal   kogetud   tundeid.   Olulisemaks
liikumapanevaks jõuks pidas Freud alateadlikke tunge (olulisem neist
libido ehk seksuaaltung). 
Freudi teooria kohadelt arenevad laps ja täiskasvanu ebaühtlaselt läbi
psühhoseksuaalse   arenguetappide.   See   toimub   astmelise   tõusu
põhimõtte   ja   pöörates   tähelepanu   erinevatele
Lapse 
psühhoseksuaalse 

naudinguallikatele kehas – suu, pärak,  genitaalid .
arengu etapid
Läbi   erinevate    etappide    toimub   alati   lapse   küpsemine   ja   liikumine
leidmaks oma kohta.
Freudi järgi on arenguetapid järgmised:
  Oraalne  periood (0­18 kuud)
 Anaalne periood (1­3 aastane)
 Falliline periood (3­5 aastane sh Oidipuse  kompleks )
  Latentne  periood (6 – 10/12 a. – kuni eelpuberteedini)
 Genitaalne periood (10/12 ­ ….)
Arengut takistab kui lapse arengus toimuv on vähe rahuldust  pakkuv .
Näiteks beebil, kes võõrutatakse varakult rinnast või kes on üksi liiga
kaua   või   kes   sõltub   liigselt   täiskasvanust   kinnistuvad   emotsioonid
teistsuguses järgus kui vajadused.
23
Tabel 1  Arengujärgud   erinevates teooriates
PSÜHHOSEKSUAALSED (FREUD)
PSÜHHOSOTSIAALSED  (ERIKSON)
KOGNITIIVSED  (PIAGET)
Oraalne   ehk   suuga   seotud Baasiline usaldus või mitteusaldus (sünnist kuni 12­ 18  kuuni ) Sensomotoorne   (tundelis­
(sünnist kuni 12­18 kuuni)

laps    tajub    maailma   aistingute   läbi,   mis   võivad   tekitada   kas  liigutuslik )   –   0­2   a.  Imik
beebi   on   enesekeskne   ja baasi   usaldusele   või   usaldamatusele   (inimeste     suhtes). muutub   sellisest   olendist,
orienteeritud   suu   aktiivsusele. Uskumise ja lootuse periood.
kes   omab   vaid   esimesi
Tegevused   nagu   imemine   ja
reflekse,   olendiks,   kes
söömine  on naudinguks
Sõltumatus   või    sõltuvus    (12­18   kuud   ­   3   aastat)  lapse   areng aktiivselt suunab keskkonda.
võngub   iseseisvuse   ja   kahtluse   ning    häbi    vahel.   Tahtejõuline Imik   õpib    sensoorse    ja
Anaalne (12­ 18 kuud ­ 3 aastat) periood.
motoorse   aktiivsuse   abil
lapsele   pakub   tundelist
(katsudes,   vaadates,   haistes
rahuldust
 
väljaheite Initsiatiiv   või    süütunne    (3­   6   aastani).  Lapsel   areneb jne).
kinnihoidmine   ja   väljutamine. algatusvõime, kus ta  mõtleb välja uusi asju või on ülekaalus
Rahuldus    saadakse   anaalsest ebaõnnestumine. Sihikindluse periood.
Preoperatiivne   (preoperantne)
piirkonnast.
ehk   eeloperatsioonide   tase
Usinus   (töökus)   või    alaväärsus    (6  aasta   ­  puberteet)  laps  õpib (tegevuseelne areng) 2 ­ 7 a.
Falliline   (3­   6  aastane)  see   aeg kultuuriväärtusi   ja   tundeid   või   tajub   enda   alaväärsust Lapse   areng   on   mõjutatud
on   “pere   romantika”,   kus kultuurikeskkonnas. Vilumuste kujunemise periood.
kujutluste   süsteemist   ja
ilmneb   poistel   Oidipuse
teadmistest
 
sümbolitest
kompleks ja tüdrukutel Elektra  Identiteet    või   selle   segadus   (puberteet   ­   noore   täiskasvanu) inimeste, koha ja sündmuste
kompleks.    Rahulduse   tsoon   on nooruk   otsustab   oma   aistingute,   oma   rolli   üle   ise   või   mitte. kohta.
genitaalide piirkonnas.
Ustavus.
Operatsioonide
 
ehk
Latentne (peidetud) (6 aastane ­  Intiimsus  või isolatsioon (noorem täiskasvanuiga) otsib kohustusi konkreetsete   operatsioonide
puberteet)  see on vastastikkuse teiste suhtes ja leiab need või kannatab läbikukkumise ja liigse tase Tegutsemise aeg 7­ 12 a.
tuulevaikuse aeg, kuni tormide  enesesse  süüvimise all. Armastuse periood.
Laps   oskab   probleeme
puhkemise eani.
loogiliselt   arendada   ja   neid
Generatiivsus,  loovus  või stagnatsioon (keskmine täiskasvanuiga) suunata,  määrates  neid  siin
Genitaalne   (puberteet   ­     täis­  küpsus , mis sisaldab rahutuse  tunnet  koos kehtestamisega või ka hüpoteesidena.
kasvanu)  see   on   seksuaalselt kui see nii pole tunneb isik end kurnatuna. Hoolitsuse periood.
24
täiskasvanuks küpsemine.
Formaalsete operatsioonide e.
Integreeritus või eraldatus ( hiline  täiskasvanuiga)  elatanud isik abstraktse mõtlemise tase (11
tunneb   oma    elatud    elust   aktiivset   heakskiitu,   võtab   arvesse ­ … a.)
surma või tajub meelekindlusetust. Arukuse periood.
Inimene   kasutab   mõtlemises
sümboleid, abstraktsioone.
25
Freud kirjeldas esmakordselt kaitsemehhanisme, mille abil inimesed
ebateadlikult   võitlevad   tegelikkuse   moonutamise   vastu.   Igaüks
kasutab teatud ajal kaitsemehhanisme. Juhul kui need  mehhanismid
takistavad   emotsionaalset   arengut,   on   nad   patoloogilised.   Enam
tuntud   kaitsemehhanismideks   on    regressioon    (tagasiminek   –   tagasi
pöördumine   käitumises   varasemasse   arenguaega),   repressioon
(survetunne   –   teadvuses   suletakse   rahutust   tekitavad   kogemused),
sublimatsioon  (mittesobiva seksuaalsuse või agressiivsuse muutmine
sotsiaalselt   sobivaks,   energia   suunamine   töösse,   sporti,   hobidesse
jne.),  projektsioon  ( peegeldamine  –vastuvõetamatute tunnete ja asjade
omistamine    teisele   isikule),   reaktsiooni   kujundamine   (rahutustunde
asendamine   teise,   vastandliku
Näiteks ärevusse sattunud tüdruk, kes 
tundega).
just lõpetas kooli võib hakata pöialt 
Regressioon
 
ehk
imema või hakata voodit märgama. Või 
tagasipöördumine,   tagasiminek   ­
noormees  hakkab tööle asudes 
see
 
on
 
käitumises
kolleegidelt nagu vanematelt küsima, 
tagasipöördumine   varasemasse
mida ta peab tegema, ei suuda otsustada
ja käitub nagu laps
arenguetappi.   Katsetes   on
selgunud, et inimesed lähevad sageli tagasi mineviku mälestuste (nii
keha   kui   meele   tasandil)   juurde..   Kriisi    sattudes    võib   sellistesse
ebasobivatesse käitumistesse kalduda. 
Repressioon ehk varjamine, survetunne ­ teadvuses suletakse rahutust
tekitavad   soovid   ja   kogemused.   Freud   uskus,   et   inimene   võib
tegelikult   rohkem   mäletada   oma   varastest    aastatest ,   siis   toimunud
käitumise   allasurumisest   ja
Näiteks kui väike tüdruk on armukade uue
seksuaalsusest   oma   vanemate
pere lapse suhtes, siis ta räägib eriti palju,
vastu,   kui   seda   ilmsiks   tulla
kuidas   ta   titat    armastab    või   kergete
elukommetega   abielumees   ,   kes   lõbustab

lastakse   (Oidipuse   ja   Elektra
oma fantaasiat sellega, et tema naine on
kompleks)
truudusetu.   
Sublimatsioon ehk sobitamine ­
see   on   mittesobiva   seksuaalsuse   või   agressiivsuse   muutmine
sotsiaalselt vastuvõetavaks: tööks, spordiks, hobideks.
26
Projektsioon   ehk   peegeldamine   ­    teisele   isikule   vastu­võetamatute
asjade ja tunnete omistamine. 
Reaktsiooni   kujundamine   ­  rahutustunde     asendamine   teise
vastandliku   tundega.   Inimesed
Näiteks   Poiss   ütleb:   Ma   ei   mängi   Tommiga,
sest ta ei meeldi mulle. Kuid tegelikult on tõde
armastavad   arvata,   et   nad   on
selles, et poisile meeldib Tommi nii väga, et ta
tegelikult vabad. 
on hirmul, et ei saa temaga mängida.   
Erikson
Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust
Erik H. Erikson sündis 1902.a. Saksamaal, kus veetis ka lapsepõlve ja
nooruse.   Täiskasvanuks    saades    läks   ta   Viini,
tutvus   lähedalt   Freudiga   ja   alustas   õpinguid
Tema tegevus sai mõjutatud  Viinis  Anna Freudi
poolt   (hiljem   ta   kummutas   osa   Freudi   poolt
esitatud   seisukohti).   Tema   uurimised   olid
tublisti avaramad, kui Freudil. Ta tegi uuendusi
ja täiendas Freudide teooriat.
Psühhoanalüütilises
 Instituudis.   Eriksoni
õpingud   lõppesid   1930ndatel.   Hitler   tuli   võimule   ja   Erikson   kolis
1933.a.   Ameerika   Ühendriikidesse   (USA).   Ta   tegeles   seal   edasi   kui
lasteanalüütik,   hiljem   kui   uurija   ja   õpetaja.   Kalifornias    sooritas
Erikson   indiaanlastega   seoses   uurimuse,   millele   põhineb   tema
1950.a. ilmunud kuulus raamat “Childhood and society”. 
Eriksoni   erinevatest   rahvustest   (taanlane   ja   šveitslane)   vanemad
lahutasid oma abielu ja ta tundis nooruses suurt puudust oma isast.
Tal   oli   nooruses   suur   tung   ideaalide   järele   ja   teda   peeti   isegi
“punaseks”.   Immigrandina    tajus    ta   identiteedikriisi   ja   pani   tähele,
kuidas   sama   kriis   vaevas   II   Maailmasõjas   sõdivaid   sõdureid   ja
alaealisi. Ta järeldas, et identiteedi leidmise küsimus on elus tähtis
teema.
27
Viinis elades enne psühhoanalüüsiga tegelema hakkamist õpetas ta
koolis kunsti, kasutades Montessori meetodit. Ta rõhutas, et väiksed
lapsed   õpivad   läbi   mängu.   Sellega   on   seotud   ka   tema   hilisem
indiaanlaste kasvatustavade uurimine Põhja Californias. .
Erikson oma  psühhoanalüüsi teoorias  märkis, et inimese elukäigus
on   muutumisel   erinevad
näiteks esimeses  kriisis  tuleb otsustada 
eesmärgid,   mil   oma   ego
usalduse või umbusalduse vahel. Läbi 
seisukohalt
 
