Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad
kuid kui õigel ajal abi otsida, saadakse ka nendest probleemistest üle. Käesolevaga käsitlen lapse kõne arengu erinevaid etappe, arenguetappidel esinevaid kõrvalekaldeid ja kuidas last kõnearengul toetada. 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“ Beebid ei kooga mitte niisama nn „jutustamiseks“. Seda tehakse enamasti vanuses 2- 5 elukuud. Hiljem muutub koogamine juba lalinaks. Lalin ja koogamine arendavad lapse nn kõneaparaati ning on ettevalmistus häälikute ja sõnade hääldamiseks. Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine,
1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilise...
tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse
grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel
Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda kindla objekti või isiku suhtes. Esimesed sõnad umbes 10 või 11 elukuul. a. Sõnade valik a.i
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Kasvamine pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood periood, kus mingi võime areneb väga kiiresti (nt 2-3 eluaasta kõne kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga).
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum laps endiselt mööblist tuge otsida. Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk- järgult kasvav kontroll oma keha ja pea üle ning umbes neljakuuselt hakkab ta oma kätt esemete suunas välja sirutama. Laps hakkab haarama, tuleb koogamine, mis teise poolaasta jooksul areneb häälikuliseks. Kui laps on juba kuus kuud vana siis eraldab ta juba oma vanemaid teiste omadest ja lapsel tekib võime eristada tuttavaid nägusid. Laps on pooleaastaselt vanematesse juba nii kiindunud, et maailmaavastamises on saanud nendest tema tugipunkt. Seetõttu ei saa vanemaid asendada mõne teise isikuga, kellega ta pole harjunud. Imikutel ei ole selles vanuses veel võimet säilitada mälupilte, kui suhtlemisse jääb liiga pikk vahe.
· Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naeratus ja naer, vooruvahetuse tekkimine 5. 7. vokaalne mäng 7. 12. korrutav lalin 9. 18. mittekorrutav lalin 12. esimesed sõnad 18. kahesõnalaused umbes 2 aste I 400 sõna, LKP 1.75 2.6 aste II 900 sõna, LKP 2.25 3 3.6 aste III 1200 sõna, LKP 2.75 3
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma).
-laps paistab olevat segduses -puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks -15% katses osalenud lastest Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus.
Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad
maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused
emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine - Koolieelikuna: sõbra ,,kasutegur" - Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus - Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Lapse kõne ja suhtlemise areng - Uuritakse et teada saada kas keele omandamise hilinemine on märk arenguprobleemist Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9. kuu ehholaalia periood (jäljendab teisi, küsib, jutustab), asju nimetama - 9-18 kuu holofrastiline kõne kogu lauset ühe sõnaga väljendav Telegraafiline kõne - 1.5 a 20-50 sõna - 2 a u 250 sõna - 18-24 kuu enesest kui tegijast rääkima - 30. kuu u 500 sõna, kolmesõnalised lausungid
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...
Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid.
Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna
1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud).
(?) 1 Scarr-Salapatek & Williams (1973): enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Ehk siis suur osa probleeme tulevad sellest, et neid hoitakse sotsiaalses isolatsioonis (inkubaator). Thomas & Chess jt: titade temperament 40% "kerge" temperamendiga 15% "raskesti ülessoojenevad" 10% "raske" temperamendiga 35% ebamäärased või segajoontega Normaalne kõne areng: ·2k koogamine ·4k - lalisemine ·6k vastastikused häälitsused ·8k silplalin, zestid 9k2a ühesõnaliste lausungite perioo ·1,5a 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat (algab 9k) ·2a 3-5-sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu ·3a ~1000 sõna, küsija/suhtleja ·4a laused, teemad, kohandab keelt ·5a kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Tüdrukud poistest ekspressiivse arengu poolest ees. (2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi)
Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma
............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a · süntagmaatiline periood
emotsioone, seejärel vaatab jänest. · Mitusada foneemi vs mõnikümmend konkreetses keeles · Eimas et al., 1970ndad imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod- harjutamismeetod. Lastel paigutati kahele poole kõlarid, mis olid seadistatud nii, et oli võimalik tekitada eri helisid. Jälgiti, mida lapsed teevad. Lapsed pööravad pea, kus tuleb heli, harjuvad ja enam ei vaata · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine(l-r eristamine) Imikute häälitsemine · Karjumine · Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid · Lalisemine (3-4-kuul) - kõne · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10)
1-2 eluaasta Laps mõistab lihtsamaid küsimusi (nt. kus mõmmi on?). Teie põnnile meeldib kuulata lihtsamaid lugusid, laulmist ja luuletusi. Sel ajal soovib laps tuttavat juttu, laulu või salmi kuulata/korrata mitmeid kordi järjest. 9 Lapse kõne arengu erinevad perioodid Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid Prototüübiteooria Lalisemine (3-4-kuul) - kõne Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine
ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul nt Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani
Arenevad suhtlemmise tegevuslik ja isikuline vorm, mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks
Prototüübi teooria- • Kategooriad esitatakse prototüüpidena • Iseloomulikud tunnused • Kogemus • Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng – Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid. 1) Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad sarnaselt kuuljatele. 2) Lalisemine – algab 4 elukuul
Isiksuslik intelligentsus suudab end teostada, sotsiaalselt edukas. Need on sõltumatud, ühes võib olla edukas, teises mitte. Kõne Keel on loov, struktureeritud, tähenduslik, viitav (viitab reaalse maailma asjadele ja sündmustele) ja interpersonaalne (kommunikatiivsus) Kõne arengus saab eristada: eellingvistilist perioodi (algab lapse esimese naeratusega ja lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega) Nt: koogamine (kurgulaehäälikud), lalisemine (sellest formeerub tõeline kõne, täis- ja kaashäälikutest moodustatud silbid nt ba-ba, on seoses küpsusega mitte sellest, kui palju temaga on varem suheldud). Kümnendaks elukuuks peaks jõudma tasapisi juba esimeste lihtsamate korralduste mõistmiseni (võiks mõista ~20 korraldust) ja ta peaks ise juba välja suutma öelda mõne sõna. Selles perioodis õpib laps rohkem teistest aru saama, kui iseennast väljendama. Esimesi tähendusi on raske
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
5) reeglid (piirangud) - Foneem - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu).
räägivad rohkem oma lastega ja kasutatav keel on korrektsem väga oluline lapse jutule vastata 2-aastase lapse nõrk kõne tase reeglina ennustab tulevasi kõneprobleeme kõne areng ei sõltu eriti kultuurist/keelest hiljem raske keelt õppida, sest laps valib noorena välja need häälikud, mis vajalikud just tema emakeeles ja need arenevad rohkem, seega teiste keelte häälikuid raskem õppida kõne areng (kuud võivad erineda olenevalt allikast): ◦ 3. kuu – koogamine, tavaliselt üks kaashäälik, reageerimaks teiste jutule, ei sõltu sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 4.kuu – lalisemine, silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 9.kuu – ehholaalia periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte ◦ 9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
väiksemaid mitteverbaalseid võimeid; suhtlemisprobleeme; kiusamise ohvrid. Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused. Kakskeelses keskkonnas võib keeleline areng olla pigem aeglasem. Vapustavaid teadmisi selles osas ei ole. Mitmekeelsus on üsna tavaline. Soovitus rääkida oma emakeelt, mitte rääkida lapsega valesti mingis muus keeles. 3. kuu algul koogamine sageli täishäälikud. Sotsiaalse kontakti hoidmise funktsioon, laps räägib (häälitseb) sulle vastu; 4. kuul lalisemine kaas- ja täishäälikud tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega suheldakse, kuid alates 2-eluaastast on järjest olulisem see palju lapsega suheldakse. Keskkonna mõju tuleb selgesti välja. Keele areng on kui võimaluste kaotamine, kui laps
o füüsiline või sellega ähvardamine o narrimine, mõnitamine o väljapressimine, eiramine Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus … Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib laps püüda matkida äsjakuuldud häälikuid ja silpe ning lalin muutub aina sarnasemaks emakeelele Üksiksõna tähenduse kujunemine (NB! kontekstile tuginemine ja sotsiaalsed vihjed; baastaseme sõnade omandamine)
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
o Mõiste kitsus- "poeg" isa kohta ei käi. Omaette probleem on lapsed, kes kasvanud loomade keskel o 30.-ndail Koort ja Saareste avastasid 7-8aastas lapse, kes ei osanud rääkida o Singh- uuris Indias lapsi, kes kasvanud huntide juures. 2a. ja 7a. lapsed kõnekeelt ei omandanud kunagi. Artikulatsiooni kujunemine. 1. Varajase vokalisatsiooni tase 1-4 kuud -kisa, koogamine 2. Lalina periood 3-15 kuud 3. Esimesed teadlikud kõne häälikud 11-18 kuud -labiaalid p, m, v -eeshäälikud t, n -lahtine silp ma-pa 4. Süstemaatiline kõne häälikute omand. 18-50 kuud "Lapsekõne" meelisreeglid: -esi-või lõpukonsonandi kadu -sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5
loomine kõige suurem. Lapse kõne areng: Foneemitaju • Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed 32 33 • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. • Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele) Ühe sõna periood Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta) Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon Tähenduse üldistamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste) 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu 10 kuu vanuselt üks sõna
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Ja mis asjad siis viitavad erivajadustele. Et tegeleme nüüd märkamisega pigem. Vanus: Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda? Milliste oskuste kujunemist selles vanuses võiks oodata? Milles probleem võiks väljenduda? 0.1 a vaimne areng: kas reageerib muutustele, helidele, kuidas tp jagab, puudutustele reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne.
o Lapse öeldud sõnad ja väljendid ei oma sama tähendusvälja, mis täiskasvanute sõnad. o Kontekst on seda olulisem, mida madalamad on lapse kõne mõistmise ja kasutamise oskused. Väikeste lastega rääkida asjadest, mis hetkel last ümbritseb. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 24 Eakohase kõne areng o Kõne-eelne suhtlemine: pilk-kontakt, osutamine, kisa, koogamine (häälitsused), lalin (silbirida), esimesed sõnad 9-12 kuud. Pilk-kontakt hakkab tekkima 1 elukuu lõpul. o Kõne koolieelses eas: ühe- ja kahesõnalised lausungid, 3a lapse kõne on arusaadav võõrale kuulajale, üksikute häälikute ebatäpne hääldamine kuni 5a. Laieneb sõnavara ning paraneb grammatika. o Kõne koolieas: kirjaliku kõne omandamine, kõne kui mõtlemise, teadmiste omandamise ja eneseväljenduse viis. Pragmaatiliste oskuste täiustumine
osaliselt kompenseeritavad pedagoogilise korrigeerimise käigus. Seejuures kehtib sama seaduspärasus, mis tavaarengu korral: tegevusest tuleneb vajadus kasutada kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab aga vastavaid väljendusvahendeid. Lapse kõne areng jaotatakse keelevahendite omandamise järgi kolme perioodi: 1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega. Koogamise puhul on tegemist vokaliseerimisega, häälikuid moodustatakse juhuslikult. Neil puudub vastavus emakeele häälikutele, nad ei ole ka üksteisele vastandatud. Erineva kõlaga vokaliseeringud produtseeritakse, kuna lapse selili asendis tema nõrk keel lihtsalt vajub õhule ette ja moodustab juhuslikke ahtusi. Otsest seost hilisema kõne arenguga
Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, ei sõltu sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse, vaid lapse füüsilisest küpsusest. Koogamine seisneb selles, et laps häälitseb vastuseks suure inimese jutule. Lalisemise korral hakkab laps kaas ja täishäälikuid silpideks kokku panema ("mamamama"). Eri keeli rääkima hakkavate laste koogamine, ja algul ka lalisemine, on väga sarnased. Alles teisel poolaastal muutub eri keeli rääkima õppivate laste lalin erinevamaks, sest laps valib järkjärgult välja oma emakeeles olemasolevad häälikud. 10.11. kuul hakkab laps esimesi sõnu ütlema. Lalisemine muutub harvemaks. Laps saab aru palju rohkemast kui ise ütelda oskab: tema passiivne sõnavara on aktiivsest sõnavarast tunduvalt suurem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
