Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis
Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1
6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abiellumisega seotud tavad ja kombed? 19. Millal lõpeb abielu? 20. Kuidas mõjub lahutus lastele? 21. Kirjelda lapsevanemaks olemises nelja erinevat vanemluse alaliiki. 1. Perekonna ülesanded:
hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng teismeliseeas "Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks pole selgelt määratletav. Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid seksuaalsusega seotud sõnumeid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg
enneaegset surma? Oska tuua näiteid. Bioloogilise ja kliinilise surma erinevused. (õp lk 78-85) Lootejärgne areng toimub kolmes etapis: juveniilne arengustaadium(looteeast kuni murdeeani, toimub talituse ja kasvu täiustumine ehk lapsepõlv), puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Meeled nõrgenevad, maksa ja neerude talitluste aeglustumine. Vältida:
Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga. Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing. Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti
Tüdrukute sisemised suguorganid (munasarjad, emakas, tupp) kasvavad murdeea jooksul väga kiiresti. Ka välised suguorganid (kliitor, häbememokad) muutuvad suuremaks. Eesti tüdrukutel toimub esimene menstruatsioon umbes 12 ja poole aasta vanuselt, kuid on täiesti normaalne, kui esimene menstruatsioon algab mitu aastat enne 12-aastaseks saamist või hoopis mitu aastat hiljem. Murdeea muutustega käib kaasas eritus tupest, mis tekib umbes aasta enne esimest menstruatsiooni. Poiste puhul on murdeeaga kaasnevad kehalised muutused sarnased tüdrukute omadega. Esmaseks murdeea muutuseks poistel on munandite ja peenise kasv keskmiselt 12 aasta vanuses. Kaenlaalustes ja suguelundite ümber hakkavad kasvama karvad, peenis ja munandikotid muutuvad suuremaks ja paljudel poistel hakkavad ka näo piirkonnas kasvama karvad, mis muutuvad aja jooksul karmimaks ja tumedamaks. Varem või hiljem leiab murdeeas aset esimene seemnepurse, mis võib toimuda magamise ajal (tihti kutsutakse seda
Kui veresuhkur ravi alustamise järel normaliseerub, lähevad ka sellised nägemishäired mõne nädala jooksul mööda. Seetõttu pole diabeedi diagnoosimise ajal ega paari esimese kuu jooksul pärast ravi alustamist mõttekas prille hankida. Lastel ei leita retinopaatiat tavaliselt kunagi, kuid murdeeast alates võib võrkkestamuutus tekkida, eriti kui suhkrutasakaal on juba kaua aega halb olnud. Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt ebasoodne hormoonide toime. 8 2.1 Retinopaatia liigid Retinopaatia jagatakse vastavalt silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks: · kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks · raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks · raskemaks e proliferatiivseks retinopaatiaks. Kriteeriumis on selgitavalt välja toodud ka tabelis 2
seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15 10 Grant 1996, lk. 106 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125 13 Grant 1996, lk. 125-126 14 Grant 1996, lk. 106 15http://www.amor.ee/39425#8 Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas.16 Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud häbi, süütunde, valetamise ja sotsiaalse ebaväärikusega.17
Füüsiline areng Kõige märgatavam on lapse füüsiline areng- lihtsamalt öeldes kasvamine. Muutuvad kehamõõtmed. Näiteks pikkus ja kaal on selgesti mõõdetavad ning sellega seoses ka võrreldavad. Kõik kasvavad ,,omas tempos", siiski on olemas üldised seaduspärasused: kasvatakse alati ,,pealaest jalatallani". Keha muutub järkjärgult, kõige aeglasemalt kasvavad jalad. Kõige kiiremini kasvab laps looteeas esimese eluaasta jooksul. Järgmine kiirema kasvu periood saabub murdeeaga. Lisaks kasvamisele toimuvad ka hormoonide mõjul hulga kvalitatiivseid muutusi, mille tulemusena saab lapsest täiskasvanu. (Tankler, M. 25, 26) Füüsilise, kui anatoomilise arengu suurimaks mõjutajaks on toit (ja sellest saadavad toitained) ning ka eluviis ja keskkond. Kui lapsel on kehva toitumine (kas vähene või lihtsalt ebatervislik) ning ta ei liiguta ennast ka aktiivselt, võib lisaks kaaluhäiretele tekkida ka tõsine puudujääk organismi arengus
Sünnitamise 3 perioodi: · avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014 SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID. ÕPIK LK 78-81 Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne. Puberteet e. murdeiga- Suguküpsuse kujunemine. Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga. Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada. Vananemis staadium- Järk järguline füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri. KASVAMINE Mõõtmete suurenemine. Piiramatu- taimed. Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine. 1) Otsene areng- imetajad, linnud, roomajad. 2) Moodne areng- kalad, kahepaiksed, lülijalgsed.
Selle all mõeldakse suguelundite arengut. Hormoonid mõjutavad ka näiteks sekundaarsete sootunnuste arengut. Need on tüdrukul näiteks rindade kasv, karvade kasv ja puusade laienemine. Poiste sekundaarseteks sootunnusteks on näiteks karvakasv, häälemurre ja lihaste kasv. Põhjamaades algab murdeiga 12.13. aastate vahel. Tüdrukute murdeiga algab 12 aastat poiste omast varem. Murdeeaga liitub võimas kasv pikkusesse, mis algab tüdrukutel varem. Näiteks soome tüdrukutel algab menstruatsioon 13 aastaselt (sada aastat tagasi oli keskmine vanus 16,5 aastat ja 1910. aastal 15 aastat). Kõigis füüsilistes muutustes on individuaalsed erinevused suured. Füüsiliste piiride muutumisega kaasnevalt kogeb noor ennast kohmaka ja ebakindlana. Nii nagu ta vaimselt kohaneks uue kestaga.