suhtutakse
positiivsete omaduste võidakse kaasa võtta ka
erinevalt   kultuuri   ja
mõni negatiivne element. Terviklik inimene 
sotsiaalsuse arengusse. 1950
näiteks on maailma suhtes baasiliselt usaldav,
aastal   nimetas   ta   neid   „osi”
aga vajab õppimiseks mingit osa 
umbusaldusest, et vältida ohte või 
ehk „vanuseid”  oli 8. Iga aste
ebameeldivaid olukordi elus.
tähistab
 
oma
psühhosotsiaalselt   arengult   jõudmist   pöördepunkti,   personaalset
kriisi, mis sisaldab erineva tähtsusega konflikte. See on eriti kriitiline
aeg, kus kaalutakse läbi eelmises astmes elatud elu. Erikson uskus,
et   need   kriisid   tulevad   nähtavale   vastavalt   arenguküpsuses
saavutamisele
Terviklik   isiksuse   (ego)   areng   toob   kaasa   uuele   arenguastmele
jõudmise   ja   sellega   sobiva    kohanemise .   Kui   inimene   ei   ole   kriisiks
küps, siis ei toimu isiksuse terviklik areng ja see on tema isiksuse
arengule   takistuseks.   Eduka   otsuse   tegemine   igas   8   kriisis   vajab
inimene võimaluste kaalumist ja positiivse ja negatiivse vastandamist.
Edukas   väljatulemine   igast   kriisist   annab   arengule   kaasa   erilise
tunnuse/omaduse   (Erikson   nimetas   vooruseks),   milleks   esimeses
etapis  on lootus.
28
Joonis 3 . Arenguväljakutsed Eriksoni järgi
VANADUS
KÜPSUS

KIRGAS-TUMINE
TÄISKASVAN
UUE
U
SUGUPÕLVE
VARAJANE 
LOOMINE
TÄISEALINE
NOORU
LÄHEDASED
S
INIMSUHTED
ISESEIS-VUMINE
MURDEIG
OMA ROLLI
identiteet
EBASELGUS
A
ALAVÄÄRSUS
7-11
TEOVÕIME
SÜÜTUNNE
ALGATUSVÕIME
3.- 6
HÄBI, KAHTLEMINE
ISESEISVUS
1-3
EBAKINDLUS
0-
USALDUS
1
Erikson   esitas   oma   raamatus   “Childhood   and   society”   teooria
lapsepõlve   arengu   ja   sotsiaalse   keskkonna   vahelistest   suhetest.   Ta
selgitas   kuidas   lapse   arengukeskkond   (tema   vanemad,   nende
kasvatustraditsioonid,   suguvõsale   omased   kasvatusviisid,
normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike
kogemuste   (immigrant,    kokkupuude    erinevate   kultuuridega)   Mõistis
Erikson,   et   Freudi   teooriat   tuleb   kaaluda,   võttes   arvesse
ühiskonnamõjutusi   inimesele.   Tüdruk,   kes   kasvab   üles   Siuxi
indiaanlaste reservaadis, kus teda  õpetatakse  teenima  oma  tulevast
kütist abikaasat on oma  arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on
saanud   kasvatuse   sajandialguse   Viinis   jõukas   juudi   peres.   Sellised
olid aga enamik Freudi patsiente. Samuti märkab Erikson, et Freud
vaatab   ühiskonnale,   kui   millelegi   negatiivsele.   Freud   näeb
29
tsivilisatsiooni kui rahulolematuse põhjustajat, tõkestust bioloogilisele
juhtimisele.     Erikson   näeb   ühiskonda   võimalikult   positiivsest
vaatenurgast, kui ego ja mina (selfi) kujundajat.
Siuu    indiaanlastel   oli   kaks   tüüpilist   omadust:   suur    heldus    ja
loomupärane vastupidavus, tugevus. Sotsiaalse süsteemi tõttu on
sel neile  keskne  tähendus. Siuud elatusid jahist ja oli vajalik, et
parimad   jahimehed   oleksid   helded,   jagaksid   saaki.
Vastupidavust    vajasid   nad   jahti   pidades   ja   liikuva   hõimuna
vaenlasi  kohates. Siuudele oli omane võitlushimu, isegi sadism ja
võime vastu pidada äärmisele valule ja piinamisele.
Yurokiid   olid   paikne    hõim ,   kelle   elu   koosnes   tagavarade
kogumisest ja kauplemisest. Nad olid kitsid, säästsid saaki ja
tingisid kauplemisel.
Kuidas  Siuu   lapsed   kasvasid   heldeks   oma   hõimu   hulgas   ja
teiselt  poolt loomupärastelt vastupidavateks võitlejateks? Kuidas
Yurokii hõimu lapsed kasvasid kitsideks kauplejateks?
Siuu imikut imetati alati kui ta seda tahtis. Siuu last ei tohtinud
lasta pettumuse  põhjusel  nutta. Nii sai aluse heldus piiramatust
õigusest nautida rinnapiima ja sellest sündis turvalisuse tunne.
Kui   laps   hakkas   hammustama   karistas   ema   teda,   isegi   võis
peksta. Lapse raevudes seoti ta kaelapidi kätki külge ja ta ei
saanud väljendada raevu ja viha liikumisega. Selline pettumuse
ja hammustamisviha allasurumine tekitas metsikust, vaenlase ja
saagi   suhtes   ründavust   ja   sõdimise   soovi,   kuid   ka   võimet
valitseda  oma raevu ja pettumuse tundeid.
Yurokiide imetamisaeg on Ameerika indiaanlaste hulgas lühike,
vaid 6 kuud. Seejärel nad võõrutati rinnast ja toetati lapse varast
iseseisvumist.   Söömiskommete   õpetamisse   kuulus   toidu
austamine   ja   enesekontroll.   Karistuseks   jäeti   ka   söömata.
Söömatajätmise   kogemused   tekitasid   kitsidust,   varastamist   ja
enesele hoidmise tugevat vajadust.
30
Mõlema hõimu kasvatuses jätkusid samasuguste tavade sari läbi
kogu   inimese   arengu.   Nad   tugevdasid   teatud   isiksuslikke
omadusi, mis olid vältimatud elus toimetulekuks. Siuud ei oleks
toime  tulnud  Yurokiide  hulgas  ega ka yurokiid  siuude  hulgas.
Neid   kasvatusviise   ei   kasutatud   teadlikult.   Nad   sisaldusid
kultuurile omastes väärtustes ja eesmärkides, mis tootsid teatud
kasvatusvõtteid. Seetõttu need eesmärgid ja väärtused säilisid.
Nende uurimuste põhjal tegi Erikson järelduse, et ühiskond tugevdab
–    teadvustamata    ideoloogia   kohaselt   –   kasvatussüsteemi   kaudu
üksikisiku   isiksuse   teatud   omadusi..   Need   omadused   on
otstarbekohased ühiskonnas vajalike tegevuste jaoks, ellujäämiseks ja
sotsiaalseteks suheteks.
Inimene kasvab suhetes ühiskonnaga. Vanemad ja teised  kasvatajad
või kasvatuse eest vastutavad  organisatsioonid  toimivad selles suhtes
vahendajana. Last ümbritsevas keskkonnas juhendajad ja kasvatajad
on   oma,   isiklike   omaduste   kaudu   ühiskonna   väärtuste   ja
traditsioonide   kandjad.   Neid   toetavad   selles   ühiskondlikud
organisatsioonid nagu pere, kool, abielu ja lastehoid.
Tiia  Tulviste on uurijana osalenud rahvusvahelistes pereuuringutes.
Antud   kontekstis   pakub   huvi   väärtuste   ja   kasvatusstiilide    võrdlev
uuring eesti, soome ja rootsi  peredes .
Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena
Eriksoni järgi igas uues eluetapis erinevaid arenguväljakutseid, 
millega toimetulekut temalt  oodatakse . Need väljakutsed määratlevad 
liikumise ühiskonda.. Nende väljakutsete mõte on selles, et nad 
Näiteks tuleb täisealiseks saaval  noorel  
panevad inimest tegema
õppida võtma vastutust elu eest, 
psüühilist tööd, pingutama,
iseseisvuda  vanematest , muretseda endale
kasvama nende suuruseks.
õppimiskoht, amet ja toimetulekuvahendid
Erinevate vanuseetappide
arenguväljakutsed Eriksoni
järgi on järgmised.
31
Imik
Põhi(alus) turvalise  sündi
Kiindumussuhte  loomine
Põngerjas e. maimik
Motoorsete  oskuste ja kõne õppimine
Puhtusepidamise õppimine
Eraldumine emast, tutvumine teiste inimestega
Esimeste käitumisreeglite õppimine
Mänguiga e. koolieelik
Peenmotoorika oskuste areng
Mängu ja fantaasia areng
Sõprussuhete loomine
Sotsiaalsete oskuste omandamine
Oma soo määratlemine –tüdrukuks/poisiks kasvamine
Kooliküpsus
Kooliiga
Kooliminek ja koolis õppimine
Koostöö ja vastastikuse suhtlemise õppimine
Harrastuste kujunemine
Normide omaksvõtmine, enesetunnetuse arenemine
autoriteedisõltuvusest iseseisva otsustamiseni
Noorus
Puberteediga kaasnevate muutuste omaksvõtmine
Eraldumine vanematest sõltuvusest
Sõprus(seltsimehelikkus)suhete loomine mõlema sugupoolega
Oma sooidentiteedi kujundamine
Väärtusmaailma loomineNoorem täiskasvanuiga
Seksuaalsete suhete stabiliseerumine
Abieluks ja pereeluks valmistumine
Õppimine, töö, majanduslik ja sotsiaalne 
vastutus
Maailmapildi ja inimkäsitluse moodustumine
Täiskasvanu
Pere loomine ja kooseluks sobitumine
Naise/mehe rolli  teostamine
Laste  kasvatamine
Töö, harrastuste ja pereelu  tasakaalustamine
Isiksusliku mitmekülgsuse arendamine
Küps sotsiaalne vastutus ja emotsionaalne paindlikkus
Vanadus
Elatud elu heakskiitmine/ leppimine  ja sellele 
tähenduse leidmine
Tööelust loobumine ja  kohanemine  
rollimuutusega
Vähenenud  füüsilise jõu ja  tervisega  
leppimine
32
Kohanemine üksindusega
Elu piiridega leppimine ja surma kohtamine
Eluetappide   arenguväljakutsed   tekitavad   arengukriise.   Kriis   on   töö
väljakutsega   sellega   toimetulekuks.   Kui   inimene   teeb   tööd   neist
väljatulemiseks, ta areneb. Ilma kriisita ei ole kasvu ja arengut.
Erikson eristas inimese arengus kaheksa arengukriisi, mis tulenevad
üksteisest. Eelneva kriisi läbi kasvamine ja arenemine  aitavad kaasa
uue kriisi kohtamisele. Arengukriisid kuuluva iga inimese ellu. Kriis
on hüpe tundmatusse. Siin  kogeb  inimene vastuolu keskkonna poolt
asetatud   ootuste/nõudmiste   ja   oma   teadmiste,   oskuste   ja   võimete
vahel. See tekitab hirmu, ahistust, ebakindlust ja suutmatuse tunnet.
Need tunded panevad inimese pingutama ja katsetama tiibu.
Kui   inimene   teeb   tööd    kriisiga    ja   tuleb   toime,    avanevad    talle   uued
kogemused,   uuelaadne  teadmine  ja tarkus iseenda,  maailma  ja elu
kohta.   Kriisid   on   kui   ronimine   mäelt   mäele,   tundmatul   maal.   Kui
jõudunõudev   ronimistöö   on   tehtud   avanevad   ees   uued,
ennenägematud ja  kogemata  avarused/maastikud.
Põhitundmused kriisi tulemusena
Kriisi   tagajärjel   moodustuvad   isiksuse   põhitundmused.   Neid
tundmusi kujutab Erikson vastanditena (vt ka joonist 3 ).
Arengukriisid nimetatakse nende järgi:
1. Põhiusaldus     
 – 
põhiusalduse puudumine (0­1)
2. iseseisvus, uhkus 
– 
ebakindlus, häbi (2. eluaasta )
3. algatusvõimelisus
­­ 
süütunne (mänguiga)
4. püsivus 

 alaväärsus (kooliiga)
5. identiteet 
– 
rolli ebaselgus (noorus)
6.  lähedus  
– 
eraldatus, isolatsioon (varane 
täiskasvanuiga)
7. loovus 
– 
allakäik, loobumine, stagnatsioon 
                                                       (täiskasvanuiga)
8. mina terviklikkus 
– 
lootusetus (vanadus)
33
Kuigi   põhitundmused   moodustavad   vastandid,   on   nad   mõlemad
kättesaadavad.   Inimene   saab   arengukriisi   läbides   kätte   ühe   poole
paarist.   Kui   noor   läbib   arenguväljakutsed,   tema   isiksuses   areneb
lähedusega   seotud  põhitundmus.  See  tähendab  seda,   et ta  suudab
eralduda   vanematest   ja   luua   inimsuhteid.   Ta   suudab   leida   endale
õppimis­   või   töökoha.   Ta   saab    kuuluda    ühiskonda   oma   alarühma
kaudu ega  koge  end olevat väljajäetuna. Vastasel juhul noor eraldub,
isoleerub.
Põhitundmuste keskne tasakaal kirjeldab kuidas üksikisik on tulnud
toime   kriisiga.   Arenguetappide   läbides   inimene   kohtab   ja   ta   kogeb
arenguetappi kuuluvaid mõlemaid tundeid, positiivseid ja negatiivseid.
Keegi   ei   saa   hoiduda   kogu   arengu   jooksul   kogemast   pettumusi,
alandust, eristumist ja üksindust.
Igas   arenguetapis   pannakse   põhitundmuste   tasakaal   ikka   ja   jälle
proovile. Kui lapse areng on olnud rohkem negatiivseid põhitundmusi
pakkuv,   tekitavad   ka   elu   jooksul   kogetud   pettumused   ja
ebaõnnestumised talle võimsaid negatiivseid tundeid nagu ahistus ja
süütunne.   Kui   lapse   areng   on   toimunud   positiivselt   kuid   ta   on
kogenud   ka   negatiivseid   tundeid,   suudab   ta   paremini   tulla   toime
ebaõnnega.
Positiivses arengus sünnib kriisi tulemusena  põhijõud .  Põhijõud on
inimese energia, usk ja enesele ja elule lootmine. See on elu edasiviiv
jõud, tänu millele  ta  usaldab  ja soovib   kohata uusi  väljakutseid  ja
ülesandeid. Kui inimene ebaõnnestub põhiülesannetes, jääb põhijõud
nõrgaks ja areng pidurdub.
Põhijõuks   on   imikueas  lootus:   usk   ja   usaldus   teise   inimese   ja
maailma suhtes. Teise eluaasta põhijõud on  tahe. Laps iseseisvub ja
väljendab selgelt oma tahtmisi. Mängueas otsib tahe väljapääsuteid,
eesmärke ja püüdlusi kõigis tegevustes, eriti mängus. Põhijõud on siin
teadlikkus ja sihiteadlikkus. Kooliealise põhijõud on  püsivus: tunne,
et tulen toime, oskan ja suudan.
34
Nooruse   põhijõud   on   kiindumus    ja    uskumine :   võime   sõlmida
inimsuhteid;   varases   täiskasvanueas  armastus   ja   pühendumine  :
võime luua vastastikuseid inimsuhteid ja pühenduda tööle, abielule ja
laste   kasvatamisele.    Keskea    põhijõuks   on  hooldamine,   vanaduses
loobumine ja tarkus.
Inimese käitumine, sõnad, teod ja tegevus on arengukriisis nähtavaks,
tunnetatavaks ja katsetavaks pooleks. See on elu argpäev. Väike laps
trotsib   ja   esitab    küsimusi    sugupoolte   asjadest,   murdeealine   trotsib
enesekindlustest   ja   veedab   aega   sõpradega,   keskealine   mõtiskleb
möödunud   elu   üle,    vanur    tegeleb   mälestustega   jne.   Tundes
arengukriise mõistad teisi inimesi ja nende  käitumist. Teame, miks
vanur meenutab, miks väikelaps trotsib ja küsib jne.
Kriiside    ja   arenguväljakutsete    tundmine    võimaldab   ka   kasvu   ja
arengu toetamist. Teame, missuguseid ärritajaid, teadmisi, toetust ja
turvalisust   mingis   arenguetapis   vajatakse.   Mõistame,   mida   võime
mingilt  inimeselt  oodata, et me ei loodaks liiga palju.
Kui laps saab paari aastaseks oskame austada tema tahtmist teada
saada,   ta   on   iseseisvumise   eas.   Kui   murdeealine   otsib   omaealiste
seltsi,   mõistame,   et   see   on    vältimatu    tema   eraldumiseks
täiskasvanute   autoriteedist.   Kui   vanur   mõtiskleb   surma   üle,
võimaldame talle selle, mõistes, et läheneva surma käsitlemine on osa
kriisist.
Nende   arenguetappide   läbimine   on   toetamist   vajav   ka   siis,   kui
inimene   on   puudega   või   haige.   Omastel,   vanematel   ja   hooldajatel
tuleb hoolitseda selle eest, et igale ühele pakutakse võimalikult head
arenguvõimalused. 
Kuidas   toetada   16aastast    ratastoolis    olevat   poissi
sooidentiteedi   arengus,   kuidas   turvatakse   tema

Kui
 
tunneme
iseseisvumist, kuidas ta saab kogeda oma kuuluvust
arengukriiside
ühiskonda,   kuidas   ehitub   üles   tema   väärtuste
väljakutseid   on   kergem
maailma? 
märgata   ka   normaalset
ja kõrvalekalduvat käitumist. Sellega tunneme ära need situatsioonid,
kus inimene vajab erilist toetust.
Kuidas turvatakse  voodis  oleva mänguealise mängu,
võimaldatakse   fantaasia   ja   kõne   arengut,   kuidas

luuakse    talle   võimalused   luua   sõprussuhteid   ja
35
toetatakse peenmotoorikat?
Eriksoni   teooria   valgustab   neid   pooli   inimese   elust,   mida    kohtame
hooldus ­, põetus­ ja kasvatustöös. Teooria toob esile kriisi kaks eri
nägu: selle, et kriis viib energia, tekitab ahistust jne,, aga ka selle, et
kriisi õnnestunud läbimine tähendab kasvu ja jõuvarude lisandumist.
Tehes   tööd   kas   siis   kasvavate,   haigete   või   tõrjututega,   on   töö   sisu
inimeste toetamine nende kasvukriisis, nende jõuvarude vabastamine
kasvuks.
Teadmine arengukriisidest annab teatud spikri mõistmaks oma elu,
minevikku, olevikku ja tulevikku. Teooria annab maamärgi, mille abil
saame mõelda kogemustest. Nii õpime tundma ja mõistma iseennast
ja oma käitumist erinevates eluetappidest.
Mõtlemiseks ja tegemiseks ülesanded:
 Joonista paberilehe  keskele  horisontaaljoon paberi ühest
servast   teise.   Jaga   see   joon   vanusejoontega   kuni
tänapäevani.   Märgi   joonele   elu   sündmuste   kohad   nagu
lasteaeda­   ja   kooliminek,   ristimine,    leer ,   haigused,
kaotused,   muutused,   sõprused,   õppimine   jne.   Joonista
elujoon vasemalt paremale. Joon läheb horisontaaljoonest
allapoole kui kogemused on negatiivsed ja  ülespoole kui
need on positiivsed. Positiivse ja negatiivse tugevust saad
kujutada sügavuse ja kõrgusega.
 Analüüsi   tehtud   tööd   psühhosotsiaalse   arenguteooria
valguses. Milliseid väljakutseid leiad eri etappidest, kuidas
läbisid kriisid, kuidas tulid toime ja milliseid põhitundmusi
isiksuses moodustus? Millisena koged põhijõudu?
 Millises   arengukriisis   elad   praegu?   Milliseid
arenguülesandeid   see   sisaldab   ja   millised   on   selle
põhitundmus   ja   põhijõud?   Kuidas   need   elus    tunduvad
olevat?
36
Mahler
Margareth   S.   Mahler   ( 1897 ­1985)   on   austria­juudi   soost   laste
psühhoanalüütik.   Ta   uuris   alul   väikeste   laste   psüühikahäireid.
Uuringute   põhjal   esitas   ta   oletuse   sellest,   et   inimese   mina­pilt,
kogemus iseendast on pärit  tugevast  ühtekuuluvusest, sümbioosist,
mida laps kogeb suhetes hooldajaga elu algusetapil.
Mahleri   juhtimisel   viidi   hiljem   läbi   lai   uurimus,   kus   jälgiti   kolme
esimese   eluaasta   jooksul   laste   arengut   täpsemalt.   Selle   tulemused
ilmusid   1975   aastal   teoses   “The   psychological   bith   of   the   human
infant ”.   Mahler   kirjeldab   lapse   psüühilist   sündi   kolmeetapilise
arengutegevusena:
 Normaalne autism 0­2 kuud
 Sümbioos 2 kuud – 2 aastat, tugevamatel 2 – 5/6 kuud
 Separatsioon   –   individualiseerumine   (eristumine   –
iseseisvumine) 5/6 kuud – 3 aastat
Selle teooria kohaselt on laps sündides psühholoogiliselt   “ei keegi”.
Tal ei ole psühholoogilist kogemust iseendast kui  erinevast  olendist.
See erinevus, lapse isiksus (persona), kasvab vastastikustes suhetes
teda hooldavate inimestega.
Normaalne autism
Imik   on   sünni   järgselt   nn.   normaalse   autismi   seisundis.   Laps   on
omaette  ja sissepoole pöördunud. Ta ei ole loonud veel vastastikuseid
suhteid   ja   kiindumussuhet   teise   inimesega.   Imiku   elu   juhivad
refleksid.   Tema   tähelepanu   keskendub   suures   osas   oma   keha
tundmustele.   See   ei   tähenda   seda,   et   imik   oleks   passiivne.   Tema
aistingut toimivad hästi ja ta on huvitatud hooldajast ja keskkonnast.
Imikul   ei   ole   veel   füüsilist   ja   psüühilist   iseseisvuse   ja   erisuse
kogemust.   Ta   on   ühine   ümbritseva    maailmaga .   Kui   laps   liigutab
juhtumisi kätt näo ees võib ta ehmuda, sest ei tea, et see on tema
enda käsi. Väike laps ankurdab ümbritseva maailma iseenda külge.
Kui   ta   kogeb,   et   see   on   turvaline,   saab   ta   võimaluse   kogeda   ka
iseennast turvalisena.
37
Lapse   kasvamine   inimlikuks,    sotsiaalseks    olendiks   eeldab
inimväärikat   kohtlemist.   See   tähendab   lapse   heakskiitmist,
hindamist, austamist ja armastamist. Lapsel on õigus unele, näljale,
nutule,   soojusele   jne.   Ta   on   õigus   positiivsetele   ja   negatiivsetele
tunnetele ja nende väljendamisele. Lapsel on õigus olla tema ise, õigus
tingimatule armastusele.
Kui hooldajad  hindavad  lapse  olemist, tundeväljendusi ja käitumist
heaks ja halvaks, armsaks ja rumalaks, ei ole lapsel võimalust kogeda
hea, oluline ja heakskiidetud olemist sellisena kui ta on. Kui vanemad
kogevad   last   kui   nõudlikku,   häiritsevat   ja   jonnivat,   laps   kogeb
isiksust hiljem mittepiisavaks, halvaks ja iseennast süüdiolevaks.
Kui   hooldaja   mõistab   lapse   tundeväljendusi,   mõistab   nende
tähendust,   on   võimeline   empaatiliselt    kuulama    lapse   vajadusi   ja
rahuldama   neid,   laps   kogeb   end   olevat   hinnatud,   hea,   piisav   ja
armastatud .
Sümbioos
Sümbioosi   all   mõeldakse   tugevat   ühtekuuluvustunnet,   kooselu.
Sümbioos   kestab   üldiselt   kogu   väikelapseea,   kuid   tugevam   on   see
mõne kuu jooksul 5­6  elukuu  ümbruses. Seejärel hakkab sümbioos
vähehaaval    purunema    ja   laps   iseseisvuma.    Sümbioosis    ehitatakse
üles lapse põhiusaldus ja eneseusaldus. 
Kui laps saab umbes 2­4 kuuseks, hakkab ta
huvi   tundma   keskkonna   eriti   teda   hoidvate
inimeste   suhtes.   Laps   ehitab   silla   teiste
inimeste   juurde,   suhtlemisele.   Ta   lõpetab
lalisemise   kui   temaga   räägitakse,   ta   vastab
pilgule   pilguga,   ta   vastab   naeratusega   jne.   On   sündimas   esimene
kiindumus­   ja   armastussuhe.   See   inimsuhe   on   aluseks   lapse
sotsiaalsele kasvule.
Imik ei erista veel iseennast ümbritsevast maailmast ega hooldajast.
See,   millise   hoolduse   laps   saab,   määrab   kauaks   need   kogemused,
millele   ta   ehitab   oma   isiksust.   Kui   tahetakse,   et   lapse   ja   hooldaja
38
vahel kasvaks  kiindumussuhe  peab hooldaja olema sama. Kui tuttav
hooldaja   toob   rahuldust   ja   turvalisust,   kiindumus   tugevneb.   Kui
hooldaja vaheldub, lapse turvalisus vappub ja ta kukub turvalisuseta
tühjusesse. Turvalisust toov hooldaja on selles etapis lapsele kõik. Kui
see puudub on ainult tühjus.
Missugune on hea lapsehoid? Kui lapsel on  nälg , peab ta saama seda
väljendada   ja   saama   abi   hooldajalt,   kui   ta    nutab    turvalisuse
puudusest, peab ta saama turvalisust. Hea hooldus on selline, kus
lapse vajadustele vastatakse võimalikult hästi. Usaldus sünnib lapse
vajadustele vastamisest. Heale hooldusele on omane  empaatia  ja lapse
tunnete väljendamist väärtustav suhtumine. Hooldajal tuleb usaldada
lapse väljendusi mitte vähendada neid. Lapse nutul on alati põhjus,
rahutusel sisu.
Kui   laps   saab   väljendada   oma   vajadusi   ja   tajub,   et   ta   suudab
mõjutada keskkonda ja saab abi, tugevneb arenemises olev erilisuse,
mina tunne. Kui last hooldatakse üle, vajadused rahuldatakse enne
kui ta saab neid  väljendada, tema kogemus iseendast  kui erilisest,
aktiivsest isiksusest jääb nõrgaks. Temast võib kasvada nõrk, sõltuv
ja passiivne isiksus. Kui jälle lapse vajadusi ei rahuldata hävib tema
põhiusaldus.
Sümbioosi ajal saavad lapsele selgeks oma keha piirid. See füüsiline
erisus on psüühilise erisuse ,mina, kogemuslik eeldus. Imiku kehapilt
on tema mina elamuslik alus.
Positiivne   ja   tugev   kehakujutlus   areneb   hea   hoolduse   puhul   poole
aastaga. Arengut toetab lapse liikumine, süles hoidmine, musitamine,
massaaž,   müramine jne. Kõik need annavad lapsele teada, et tema
keha on eriline, heakskiidetud ja armastatud.
Selles etapis püütakse kõik lapse vajadused rahuldada. Ta saab süüa
kui on näljane, ta saab  magada  kui on väsinud, ta saab seltsi kui
seda nõuab, talle antakse  mänguasi  kui ta ajab end õieli, ema tuleb
kui ta hüüab jne. Lapsel kasvab  käsitlus  või tunne, et ta saab kõike
soovitut. Räägitakse kõikvõimsuse kujutlusest ehk omnipotentsist.
39
Laps    arvab ,   et   ta   on   suur,   kaunis,   võimekas,   ta   ei   märka   võimete
piire .   Arenemaks   tugevaks   vajab   lapse   enesetunne   kõikvõimsuse
kogemust, piirideta usku enda  võimetesse . Terve arengu edenedes see
illusioon hävineb tasapisi, kui lapsele pannakse piire ja ta kogeb, et
kõik ei olegi võimalik. Kui kõikvõimsus jääb tugevaks, ei suuda laps
luua realistlikku  käsitlust  iseendast ega maailmast. Küsimuse all on
sel juhul psüühikahäire,  isekas  nartsitsism, millel on omane empaatia
puudus, häbenematus /julmus ja oma saavutuse tugev taotlemine,
oma vajaduste rahuldamine sõltumata teistest.
Sümbioosi   etapp   lõppeb   kui   laps   on   umbes   pooleaastane,   laps   on
tajunud   ennast   kui   erilist   olendit,   imiku   ja   hooldaja   vahel   on
sündinud   kiindumussuhe   ja   hea   hooldus   on   loonud   aluse
põhiusaldusele, imiku enesetunde ja tuleviku inimsuhete aluse. Imik
on saavutanud kõikvõimsuse tunde, millele põhineb tema enesetunne.
Poole   aasta   järel   sümbioos   hakkab   tasapisi   purunema   ja   lapse
iseseisvumise   areng   algab.   Seda   arenguetappi   nimetatakse
eristumiseks ja iseseisvumiseks ja see kestab kolmanda eluaasta.
Eristumine ja iseseisvumine
Eristumine   on   psüühiline   kasvutegevus,   mille   läbinult   laps   tajub
ennast   eristunult.   Iseseisvumine   on   erilise   isiksuse,   mina
saavutamine.   Paariaastane   on   laps   eraldunud   hooldajast   erinevaks
isiksuseks.   Tal   on   käsitlus   iseenda   minast   ja   seda   võimaldavast
tahtest. Sümbioos on möödunud.
Iseseisvumise areng on aeganõudev tegevus ja see tähendab kasvu nii
lapsele   kui   hooldajale.   Imik   kaotab   täieliku   sõltuvuse   hooldajast.
Lapse rinnast võõrutamine käivitab loobumise. Suhe emaga muutub
teistsuguseks,   füüsilise   sõltuvuse   asemele   tuleb   vaimne
ühtekuuluvus .
Lapse poolelt põhineb eraldumine sümbioosil. See tekitab usaldust ja
soove, kõikvõimsus ja kehakujutlus on selle aluseks, kust väikelaps
läheb pingutama kogemaks oma erinevust. Laps vajab eristumiseks
ema ja keskkonna toetust.
40
Loobumisest   sünnib   kaks   erinevat   isikut:   laps   ja   ema.   See   eeldab
emalt   võimet   ja   soovi    loobuda    lähedasest    suhtest    lapsega.   Laps   ei
suuda iseseisvuda ilma ema poolt antava võimaluseta. Emal on vajalik
