Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arengupsühholoogia (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis � kujutab � esimest � koolipäeva?
  • Kellel � on � imik � süles?
  • Kuidas �sinu� isik � tuli � tänasesse � päeva?
  • Milliseks�isiksuseks�sa�muutud� homme ?
  • Mis�on�tähtsaim�muutus�inimese�eluteel?
  • Millised�kõik�muudavad� tervet �inimkonda?
  • Missugused � bioloogilised � sotsiaalsed � ja � isiksuslikud tegurid � faktorid � on � sinu � arengut � mõjutanud?
  • Kui � kaua � on � inimene � veel � laps?
  • Millises � arengukriisis � elad � praegu?
  • Missugune�on�hea�lapsehoid?
  • Kes�kohtuvad�lastega?
  • Mida � teha � kui � laps � öösel � karjub?
  • Kuidas�rahustada�vastsündinud�last?
  • Kuhugi � minemas � või � eelistab � ta � vaikseid � omaette � tegevusi?
  • Kellaaegadel � või � ei � ole � tema � nälja � ja uneperioodid � kindlatel � aegadel?
  • Kui � tunneb � pahameelt?
  • Keskenduda � elu � negatiivsetele � külgedele?
  • Kuidas � sobisite � teiste � pereliikmetega?
  • Palju�inimesi�elas�su�kodus?
  • Millal � siis � see � eriline � lähedus � tekib?
  • Kuivetus � või � koguni � exitus � letalis � Blauvelt � 1955 Mil�määral�on�sellised�nähtused�üle�kantavad�lastele�inimesele?
  • Kuidas � aidata � lastel � kohaneda � uue � ilmakodanikuga?
  • Miks � lapsed � mängivad?
  • Milline�on�minu�koht�ühiskonnas�mida�ma�elult�tahan?
  • Kuidas�täiskasvanu�saab�toetada�noort�selles�arenguülesandes?
  • Kes võiks�tahta�lapsele�viga�teha?
  • Miks�täiskasvanud�teevad�lapsele�haiget�või�hülgavad�nad?
  • Miks � vanematel � naistel � on � � tõenäosus � suurem?
  • Kuidas � saadakse � teada � et � laps � kes � rääkida � ei � oska � midagi � näeb � või � kuuleb?
  • Mis�laste�hirme�põhjustab?
  • Mida�lapsed�kardavad?
  • Miks � lapsed � alates � kolmandast � eluaastast � kartlikuks � muutuvad?
  • Mis�on�foobiad?
  • Kuidas�hirmude�tekkimist�vältida�ja�hirmudega�lapsi�aidata?
  • Kellel�häire�esineb?
  • Millised�on�hüperkineetilise�häire�iseloomulikud�tunnused?
  • Millised�on�hüperkineetilise�häire�võimalikud�tekkepõhjused?
  • Kuidas�üliaktiivse�lapsega�toime�tulla?
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia #1 Arengupsühholoogia #2 Arengupsühholoogia #3 Arengupsühholoogia #4 Arengupsühholoogia #5 Arengupsühholoogia #6 Arengupsühholoogia #7 Arengupsühholoogia #8 Arengupsühholoogia #9 Arengupsühholoogia #10 Arengupsühholoogia #11 Arengupsühholoogia #12 Arengupsühholoogia #13 Arengupsühholoogia #14 Arengupsühholoogia #15 Arengupsühholoogia #16 Arengupsühholoogia #17 Arengupsühholoogia #18 Arengupsühholoogia #19 Arengupsühholoogia #20 Arengupsühholoogia #21 Arengupsühholoogia #22 Arengupsühholoogia #23 Arengupsühholoogia #24 Arengupsühholoogia #25 Arengupsühholoogia #26 Arengupsühholoogia #27 Arengupsühholoogia #28 Arengupsühholoogia #29 Arengupsühholoogia #30 Arengupsühholoogia #31 Arengupsühholoogia #32 Arengupsühholoogia #33 Arengupsühholoogia #34 Arengupsühholoogia #35 Arengupsühholoogia #36 Arengupsühholoogia #37 Arengupsühholoogia #38 Arengupsühholoogia #39 Arengupsühholoogia #40 Arengupsühholoogia #41 Arengupsühholoogia #42 Arengupsühholoogia #43 Arengupsühholoogia #44 Arengupsühholoogia #45 Arengupsühholoogia #46 Arengupsühholoogia #47 Arengupsühholoogia #48 Arengupsühholoogia #49 Arengupsühholoogia #50 Arengupsühholoogia #51 Arengupsühholoogia #52 Arengupsühholoogia #53 Arengupsühholoogia #54 Arengupsühholoogia #55 Arengupsühholoogia #56 Arengupsühholoogia #57 Arengupsühholoogia #58 Arengupsühholoogia #59 Arengupsühholoogia #60 Arengupsühholoogia #61 Arengupsühholoogia #62 Arengupsühholoogia #63 Arengupsühholoogia #64 Arengupsühholoogia #65 Arengupsühholoogia #66 Arengupsühholoogia #67 Arengupsühholoogia #68 Arengupsühholoogia #69 Arengupsühholoogia #70 Arengupsühholoogia #71 Arengupsühholoogia #72 Arengupsühholoogia #73 Arengupsühholoogia #74 Arengupsühholoogia #75 Arengupsühholoogia #76 Arengupsühholoogia #77 Arengupsühholoogia #78 Arengupsühholoogia #79 Arengupsühholoogia #80 Arengupsühholoogia #81 Arengupsühholoogia #82 Arengupsühholoogia #83 Arengupsühholoogia #84 Arengupsühholoogia #85 Arengupsühholoogia #86 Arengupsühholoogia #87 Arengupsühholoogia #88 Arengupsühholoogia #89 Arengupsühholoogia #90 Arengupsühholoogia #91 Arengupsühholoogia #92 Arengupsühholoogia #93 Arengupsühholoogia #94 Arengupsühholoogia #95 Arengupsühholoogia #96 Arengupsühholoogia #97 Arengupsühholoogia #98 Arengupsühholoogia #99 Arengupsühholoogia #100 Arengupsühholoogia #101 Arengupsühholoogia #102 Arengupsühholoogia #103 Arengupsühholoogia #104 Arengupsühholoogia #105 Arengupsühholoogia #106 Arengupsühholoogia #107 Arengupsühholoogia #108 Arengupsühholoogia #109 Arengupsühholoogia #110 Arengupsühholoogia #111 Arengupsühholoogia #112 Arengupsühholoogia #113 Arengupsühholoogia #114 Arengupsühholoogia #115 Arengupsühholoogia #116 Arengupsühholoogia #117 Arengupsühholoogia #118 Arengupsühholoogia #119 Arengupsühholoogia #120 Arengupsühholoogia #121 Arengupsühholoogia #122 Arengupsühholoogia #123 Arengupsühholoogia #124 Arengupsühholoogia #125 Arengupsühholoogia #126 Arengupsühholoogia #127 Arengupsühholoogia #128 Arengupsühholoogia #129 Arengupsühholoogia #130 Arengupsühholoogia #131 Arengupsühholoogia #132 Arengupsühholoogia #133 Arengupsühholoogia #134 Arengupsühholoogia #135 Arengupsühholoogia #136 Arengupsühholoogia #137 Arengupsühholoogia #138 Arengupsühholoogia #139 Arengupsühholoogia #140 Arengupsühholoogia #141 Arengupsühholoogia #142 Arengupsühholoogia #143 Arengupsühholoogia #144 Arengupsühholoogia #145 Arengupsühholoogia #146 Arengupsühholoogia #147 Arengupsühholoogia #148 Arengupsühholoogia #149 Arengupsühholoogia #150 Arengupsühholoogia #151 Arengupsühholoogia #152 Arengupsühholoogia #153 Arengupsühholoogia #154 Arengupsühholoogia #155 Arengupsühholoogia #156 Arengupsühholoogia #157 Arengupsühholoogia #158 Arengupsühholoogia #159 Arengupsühholoogia #160 Arengupsühholoogia #161 Arengupsühholoogia #162 Arengupsühholoogia #163 Arengupsühholoogia #164 Arengupsühholoogia #165 Arengupsühholoogia #166 Arengupsühholoogia #167 Arengupsühholoogia #168 Arengupsühholoogia #169 Arengupsühholoogia #170 Arengupsühholoogia #171 Arengupsühholoogia #172 Arengupsühholoogia #173 Arengupsühholoogia #174 Arengupsühholoogia #175 Arengupsühholoogia #176 Arengupsühholoogia #177 Arengupsühholoogia #178 Arengupsühholoogia #179 Arengupsühholoogia #180 Arengupsühholoogia #181 Arengupsühholoogia #182 Arengupsühholoogia #183 Arengupsühholoogia #184 Arengupsühholoogia #185 Arengupsühholoogia #186 Arengupsühholoogia #187 Arengupsühholoogia #188 Arengupsühholoogia #189 Arengupsühholoogia #190 Arengupsühholoogia #191 Arengupsühholoogia #192 Arengupsühholoogia #193 Arengupsühholoogia #194 Arengupsühholoogia #195 Arengupsühholoogia #196 Arengupsühholoogia #197 Arengupsühholoogia #198 Arengupsühholoogia #199 Arengupsühholoogia #200 Arengupsühholoogia #201 Arengupsühholoogia #202 Arengupsühholoogia #203 Arengupsühholoogia #204 Arengupsühholoogia #205 Arengupsühholoogia #206 Arengupsühholoogia #207 Arengupsühholoogia #208 Arengupsühholoogia #209 Arengupsühholoogia #210 Arengupsühholoogia #211 Arengupsühholoogia #212 Arengupsühholoogia #213 Arengupsühholoogia #214 Arengupsühholoogia #215 Arengupsühholoogia #216 Arengupsühholoogia #217 Arengupsühholoogia #218 Arengupsühholoogia #219 Arengupsühholoogia #220 Arengupsühholoogia #221 Arengupsühholoogia #222 Arengupsühholoogia #223 Arengupsühholoogia #224 Arengupsühholoogia #225 Arengupsühholoogia #226 Arengupsühholoogia #227 Arengupsühholoogia #228 Arengupsühholoogia #229 Arengupsühholoogia #230 Arengupsühholoogia #231 Arengupsühholoogia #232 Arengupsühholoogia #233 Arengupsühholoogia #234 Arengupsühholoogia #235 Arengupsühholoogia #236 Arengupsühholoogia #237 Arengupsühholoogia #238 Arengupsühholoogia #239 Arengupsühholoogia #240 Arengupsühholoogia #241 Arengupsühholoogia #242 Arengupsühholoogia #243 Arengupsühholoogia #244 Arengupsühholoogia #245 Arengupsühholoogia #246 Arengupsühholoogia #247 Arengupsühholoogia #248 Arengupsühholoogia #249 Arengupsühholoogia #250 Arengupsühholoogia #251 Arengupsühholoogia #252 Arengupsühholoogia #253 Arengupsühholoogia #254 Arengupsühholoogia #255 Arengupsühholoogia #256 Arengupsühholoogia #257 Arengupsühholoogia #258 Arengupsühholoogia #259 Arengupsühholoogia #260 Arengupsühholoogia #261 Arengupsühholoogia #262
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 262 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauri01 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu  S.J.Gould  A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele  J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud

Psühholoogia
thumbnail
29
docx

Arengupsühholoogia

Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis

Arengupsühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

Arengupsühholoogia
thumbnail
38
doc

Arengupsühholooga

määratlemiseks. Järgmine tüüp: W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Järgmine tüüp: J. head õhtut. Teine loeng... Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et

Psühholoogia
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia

seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate

Arengupsühholoogia
thumbnail
14
pdf

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,

Arengupsühholoogia
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik

Üldaine Arengupsühholoogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I

Psühholoogia alused



Lisainfo

Materjal lapse arengupsühholoogia kohta.
sünnist alates.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun