Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral
Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju. Tajude arendamine. Objekti tunnuste suunatud märkamine eri meeltega. Ka mälu, mõtlemise ja motoorika arendamine. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel. Juhtivaks tunnetusprotsessiks taju, suureneb mälukujutluste osakaal. Tähtis tajude, mälu, mõtlemise, motoorika, kõne arendamine. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE VALE, MEELDIB EI MEELDI. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel.
sündmuskohal või mitte. Laboris läbiviidud test sooritati nii, et uuritavale anti mängukaart ja tema pidi vastama, jaatavalt või eitavalt kui talle pakuti erinevaid kaardi variante. Tehes teste suudeti leida, mis toimub ajus ühel või teisel hetkel. Kuid probleem tuleb mängu siis, kui püütakse testi tulemusi juba teadlikult eelneva info põhjal korrata. Paraku on tulemused erinevad, mis aga lükkavad ümber võimaluse kinnistada üht või teist meetodit. Kuriteo matkimise uuringuid Kuriteo matkimise puhul, läbitakse uuritavaga kindlad kuriteo etapid ning uuritakse tema reaktsiooni ühele või teisele tegevusele. Selles valdkonnas on läbiviidud kaks suuremat uuringut, kuid paraku on tulemused sarnased nagu ka teiste meetodite puhul. Algselt paistab, et tulemus on rahuldav hakkamaks meetodit kasutama, kuid siis ilmneb teise samasuguse uuringuga võrreldes vastuoluline fakt ning püüdes uuringut juba teadlikult suunates uuesti läbi
VARARENESSANSS ITAALIAS Kuna itaalias oli säilinud Roomaaegseid kunstimälestisi ja antiikaega peeti ideaalseks hakatigi seda matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev
saadud faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule saame ka hulga kasutut teavet. Kahjulik mõju avaldub informatsiooni tekitatud negatiivsetes emotsioonides. Kuna inimesi huvitavad rohkem maailmas toimuvad halvad uudised, siis ka pakutakse seda rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikult tekitada tunde, et kõik ongi halvasti ning viia masendusse. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimesed, eriti lapsed, õpivad peamiselt matkimise kaudu. Seetõttu tuleks tänapäeva inforikkas ühiskonnas lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Juba vanadel aegadel oli seltskonnadaamide meelistegevuseks teiste rõivaste ja eraelu kommenteerimine. Tol ajal tehti seda diskreetselt, kui tänapäeval on eriti kuulsuste eraelu muudetud võimalikult avalikuks. Meedia kajastab inimeste kohta isegi pisidetaile, mis sageli ei paku suurele hulgale huvi, kuid on ka erandeid
teistes riikides mis olid endised NSV liidu riigid. Näiteks Eestis on selline linn nagu Narva kus peamiselt iga teine inimene räägib venekeelt. Kuid kahju on sellest ,et paljud eestis elavad venelased ei oska hästi eesti keelt ,mis on meie kodumaa keel. Keelteoskus näitab inimeste haridustaset. Keelte teadmine annab võimalust suhelda teiste riikide kodanikega, leida töökohti välisriikides. Kuid kõige tähtsam keel on siiski emakeel, mida inimene omadab lapseeas matkimise ja harjutamisega, ilma teadmisteta , mis on keel. Emakeele omandamine sujub paremini kui teiste keelte õppimine. On teada , et võõrkeele omandamine sujub hästi lapseeas, täiskasvanuna on rakse selgeks õppida võõrkeelt. Enamasti läheb laps kooli juba emakeele hea oskajana. Laps õpib koolis ja mujal-televiisorit vaadates, internetist surfates juurde uusi sõnu. Sõnavara on väga avatud ja uusi sõnu omandame elu lõpuni. On olemas ka teisi suhtlemis viise
inimese isiksuse, selle kes ta on, kellena ta ennast tunneb või kellena näib. Identiteedi arengul järgib noor teiste käitumismalle sarnastes olukordades ning püüab ennast sobitada- kohandada või koguni üks-ühele käitumist üle võtta. Näiteks hakatakse huvituma asjadest mille vastu kas vastassugupool huvi tunneb või milline käitumine on ,,üldlevinud". Võib ka öelda, et enese leidmine toimub ka teatava matkimise ja kopeermisena, mis evolutsiooniliselt on osutunud äärmiselt tõhusaks. Kuna inimese isiksus koosneb väga paljudest erinevatest tahkudest ja mõjudest muutuvad inimsed ka ajaga. Näiteks võivad vahelduda muusika ja riietumisstiil koguni kuudega. Inimene proovib läbi erinevad etapid kuni jääb pidama endale kõige sobivama juurde. Enamikel juhtudel võime nt lapses või teismelises ära tunda mingeid iseloomulikke märke, omadusi, hoiakuid, kuid välja
Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused riiklikule õppekavale tuginedes) Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine. Õpikäsitlus: laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu *pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3)matemaatika 4)kunst 5)liikumine 6)muusika 7)eesti keel kui teine keel Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue!
põhjusi. Ettekujutus õigest ja valest mõjutab suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Sarnaste väärtussüsteemidega inimestel on omavahel lihtsam suhelda - nende tõeks pidamised kattuvad, nad kiidavad heaks ning halvustavad samu teguviise ja mõtteid. Nagu ka Tõnis Lukas oma ettekandes on alustanud lausega: Väärtused ja käitumisnormid kujunevad enamasti eeskujude najal, kogemuste ja matkimise kaudu. Lapsed püüavad jäljendada edukate eeskujude käitumist, riietumist, suhtlemist. Siinkohal tuleb rõhutada suhteid koolis, koolis on laste mõjude ühisosa kõige suurem, kool on kõikide nende sadade, isegi tuhandete jaoks ühesugune koht. Just koolis tekivad seltskondlikud hoiakud, moed.Väärtuste kujundamine võib toimuda iseenesest või kogu koolimeeskonna teadliku ja suunatud tegevusena. Peter
ees esinedes ) . Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes ja see on inimese tasakaalutluse väline avaldus . Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine. Näiteks kuigi paljud poliitikud on ärevusolukorras on nad kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjutamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. KEHAKEELE LEKE Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on: · närviline väljanägemine · agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust
põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960). Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu, siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005) Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung. Matkimise kaudu võtab laps omaks mitte ainult nähtavad teod, vaid ka teda pidevalt ümbritsevate inimeste mõttelaadi. Seitsmenda eluaasta ümber tärkab tung õppida. Laps tahab kooli minna. Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992) Jäljendamine on lapse põhiline õppimisviis (Tõugu & Soans 2005).
Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.
talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele
Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
1 Mäng oma hälega on imiku jaoks armastatuim mänguviis, mis on alati käepärast ja vanematest sõltumatu. Vanemad võivad pakkuda head eeskuju sellisteks mängudeks. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Vanematel on mängudes kanda tähtis vahendusfunktsioon: mängu kaudu nad vahendavad lapsele ümbritsevat maailma, toovad lapseni esemeid ja mänguasju, tutvustavad mitmesuguseid tegevusi ning on lapse jaoks oma käitumisega matkimise objektiks. 2 Ema ja lapse interaktsiooni on täpsemalt vaadeldud ka kõne omandamise seisukohalt lähtudes. Selgus, et esmalt õpib laps eset tundma, seejärel juhub täiskasvanu tähelepanu objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades
· 3-5aastased lapsed tahavad eelkõige mängida ja supelda. Neid ei väsitata pikkade seletustega. Tundideski piisab 3-5 harjutusest ja 20-minutilisest tunnist · 6-8aastased lapsed on kannatlikumd, kuigi nende tähelepanu on ka hajevil. Harjutusvara ja tegevused peks läbima 30-minuti vältel · 9-10aastased noored on enamasti püüdlikud ja kannatlikumad ning seetõttu nende edusammud kiiremad. Selles vanuses õpitakse sageli ujuma lihtsalt matkimise teel. Õppetund võib olla kuni 45-minutiline. Õpilastel loetakse ujumisoskuseks 25m läbimist. Ujumisõpetuse põhiharjutused: · veega harjumine · vette hingamine · lõdvestumine · libisemine · hõljumine · pea vees ujumine · silmade avamine vees · "koera"ujumine · hüplemised · krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi:
akadeemilise intelligentsuse vahel on null. Kohmakate suhtlejate elu pole kerge. Madal SI toob kaasa inimese isoleerituse, ko olilastel näiteks v& auml;ga valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õppimis- või töötulemused, ka ei kipu ülemused veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus... Kasvatusteadlased armastavad väita, et lapsed omandavad sotsiaalsed oskused jälgimise ja matkimise teel, aga ka sihipärase harjutamise teel. See on küll õige, ent mitte ainuõige. Neuropsühholoogid on leidnud, et eduka suhtlemise võime sõltub ka aju ehitusest. Näiteks vigastuse tõttu suurajukoore esisagaras võib valikuliselt nõrgeneda sotsiaalne intelligentsus, kuigi muud võimed jäävad endiseks. 6 Käehoidmise tähtsus Daniel Golemani uusvana teooria ("Social intelligence: the New Science of Human
Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III
Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritse looduse vastu, See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma-aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peet, hakati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16. sajandit renessanssiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessanssi kunstnikud ainult vana jäljendamisega vaid lõid ka palju täiesti uut. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega ruumid, puitornamentidega kaunistamine, eneseväärikus ja iga detaili suhteline sõltumatus, mis moodustavad siiski ühtse terviku.
tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (Pease 1994: 18). Käte kasutus Käte asetamine kuklale. Poos on iseloomulik inimestele, kes peavad end teistest paremaks. Käed puusadel. Seis, käed puusadel, on inimese sõjaka suhtumise väljenduseks. (Pease 1994: 95). Seda poosi on nimetatud ka läbilöögiasendiks
lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine
Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle. 1559 seati sisse Keelatud raamatute indeks, kuhu sattus arvukalt humanistide teoseid. Kirjandus kaotas järkjärgult ideelise sisukuse ja maad võttis vormikultus ja antiikautorite ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus. Firence poliitikamees Niccolo Machiavelli omandas kustumatu kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellis...
17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar1997: 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias (Butterworth, Harris 2002: 195) on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele. Piaget viis läbi ulatuslikke vaatlusi, jälgides oma kolme lapse mängu varases lapseeas. Piaget
17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar, 1997, 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas? F.Fröbeli 4 põhiprintsiipi: 1) Täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. 2) Mängupedagoogika alused 3) “Gaben” (annid) süsteem 4) Loodusmetoodika Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppimiskäsitusena nimetatud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust. - Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...
põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele
Laste kehalise tegeluse või tunni ülesehituses ettenähtud harjutuste järjekord ei ole rangelt muutumatu, vaid arvestatakse konkreetseid olukordi. Tegelust või tundi alustatakse kergemate 8 harjutustega, seejärel minnakse vähehaaval üle raskematele ning tund lõpetatakse uuesti kergemate harjutustega. Harjutused peavad olema lastepärased, vastama lapse võimetele, huvidele ja valmistama rõõmu. Lastele meeldivad harjutused mängu ja matkimise vormis ning neid kasutatakse igas mudilaste ja koolieelikute rühmas vastavalt eale ja laste arengutasemele. Soovitatavad on harjutused, mis mõjuvad mitmetele lihasgruppidele korraga: nii arendab neljakäpakil jänesehüplemine üheaegselt selja-, jala-, käelihaseid. Mänge ja harjutusi valides tuleb silmas pidada ka tüdrukute ja poiste teatud erinevusi. Tüdrukud on tugevamad tasakaaluharjutustes, hüpetes, liiguvad rütmilisemalt, kergemalt.
Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused jäljendades Immanentne poeetika Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt Aristoteles vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” puhul Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia Komöödia kujutab halvemat inimest probleeme Tragöödia kujutab paremat inimest Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a
püsivaks liikumiseks. Kui kaasaegse kooli roll on lapse igakülgse arengu toetamine, et tal oleks maksimaalselt võimalik funktsioneerida meie ühiskonna liikmena, siis nõukogude totalitaarpoliitilise süsteemi ideoloogia oli, et kõik teevad ühtemoodi ning õpetaja oli autoriteet. Otsene suunamine koolist töökohtadele piiras loomingulisust, arengut ja isetegevust. Ületulek on kestnud vaid 20 aastat ning kuna inimesed õpivad käitumismustreid pigem peegeldamise ja matkimise teel ja 90ndate alguses ei suudetud hariduses kasutatavaid õpimeetodeid niivõrd palju muuta, siis õpetavad käesoleval ajal koolides õpetajad, kes on suures osas kasvanud üles nendes tingimustes. Sellised õpimeetodid arendavad oskust tulla toime selgelt esitatud ülesannetega, kuid olukorras, kus tuleb luua ise uusi ideid ning olla loominguline, tekivad raskused. Seepärast on endiselt praeguse koolisüsteemi tulem „toota“ akadeemiliselt võimalikult toime tulevaid ja edukaid inimesi
mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale; laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega; laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomlike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades sealjuures nii reaalseid kui kujutlevaid esemeid. Matkimine on seotud kahe tunnusega. 1. matkimise mudeli käitumist ja tegevust 2. iseloomustab jäljendamist teatud valivus, st matkimine esindab mudeli teatud kindlat käitumist. Mina rolli hakatakse teadvustama eelkooliea lõpus. Rollimängus on kõige tähtsamaks elemendiks roll ja mängu mõte ja tähendus on eri vanuses laste jaoks erinev. Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik.
mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda
mikrosignaalid ja öeldud sõnad ei lange kokku. Näiteks väljendavad avatud peopesad ausust. Kui aga pettur avab oma süle ja naerab, samal ajal valetades, siis annavad tema keha mikrosignaalid teada ta salajasi mõtteid. Need võivad olla ahenenud silmaterad, kergitatud kulmud või kõverdatud suunurgad. Ja kõik nee signaalid on vastuolus avatud süle ja laia naeratusega. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise asjatundjad ja kasutavad seda oma valijate mõjutamiseks.(1:15) 5 2. Vööndid ja alad Ala all mõeldakse ruumi, mis kuulub inimesele ja on talle nagu oma kehalise ,,mina" jätkuks. (1:20) 2.1 Isiklik ala Enamikku loomi ümbritseb teatud ruumivöönd, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks.
mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda
arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE
karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu. Argust peeti suureks puuduseks ja enamasti said karistada arad lapsed. Etnograafid julgevad arvata, et tolleaegsete ja tänapäevaste loodusrahvaste vahele saab tõmmata mitmeid võrdusmärke ning seetõttu väidavad nad, et arvatavasti olid ka iidsetel aegadel lapsed hõimudes üsna karistamatud ning vanemate autoriteet neile peale ei hakanud. Lapsed õppisid eeskujudest matkimise ja jäljendamise kaudu. Sugukonnad hoidsid väga kokku ning lähedaste toetus ja usaldus oli sajaprotsendiline. Muinasperioodil sai tähtsaks kõneosavuse areng . Kõneosavust õpiti oma isalt või tema asetäitjalt. Perekond kasvatas poisi eelkõige vapraks. Tütreid kasvatasid ning õpetasid emad. Naised pidid hoolitsema majapidamise eest ja võtsid osa põllutöödest (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 38-43)
vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm,
5 Waldorflasteaiad Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja lapsele turvatunde andjat. Laste ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse
tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked
· Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu, assotsiatsioonideahela läbi toimus lausete moodustumine sõnade abil. · Teine probleem- (vt kõne areng) arvasid, et kõne areng põhineb täiskasvanu matkimisel, kinnistamisel (jah, tubli, õigesti ütlesid) toimub kõne areng. Matkimine on oluline kõne varases arengus, lalinsõnad nt. Ei ole võimalik, et 6aastane ainult matkib. Erivajadustega laste puhul võib matkimise roll olla oluline ka 6aastasena (nt kõne arengutase 1aastase tasemel). · Kõnevõime on individuaalne- kõne kujuneb omal viisil, räägitakse omal viisil. · Keeleüksus ja kõnesegmendid ei ole samad asjad. · See etapikäsitlus käsitles kitsalt, olulised olid ainult assotsiatiivsed, ei arvestatud, kuidas psüühiline tegevus kõne arengut. KUIDAS SELGITADA SELLIST LAUSET ASSOTSIATSIOONIDEGA- Colourless green ideas sleep furiously ???????? Chomsky PSL areng 2
praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3
mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: · assimilatsioonist · akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA.........................
· lapse loovuse toetamine · mängu kaudu õppimine · humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine · lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine · lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine · üldõpetusliku tööviisi rakendamine · kodu ja lasteasutuse koostöö · eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õpikäsitlus: · laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu (aktiivse tegevuse kaudu) · õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel ja kavandamisel arvestatakse laste eripära · õpetajad on lapse arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad · laps on tegevuses aktiivne osaleja ja tunneb rõõmu tegutsemisest · last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima
kontrolli all. Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I Õppimisteooria, kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria. Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi. Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside kaudu. ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste juttu pidevalt parandada. Kuid ÕT jääb hätta 2. eluaasta lõpul toimuva sõnavara arenguspurdi seletamisega. Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama. 1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama.
jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise puhul. 14. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? - Tragöödia on tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omava tegevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. 15. Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
