Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri Mängus muudetakse keskkonda enda huvide järgi · Akommodatsioon kohandamine, inimene muudab oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Piaget' arenguteooria põhimõisted · Arengus on oluline saavutada tasakaaluseisund lahti saada
kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist Kõneareng See on oskus arutada, seletada ja tõestada Küpsemine täiskasvanuks või teismeliseks saamine Loominguareng See on fantaasia ja kujutluse areng Matemaatiliste oskuste areng Hõlmab endas arvulugemisoskust,
saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja
Referaat Juhendaja: Jane Rätsep, MA Tallinn 2011 Sisukord 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria.......................................................................................4 3 ELEMENTAARSE LUGEMISOSKUSE ÕPETAMISE MEETODID.................................5 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID..................
jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas. (Parts 2000:15) Arengumaade mahajäämuse üheks põhjuseks on ebapiisav varustatus tootmisteguritega. Loodusressursid, inim- ja füüsiline kapital ning tehnoloogia on üheks olulisemaks tootmisteguriteks, mis on omavahel suurima majanduskasvu arengutempo saavutamiseks seotud. Teiseks põhjuseks on arengu astmelisus. Arenguteooria põhiseisukohaselt toimub areng teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest ja arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras ning see tähendab, et iga järgmine etapp nõuab eelmise läbimist. Üheks põhjuseks on ka majandusliku dualismi olukord, kus heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Heaks näiteks on Hiina, mille suurlinna piirkonnad on tehnoloogiliselt väga
kasulikud olla, kui mina neid valitseb ja täielikult läbistab, nii et nad saavad individuaalsust väljendada. See on aga kauakestev protsess, mis nõuab vanemate, pedagoogide ja vahel ka arstide ning terapeutide abi. Hariduse ja kasvatuse ülesanneteks on toetada last püüdluses end individuaalse minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R
*Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT.
EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego. Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks. Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt. Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek.
Eriksoni arvates ei ole see viimane staadium mitte niivõrd järjekordne psühhosotsiaalne kriis, kuivõrd hinnang oma eelmistele läbitud astmetele. Inimene tunneb, et on oma sihid saavutanud ja eluga rahul. Terviklikkuseni jõudnud inimene näeb surmas tähendusrikka teekonna lõppu. Lõppstaadiumi potentsiaalne probleem on kahetsus ja meeleheide käestlastud võimaluste ja valede valikute pärast. Meeleheites inimene tunneb hirmu surma ees. Erik Erikson lõi oma identsuse arenguteooria eluvaatluse ja kliinilise praktika põhjal (Laherand 1993, & 1998). Erik Homburger Erikson 4 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama
mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm
1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll.
hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii. keskpaleoliitikum
enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine.
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset
Kui läkski halvasti, sisendab õpetaja, et tegu oli halb, mitte laps ise pole lootusetu jne. Tunni lõppu peab spetsiaalselt planeerima, et koos vaadata tagasi, millega täna tegelesime ning milleni jõudsime. Tunnilõpu-analüüs on sihipärasem, kui tunni alguses teadvustati konkreetsed eesmärgid, mille täitmise üle saabki rõõmustada. 10. Algklassilapse ealised iseärasused Piaget, Kohlbergi ja Eriksoni arenguteooriates J. Piaget kognitiivne arenguteooria (tasakaalu taotlus mõtlemise ja keskkonna vahel) ,,Konkreetsete operatsioonide staadium" 7-12 eluaastatel hakkab laps kasutama loogikat. Tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside (kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. L
NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest
Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise teguria ____________________________ 58. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane _____________________ 59. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st
õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua. Last aitavad sellel teel ainult harjutamine ja koolitus. Maailma mõistmisel on esmaseks astmeks võime austada. Waldorfkooli õpetuse aluseks on arenguteooria, mille kohaselt inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena, nii et eelmise astme keskne sisu siirdub muundunud kujul järgmisse astmesse. Nendeks astmeteks on füüsiline (0- 7 aastat), hingeline (7-14 aastat) ja vaimne (14-21 aastat). Selline 3 x 7-aastane ring kordub läbi kogu elu. Koolielus on oluline ühiskasvatus, klassikollektiiv. Kuigi laste arv klaasis on suur, ei toimu omavahelist võistlust. Tugevamad aitavad nõrgemaid. Õppeplaanis on
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss
Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt Riigi roll edendada tehnoloogia sama olulised arengut kiiresti arenevates sektorites Kaubavahetuskeskne arenguteooria: Tootmiskeskne arenguteooria vastus: Majandustegevustel on erinevad sotsiaal- majandusliku tagajärjed Tehnoloogia- ja oskuste mahukad tegevused toovad sageli endaga kaasa sektori-sisese ja sektorite ulese sunergia ja õppimisprotsessi ja palgasurve (ja mitte madalama toote hinna maailmaturul). Majandusarengu erinevad etapid, kus riigi ja turu roll varieerubkõik edukad tööstusriigid on
automatiseeruvate oskuste kujunemisele (kõndimine, uksenupu pööramine, pudeli avamine jms) – nendel skeemidel põhinevad automatismid meie käitumises. Tunnetuslikud skeemid on kujundite mõistete ja mõtlemisvõime formeerumise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg- seoste otsimine jms). Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. 10. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? Piaget’ intellekti arenguteooria rajaneb indiviidi sisemisele aktiivsusele. Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need
vastu. Seega õppisid poisid enda mängudest tulevikuks oskusi, kuidas juhtida inimesi ning lahendada konflikte nii, et tegevus jätkuks. Seevastu aga kui tüdrukutel omavahel mängides puhkes tüli, siis kippus see mängu lõppu tähistama, kuna tüdrukud ei tahtnud riskida omavaheliste suhete kahjustamisega tüliga jätkates. Nemad õppisid enda mängudest, kuidas hoida häid inimsuhteid ja teha koostööd. Moraalse arengu teooriate kohaselt (Piaget' arenguteooria ja Kohlbergi moraalse arengu teooria) õpivad lapsed just reeglitega olevatest mängudest ning nende käigus tekkivate tülide lahendamisest. Piaget (1932) märgib, et poisid on palju rohkem huvitatud ühtsete reeglite loomisest ja mängu n-ö seaduslikumast poolest, omadus, mida ta ei märka tüdrukute puhul. Selle põhjal ta jõuab järelduseni, et tüdrukutel on seaduslikkuse tunnetamine, mis on tema meelest oluline moraalseks arenguks, palju vähem arenenud kui poistel.
keskkonnast, enne seda pole saaks, see teooria on arengustaadiumid ’’inimese põlvnemine’’ 1midagi. ’’metafüüsiline (imikustaadium, varane 1871 ’’emotsioonide arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel noorus) ja loomadel’’ 1872. W. Preyer G.S. Hall S. Freud A. Binet J. M. Baldwin A. Adler
38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40
Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs
pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida
2)Tingitud refl- ..kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,oskused,harjumused,kombed jne. On muutlikumad ja võivad isegi kustuda. On seotud kõrgema väörvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Jean Piaget. Sveitsi psühholoog.Uuris,milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat) - oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta) *potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks
ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus ja koostöö - ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald - ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline arenguteooria - ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria - ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) - Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma - grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida.
1569362789 – 15 69 36 27 89 Nii on jada kergem meelde jätta ja seostada. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip – (Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 20.Arenguteooriad : Freud, Erikson, Piaget. Freudi arenguteooria – 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a). Imemine anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga)
3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). 5
Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus. Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest. Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest. L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng
spiraalikujuline, kus kasvamine toimub ülespoole; kui küpsemine ei ole toimunud alumisel tasemel, toimub kordamine mõistmise kõrgemal tasemel. Niisiis on areng jätkuv ehitamine. Kolmas võimalus kasvamiseks on läbi tsüklilise protsessi, mil probleemid korduvad kuni kasv on toimunud. Viimane protsess näeb arengut kui hargnemist. Iga uus haru kujutab endast autonoomia kasvu ja uut viisi stressoritele reageerida (Fawcett, 1984). Jean Watson. Jean Watson on arenguteooria juhtiv teoreetik. Tema inimese eest hoolitsemise või inimliku hooldamise teooria aluseks oli Carl Rogersi fenomenoloogiline psühholoogia ja filosoofia, Yalomi eksistentsiaalsed tööd ja de Chardini, Sartre ja Kirkegaardi filosoofiad. Ta oli mõjutatud oma teooria arendamisest läbi oma kontaktide inimestega ja kultuuridega paljudes erinevates maades (Watson, 1997). Watsoni teooria sisaldab 10 hoolitsemise faktorit, terapeutilise
see kiindumuse objekt olla ka kasuema, (võõras)isa, või keegi muu, kes täielikult vastutab lapse eest. Suurimad sansid esimese kiindumuse objektiks kujuneda on muidugi emal: raseduse kogemus on jõuline. Uuringutest on selgunud, et beebi tunneb ära ema südamelööke, rahunedes kõige kiiremini just ema süles. Ja imik tunneb ära isegi oma ema piima lõhna. See kõik lisab tõenäosust, et beebi valib oma esimese kiindumuse objektiks just ema. Mahleri arenguteooria Lapse esimeste eluaastate ja inimsuhete olulisuse toob välja M. Mahleri lapse psühholoogilise arengu teooria. Psühhoanalüütik tugineb tõdemusel, et lapse sündides teda psühholoogilises mõttes veel olemas ei ole. Oluline on aga see, et just lapse ja ta hoidja vahelise mõju käigus kujuneb lapse psühholoogiline mina. Perioodi sünnist umbes kahe kuu vanuseni nimetatakse lapse normaalse autismi etapiks. Mahler väidab, et sel ajal last psühholoogiliselt veel olemas ei ole
7. Arengupsühholoogia Spartalik kasvatus- spartalik kasvatus on hästi range ja kõike keelustav Preformatsiooniteooria- J.J Rousseau- Inimese rikub ühiskond, ta tuleb üles kasvatada metsas ilma segavate faktoriteta ja siis täiskasvanuna ühiskonda tagasi viia John Locke- ütles, et inimene on sündides puhas leht e. tabula rasa ning kõik mis ta teab omandab ta elu jooksul läbi kogemuse 8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria- Igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus ei alga mitte suguküpseks saamisega, vaid sünnihetkest saati. Esialgu on tegemist autoerotismi tasemega, mil naudingut saadakse oma keha puudutamisest, kusjuures lapse arenedes need naudingut tekitavad kehaosad vahetuvad. Puberteediea lõpuks on laps seksuaalsuse arengufaasid läbinud ja tema seksuaalsus küps. Mitmesuguseid tunge ei järgita, sest neid on tõkestama asunud moraal (nt
See vanus hõlmab endas kõige suuremaid erinevusi lapse arengus. Kuni selle vanuseni lastel reeglina puudub kokkupuude makrosüsteemidega. Ressursid, mis on saadaval makrosüsteemis mõjutavad otseselt inimeste elusid. Need ressursid ei ole alati jagatud õiglaselt. Kindlad grupid saavad ressursse kasutada nagu põhiõigust, samas kui teised peavad võitlema nende samade teenuste eest 3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON Eriksoni arenguteooria järgi on sellel eal omad ülesanded ja arenguastmed: initsiatiiv versus süü ning edukus või alaväärsus. Laps vanuses 4-6 a areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks –
· Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid · Õpetaja · Lähima arengu tsoon John Dewey (1859-1952) · Aktiivõpe · Probleemipõhine õpe Humanism · Kasvu- ja arengupotentsiaal · Õppijakesksus · Koostöö · Toetamine · Kogemuslik õppimine Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg S. Freud Psühhoseksuaalne areng Freud on valinud oma arenguteooria aluseks seksuaalsuse ehk seksuaaltungi kui ainsa inimest motiveeriva jõu E.Erikson Psühhosotsiaalne areng Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav
Kindlalt/turvaliselt kiindunud; Ebakindlalt/ärevalt kiindunud; Vältivalt kiindunud; Kaootiline. o Psühhodünaamiline lähenemine (S.FREUD): Alateadlikud soovid ja käitumised- need juhivad meid Lapseea kogemuste suur mõju Tasakaalu otsimine Fiksatsioon (keele arenguteooria) o Prelantne periood (sünd-6./7.a): Oraalne faas (sünd-1.a): suu (hammustamine- hiljemas elus nätsu, pliitais otsa närimine); agressiivne/passiivne (vajadus midagi süüa, teha suitsu) Anaalne faas (1.-3-a): potilkäimise õppimine; reteniivne (pigem ollakse elus korralik, hoolitsetud)/ekspulsiivne (olen omas elus väga räpakas, hoolitsematu) Falloslik faas (3
Arengupsühholoogia arenguteooriad Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja neid intepreteerida. Arenguteooriad respekteerivad üldist teadmist ning nad on põhimõtteliselt kontrollitavad ja vähem keerukamad kui inimene ise (ja jätab seetõttu mõningad asjad seletamata) ja seega üldistavad. Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18 saj), mis käsitleb metafüüsilist arengut inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek). Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. Preformism eitab ontogeneesis inimese kvalitatiivset arengut. Epigeneesi puhul räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng. Nicolaas Hartsoeker tegeles raku arengu teemadega, kas toimud preformism või epigeneetiline (kvantitatiivne või kvalitatiivne) areng.
kuulsuse kinnisideega lapsevanemad seda teevad. Samuti pole võimalik last ka välismaailma eest kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida 5. J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus
premeerimine võimaldab käitumist kinnitada, paremini aitab kinnitada vahelduv kinnitus ehk premeerida erineva sagedusega (algul ühe korra eest, pärast mitme korra tagant alles), võimaldab nt „tere“-ütlemist lapsele õpetada ▪ seni, kuni laps käitub halvasti, tuleks ignoreerida, õiget käitumist kohe premeerida ◦ mudelõpe – jäljendamine ◦ kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb) ◦ mängu kaudu õppimine – kui on ka suuremaid lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi ▪ paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas)
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib
Konflikt ja vägivald-ühiskond sisaldab endas konfliktis määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev ressursside pärast. grupp hoiab teisi oma kontrolli all. Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid, kuidas 10.Kuidas ühiskond areneb? võimulolijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised Evolutsiooniline arenguteooria-ühiskond areneb seda endale haarata proovivad. Lenin ja Marx. Prantsuse ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. sotsioloog Pierre Bourdieu on loonud ,,väljateooria" Revolutsiooniline arenguteooria-ühiskonna arengus (majanduslik, poliitiline ja kultuuriline). Samuti ka eri esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt kapitali liigid (majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne), stabiilsete aegadega
Kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused Kognitiivne areng · Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel · Kaasasündinud huvi · Skeemid, nende võrdlemine tajutavaga, ebakõla assimilatsiooni kaudu Sotsialiseerumine vajalik kognitiivne võimekus, et võtta omaks reeglid; emotsiaalne küpsemine; kõlbelise mõtlemise areng (L. Kohlberg) Isiksuse areng E. Erikson (psühhosotsiaalne arenguteooria). Elutsükli kaheksa astet (1968) Kohlbergi moraalse arengu mudel: 1. Aste allumise ja karistuse orientatsioon; reeglitest kinnipidamine kaaristuse ja problemide vältimiseks 2. aste- hedonistlik orient.; reeglite järgi käitumine, vältimaks hukkamõistmist 3. aste- "hea poiss, hea tüdruk" käitumine, vältimaks hukkamõistmist 4. aste- sotsiaalse korra tagamise, autoriteedile allumise orient. Sotsiaalse korra hoidmine 5. aste- sotsiaalse kokkuleppe orient
Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed,
teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise. · On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel. On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks. Varased arengukäsitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725) Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest
Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat
Saksamaalt 1907. aastal, selle vanuseks on pool miljonit aastat). Homo georgicus? Eugene Dubois leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus erectus ehk sirge ahvinimene). Zhoukoudian Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi. homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine: Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad) Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast. Hiline Aafrikast väljarännu teooria
annaabi.ee 
