Jäävusseadused mehaanikas •Füüsikateooriate aluseks on suuruste jäävus. 1. Liikumise kirjeldamine impulsi jäävuse seaduse abil Impulsi jäävus mehaanika põhiülesande lahendamisel •Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine
mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused. Sellel perioodil saab maailm loogilised struktuurid, laps märkab kahte ja enamat dimensiooni ning on seetõttu võimeline määratlema objektide sarnasust ja erinevust. Jäävusmõiste omandatakse tavaliselt järgnevas järjekorras: aine koguse jäävus 7-8-aastaselt, pikkuse jäävus, arvu jäävus 9-10-aastaselt, pindala jäävus, kaalu jäävus ja viimasena ruumala jäävus 11-12-aastaselt. Lapsed suudavad lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest. Oluliseks tunnusjooneks on võime pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi Laps pole veel võimeline lahendama süllogisme ja mitme muutujaga ülesandeid. Loogilisi järeldusi oskab laps teha vaid konkreetsete lihtprobleemide lahendamisel.
Anna-Maria Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks.
..Järgmiste näidetega olen ma näidanud,et jõu impulsi abil saab määrata erinevate kokkupõrgete hävitavad või mõningat muud toimet,teades keha impulssi ja massi on võimalik välja arvutada keha kiirus,teades keha kiirust ja impulssi on võimalik jällegi välja arvutada keha mass,seda kasutatakse laialdaselt politsei töös,sedasi tehakse sageli peale õnnetusi kindlaks,kas keegi ületas kiirust või üritas teha midagi kokkupõrke vältimiseks, Saab tõestada,et impulsi jäävus kehtib ka kuitahes paljudest kehadest koosnevast süsteemi jaoks.Ainsaks tingimuseks on,et süsteem oleks suletud.Suletuks nimetatakse süsteemi siis,kui sinna kuuluvad kehad on vastastikusmõjus vaid omavahel ja süsteemivälisete kehade mõju võib jätta arvestamata,sedasi võin sõnastatada impulsi jäävuse seaduse pikemalt ja täpsemalt. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS 61. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Kasutada mehaanilise energia jäävuse seadust. 62. Poiss sõidab rulaga rambil, mis kujutab endast poolikut ringjoont raadiusega 3.0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? VASTUS lehel: 78J (ilmselt oli siin midagi veel küsitud)
4 astet) loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine Arenguastmed Piaget järgi · Sensomotoorne aste sünnist kuni umbes teise eluaasta lõpuni · Operatsioonide-eelne aste umbes kolmandast kuni seitsmenda eluaastani · Konkreetsete operatsioonide aste seitsmendast kuni kaheteistkümnenda eluaastani · Formaalsete operatsioonide aste kaheteistkümnendast eluaastast edasi Arvu jäävus Tahke aine jäävus Vedeliku jäävus Kas mõtlemine on eri kultuurides ühesugune? Probleemide lahendamine Probleem ... · tekib siis, kui inimesel Probleemi märkamin on vastuse leidmisel või e eesmärgi saavutamisel Probleemi tekkinud raskused Hindamine määratlemine ja esitamine · Probleemi lahendamise
valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. 12) Tajuline jäävus tähendab, et objektide omadusi tajutakse stabiilsena ka siis, kui objekt aeg- ajalt nägemisväljast kaob.
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahe...
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst. Analüütilises mehaanikas tuleneb impulsi jäävus lagranziaani nihkeinvariantsusest välismõjude puudumisel. Viimane järeldumine on Noetheri teoreemi erijuht.
Kaksiktähti võib avastada ka kaudsete meetodite abil. Kui kaksiktähed on teineteisele küllalt lähedal, võivad nad gravitatsiooniliselt mõjutada kaaslase atmosfääri. Teke Kuigi kaksiktähtede teket viisil, kus kaks üksikut tähte muutuvad gravitatsiooniliselt seotuks, ei saa kõrvale jätta, on see äärmiselt väikese tõenäosusega. Ühelt poolt üksikute tähtede suhteliselt suure distantsilise eralduse tõttu ja teiselt poolt, sest energia jäävus nõuab ka kolmanda keha olemasolu. Kaksiktähtede suhteliselt suur sagedus ja kaksiksüsteemide vaatlused, kus mõlemad komponendid on suhteliselt noored, tõestavad, et kaksiktähed tekivad juba tähetekkeprotsessi käigus. Molekulaarudu mureneb ja tekib mitu suhteliselt lähestikku asuvat prototähte Pilt:
mn- ühe neutroni mass Mt- tuuma mass 1J 1u = 1,66*10astmes -27 kg Z- prootonite arv tuumas 1u = 931 MeV N- neutronite arv tuumas · Eriseosenergia on ühe nukleoni kohta tulev seosenergia. 9. Tuumareaktsioonid : · on tuumade muundumised, mis toimuvad vastastikmõju tulemusenad teiste tuumadega või (elementaar-) osakestega. · selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda. Kui mass läheb väiksemaks siis energia eraldub. Kui suuremaks, siis energiat neeldus. 10. Raskete tuumade lõhustumine (joonis lk 29) : · raske tuuma lõhustumine toimub neutroni toimel. Neutron tungib tuuma (neutron sellepärast, et tal puudub laeng) · erldub energia, tekib 2 kildtuuma, kaasneb -kiirgus, 2-3 neutronit jääb vabaks.
energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jäävus. Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise ehk kogu energia on jääv. Valem-E=Ep+Ek.7) viskamise hetkel h=0 ehk E p=0J. kiirus on maksimaalne ehk Ek- max. kogu energia E=Ep. Keha kiirus väheneb ehk Ek väheneb. Kõrgus h suureneb ehk E p suureneb. Kogu energia peab olema sama ehk E=Ek+Ep, millest näeme, et nii palju kui palju kin.e väheneb sama palju pot.e suureneb. -Kõrgeimas punktis ta seisab (v=0 ehk Ek=0) ja kogu energia E=Ep ehk ta on muutunud pot.e -Kiirus
ajavahemiku suhtega Võimsuse ühik on 1W (Watt) e 1 J / s Keha või kehade süsteemide võimet teha tööd nim Energiaks. Keha liikumisenergiat nim. kineetiliseks. Keha potensiaalseks energiaks antud asukohas nim. tööd , mida teevad kehale mõjuvad Potentsiaalsed . Jõud keha liikumisel antud asukohast ,,null asukohani" Keha kineetilist ja potentsiaalset summat nim. keha mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaanilise energia jäävus seadus : Kehade suletud süsteemis , kus mõjuvad ainult potentsiaalsed jõud jääb süsteemi Kineetiline ja potentsiaalne energia summa konstantseks süsteemi igas asendis Üldine energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda , ta võib muunduda ühest liigist teise Või kanduda ühelt kehalt teisele.
M ja E ekvivalentsuse seadus:energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi.Iga massiga on seotud kindel hulk energiat ja igal energial on kindel mass. Järeldused: iga väikseim massi muutus toob kaasa suure energia muutuse.(kuuma triikraua mass suurem kui külmal). Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos- teisenemist. Seisuenergia - vastab seisumassile.Koguenergia - keha energia ja seisuenergia summa.Osake kiirusega c - osake seisumassiga 0.Aine ja energia jäävus - kui keha kineetiline energia kasvab,siis tema mass kasvab piiramatult,kuid kiirus läheneb c'le.
Tähelepanu on mul püsiv huvitavamate ainete juures nagu näiteks inglise keel kuid kaob üldiselt varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde. Mälu on mul üldiselt hea, kuigi mul on tunne, et sinna on kogunenud ka prahti, mis tõukab välja vajalikku informatsiooni. Asju aitab meelde jätta kordamine ja seotud asjadega tegelemine. Meelde jäävus oleneb ka õpitava materjali korrastatusest. Mu füüsika vihiku algus on roosa-rohelise kirju sest ma olen markeriga toonud kontrolltööks õppimiseks tähtsamad asjad välja. Vahest lisan ka õpikutesse harilikega oma õppimist abistavaid märksõnu juurde. Õppimise efektiivistamiseks on mul endale palju nõuandeid. Tuleks lugeda natukene aeglasemalt ja mõttega. Tuleb hakata kirjutama korralikke ja põhjalikemaid konspekte, läbi kirjutamine aitab asju meeles pidada
liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Töö ja energia Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Energia muundumisel kehtib energia jäävus: Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist teise. Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust.
Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata. Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum Ergastatud seisundisse . Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. Energia jäävus Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energia ehk soojusena . energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Tuumareaktsiooni võrrandid
Jean Piaget Piaget teooria kohaselt toimub lapse areng etappide kaupa ning kui mingi tase on õpitud, siis sellest tagasi ei ole võimalik minna. Seda oli näha ka Joonas tegevuses, et tal on näiteks klotsidega mängimine selge ning seda oskab ta teha ja seda oskust ta ei kaota. Samamoodi on ta ka selgeks õppinud, et kes on kutsu. Tema teooria kohaselt saab laps aru, et objektid eksisteerivad sõltumatult lapse tegevusest - objektide jäävus. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Ta tajus, et kutsu on olemas, kuigi koer sealt toast parasjagu lahkus, sest ta korrutas, et kutsu on õues. Lev Võgotski Võgotski väidab, et lapsed püüavad kõne abil suhelda, kuigi nad pole selle eesmärgi saavutamisel alati edukad. Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui mõtlemine, ja mõjutavad vastastikku teineteist
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga
1. Muutuvad ja jäävad suurused (õp 74-) Jäävuse suurused: mass, impulss, energia ja elektrilaeng Muutuvad suurused: koordinaat, kiirus, jõud ja temperatuur 2. Impulss (õp 74 4.1) p=mass(m)*kiirus(v) 1kg*m/s Impulss- keha massi ja kiiruse korrutis P=mv (1kg*m/s) Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides delta(mv+mv)=0 3. Süsteemiimpulss (õp 2.10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed Põrked- üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu
p1+p2+p3+...+pn=const Stokes´i seadus F=6Rv · Fd hõõrdejõud ( N), · vedeliku sisehõõrdetegur [kg m-1 s-1]), · R kuulikese raadius ( m) · v kuulikese kiirus ( m/s). Termodünaamika esimene seadus : kui ainehulk on jääv, siis süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antud soojushulga ja süsteemi poolt tehtud töö vahega. Termo dünaamika I seadus näitab, et soojusprotsessides peab kehtima energia jäävus. U = Q - A, Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne). Termodünaamika II seadus pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus on soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale.Või ka on võimatu protsess, mille ainus lõpptulemus oleks
VEKTORARVUTUS 32. 3.13 m/s, 3.13 m, 6.25 m/s, 21.9 m 1. 2.24 km, 63.4º põhjast itta 33. 2.5 m/s2 2. 2.12 m ja 2.12 m 34. 300 N 3. 12.7 m, 39º põhjast läände 35. 9440 N 4. 13.7 km 36. 390 N 5. 17 37. 0.46; 0.40 6. 4.50 38. 50 N 7. 100º 39. 188 N 8. 12k 40. 6.63 N 41. 44 m/s SIRGLIIKUMINE 42. 15º 9. 55 m 43. 590 N, 290 N 10. 10 s, 30 m/s, 150 m 44. 2.6·108 m 11. 4.9 m, 20 m, 44 m 12. 5.2 m/s, 10.1 m, -24.2 m/s, -18.4 m; LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS ±11.3 m/s; 1.53 s, 11.5 m; -9.80 m/s2 45. 20 kg m/s; 2000 N 13. 9.0 s ...
1. Impulsi jäävuse seadus: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 2. Pöörlemishulga jäävus: pöördliikumist iseloomustab impulsimoment ja kehtib impulsi jäävuse seadus. 3. (Mehaanilise) Enegria jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Bernoulli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. 5. Ruum: füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel.
· Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida · Õhurõhku 101 325 Pa merepinal nimetatakse omavad kehad liikumise tõttu. normaalrõhuks. · Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida · Üleslükkejõud on võrdeline sukeldatava keha kehad omavad vastastikmõju tõttu. ruumalaga. · Energia muundumisel kehtib energia jäävus: · Üleslükkejõud on võrdeline vedeliku tihedusega. · Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub · Keha ujub, kui keha tihedus on väiksem, kui vedeliku ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist oma. teise. · Keha hõljub, kui keha tihedus on võrdne vedeliku · Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. omaga
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
tasakaaluasend. 4. Mehnaaniline töö- on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul khea poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Töö= jõud*teepikkus. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö on seda suurem, mida suurem on kehale rakendatud jõud ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse. Tehtud töö on üks dzaul, kui jõu üks njuuton läbib keha ühe meetri pikkuse tee. Sp on juttu rohkem energia jäävus seaduses sest see loogilisem ja inimkond teeb nii.. Töötavaid kehi tähele pannes näeme , et tööd tehes väheneb keha energia tagavara, ta võime edaspidi tööd teha muutub järjest väiksemaks. Nt: heinaniitja, hobuse koorma vedamisel, mõlemad kulutavad energiat ning peavad sööma ja puhkama, et ennast koguda. 5. Kõrgelt kukkudes on parem maanduda pehmele liivale sp, et liiv on pehmem kui asfalt. Liivalt saad nagu põrke tagasi.
- potentsiaalne energia (J) m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s2) g = 9,81 m/s2 h - keha kõrgus aluspinnast (m) Arvutame sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia Ek1 ja Ek2: - keha kineetiline energia (J) m - keha mass (kg) v -keha kiirus (m/s) 1.1.4 Järeldused Järeldus nr1: Energia jäävus 1 Katsekeha Ep, J Ek(1), J Ek(2), J E1, J E2, J Miniauto 0,1075 0,0939 0,102 0,2014 0,2095 (kollane) Tabelis „Energia jäävus 1“ näeme, et energia ei muutu vaid jääb ligilähedaselt samaksE 1=E2. Sellest järeldame, et energia jäävuse seadus kehtib. Järeldus nr.2 Kiiruse sõltumine massist 1
mängimise kaudu õpib rolle mõistma. KOGNITIIVNE ARENG IMIKUEAS (0-2) Piaget' sensomotoorne staadium - Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Raskused peidetus asju leidmesega on seotud: Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest,
6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus. Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse. Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism- Kolme mäe katse.Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt. Animism -on hingeusk Formaalsete operatsionide staadium-Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või
Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuid...
On kontrollitav Kontrollitakse juhtvarrastega 2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes termotuumareakts, sünteesireakts, fusioon Elementaarosakesed · pole jagatavad väiksemateks osadeks · ei lagune tükkideks · muunduvad üksteiseks · muundumisprotsessid alluvad looduse põhiseadustele: 1. energia, impulsi (= mass . kiirus) ja laengu jäävus (suletud süsteemis kehade igasugusel vastasmõjul impulss muutumatu) 2. energia miinimumi printsiip 3. tõrjutusprintsiip (ei saa olla osakesi, mis ühes süteemis ja täiesti ühes olekus) Fundamentaalosakesed · elementaarosakesed, millel puudub sisemine striktuur (nt elektron) · kõik elementaaarosakesed pole fundamentaalosakesed · pr ja ne on elementaarosakesed kuid pole fundamentaalosakesed · fundamentaalosakesed jagatakse:
27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? 32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist? 33 Mis on jõud? Mis on inerts? --------------- 34 Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma? 35 Millest Maailm koosneb? 36 Mida tähendab energia jäävus? VASTUSED: 1) loodus on kõik mida ei saa inimene kontrollida.Loodus vastandub tehislikkusele(loodus ei ole näiteks kunst,poliitika) 2) kõigile inimestele ühine keskkond mis jääb väljaspoole konkreetse inimese mina tunnetuse piire. 3) Vaatlus ja katsed(selleks et ka teised tulemustest teada saaksid peab levitama infot,tulemused registeerima ning need kirja panema nii,et oleks kõigile mõistetav
Inertsijõud on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Sellisteks jõududeks on näiteks tsentrifugaaljõud ja Coriolisi jõud. Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 10. Punktmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. ; Kui tegemist on vaba punktmassiga, siis jõuimpulss Punktmassi impulsi juurdekasv: Süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne kõikidele punktmassidele mõjuvate välisjõudude summaga. 11. Impulsi jäävuse seadus.
Reaalsete füüsikaliste süsteemide omadusi õnnestub sageli kirjeldada idealiseeritud mudelite kaudu (näiteks ideaalne gaas). 3 1. TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) Termodünaamika esimest seadust võib ka sõnastatada järgnevalt: "Igiliikuri (perpetuum mobile) ehitamine on võimatu." See tähendab, et ei ole võimalik ehitada masinat (seadet), mis teeks tööd ilma väliskeskkonnast saadava soojuseta (energiata). Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu
Elektrilaeng on jääv. Laeng ei teki ega kao. Kehade süsteemi kogulaeng saab muutuda vaid laetud osakeste sisenemisel süsteemi või väljumisel sellest. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Tegemist on tüüpilise suletud süsteemiga. Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb muutumatuks. Aga see ju ongi laengu jäävus. Kui kõigis kehades oleksid ühte liiki laenguga osakesed ülekaalus, mõjuksid kõigi kehade vahel elektrilised tõukejõud. Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 12) Elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained (mis tingimustel keha juhib-ei juhi elektrit, vabad laengukandjad, juhid, pooljuhid, dielektrikud, mis ained need on, mis on nende omadused, näited nende ja nende kasutusalade kohta) Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone. b) Positiivne ioon tekib siis kui aatom loovutab elektrone. 7. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? q
Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12
Newtoni III seadus. Kui suruda sõrmedega vastu seina, ka siis tõusevad sõrmeotsad üles. Järelikult sein lükkab meid! Seda võib kontrollida ka nii, et minna seina äärde ja asetada varbad vastu seina. Kui nüüd lükata kätega vastu seina, tunneme, kuidas sein meid vastu lükkab. Newtoni III seadusega kirjelduvad võrdsed ja vastupidi suunatud jõud ei mõju ühele kehale ja ei tasakaalusta teineteist. Impulss. Impulsi kui “purustusvõime” demonstreerimine. Impulsi jäävus ja isoleeritud süsteem. Põrked ja “pehmuse probleem”. Teeme katse, milles laseme kuulidel kukkuda paberiga kaetud topsi. Kui erineva massiga kuulid kukuvad samalt kõrguselt, siis paber puruneb raskema kuuli korral. Selleks, et kergem kuul paberi purustaks, tuleb seda lasta kukkuda kõrgemalt, siis on ta kiirus suurem. Järelikult 1 on purustusvõime seda suurem, mida suurem on keha mass või liikumiskiirus. Nii ongi impulss defineeritud kui massi ja kiiruse korrutis: p = mv.
alg- ja lõppasukohast. (raskusjõud, elastsusjõud) Töö on energia, mis antaks kehale või viiakse kehalt ära kehale rakendatud jõu abil. Kui keha energia suureneb, on töö positiivne, kui keha energia väheneb, on töö negatiivne Energia Võime teha tööd Kineetiline ja potentsiaalne energia Keha energia muut võrdub tehtud tööga Mehaanilise energia jäävus Isoleeritud süsteemis, kus mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, võivad potentsiaalne ja kineetiline energia muutuda, aga süsteemi mehaaniline koguenergia ei muutu Võimsus Iseloomustab töö tegemise kiirust 5. INERTSIMOMENT, IMPULSIMOMENT Inertsmoment Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörlemisel Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r²
siis tema suvalise punkti O suhtes arvutatud LO , ( p = 0 !) ja kehtib seos: LO , = I . Kui nüüd LO , = const , siis ka = const , ja selline süsteem säilitab oma pöörlemistelje sihi ruumis. Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensus impulsi jäävus, ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. 1.2.6. Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Inertsmoment näitab kehamassi jaotust, kuidas on mass jaotatud keha ruumala ulatuses. Massijaotus on oluline pöörlemise juures. Inertsmoment on skalaarne suurus I=m· r2 (Inertsmoment on summa, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z).
Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat) Piaget' sensomotoorne staadium · Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: · Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel
asakaalus. Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile Energia jäävus nergia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi siseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv. Energia jäävuse seadus keelab I tüüpi igiliikuri konstrueerimise.
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Kui loed teiste inimestega samu asju, siis mõtled ka samamoodi. 2. novell “Elevant haihtub” - Materialistlik ühiskond, mõttetute asjadega tegelemine. 3. novell “Pärastlõuna viimane muru” - Minevikus selguse otsimine, keerulised inimsuhted, ei saa kunagi lubada, et keegi ei lahku su juurest. Inimene on üksik. Yōko OGAWA 1. romaan “Majapidaja ja professor” - Üks tühine number võib olla sama keeruline kui inimhing ja numbrite jäävus sama ilmekas kui andestamine või igatsus. Hea näide pühendumisest ja heast sõprusest. George ORWELL 1. romaan “Loomade farm” - Võimu kuritarvitamine, totalitaarse ühiskonna kritiseerimine, poliitiline satiir. Erich Maria REMARQUE 1. romaan “Läänerindel muutuseta” - Sõja mõttetus, noorte meeste meeleheide ja viha ühiskonna vastu, mis neid sunnib selles osalema ega märka nende valu. Tahtmatus lähedastele oma valu tunnistada, et neil oleks lihtsam.
Sensomotoorne staadium Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“. Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel
temperatuuriväärtuse (T1 ja T2 ) vahel, omavad ühte ja sama kasutegurit; ükski pööramatu soojus-jõumasin, töötades samade temperatuuride vahel, ei saa omada kõrgemat kasutegurit. Pööratav protsess- matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek. Võnkumine toimub sisejõudude toimel. Pööramatu protsessi puhul ... TD I printsiibi kohaselt kehtib energia jäävus st süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteeemi siseenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Ei ütle midagi protsesside suuna kohta. Kui meil on 2 erineva temp keha, siis iseeneslikult hakkab soojus liikuma soojemalt jahedamale T1----)T2 Termodünaamika II printsiip Pole võimalik sooritada perioodilist protsessi, kus ühelt süsteemilt antud temperatuuril võetakse (kindel) soojushulk ning antakse samas koguses madalama temperatuuriga süsteemile.
Inertsijõud on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Sellisteks jõududeks on näiteks tsentrifugaaljõud ja Coriolisi jõud. Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 5.VÕNKUMISED. 5.1.Harmooniline vônkumine 5.2.Matemaatiline ja füüsikaline pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liikub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus.
Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish) vajadus (drive) = need & wish
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
