Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6
1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b
Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1
tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse
tegusõnafraasist(läks üle tee) · Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelisest sagedusest · Keele süntaktilise sisu analüüs- pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage
Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda kindla objekti või isiku suhtes. Esimesed sõnad umbes 10 või 11 elukuul. a. Sõnade valik a.i
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Kasvamine pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood periood, kus mingi võime areneb väga kiiresti (nt 2-3 eluaasta kõne kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga).
tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek
astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum laps endiselt mööblist tuge otsida. Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk- järgult kasvav kontroll oma keha ja pea üle ning umbes neljakuuselt hakkab ta oma kätt esemete suunas välja sirutama. Laps hakkab haarama, tuleb koogamine, mis teise poolaasta jooksul areneb häälikuliseks. Kui laps on juba kuus kuud vana siis eraldab ta juba oma vanemaid teiste omadest ja lapsel tekib võime eristada tuttavaid nägusid. Laps on pooleaastaselt vanematesse juba nii kiindunud, et maailmaavastamises on saanud nendest tema tugipunkt. Seetõttu ei saa vanemaid asendada mõne teise isikuga, kellega ta pole harjunud. Imikutel ei ole selles vanuses veel võimet säilitada mälupilte, kui suhtlemisse jääb liiga pikk vahe.
grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine 5. 7. vokaalne mäng 7. 12. korrutav lalin 9. 18. mittekorrutav lalin 12. esimesed sõnad 18
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma).
-laps paistab olevat segduses -puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks -15% katses osalenud lastest Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus.
Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna
· Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine); · 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses. Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna. Lastekasvatus stiilid
Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad
maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused
emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine - Koolieelikuna: sõbra ,,kasutegur" - Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus - Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Lapse kõne ja suhtlemise areng - Uuritakse et teada saada kas keele omandamise hilinemine on märk arenguprobleemist Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9. kuu ehholaalia periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama - 9-18 kuu holofrastiline kõne kogu lauset ühe sõnaga väljendav Telegraafiline kõne - 1.5 a 20-50 sõna - 2 a u 250 sõna - 18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima - 30. kuu u 500 sõna, kolmesõnalised lausungid
täiskasvanute jutustatud juttude kuulamine. Vestluse käigus saab laps harujutada- kuulata kaasvestleja küsimusi ja õppida oma mõtteid sõnaliselt väljendama. Õpetaja mõtleb läbi küsimused, mida esitab. Pöörab tähelepanu nende struktuurile, nn. avatud küsimustele pole kindlat vastust. 21. Luuletuse õpetamine 22. Hääldamisharjutused erinevas vanuses lastega. 1. eluaasta- keele- ja huultemängud (koogamine, lalisemine) 2. eluaasta- Eelharjutused häälikute täpsustamiseks. Laps teeb ise keele- ja huulteharjutusi, silbimänge. Puhumismängud. 3. eluaasta- L, S, K. Täishäälikute diferentseerimine (a-ä, o-ö, a-e), häälemängud. 4. eluaasta- Kõigi häälikute eristamine, täpsustamine, hääldamismängud (loomahääled) 5. eluaasta- Kõlalt lähedaste sõnade eristamine (tass, kass), häälikute kuulamine sõnas. 6. eluaasta- R, Õ
Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid.
Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna
1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud).
(?) 1 Scarr-Salapatek & Williams (1973): enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Ehk siis suur osa probleeme tulevad sellest, et neid hoitakse sotsiaalses isolatsioonis (inkubaator). Thomas & Chess jt: titade temperament 40% "kerge" temperamendiga 15% "raskesti ülessoojenevad" 10% "raske" temperamendiga 35% ebamäärased või segajoontega Normaalne kõne areng: ·2k koogamine ·4k - lalisemine ·6k vastastikused häälitsused ·8k silplalin, zestid 9k2a ühesõnaliste lausungite perioo ·1,5a 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat (algab 9k) ·2a 3-5-sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu ·3a ~1000 sõna, küsija/suhtleja ·4a laused, teemad, kohandab keelt ·5a kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Tüdrukud poistest ekspressiivse arengu poolest ees. (2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi)
Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma
............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a · süntagmaatiline periood
emotsioone, seejärel vaatab jänest. · Mitusada foneemi vs mõnikümmend konkreetses keeles · Eimas et al., 1970ndad imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod- harjutamismeetod. Lastel paigutati kahele poole kõlarid, mis olid seadistatud nii, et oli võimalik tekitada eri helisid. Jälgiti, mida lapsed teevad. Lapsed pööravad pea, kus tuleb heli, harjuvad ja enam ei vaata · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine(l-r eristamine) Imikute häälitsemine · Karjumine · Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid · Lalisemine (3-4-kuul) - kõne · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused
Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10)
1-2 eluaasta Laps mõistab lihtsamaid küsimusi (nt. kus mõmmi on?). Teie põnnile meeldib kuulata lihtsamaid lugusid, laulmist ja luuletusi. Sel ajal soovib laps tuttavat juttu, laulu või salmi kuulata/korrata mitmeid kordi järjest. 9 Lapse kõne arengu erinevad perioodid Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid Prototüübiteooria Lalisemine (3-4-kuul) - kõne Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine
ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul nt Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani
Arenevad suhtlemmise tegevuslik ja isikuline vorm, mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks
Prototüübi teooria- • Kategooriad esitatakse prototüüpidena • Iseloomulikud tunnused • Kogemus • Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng – Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid. 1) Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad sarnaselt kuuljatele. 2) Lalisemine – algab 4 elukuul
Isiksuslik intelligentsus suudab end teostada, sotsiaalselt edukas. Need on sõltumatud, ühes võib olla edukas, teises mitte. Kõne Keel on loov, struktureeritud, tähenduslik, viitav (viitab reaalse maailma asjadele ja sündmustele) ja interpersonaalne (kommunikatiivsus) Kõne arengus saab eristada: eellingvistilist perioodi (algab lapse esimese naeratusega ja lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega) Nt: koogamine (kurgulaehäälikud), lalisemine (sellest formeerub tõeline kõne, täis- ja kaashäälikutest moodustatud silbid nt ba-ba, on seoses küpsusega mitte sellest, kui palju temaga on varem suheldud). Kümnendaks elukuuks peaks jõudma tasapisi juba esimeste lihtsamate korralduste mõistmiseni (võiks mõista ~20 korraldust) ja ta peaks ise juba välja suutma öelda mõne sõna. Selles perioodis õpib laps rohkem teistest aru saama, kui iseennast väljendama. Esimesi tähendusi on raske
3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja lalisemine), õpib, et teised kuulavad, kui mina räägin. 3)Naeratamine ja naermine. Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika. Nutab kas hirmu pärast, frustratsiooni tõttu, nälja tõttu, viha tõttu, valu tõttu, selle tõttu, et ta on ülestimuleeritud. 5)Näoväljendus ja zestid. Lastel ei ole sotsiaalseid emotsiooni peale naeratust 3.kuust
5) reeglid (piirangud) - Foneem - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu).
räägivad rohkem oma lastega ja kasutatav keel on korrektsem väga oluline lapse jutule vastata 2-aastase lapse nõrk kõne tase reeglina ennustab tulevasi kõneprobleeme kõne areng ei sõltu eriti kultuurist/keelest hiljem raske keelt õppida, sest laps valib noorena välja need häälikud, mis vajalikud just tema emakeeles ja need arenevad rohkem, seega teiste keelte häälikuid raskem õppida kõne areng (kuud võivad erineda olenevalt allikast): ◦ 3. kuu – koogamine, tavaliselt üks kaashäälik, reageerimaks teiste jutule, ei sõltu sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 4.kuu – lalisemine, silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 9.kuu – ehholaalia periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte ◦ 9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad
44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta- poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus?
väiksemaid mitteverbaalseid võimeid; suhtlemisprobleeme; kiusamise ohvrid. Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused. Kakskeelses keskkonnas võib keeleline areng olla pigem aeglasem. Vapustavaid teadmisi selles osas ei ole. Mitmekeelsus on üsna tavaline. Soovitus rääkida oma emakeelt, mitte rääkida lapsega valesti mingis muus keeles. 3. kuu algul koogamine sageli täishäälikud. Sotsiaalse kontakti hoidmise funktsioon, laps räägib (häälitseb) sulle vastu; 4. kuul lalisemine kaas- ja täishäälikud tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega suheldakse, kuid alates 2-eluaastast on järjest olulisem see palju lapsega suheldakse. Keskkonna mõju tuleb selgesti välja. Keele areng on kui võimaluste kaotamine, kui laps
o füüsiline või sellega ähvardamine o narrimine, mõnitamine o väljapressimine, eiramine Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus … Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib laps püüda matkida äsjakuuldud häälikuid ja silpe ning lalin muutub aina sarnasemaks emakeelele Üksiksõna tähenduse kujunemine (NB! kontekstile tuginemine ja sotsiaalsed vihjed; baastaseme sõnade omandamine)
Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal). Eellingvistiline periood- lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. 8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kõne alguse)- laps kasutab täishäälikuid või täis ja kaashäälikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimine. Vaatlusest selgub, et laps hakkab suua järgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu. 6kuu eelistab laps kuulata kui kõneleda. Mängib kõne valjusega. 8elukuu- oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsioon ja miimika lisandumine
o Mõiste kitsus- "poeg" isa kohta ei käi. Omaette probleem on lapsed, kes kasvanud loomade keskel o 30.-ndail Koort ja Saareste avastasid 7-8aastas lapse, kes ei osanud rääkida o Singh- uuris Indias lapsi, kes kasvanud huntide juures. 2a. ja 7a. lapsed kõnekeelt ei omandanud kunagi. Artikulatsiooni kujunemine. 1. Varajase vokalisatsiooni tase 1-4 kuud -kisa, koogamine 2. Lalina periood 3-15 kuud 3. Esimesed teadlikud kõne häälikud 11-18 kuud -labiaalid p, m, v -eeshäälikud t, n -lahtine silp ma-pa 4. Süstemaatiline kõne häälikute omand. 18-50 kuud "Lapsekõne" meelisreeglid: -esi-või lõpukonsonandi kadu -sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5
loomine kõige suurem. Lapse kõne areng: Foneemitaju • Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed 32 33 • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. • Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele) Ühe sõna periood Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta) Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon Tähenduse üldistamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste) 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu 10 kuu vanuselt üks sõna
grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1. Eellingvistiline periood - lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega: ~8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma - alguses juhuslikud (koogamine) ~3-4 kuu - lalin (mõni teooria leiab, et siit saab kõne alguse) - laps kasutab täishäälikuid või täis- ja kaashäälikutest moodustatud silpe; kasutab seda, mida enim kuuleb. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimin; tal tekib huvi suu liikumise vastu, katsub suud. Mängib kõne valjusega. ~6 kuu - laps eelistab pigem kuulata ja jälgida kui kõneleda. ~8 kuu - oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli
Lorenz Lindude katse võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima!
Lorenz Lindude katse – võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine – teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod – kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima!
Ja mis asjad siis viitavad erivajadustele. Et tegeleme nüüd märkamisega pigem. Vanus: Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda? Milliste oskuste kujunemist selles vanuses võiks oodata? Milles probleem võiks väljenduda? 0.1 a vaimne areng: kas reageerib muutustele, helidele, kuidas tp jagab, puudutustele reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne.
o Lapse öeldud sõnad ja väljendid ei oma sama tähendusvälja, mis täiskasvanute sõnad. o Kontekst on seda olulisem, mida madalamad on lapse kõne mõistmise ja kasutamise oskused. Väikeste lastega rääkida asjadest, mis hetkel last ümbritseb. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 24 Eakohase kõne areng o Kõne-eelne suhtlemine: pilk-kontakt, osutamine, kisa, koogamine (häälitsused), lalin (silbirida), esimesed sõnad 9-12 kuud. Pilk-kontakt hakkab tekkima 1 elukuu lõpul. o Kõne koolieelses eas: ühe- ja kahesõnalised lausungid, 3a lapse kõne on arusaadav võõrale kuulajale, üksikute häälikute ebatäpne hääldamine kuni 5a. Laieneb sõnavara ning paraneb grammatika. o Kõne koolieas: kirjaliku kõne omandamine, kõne kui mõtlemise, teadmiste omandamise ja eneseväljenduse viis. Pragmaatiliste oskuste täiustumine
osaliselt kompenseeritavad pedagoogilise korrigeerimise käigus. Seejuures kehtib sama seaduspärasus, mis tavaarengu korral: tegevusest tuleneb vajadus kasutada kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab aga vastavaid väljendusvahendeid. Lapse kõne areng jaotatakse keelevahendite omandamise järgi kolme perioodi: 1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega. Koogamise puhul on tegemist vokaliseerimisega, häälikuid moodustatakse juhuslikult. Neil puudub vastavus emakeele häälikutele, nad ei ole ka üksteisele vastandatud. Erineva kõlaga vokaliseeringud produtseeritakse, kuna lapse selili asendis tema nõrk keel lihtsalt vajub õhule ette ja moodustab juhuslikke ahtusi. Otsest seost hilisema kõne arenguga
Seejärel ühendab ta omadussõna ja nimisõna, näiteks hea isa, paha eit, loll tüdruk. Varakult ilmuvad kõnesse ka keelavad sõnad, samuti kui sõnad, mis tähistavad lõppu või kaotamist. Sellised väljendid on näiteks ei lähe, pudru otsas, tüdruk ära. Tabel 6 Keeleline/ kõneline areng (6 kuud kuni 3 aastat) VANUS KEELE ARENG KUUDES 6 Koogamine muutub lalinaks 12 Imitatsioon häälele, mõistab mõnda sõna, kasutab regulaarselt mingit häält, et millestki märku anda. 18 Lapse kasutuses on 3 50 sõna, hea arusaamine mõistmine 24 Oskab üle 50 sõna, kahe sõnalised fraasid on tüüpilised, laps on rohkem huvitatud verbaalsest kommunikatsioonist.
annaabi.ee 