loobuda   sümbiootilisest,   vältimatust,   kehalisest   andmisest   ja
saamisest. Selleks vajab ema oma tasakaalustatud  varase  lapsepõlve
loobumiskogemust.   Ta   peab   uskuma,   et   emaks   olemine   on   lapse
erinevates etappides erinev.
Kui   sümbioos   ei   hakka   purunema,   summutab   ema   lapse   arengu.
Erilisusele püüdlemist , tahte ja  jonni  väljendamist tajuvad vanemad
suure   ähvardusena   ja   see   vaigistatakse   näiteks   ülehooldamisega.
Lapsel  ei ole võimalust eristuda iseendaks.  Vanemad, kes  loodavad
iseendale    ja    tunnevad    end   seesmiselt   turvaliselt   toetavad   lapse
iseseisvumist.   Kui   nad   on   suutnud   lahendada   oma   erilisuse   ja
ühisuse vastuolu, suudavad nad pakkuda lapsele võimaluse.
Lapse iseseisvumises võimendub vanemate paarisuhe, lapse hingeline
kodu.   Kui   suhe   on   tasakaalus   ja   mõlemad   vajavad   ja   hindavad
teineteist, ei ole vajadust siduda last enda külge. Konfliktses suhtes
saab lapse ülesandeks kaitsta üht vanemate teise vastu või rahuldada
selliseid   psüühilisi   vajadusi,   mida   peaks   rahuldama    paarisuhte
kaudu.   Sel   juhul   muutub     laps   kaotuste   või   ebaõnnestumiste
korvajaks paarisuhtes.
Lapse eraldumine ja iseseisvumine kulgeb nelja arenguetapi kaudu.
Neist esimene on 5­ 8/10kuul toimuv eristumine. Sellele järgneb nn.
hajutamise    etapp,   mis   kestab   15.   kuuni.   Järgmine   etapp   on
kaheaastaseni   kestev   lähenemisetapp,   mille   all   mõeldakse   lapse
hooldajasse   taas   takerdumist.   Neljas,   iseseisvumise   etapp,   kestab
mänguea kolmanda eluaasta.
Eristumine
(5 – 8/10 kuud)
Lapse   kogemus   oma   füüsilisest   erisusest   tekitab   kiindumust   ja
uudishimu   keskkonna   suhtes.   Ta   uurib   ja   vaatleb   huviga   inimesi,
esemeid,   hääli   jne.   Ta   märkab   esemeid,   roomab   nendeni   ja   tutvub
41
maailmaga. Imik väljendab selgelt kui on saanud piisavalt süüa. Kui
ema üritab teda sööta, siis pigistab ta suu kõvasti kinni ja keerab pea
ära.
8­9 kuuselt hakkab laps võõrastama. See on ennetav tunne sellele, et
lapse   ja   hooldaja   vaheline   tihe   suhe   ei   saa   jätkuda   lõpmatuseni.
Võõristamine   on   viide   selle,   et   lapse   ja    tuttava    hooldaja   vahel   on
olemas   turvaline   suhe.   Võõrastamine   kuulub   normaalsesse
arengusse. Selles etapis ei ole lapsel veel püsiv kujutlus hooldajast. Ta
on   niiöelda   turvalisuseta   kui   hooldaja   ei   ole   lähedal.   Võõrastamise
kaudu tekkinud hirm ja turvalisest hooldajast  kujutluse  puudumine
viivad sellele, et laps on kergelt haavatav sattudes hooldajast eraldi.
Enne   võõrastamist   laps   ei   vali   hooldajat.   Laps   ei   protesteeri   kui
hooldaja   vaheldub.   Kiindumuse   ja   põhiusalduse   sünni
võimaldamiseks   ei   tohiks   hooldajat   vahetada.  Kui   laps   satub   võõra
hooldaja   kätte   eristumisperioodil   ta   protesteerib,   võõrastab   ja   on
rahulolematu,   kuni   harjub   hooldajaga.   Seda   perioodi   nimetatakse
eristuskiindumuse    perioodiks .   Laps   on   juba    kiindunud    emasse   ja
isasse ja kogeb teisi hirmutavatena. Hooldaja lähedalolek ja hoidmine
on   lapse   ainuke   turvalisuse   allikas.   Tal   ei   ole,   veel   mälestusi   ega
kujutlusi   teistest   hooldajatest,   näiteks   turvalisust   toovast   emast.
Hooldaja ei tohiks vahelduda.
Lapsel   areneb   võime   mäletada   kujutluse   abil   hooldajat.   Ta   võib
seetõttu   eraldatuse   korral   saavutada   turvalisuse   meenutades
hooldajat. Kui last hoiab näiteks kasvataja või medõde või  lapsehoidja
läheb  ta tuttava hooldaja rinnale,  mitte  kõrvale.  Laps  on siirdunud
paljudesse   kiindumuseperioodi.   Ta   võib   kiinduda   erinevatesse
inimestesse.   Eemalolek   tuttavast   ja   turvalisest   hooldajast   ei   ole
psüühiliselt enam nii raske.
Harjutamisetapp
(8/10 kuud – 15 kuud)
See on oskuste ja iseseisvumise  harjutamine . Laps õpib kõnelemist ja
motoorseid    oskusi.   Ta   roomab   ja   kõnnib   hooldajast   eemale,   näeb,
42
kuuleb ,   haistab,   maitseb,   tirib,   lükkab,   hammustab,   rebib,   võtab
tükkideks   jne.   kõike,   mis   on   tema   ulatuses.   Mõistev   ja   innustav
suhtumine   tema   õppimisse   tugevdab   lapse    positiivset    käsitlust
iseendast.
Motoorsed    oskused   ja   kiindumus   viivad   lapse   hooldajast   eemale   ja
toetavad   tema   iseseisvumist.   Sellel   eale   on   omane   nn.   turvalisuse
tankimine. Lapsel on võime meeles pidada turvalisust andva hooldaja
kujutlust  veidi aega. Ta tajub, et hooldaja on olemas, kuigi teda ei
näe.   Laps   roomab   teise    tuppa ,   tutvub   selle   sisuga,   värvidega,
maitsetega   jne.   Kui   kujutlus   nõrgeneb,   roomab   ta   kiiresti   tagasi
hooldaja juurde tankima end turvalisusega. Siis saab ta taas uuesti
alustada uurimismatka.
Lapse turvalisuse tankimine on turvalisuse, energia, jõu ja usalduse
kogumine.   Seega   ei   ole   ükskõik,   kuidas   lapse   ja   hooldaja   vaheline
tankimistegevus moodustub. Süli, hellitus, heakskiit ja ühine  rõõm  on
parimad   turvalisuse   andjad.   Lapsele   on   oluline,   et   täiskasvanu   on
lähedal,   kättesaadav,   nägemise­   ja   puudutamiskaugusel   kui   teda
vajatakse.
Lähenemisetapp
(15 kuud – 2 aastat)
Lapse eraldumine hooldajast on kiire. Ta tahab kogeda arenevat mina
alustades selgelt oma tahtmise väljendamisega. Ta ei nõustu sööma
kõiki toite, tahab sülest ära või sülle, nõuab asju ja on vastu näiteks
magamisele või riietumisele. Ta tahab ise teha, proovida ise, minna
ise. “Mina mitte”, “ei”, “vaata ema”, “vaata isa” on tüüpilised  laused .
Iseseisvumisega samal ajal on laps hajuti hooldajasse takerduv. Ta
nõuab temalt jätkuvat tähelepanu, hoolt, lähedalolekut ja huvi ja tal
on raske toime tulla eraldi olemisega. See takerdumine võib ilmneda
näiteks uinumisraskustes.
Kuna lapse isiksus on just arenemas, vajab ta toetust, innustust ja
heakskiitu   oma   mina   suhtes.   Lapse   enesetunne   on   veel   habras   ja
43
haavatav.   Ta   kogeb   väiksemaidki   ebaõnnestumise   kogemusi   või
karistusi valutegevalt.
Lapse   vajadus   sõltumatusele   ja   sõltuvus   hooldajast   vahelduvad.
Lähenemisetapis   püüab   laps   lahendada   sõltuvuse   ja   iseseisvumise
vahelist   vastuolu.   Lähenemisetapp   on   tavaliselt   jumalagajätt   selle
sümbiootilise suhtega, mis on varasemalt ehitunud hooldaja ja lapse
vahele.   See   on   jõukogumine  maailma   astumiseks.   Lähenemine   on
turvalisuse saamine eesolevaks hirmutavaks iseseisvuseks.
Iseseisvus   on   märgata   lapses   ka   tema   püüdluses   valitseda   oma
käitumist. Ta püüab   tagasi hoida nuttu, näitamaks iseseisvust. Ta
õpib   kasutama   defensiivsust   ja   kaitseid   säilitamaks   tasakaalu
pettumus­   ja   ahistusolukordades.   Laps   võib   näiteks   süüdistada
hooldajat ebaõnnestumises,  visata  piimakruus jonniga põrandale, kui
joomine ebaõnnestub jne. Päevahoius ja  haiglas  võib lapse  kogetud
ahistus   siirduda   oma   vanemate   vastu.   See   kõik   on   oluline   töö
iseseisvumiseks,   kus   on   vajalik   tulla   toime   üksi   ka   ahistavates
situatsioonides .
Lähenemisetapis   kasutab   laps   abivahendina   nn.   siirdumisobjekte,
esemeid,   millele   ta   siirdab   hooldaja   isiku,   et   tunda   turvalisust.
Sellisteks   objektideks   võivad   olla   uinumise   esemed,   räbalad,   ema
rätik,   nukud,   mänguasjad   vms.   Kui   hooldaja   on   ära,   loob   laps
siirdumisobjekti   saavutamaks   turvalisust.   Kui   laps   läheb   magama,
lasteaeda,   kohates   uusi   ja   hirmutavaid   olusid   vajab   ta   mänguasja.
See aitab lapsel hoida turvalisuse tunnet, mida hooldaja on taganud.
Mänguasi tugevdab kujutlust hooldajast. Mänguasja, luti, räbala või
eseme   välimusel   ei   olemidagi   tegemist   selle   poolt   tekitatud
turvalisusega.   Tähtsad   on   need   omadused,   mis   seostavad   selle
hooldajaga.   Laps   ei   lase   seetõttu   pesta,   ära   võtta   või   vahetada
mänguasja, see on talle armas just sellisena.
Mehhaanilised teooriad
Vastavalt   klassikalisele   mehhaanikaseisukohale   on   inimene   nagu
masin, kes reageerib stiimulitele automaatselt. Kuna me oleme kõik
44
keskkonna poolt sarnaselt mõjutatavad isikud, siis võime ennustada,
kuidas   inimene   käitub.   Mehhaanika   teooria   näeb   muutuse
kvantitatiivset   erinevust   (muutuste   hulk   on   olulisem   kui   muutuste
liik)   ja   arengut   kui   sellele   järgnevust   (arvesse   võttes,   et    hilisemad
käitumised on varasematega sarnased). 
Mehhaaniline   teooria   ühendab   endas   2   psühholoogilise   mõtte
koolkonda: biheiviorism  ja sotsiaalne õppimine. 
Biheiviorism
Psühhoanalüütikute   mõtted   seostuvad   ebateadlike   motiividega,   mis
toetavad inimkäitumise motiive, kuid biheiviorismi pooldajad näevad
käitumist   kui   mõõdetavat   ja   registreeritavat.   Biheivioristide
eesmärgiks on määrata kindlaks need vahetud, tõelised ja jälgitavad
faktorid,   mis   on   vajalikud,   et   mõjutada/ennustada   käitumist
praktikas.   Biheivioristid   annavad   endale   küll   aru,   et   inimese
käitumine   on   mõjutatud   ka   hoiakute,   rolli   ja   stressi   poolt.
Biheiviorism   väidab,   et  õppimine,  see   on   käitumise   muutmise
võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus. Biheivioristid usuvad,
et   inimene   on   võimeline   kõigis   vanustes   õppima,   et   ta   on   sarnane
teiste loomadega maailmas, kuid erinev läbi reaktsioonide iseärasuse
oma   keskkonnas,   kus   nad   leiavad   vastuseks   meeldivuse,   valu   või
ähvarduse.   Biheivioriste   huvitab   ainult   kvantiteet,   mitte   kvaliteet,
muutus   ja   mitte   kirjelduse   aste   arengu   seisukohalt   võetuna.   Nad
kinnitavad, et õppimisel esmaselt pähe tulev mõte on määrav, et areng
on lihtne summa isikuste määratud vastustest. Nad on ka kindlad, et
vastus on määratud: klassikaline (kõik teavad, et nad vastutavad) ja
operatiivne  suund (kõiki kutsutakse instrumentideks).
45
Klassikaline  tingitus  
Ivan    Pavlov   (1849­1936),   Vene     füsioloog,   kujundas    koertel
süljeerituse   tekkimise   kellahelina    kuulmise    peale.   Nende   toit   toodi
vahetult
 
peale
kellahelinat.
 
Koerad
õppisid
 
kellahelinat
seostama   toiduga,   kell
tekitas
 
neil
 
alati
süljevoolust, isegi kui toit
ei   ilmunudki   nähtavale.
Pavlovi   kuulus   katse
demonstreerib
klassikalist    tingitust  ­
see   oli   tähtis   näitamaks,
et   nii   loom   kui   ka
Joonis 4 Pavlovi  eksperiment
inimene   õpivad    reageerima
mõjutajale.   Nüüd   jälgime   kolme   astet   klassikalisest   tingitusest
Esimene samm enne tingitud seose kujunemist on see, kui koer ei
erita veel sülge, kuid  kuuleb  kella helinat, sülge eritab ainult siis, kui
näeb toitu. Toit on siin  mittemääratud stiimul  (UCS), stiimul, mis
automaatselt toob esile mittemääratud vastuse koos  sülje  eritamisega.
Sülje eritamine on tingitud  reaktsioon  (mitteõpitud reaktsioon UCR).
See on automaatne mitteõpitud vastus kindlale stiimulile (toit). Kella
helistamine on  erapooletu  stiimulsee on üks juhuslik tunnus, mis
kutsub   esile   reflekse   vastuse.   Teine   samm   on   tagasipöördumine
tingitusele,   kui   katsetaja   korduvalt   mõjutab   neutraalse   stiimuliga
(kell) ja mittetingitud stiimuliga (toit) koos. Iga kord kella helistades ja
toitu   näidates   koer   reageerib   toidule   vastava   toidunäitamise
refleksiga.   Kolmas   samm   on   tingitud   avaldumine,   see   tähendab,   et
koera  sülg voolab kellahelina peale. Koer õppis kella seostama toiduga
ja reageerib sellele samasuguse kehalise stiimuliga. Kell sai tingitud
stiimuliks (CS),  kui originaalne  neutraalne  stiimul (kell) toob esile
46
tingitud   stiimulist   (toit)   tuleneva   käitumise   mittetingimusliku
käitumisena,   siis   on   tegemist   õppimisega.   Sülje   eritus   muutus
tingitud vastuseks (CR), mille tõi esile tingitud stiimul (kell).
John   B.   Watson   (1878­1958)  on   esimene  biheiviorist,  kes  kasutas
stiimul­rektsiooni teooriat laste õppimise uurimiseks.   Tuntud on nn
„väikese   Alberti   „    eksperiment .   Selles   eksperimendis   esitati
samaaegselt stiimulitena valge küülik ja kerge elektrilöök. Tulemuseks
oli, et laps puhkes  nutma  ja väljendas hiljem hirmu kõigi pehmete ja
valgete asjade suhtes (jõuluvana habe jne). 
Töödeldud tingitus
B.F Skinner (s:1904), ameeriklane, kes edukalt juhtis biheivioriste, oli
esimene isik, kes ütles, et on võimalik arendada tingitust vanemate,
õpetajate, loomade treenerite ja teiste selliste vormide puhul, et saada
soovitud käitumist. Skinner õpetas 1938 aasta eksperimendis tuvisid
vastama   erinevat   värvi   pallidele   vajutama   saamaks   erinevaid
"autasusid". Ta nägi, et seda põhimõtet loomadel arendades, võiks see
vastata   inimese  käitumisele.   Printsiibiks   oli,   et   organism   kasutab
vastavat kordavat käitumist ja ei korda seda käitumist  püsivalt , kui
see pole tema juures välja kujunenud vastavaks käitumiseks ­ milleks
on  autasu  püüdlemine või karistuse  vältimine .
See   põhimõte   tugineb  töödeldud   (instrumentaalsele)   tingitusele,
eesmärk   õppida   on
Tuvi vajutab  punasele  pallile  tuvi saab toitu ( R )
loomadel   ja   ka   inimestel
  tuvi vajutab punasele pallile ( DR ) (See  näitab
tingitud   juhtumit,   kus   tuvi   juhuslikult   vajub
punasele pallile. See on juhuslik vastavus (AR) on
kindlust    sisendav   (R),   sest   sellele   järgneb   toidu

saamine.   See   tugevdab   (kindlustab)   saadud
vastavust)    Tuvi vajutab uuesti punasele pallile
(   Algne   juhuslik   vastavus   saab   nüüd   sihilikuks
vastavuseks.(DR) Siin on tugevdav ­ kindlust lisav
mõju otsene. Jätkates nüüd mõnda aega, et kui

tuvi   vajutab   punasele  pallile   saab   ta   toitu,   me
näeme, et see kujutab talle omaseks. Selle mõju

lõpetamine  viib ta tagasi algse käitumise juurde ja
see õpitud omadus kustub.)

47
selleks,   et   sellisele   käitumisele   vastuse   saamine   kas   tugevdab   või
peatab   seda.   Vastus   seisneb   karistuse   või   selle   puudumise
järgnevuses.  Kindlus  ( järjepidevus )   on   stiimul,   mis   järgneb
käitumisele   ja   suurendab   tõenäosust,   et   käitumine   on   korratav.
Karistus   on   stiimul,   mis   püsivalt   jälgib   käitumist   ja  vähendab
tõenäosust, et käitumist korratakse. Seda osa õpingutest kutsutakse
instrumentaalseks   käitumiseks  sest   õppija   on   keskkonnast   tingitud
muutuste  instrument , see mis toob kas kindluse või karistuse. 
Kindlus (tugevus) võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne
pool koosneb autasudest nagu seda toit, aurahad, raha või auhind.
Negatiivne koosneb sellest, mis  indiviidile  ei meeldi (see on raskem,
sest   me   ei   tea,   kuidas   erinev   indiviid
Joonis 5 Watsoni eksperiment rotiga
käsitleb   seda   sündmust),   nagu   on   hele
valgus, vali hääl või must mähe.
Negatiivne tugevdaja võib olla mõnikord hämmeldus koos karistusega,
aga need kaks on oma olemuselt erinevad. Negatiivne kogemus võtab
ära kordava käitumise, kui karistus vastab käitumisele (nagu laksu
andmine lapsele või elektrišokk loomale), mis katsub hoida käitumist
selle kordamisest.
Vahelduv   tugevdamine   või   mittetugevdamine   on   võimalik,   see   loob
enam   vastupidavat   käitumist   võimalikele   juhtumitele.   See   tõstab
kõrgemale   inimese   individuaalsuse   ja    vahelduva    tugevusega
käitumistes  selgub  lõpuks, millised käitumisjooned säilivad.
Tingituse    katse   on   võimas   jõud,   et   seda   tarvitada   edukalt
programmõppes   ja   teistes   treeningutes   või   selleks,   et   muuta
täiskasvanute   või   laste   käitumist.   Soovitavad   juhtumid   on
julgestuseks
 
ja
Näiteks   väikese    poisi ,   kes   keeldub
rääkimast, vanem ei anna talle enam kommi,

mittesoovitavad
 
on
kui   ta   ütleb   midagi.   Seejärel   vanemad
annavad   ainult   siis   kommi,   kui   laps   ütleb

karistuseks   või   vältimiseks.
sõna ja siis, kui ta ütleb juba lause.
Valik   mõjusate   stiimulite
muutusteks tehakse individuaalsel treeningul: sest ühe isiku tugevus
võib olla teisele karistuseks.
48
Mis võib juhtuda, kui see on mittesoovitav käitumine (näiteks kui laps
keeldub järjekindlalt rääkimast)?  Vormimine  on see tee, mida toome
uue   võimalusena,   mida   toome   välja   selleks,   et   edasiminek   on
võimalik, kui see on enam kui ühe sooviks. Kui isik teeb midagi, siis
on   see   tema   parem   käitumine   (sarnane   võimalus   seda   otsida),
kindlus, mida nii võib saada. Kui selline kindlus on püsiv, siis järgneb
vastav autasu, kui seda pole, siis soovimatu käitumine suletakse. 
Vormimine on sageli kasutav käitumise muutmine, katsed kinnitavad,
et see kõrvaldab sageli mitte soovitud käitumise või õpetab soovitud
käitumist,   nagu   on   näiteks   potil   käimine.   See   on   laste   puhul
sagedamini jälgitav   vajadus, mis on aeglusest või emotsionaalsusest
mõjutatud.   Seda    tehnikat    on   soovitatud   kasutada   tegutsemisel
normaalse lastega.
Sotsiaalse õppimise teooria
Sotsiaalne õppimine on üks suund traditsioonilises õppimisteoorias,
mis  toetub  sellel, et lapsed tavaliselt jälgivad
ja   imiteerivad    mudeleid .   (oma   vanemaid).
Teooria   pärineb   Stanfordi   ülikooli
professorilt
  Bandura lt   (s:1925)   olles
mehhaanilisele
 
teooriale
 
toetuvaks
väljapaistvaks   suunaks,   mis   käsitleb
keskkonna   mõjusid.   Sotsiaalse   õppimise
teooria peab õppijat enam aktiivsemaks kui biheivioristid seda tegid.
Bandura   väidab,   et   inimese   oskuste   omandamine   ja   teadmiste
saamine tuleb ainult keskkonnast. 
Vastavalt sotsiaalse õppimise teooriale määratleb laps end läbi oma
vanemate,   kes   kujundavad   tema   käitumist   läbi   tunnustamise   ja
karistamise.   Kõige   tähtsam   element,   mille   teel   õpetatakse   on   keel,
seda   võib   käsitleda   kui
Näiteks   lapsed,   kes   selle   asemel,   et
mängida   teiste   lastega,   veedavad
kallaletungivahendit   (sissetungijat)
suure hulga oma ajast telerit vaadates,
meelte   moraalsele   arengule   ja
võtavad  tõenäoliselt   oma   mudelid
ekraanilt

49
sellise   ühiskondliku   käitumise   õpetajat,   mis   vastab   nende   soole.
(poisid tahavad käituda nii nagu nende issi ja tüdrukud nagu nende
emme)
Lapsed   õpivad    matkimise /imiteerimise   teel   aktiivselt.   Lisaks   oma
vanemate   jäljendamisele   valivad
Naine, kes õppides tennist mängima 
nad ka teisi mudeleid. Nad valivad
proovib teha tagantkäelööki nagu Chris
selleks   inimesi,   kes   on   saanud
Evert ja servida nagu Martina 
võimu   ja   autasu.   Lapsed
Navratilova. Tema jaoks on tunnetuslik 
mõjutavad   oma   iseloomu   läbi
(kognitiivne) mõjur isiku võime mängu 
tähele panna ja vaimselt organiseerida 
valitud
 
mudelite.
 
Näiteks
nii, et see oleks vastavalt mõjutatud kui
kalduvus /suundumus   ägedale
ta vaatleb mõne teise isiku käitumist.
kallaletungile   võib   olla   nagu
mudel,   mida   laps   sageli   kasutab.   Poisid   jäljendavad   agressiivsuse
mudeleid enam kui tüdrukud. 
Kui   biheivioristid   arvavad,   et   keskkond   vormib   last,   siis   sotsiaal­
õppimise teoreetikud usuvad, et laps samuti vormib ümbruskonda. 
Sotsiaalõppimise     teooria   suur   lahkuminek   puhtast   mehhaanilisest
teooriast   on   äratundmine   mõjutuste   sidumine   kognitiivsete
protsessidega   (tunded).   Vastavalt   sotsiaalõppimise   teooriale   õpivad
inimesed tervikmudeleid (käitumuslik­kognitiivseid tükke) käitumisest
vaadeldes mudeleid ja neid oma vaimse poolega kompides. Sotsiaalse
õppimise teoorias sisalduv kognitiivne pool annab võimaluse kasutada
laste   arengut   mõjutavaid   hingelisi   sümboleid,   et   vormida   normid
otsustamise aluseks käitumises.
Piaget
Šveitsi  teoreetik Jean Piaget (1896­1980) on
orgaanilise   teooria   kõige   tuntum   toetaja
maailmas.   Palju   sellest,   mida   me   praegu
teame, on suures osas tema loodud. Kui ta
oli   veel   poiss,   siis   ta   matkas   metsikutes
mäestikes   ja   uuris   kõiksuguseid   asju   ja
kirjutas   neist   ja   uuris   erinevaid   teemasid:
50
mehhanisme , molluskeid ja albiino­ varblaseid  pargis . Täiskasvanuna
omas ta avaraid teadmisi bioloogias, filosoofias ja psühholoogias. Ta
vaatles   lapsi   piinliku   täpsusega.   teda   huvitas   varakult   inimese
füüsiline  organiseeritus,  struktuur ja loogika. Ta konstrueeris  kogu
tunnetusliku (kognitiivse arengu) teooria:  muutuste järgi, mida ta
märkas   laste   kasvatamise   ja   arenemise   protsessis   ja   kasutas   oma
teadmisi nende maailmast. (lk22) pärast tema surma 1980. aastal, on
Piaget`ist   kirjutatud  enam  kui  40   raamatut.   Enam  kui  100   artiklit
lastepsühholoogias pärinevad tema töödest nii filosoofia kui hariduse
alal   ja   tema    materjaliga    tegeles   kaua   ega   tema   kaastööline   Barbel
Inhelder.   Piaget`i   teooria   on   orgaanilised,   nagu   seda   Lawrence
Kohlberg`ilgi
Piaget   aitas   välja   töötada   IQ    teste .   Ta   jõudis   järeldusele,   et
standardsed   testid   on   suurte   vigadega   .   See   viis   ta   lõpuks   välja
mõtlemisprotsesside teooriani . Läbi kognitiivse arengu omandab laps
teadmised maailmast.
Piaget on huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis 
tuleneb lapse individuaalsusest. Piaget uuris just väikelapsi, mitte 
imikuid, kes pole võimelised küsimustele vastama. Ta jälgis ka täpselt
oma kolme lapse arengut.
Ta   uskus,   et   on   olemas   sünnipärane,   päritud   suund   kognitiivses
arengus. Ta   nimetas seda  funktsionaalseteks muutusteks  sest neid
kasutatakse   kõikides   kognitiivse   kasvamise   astmetes.   Tema   kolm
printsiipi on organiseeritus (korrastus), kohanemine ja võrdlemine. 
Kognitiivne  organiseeritus  on   suund   luua   süsteemi,   et   ühendada
kõik   isikute   keskkonnast   tulenevad   teadmise.   Kõikides
arenguastmetes   inimene   katsub   teha   ettekujutust   oma   maailmast.
Nad süstemaatiliselt korrastavad oma teadmisi sellest, mistahes osas
ja koostavad sellest omale võimaliku. Arenguprotsess koosneb enam
kui   ühest   lihtsast   organiseeritud   struktuurist.   Esimeseks   näiteks
imikul   skeemist   on   vaatamine   (jälgimine)   ja   haaramisliigutused.
Pärast imik ühendab need tervikuks­ ta haarab vaadatavat ja hoiab
51
objekti­ see on juba kõrge koordineeritus, mis kaasab nii silmad kui
käed ja nii arenevad kõik osad meie keskkonna mõjul. 
Enam ühtselt organiseeritu käe ja käe omandamine kannab rohkem
informatsiooni. 
Kohanemine  või   tõhus   integratsioon   (ülevõtmine)   koos   (lk23)   on
keskkonna   esinemine   pigem   topeltprotsessis,   sest   siin   sarnane
informatsioon   kohandatakse   sellega,   mis   juba   on   olemas   (teisene
funktsionaalne muutus). 
Assimilatsioon  (sarnanemine, segunemine)  on katse sobitada uut
informatsiooni olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri. Kui rinnaga
toidetud imik hakkab imema kummist lutti, siis on ilmne, et nad on
sarnased, siis kasutatakse neid sama skeemi järgi ja kohanetakse uue
asja   olekuga.  Aokommunikatsioon   (kohanemine)  on   kognitiivses
käitumisstruktuuris   toimuv   muutus,   oskus   toime   tulla   uue
informatsiooniga.   Näiteks   kui   beebi   avastab,   et   imemine   pudelist
vajab mingit erinevat kõnes ja suus kohe kui katsub lutist või rinnast
imeda vana skeemi  kohaselt. Nii täiendades  üksteist nii sarnase ja
kohanemise   tööga   tekib   kognitiivne   kasvamine­edasijõudmine   teel,
kus laps mõistab, et teod on seotud keskkonnaga.
Võrdlemine  on   kolmas   funktsionaalne   muutus,   võrreldakse
tendentse,   mis   tekitavad   pingutust,   organismi   siseselt   ja   väliselt   ja
kognitiivsete   elementide   kulgemisena   organismi   sees.   Võrdlus   juhib
last   muutuseks.   Näiteks   sarnanemine   kohanemiseks.   Kui   lapse
olemasolev struktuur ei ole käsitlenud uut kogemust, ta vaatab uut
olukorda võrdlevalt organiseerides selleks vaimse tasandi näidise, et
saaks kohtuda keskkonna nõudmistega.
Piaget esimest kognitiivse arengu astet nimetatakse sensomotoorseks
(0­2). Läbi sensomotoorse arengu toimub ka kognitiivne areng. Sellele
on omane objekti konstantsus, mida iseloomustab asjaolu, et objekt
või olend eksisteerib ka siis, kui ta vaateväljast kaob. See võimaldab
lapsel tunda end turvaliselt kui vanemad on läinud, ta usub, et vanem
on   olemas   ja   tuleb   tagasi.   Teine   oluline    kontseptsioon    toetub
52
põhjuslikkusele   ­   ühed   sündmused   kutsuvad   esile   teise.
Kümnekuused   lapsed   hakkavad   eksperimenteerima   –   mängivad
tulega, võtavad asju  koost  lahti, panevad kokku, teevad hääli jne. Sel
perioodil   hakkavad   lapsed   mõistma,   et   ka   nemad   võivad   olla
põhjuseks.   Selles    perioodis    on   lapsel   piiratud   kujutlusvõime   ja   on
oluline   kasutada   sümboleid,    numbreid    ja   pilte,   et   minna   edasi
järgmisse kognitiivse arengu faasi.
Sensomotoorne areng jaguneb astmeteks:
  Reflekside  kasutamine – 0 ­1 kuu
Valitsevaks on sünnipärased refleksid. Saavutab kontrolli nende üle.
Ei   oska   koordineerida   infot   tunnete   jaoks.   Ei   haara   objekte,   mida
vaatavad .
 Primaarsed tsirkulaarsed reaktsioonid ja omandatud adaptatsioon
– 1­ 4 kuud
Hakkab kooskõlastama sensoorset informatsiooni.  Pöidla imemine –
kogeb meeldivat tunnet, katse­eksituse meetodil teeb uuesti, kohanes
sellega (adaptatsioon) ja leidis, et imemine on erinev rinna imemisest.
Objekti    jäävus    on   veel   puudulik   –   objekti   kadumisel   ei   otsi   seda.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia #1 Arengupsühholoogia #2 Arengupsühholoogia #3 Arengupsühholoogia #4 Arengupsühholoogia #5 Arengupsühholoogia #6 Arengupsühholoogia #7 Arengupsühholoogia #8 Arengupsühholoogia #9 Arengupsühholoogia #10 Arengupsühholoogia #11 Arengupsühholoogia #12 Arengupsühholoogia #13 Arengupsühholoogia #14 Arengupsühholoogia #15 Arengupsühholoogia #16 Arengupsühholoogia #17 Arengupsühholoogia #18 Arengupsühholoogia #19 Arengupsühholoogia #20 Arengupsühholoogia #21 Arengupsühholoogia #22 Arengupsühholoogia #23 Arengupsühholoogia #24 Arengupsühholoogia #25 Arengupsühholoogia #26 Arengupsühholoogia #27 Arengupsühholoogia #28 Arengupsühholoogia #29 Arengupsühholoogia #30 Arengupsühholoogia #31 Arengupsühholoogia #32 Arengupsühholoogia #33 Arengupsühholoogia #34 Arengupsühholoogia #35 Arengupsühholoogia #36 Arengupsühholoogia #37 Arengupsühholoogia #38 Arengupsühholoogia #39 Arengupsühholoogia #40 Arengupsühholoogia #41 Arengupsühholoogia #42 Arengupsühholoogia #43 Arengupsühholoogia #44 Arengupsühholoogia #45 Arengupsühholoogia #46 Arengupsühholoogia #47 Arengupsühholoogia #48 Arengupsühholoogia #49 Arengupsühholoogia #50 Arengupsühholoogia #51 Arengupsühholoogia #52 Arengupsühholoogia #53 Arengupsühholoogia #54 Arengupsühholoogia #55 Arengupsühholoogia #56 Arengupsühholoogia #57 Arengupsühholoogia #58 Arengupsühholoogia #59 Arengupsühholoogia #60 Arengupsühholoogia #61 Arengupsühholoogia #62 Arengupsühholoogia #63 Arengupsühholoogia #64 Arengupsühholoogia #65 Arengupsühholoogia #66 Arengupsühholoogia #67 Arengupsühholoogia #68 Arengupsühholoogia #69 Arengupsühholoogia #70 Arengupsühholoogia #71 Arengupsühholoogia #72 Arengupsühholoogia #73 Arengupsühholoogia #74 Arengupsühholoogia #75 Arengupsühholoogia #76 Arengupsühholoogia #77 Arengupsühholoogia #78 Arengupsühholoogia #79 Arengupsühholoogia #80 Arengupsühholoogia #81 Arengupsühholoogia #82 Arengupsühholoogia #83 Arengupsühholoogia #84 Arengupsühholoogia #85 Arengupsühholoogia #86 Arengupsühholoogia #87 Arengupsühholoogia #88 Arengupsühholoogia #89 Arengupsühholoogia #90 Arengupsühholoogia #91 Arengupsühholoogia #92 Arengupsühholoogia #93 Arengupsühholoogia #94 Arengupsühholoogia #95 Arengupsühholoogia #96 Arengupsühholoogia #97 Arengupsühholoogia #98 Arengupsühholoogia #99 Arengupsühholoogia #100 Arengupsühholoogia #101 Arengupsühholoogia #102 Arengupsühholoogia #103 Arengupsühholoogia #104 Arengupsühholoogia #105 Arengupsühholoogia #106 Arengupsühholoogia #107 Arengupsühholoogia #108 Arengupsühholoogia #109 Arengupsühholoogia #110 Arengupsühholoogia #111 Arengupsühholoogia #112 Arengupsühholoogia #113 Arengupsühholoogia #114 Arengupsühholoogia #115 Arengupsühholoogia #116 Arengupsühholoogia #117 Arengupsühholoogia #118 Arengupsühholoogia #119 Arengupsühholoogia #120 Arengupsühholoogia #121 Arengupsühholoogia #122 Arengupsühholoogia #123 Arengupsühholoogia #124 Arengupsühholoogia #125 Arengupsühholoogia #126 Arengupsühholoogia #127 Arengupsühholoogia #128 Arengupsühholoogia #129 Arengupsühholoogia #130 Arengupsühholoogia #131 Arengupsühholoogia #132 Arengupsühholoogia #133 Arengupsühholoogia #134 Arengupsühholoogia #135 Arengupsühholoogia #136 Arengupsühholoogia #137 Arengupsühholoogia #138 Arengupsühholoogia #139 Arengupsühholoogia #140 Arengupsühholoogia #141 Arengupsühholoogia #142 Arengupsühholoogia #143 Arengupsühholoogia #144 Arengupsühholoogia #145 Arengupsühholoogia #146 Arengupsühholoogia #147 Arengupsühholoogia #148 Arengupsühholoogia #149 Arengupsühholoogia #150 Arengupsühholoogia #151 Arengupsühholoogia #152 Arengupsühholoogia #153 Arengupsühholoogia #154 Arengupsühholoogia #155 Arengupsühholoogia #156 Arengupsühholoogia #157 Arengupsühholoogia #158 Arengupsühholoogia #159 Arengupsühholoogia #160 Arengupsühholoogia #161 Arengupsühholoogia #162 Arengupsühholoogia #163 Arengupsühholoogia #164 Arengupsühholoogia #165 Arengupsühholoogia #166 Arengupsühholoogia #167 Arengupsühholoogia #168 Arengupsühholoogia #169 Arengupsühholoogia #170 Arengupsühholoogia #171 Arengupsühholoogia #172 Arengupsühholoogia #173 Arengupsühholoogia #174 Arengupsühholoogia #175 Arengupsühholoogia #176 Arengupsühholoogia #177 Arengupsühholoogia #178 Arengupsühholoogia #179 Arengupsühholoogia #180 Arengupsühholoogia #181 Arengupsühholoogia #182 Arengupsühholoogia #183 Arengupsühholoogia #184 Arengupsühholoogia #185 Arengupsühholoogia #186 Arengupsühholoogia #187 Arengupsühholoogia #188 Arengupsühholoogia #189 Arengupsühholoogia #190 Arengupsühholoogia #191 Arengupsühholoogia #192 Arengupsühholoogia #193 Arengupsühholoogia #194 Arengupsühholoogia #195 Arengupsühholoogia #196 Arengupsühholoogia #197 Arengupsühholoogia #198 Arengupsühholoogia #199 Arengupsühholoogia #200 Arengupsühholoogia #201 Arengupsühholoogia #202 Arengupsühholoogia #203 Arengupsühholoogia #204 Arengupsühholoogia #205 Arengupsühholoogia #206 Arengupsühholoogia #207 Arengupsühholoogia #208 Arengupsühholoogia #209 Arengupsühholoogia #210 Arengupsühholoogia #211 Arengupsühholoogia #212 Arengupsühholoogia #213 Arengupsühholoogia #214 Arengupsühholoogia #215 Arengupsühholoogia #216 Arengupsühholoogia #217 Arengupsühholoogia #218 Arengupsühholoogia #219 Arengupsühholoogia #220 Arengupsühholoogia #221 Arengupsühholoogia #222 Arengupsühholoogia #223 Arengupsühholoogia #224 Arengupsühholoogia #225 Arengupsühholoogia #226 Arengupsühholoogia #227 Arengupsühholoogia #228 Arengupsühholoogia #229 Arengupsühholoogia #230 Arengupsühholoogia #231 Arengupsühholoogia #232 Arengupsühholoogia #233 Arengupsühholoogia #234 Arengupsühholoogia #235 Arengupsühholoogia #236 Arengupsühholoogia #237 Arengupsühholoogia #238 Arengupsühholoogia #239 Arengupsühholoogia #240 Arengupsühholoogia #241 Arengupsühholoogia #242 Arengupsühholoogia #243 Arengupsühholoogia #244 Arengupsühholoogia #245 Arengupsühholoogia #246 Arengupsühholoogia #247 Arengupsühholoogia #248 Arengupsühholoogia #249 Arengupsühholoogia #250 Arengupsühholoogia #251 Arengupsühholoogia #252 Arengupsühholoogia #253 Arengupsühholoogia #254 Arengupsühholoogia #255 Arengupsühholoogia #256 Arengupsühholoogia #257 Arengupsühholoogia #258 Arengupsühholoogia #259 Arengupsühholoogia #260 Arengupsühholoogia #261 Arengupsühholoogia #262
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 262 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauri01 Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjal lapse arengupsühholoogia kohta.
sünnist alates.

psühholoogia , freud , faktorid , rase , imik , arengupsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

70
docx
Arengupsühholoogia
29
docx
Arengupsühholoogia
68
docx
Arengupsühholoogia loeng
38
doc
Arengupsühholooga
28
docx
Arengupsühholoogia
14
pdf
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
36
docx
Arengupsühholoogia konspekt
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun