meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev kohtudes koolikaaslastega arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Esitades endale küsimuse "Kas siis lõppude lõpuks kool on kõiges süüdi? ", usun mina, et kõik see hea ja vajalik, millele seab aluse kool, korvab kõik selle negatiivse, mis jääb tegemata. Koolitööde tegemised, treeningutel käimised ning sõpradega koos ajaveetmised - need saaks kõik tehtud, kui vaid oma aega õigesti planeerida.
.." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus · USK: 1) Oleme teadlikud millestki 2) kahtlus on ärritusetekitaja,usk on rahu · Teaduslikud teadmised pole mitte faktide, vaid seletuste kogun
teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksisteerimise ideedele. Kes ma olen, miks ma olen ja kuidas toimib see maailme meie ümber. Kas elu on selline, nagu ta meile esmapilgul tundub või nagu on koolis õpetatud või on see kõik tegelikkuses palju sügavam, mõttelisem? Sedavõrd keeruline, et enamus meist ei tunne terve eluaja jooksul seda ,,tegelikkust" ega mõista oma eesmärki, oma osa selles kõiges. Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga? Descartes leidis oma filosoofilise arutluse jaoks väga õige vormi. Üksindus, vaikus ja rahu. Samuti oli väga tähtis kasutatud metoodika minna täiesti algusse, kahelda kõiges ja alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete?
Muinasaeg Muinasaja Perioodid · Kiviaeg umbes 9000 eKr 1800 eKr · Pronksiaeg umbes 1800 eKr 500 eKr · Raueaeg umbes 500 eKr 1227 pKr (muistse vabadusvõitluse lõpuni) Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval
poolel, arvati ühiskond olevat juhitav ning usuti tuleviku planeerimise võimalikusse, siis sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tundmatusse tulevikku. Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik. Postmodernism paneb inimese paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika
Arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised meditatsioonid. Filosoofia Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema.
suurendada hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast, vaid inimeset sõltumata jõudusid, oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal I ei võimalda analüüsida sündmusi ja inimesel ei arene oskust kirjeldada ennest või teisi. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik, parim. Tulemuseks võib olla isegi edu, kuid see on kaugel inimese enda poolt püstitatud ideaalidest. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond. ENESEHINNANGU JUURED MADAL ENESEHINNANG Enesehinnangu juurte teke on perekond. Laias laastus võib eristada 4 vanemlikku stiili: 1. Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi. 2
rumaluse üle - mitte millegagi polnud mees rahul. Lõpuks sai aga mees täiesti ootamatu üllatuse osaliseks. Üllatus oli nii suur, et mees hakkas rõõmust naerma ta ei jõudnud aru saadagi, et peagi ootab teda ees tõsine õnnetus. Nii saigi teistele halba teinud mees teenitud karistuse. Künism tähendab teisisõnu häbematust, jultumust ja jõhkrat avameelsust. Loetud novellis kutsuti Ülo Leiba küünikuks, sest ta ei suutnud pea millestki rõõmu tunda. Peaaegu kõiges ilusas nägi mees vaid halba. Teda ärritas teiste inimeste heameele nägemine - seepärast käitus ta nendega inetult ja avaldas avameelselt oma arvamust toimuva kohta. Ka igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus mõni inimene näeb kõiges vaid negatiivset. Ollakse nii pessimistlik, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Vahel on inimesed, kes just armsamast lahku käinud, kibestunud ja küünilised. Teiste armunud paaride nägemine mõjub valusalt ning
) Filosoof, kes eeldas, et on olemas liikumatu liigutaja- Aristoteles Eeldas, et tõesed väited on olemas- Aristoteles Filosoof, kes eeldas, et teed on jäävad, püsivad, muutuvad, iseeneses olevad ja igavesed- Platon Uued teadmised on oluliselt mõjutanud eelmistest teadmisest/kogemustest- Bacon Väitis, et kõik inimesed tahavad saavutada eudaimoniat- Sokrates Õnnelik elu, mis ei sõltu välistest asja oludest- eudaimonia Väitis, et tõde on olemas, aga et tõeni jõuda, tuleb kõiges kahelda- Descartes Väitis, et jumal on loonud maailma Ex nihilo- Augustinus Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid nad on unustanud, kuidas sinna jõuda- Sokrates Teooria Filosoof, kellel oli Noole teooria- Zenon(loodusfilosoof) Filosoof, kes arvas, et maailm hakkas veest- Thales (filosoofia isa) Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria
uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. 20. sajandi lõpul toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimesed paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi ühtaegu. Kõiges valitseb pooltõsidus, mis inimest kahtlema ja küsima sunnib, inimene tunneb end ebakindlana, sest tal võib olla korraga
Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse
Tagore) Iga inimene on ainulaadne; ta on pärilikkuse, võimaluste ja andekuse nii habras ühendus, et teda tuleb kaitsta (H.Hesse) 20 O. Wilde- estetismi üks tähtsamaid esindajaid sümbolistlikus kirjanduses Sündis Dublinis. Valdas prantsuse, kreeka ja ladina keelt. Eriti andekas oli keeltes, kirjanduses; matemaatikas ja spordis andetu. Lõpetas ülikooli kiitusega. Kujunes välja esteeditsev maailmavaade. Esimene kogu ilmus 1881. Edeva seltskonnaeluga. Eesmärgiks leida kõiges kunsti. Püüdis elada elu kui kunstiteost, otsides kõiges ilu, eirates sealjuures moraalinorme. Teda süüdistati homoseksuaalsuses-istus vangus. Suri süfiliitilisesse epilepsiasse.
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei
pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine Kõikelubav / minnalaskev stiil tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed laste vabadusi ei piirata korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav stiil (demokraatlik): aktiivne vanem nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsad olulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud
1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates pole selline üleüldine kahtlemine võimalik. Kui ma kõiges kahtleksin, siis poleks mul üldse võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused. Peirce'i arvates kasutatakse uskumuse kindlustamiseks (tugevamaks muutmiseks) nelja meetodit: 1. Visaduse (kangekaelsuse) meetod seisneb selles, et otsitakse oma seisukohale kinnitust ning hoidutakse kõigest sellest, mis võiks seda kõigutada.
arved(telefon,internet jne) ning mis veel hullem hakatakse võtma laene, mida pole võimalik tagasi maksta. Üürivõlad, oskamatus nendega toime tulla ning oht saada kinnisvarapettuse ohvriks võivad viia inimese väljatõstmiseni. Elamispinna puudumine tekitab toimetulematuse, millest inimesel endal on raske välja tulla. Kuid inimesed on kahjuks alati näinud probleeme kõiges muus kui iseendas. Kasvavas narkomaanide hulgas süüdistatakse peamiselt koolide suutmatust selliseid probleeme lahendada; töötu süüdistab tööandjat ja väikeseid palku selles, et ta tööd ei leia; lapsevanemad süüdistavad õpetajaid laste harimatuses jne. Aga inimesed ei näe seda, mida nad ise võiks ära teha, et riigis oleks olukord parem ning siin oleks meeldivam elada. Me saaksime teha kasvõi niipalju, et toetada oma lähedasi. Rasketes olukordades
Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte ,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest. Järelpõlvlastest on Adamsoni kõige aupaklikumalt, ühtlasi päde - valt käsitlenud Arvo Mägi
Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges. Dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on ta ise. Dekadentside moto kunst kunsti pärast. Dekdendid on langusmeeleolu poeedid. Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, tüdinenud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma. Nende luule on maailmavalulik ja pessimistlik. Autorid: Charles Baudelaire. Impressionism see sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70ndatel
See on nüüd üks väiksemaid näiteid kuidas seletada, et tahest tahtmata iga üks nii mees kui naine on kohustatud kasvõi mingil määral valima kas siis pere või töö/karjääri vahel. Artiklis oli lisaks ka välja toodud erinevate naiste juhtimisstiilid. M.Kratz kirjutas, et tema juhib oma tiimi kõige paremini just siis kui ta palkab enda alla endast targemad inimesed, et tal oleks võimalik ka õppida nende käest. Juht ei pea olema kõiges kõige targem, õige juht saab sellest aru ja ta töötabki koos inimestega, kellelt on ka temal midagi õppida. Kui palgata igale ametikohale oma ala professionaal siis on ettevõte tugev. Üks inimene ei saa olla osav ja kõige oskaja. Tehes mitut asja korraga ja tahtes olla kõiges kõige targem, tehakse kõike poolikult, keskenduda tuleb põhi mõtteliselt ühele asjale korraga, õppida selgeks üks oskus
· pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav kasvtusstiil- lastelt eeldatakse sõnakuulelikkust, kohusetunnet, eakohast käitumist. Vanemad
Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult. Lõpuks Leemetil õnnestus Pärtlit näha ning ussisõnadega ta enda juurde meelitada, kuid ega nad väga hästi läbi ei saanud ning lõpuks pidi Leemet metsa ära jooksma. Leemetit võis kõiges viimaseks pidada, kuna ta oli ju ikkagi viimane mees, kes ussisõnu oskas ning onu Vootele arvas, et Leemet saab neid ka oma lastele õpetada. Leemet oli ju ka ainus mees perekonnas ning seega pidi ta ka Salme ja Mõmmi asju korda ajama, et need lahku ei läheks. Leemetile ei meeldinud kuulda, et ta ainus mees peres on, aga ema heameeleks pidi ta seda kuulama. Leemet oli ju siiski viimane mees, kes elas metsas, sest tema ju polnud äraandja
nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult kontstruktiivset tagasisidet.
Raamat koosneb kirjadest Paradiisist, mis on kirjutatud seitsme päevaga niisamuti nagu Jumal lõi selle maailma. Tegu ongi looga looga sellest kohast ja nendest inimestest. Neil lugudel on palju jutustada. Paradiis räägib, kuidas tõeline inimeselikkus, mida me otsime ka armastuses, kohutab meid hoopis eemale. Inimene ei talu selle tõelist palet ning iga kord, kui me sellele peeglile liiga lähedale kummardame, kohkume eemale ja põgeneme. Inimesena ajame taga täiuslikkust kõiges, kuid reaalselt on täiuslikkus kohutav ja võõras. Võib-olla just see võõrus tõukab meid tagasi. Liigse otsimise ja sundimise tulemuseks on pettumus ja langus. ,,Kuidas ometi ei suuda me olla täiuslikud? Kas ma olen kehvem kui teised?" Vastuseks on ei, aga seda on ju raske taibata. Mõistlik on kohe alguses endale teadvustada, et inimesena pole me kõiges kõige paremad ning täiuslikkuses ei peitu õnn. Paradiis õpetas mulle, et kui miski või keegi on omaks saanud, tuleb teda hoida
linna kohal, narrides inimesi, Margaritat pestakse vannis verega ja tänu nedele tegevustele leiab ta Meistri ülesse. See tekitab probleemi inimesed peavad täitma teiste ülessandeid ja tahtmist, et saada seda, millele neil on õigus, või mitte kaotada seda, mis neil juba on. Veneajal kästi inimestel luurata oma lähedaste järgi, või muidu viidi täide mõni ähvardus, nagu näiteks teise lähedase rööv, vangistus. Täpselt nii nagu ka "Meistris ja Margaritas" ei saa ka elus olla kõiges kindel. Prokuraator oli kindel, et Jesuale antakse armu, kuid talle määrati surmanuhtlus ja vabaks lasti hoopis Bar- Rabani, kes on röövel ja mõrvar. Päärismaailmas ei uskunud ka keegi, et Donald Trump võidab Ameerika presidendi valimised, kuid nii see just läkski. Probleemne on ka see, kui võim ei lase avaldada kirjanike teoseid. Toimetaja ei avaldanud Meistri raamatut Pontius Pilatusest ja seda hakati nimetama Jeesust kaitsvaks kõneks
ELUTARKUSED CRUSOELT 1) Mehed mõtlevad rohkem kui naised . 2) Õpin oma vigadest . 3) Et mitte kunagi me ei näe oma olukorda õiges valguses , enne kui me oma nahal veel hullemat tunda saame , ja kunagi me ei oska hinnata neid hüvesid , mis meil on , enne kui neist ilma oleme jäänud . 4) Häda teeb leidlikuks . 5) Tähendab ,kõiges halvas võib ka midagi head leida , tarvitseb ainult mõelda sellele , et oleks võinud ka hullemini minna . 6) Oh , kui hirmsaid asju inimesed hirmuga teevad . 7) Säilitades ratsionaalne mõtlemine päästab see sind . 8) Kui sul pole aega siis sa ei mõtle meeleheitele . 9) Rahune ja otsusta siis mõistuse abil . 10) Kui keskkond muutub tuleb uus eluülesanne .
..". Raskolnikov teadis, et on karistust väärt ning tunnistas oma kuritegu. Inimene ei saa enda mõtete eest põgeneda. Teadmine, et oled teinud midagi väga halba, on pidevalt olemas ja kõikjal kaasas. Endale ei saa valetada ning varsti võib pinge olla nii suur, et inimene kaotab selge mõistuse. Raskolnikov hakkas endale ette kujutama, et kõik teavad, mida ta tegi, aga nad varjavad seda, et temaga mängida. "See on kavalus! Nad tahavad mind kavalusega lõksu meelitada ja äkki kõiges tabada," rääkis ta endaga ning samas teadis kindlalt ,,... , et varsti lõpeb kõik." Õnneks oli Raskolnikovil oidu end üles anda enne, kui see oleks lõppenud hullusega. Ilmselt on enamus inimestest kasutanud oma elus hädavalesid olukordadest hästi välja tulemiseks või pisivalesid enda huvitavamaks tegemisel. Sellist strateegiat pikalt kasutades võib rääkija ise hakata kõike uskuma või siis just kõiges kahtlema ning õige pea ei tea enam, milline inimene siis tegelikult ollakse.
pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus"
" Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Sel ajal valitses Eestis korralagedus. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid, varjati end ja väga populaarne oli põgenemi...
Reaalne sõprus. Sõprus on pärl, mis iial ei purune, kindlapeale on soojem kui päike. See on miski, mis eales ei unune, olgu see kui tahes suur või väike. Võid kõiges sõbra peale loota, ükskõik kui raske ka ei oleks. Mitte miski ei saa seda aaret muuta, Mõelda vaid, kui seda sõpra sul poleks Tõelised sõbrad ei hooli puudustest, sõbrad andestavad kuid ei unusta. Ei tunne puudust täielikust truudusest, su suurimaid unistusi nad ei purusta. See on midagi mida ei tohi käest lasta, mille eest saab vaid oma südamega maksta. Armastus Armastus on miski,mis süütab pilgus leegi, miski,mis väikese südame soojaks teeb.
Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusjõuga tüübid. Kõik tüübid mõjuvad karikatuursena. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult- parlamendisaadikute, kohtunike jne. kujutised on süngelt sarkastilised. 6. Kuidas ja tänu kellele läks käibele termin ,,realism"? G.Courbet, pani oma näitusele nimeks realism.
Ümberringi valitses parajasti kõige külmem põhjamaa talv. D. suri kopsupõletikku vaid paar kuud pärast Rootsi saabumist 11.veebruaril 1650. 1663 märgitakse paavst Aleksander VII poolt tema tööd keelatud raamatute nimekirja (Index Librorum Prohibitorum- võite wikipeediast vaadata, millised kooli kohustuslikus nimekirjaski olevad autorid keelatud olid, kuni 1966.aastani, mil see nimekiri tühistati paavst Paulus VI poolt) Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud,
1 Kethmar Salumets, 120731 IABB ka ei oleks) olema ebatäiuslikum, kui ideaal ning seetõttu peaks tekkima veel rohkem põhjusi oma uskumustes kahelda. Kirjutise eelviimane lõik aga palub ette kujutada Jumala vastandit- miski, millel on võim meiega mängida samamoodi, nagu seda suudab Jumal. Seetõttu võib kahelda jällegi kõiges, mida teame ning tunnetame, sest eksisteerivad kaks poolt- hea ja halb. Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate
Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva
Kõik püüdsid kramplikult säilitada häid suhteid Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes ideoloogiline sõda. See aga asendus infosõjaga, tänu meedia ja interneti arengule. Nõukogude Liidu järglane Venemaa on aga alles jätnud kõik võimalused valedeks ja võltsinguteks.Üheks sihtmärgiks on olnud Venemaale pidevalt Eesti. Meid rünnatakse igal võimalikul ja võimatul juhul. Venemaa süüdistab meid kõiges halvas. Me olevat isegi Venemaa vaenlane nr. 1 terves maailmas. Kõige ilmekamalt paistis vaenulik suhtumine meisse, seoses pronksöö sündmustega. Seda võib isegi nimetada riigipöörde katseks.Tänu Eesti rahva meelekindlusele ja halvim olemata. Raske on suhtuda hästi sellisesse kurja naaberriiki, nagu on Venemaa, kes läbi televisiooni ja ajakirjanduse püüab meid maha teha. Kahjuks osa Eestis elavatest venelastest usub Venemaa valet ja propagandat
Neist tuntumad on ,,End-sa-pese", ,,Hilda Nukitsamees" ja otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku- kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll. Dekoratsioon oli lavastusel omapärane. Kasutati keerlevaid
võõrsõnad. Eesti keele püsima jäämist määravad paljustki just keele tavakasutajad. Suuremat pilti vaadates võib juhtuda, et eesti keel võib kunagi saada teiseks emakeeleks, kuna võõrkeele kõnelejaid on palju. Meie Eesti keelepolitiika vajab suurt muutust. Väga paljud vene keelt kõnelevad noored ei saa gümnaasiumi või isegi tööle, kuhu kandideerivad, sest eesti keele oskusest jääb neil väheks. Selles kõiges saab süüdistada aind riiki, sest keelepolitiika pole arenenud ja ei panda juurde sellele, et võõrkeele kõnelejaid saaksid selgeks eesti keele. Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui
vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega. Peale Jussi surma hakkab Mari ennast kõiges süüdistama. Ta hakkab proovima lunastuseni jõuda, armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris? Sellepärast, et Pearu on vembumees ja väga irratsionaalne, ta vastandub Andrese ratsionaalsusele
ÕNNELIKUD ON NEED, KES ISEENNAST ÄRA VÕIDAVAD Elus saavutame tulemusi, mis on meie edu betooniks ning millele ehitame oma karjääri. Kuigi need saavutused on meie edaspidises elus tähtsad, ei hinda me neid kõiki samaväärselt suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus,
kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike
Siiski ei saa olla koguaeg rõõmus , väga tihti painavad inimesi ka mured .Oma muredega ei saa üksi jääda, sest siis on neist peaaegu võimatu vabaneda, kuna nad piinavad meid sisimas . Tegelikult on inimeste üheks suurimaks kartuseks lähedase surm , hoolimata vanusest on see mureks kõigile. Jällegi kui on kaua aega hästi läinud hakatakse kartma , et kuskilt tuleb üks suurem tagasilöök. Inimesed ei ole harjunud olema õnnelikud , eriti eestlased , sest me näeme kõiges halba .Alati on aga igas tagasilöögis natuke positiivsust . Lihtsalt peab murede ajal mõtlema positiivselt ja küll need rõõmu hetked ikka tulevad . Igas mures on piisake rõõmu ja vastupidi .Peamine on oma rõõmu nimel pingutamine ja mitte suuna kaotamine, sest see tagab meile, mida väärime.
Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.
kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt. Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagunesid kahte leeri. Osad võitlesid eestlaste vastu ja osad eestlaste poolt. Ahas läks Viljandisse. Tallinnast juhtis töörahva liikumist viktor Kingisepp. Käsper läks Sadukülla, aga seal polnud veel punaste vägesid. Kui Ahas jõudis Rannu mõisa algas seal ka juba tulistamine. Ahase vend võitles vastaspoolel. Poisid koostasid esimest lahingut ja jooksid ära
Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? ,,Kuningas Oidipus" on tragöödia, mille idee on see, et tehku inimene mis tahes, oma saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud
probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike Aarne pärast, sest ta armastab seda poissi väga. Kodus ei saanud probleemid otsa. Tädi Ida süüdistab kõiges Aarnet. Kui asjad natukenegi paremuse poole liiguvad, siis rikub miski jälle ära. Seekord oli tädi Idal raamat kadunud. Tunnistades, et ta ei võtnud seda, muutus tädi veel tigedamaks. Ta viskas Aarne majast välja. Aarne ei teadnud, kuhu minna, kuid siiski läks. Ema tuli talle järgi. Viimast korda oli Aarne veel tädi Ida maja juures. Verandal põõnad kollane kass, levitades viimast korda, astus autosse ja läks ära.
maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv) ideoloogia põhimõtte kindlus (inimesed väärtustavad tõelisust, teisi inimesi ja ühiskonda) polüteism eeldatakse paljude jumalate olemasolu (suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest) monoteism eeldatakse ainujumala olemasolu (judaism, kristlus, islam) panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele.
Oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek Ülikõrge Enesehinnang · saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Täiuslik Enesehinnang · Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest,
Nad kas ei taha või ei jaksa oma eluga enam mingitel põhjustel toime tulla, ning arvavad, et enesetapp lahendaks nende probleemid. Endale vigastuste tekitamine või endalt elu võtmine ei ole märk julgusest, vaid pigem näitab arglikkust. Lapsed, kes ei ole saanud oma vanematelt piisavalt tähelepanu, võivad omandada tähelepanuvajaduse. Ta ootab, et keegi märkaks teda ja hooliks temast. Kui laps tunneb end üksikuna, siis kaob tal usk enesesse. Ta tunneb end kõiges süüdi ja sulgub aina enam endasse, mille tagajärjel võib langeda depressiooni. Kui laps saab oma vanematega hästi läbi ja tunneb, et tema lähedased temast hoolivad, siis saab temast tulevikus õnnelik inimene, kes oskab oma lähedasi hinnata.
Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat, kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama. 2.) Ühiskonna agonaalsest(võistluslik) iseloomust. Võisteldi kõiges. Ka kõnemehi võrreldi. 3.) Vaba kodanik pidi oskama end kohtus ise kaitsta, pidama matusekõnesid, pidukõnesid rituaalsetel pidustustel jumalate ja kangelaste auks jne. Olulised olid logograafid. Tasu kõnede eest. Isokrates(436-338)- oli kõneõpetaja ja kohtukõnede koostaja. Sai kuulsaks paraadkõnedega. Neist tähtsaim ,,Panegyrikos". Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus.
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda. Tegelikult ainult ennast süüdistades probleemidest lahti ei saada. Tark
Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. Oscar Wilde · Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Sokrates · Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Jaapani vanasõna · Ühtegi kohta, kuhu on mõtet minna, ei vii otseteed. Beverly Sills · Ükski eesmärk pole nõnda kõrge, et õigustaks väärituid vahendeid selle saavutamiseks. Albert Einstein · Lihtsalt hämmastav, kui sügavalt on juurdunud pettekujutlus, et ilu on sama, mis headus. Lev Tolstoi
annaabi.ee 
