Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"omadussõna" - 312 õppematerjali

omadussõna – ing  Omadussõna –ed  Adjective –ing  Adjective –ed 
thumbnail
3
doc

Nimisõna ja omadussõna käänamine, asesõnade käänamine

Beispiel (mit Bestimmten Artikeln) Singular Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) der Mann die Frau das Kind Genitiv (2.Fall) des Mannes der Frau des Kindes Dativ (3. Fall) dem Mann(e) der Frau dem Kind(e) Akkusativ (4. Fall) den Mann die Frau das Kind Plural Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Nominativ (1. Fall) die Männer die Frauen die Kinder Genitiv (2.Fall) der Männer der Frauen der Kinder Dativ (3. Fall) den Männern den Frauen den Kindern Akkusativ (4. Fall) die Männer die Frauen die Kinder 2. Deklination des Unbestimmten Artikels...

Saksa keel
92 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Omadussõna võrdlusastmed

Omadussõna võrdlusastmed Omadussõnu (küsimus: missugune?) ei saaa mitte ainult käänata, vaid neist saab moodustada ka võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra Ainsuse omastav +m Mitmuse osastav + m Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse ­m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp ­d tunnusega ­m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõputa (voka...

Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Omadussõna käänamine

Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi harva, peamiselt ainenimetuse ees ja ilmastikku iseloomustavais väljendeis. Während der Wanderung hatten wir schlechtes Wetter, alle Tage starken Wind und zweimal auch starken Regen. Nõrk Käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) MFN...

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega ja omadussõna käänamine

Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23. Mit-koos 24. Nach-peale 25. Seit-alates 26. Von-seest, käest 27. Zu-juurde Kooli vastas- Der Schule gegenüber. Peale kooli- Nach der Schule. Hoolimata halvast ilmast-Trotz des schlechten Wetters. NOMINATIV N Der groSe Mann Kes?Mis? AKKUSATIV A Den groSen Mann Keda?Mida? DATIV D Dem groSen Mann...

Saksa keel
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Omadussõna sufiks

Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I ­lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

OMADUSSÕNA

Omadussõna Nimetav kääne(kes?mis?milline??) Meessoost 1.Tugeva kaashäälikuga lõppev tüvi +/ N: 2.Kui omadussõna tüvi lõppeb ,,,,(alati ) +/ 3.Kui omadussõna tüvi lõppeb pehme kaashäälikuga ,,,, Kesksoost(milline??) 1.Tüvi mis lõppeb tugeva kaashäälikuga +/ 2.Pehme kaashäälikuga lõppev tüvi +(,) Naissoost (milline??) 1.tugev/pehme kaashäälik välja arvatud pehme , + 2.Kui on pehme tüve lõpus siis + Mitmus(millised??) 1.Kui tüvi lõppeb kaashäälikuga + 2.Kõikidele teistele + Kui peale kaashäälikut on siis on kaashäälik pehme!...

Vene keel
41 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Omadussõna võrdlusastmed

Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on ­id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib). Samuti ei saa võrrelda omadussõnu, mis väljendavad omaduse äärmuslikku määra,...

Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
3
pptx

Hispaania keele Omadussõna reeglid

Omadussõnad Andra Toom 10b. Rakvere Gümnaasium Omadussõnadel, mille lõpus on "O", on 4 vormi. MEESSOOST Ainsus Mitmus Nuevo Nuevos NAISSOOST Ainsus Mitmus Nueva Nuevas ...

Hispaania keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Omadussõnad

positiivne, optimistlik, aus, vahva, tore, armas, nunnu, tubli, viisakas, meeldiv, nummi, ilus, hooliv, magus, sõbralik, mesi, musi, kallis, super, ülim, stiilne, elegantne, särav, mõistev, abivalmis, hoolas, andekas, lahe, jutukas, naljakas,asjalik, arukas, ilmekas, nutikas, aktiivne sportlik,moekas, vaimukas, väärikas, edukas, tegus, mitmekülgne, otsekohene, naerusuine, tegus , tark, seksikas, hoolikas , mehelik, täiuslik, asendamatu, eriline, vajalik, imeline, kirjeldamatu, mõnus , muhe, mõtlik, põnev, seiklushimuline, hindamatu, hea, maiasmokk, soe, kuum, kaunis, kena, õrn,maitsekas, siiras, õnnelik, rõõmus,mõistlik, ainulaadne, taibukas,väärtuslik, abistav, usaldusväärne,tähelepanelik, huvitav, ihaldusväärne, uskumatu, vastupandamatu, hullumeelne, musimops. SÜDAMLIK. ...

Eesti keel
278 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Grammatika inglise keel

near nearer the nearest (kõige lähem) the next (järgmine) much more the most many more the most Omadussõnad lõppudega ­ing ja ­ed Omadussõna ­ing Omadussõna ­ed Adjective ­ing Adjective ­ed Ing omadussõna kirjeldab eset või olendit. Ed omdussõna näitab, kuidas keegi tunneb ennast. My life is: boring I am bored with my job. interesting I am interested in music....

Inglise keel
922 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokku-lahkukirjutamise reeglid

NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm...

Eesti keel
49 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti keele kokku-lahku kirjutamise reeglid

Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna+omadussõna- magushapu, sügavpruun, helesinine. Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku....

Akadeemilise kirjutamise...
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti keele Sõnaliigid

Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisund...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kokku-lahku kirjutamine eesti keeles

Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp kokku uue nimisõnast mõiste lahku. tekkimisel Lühenenud tüvega - Esmaavastaja, kiirsaadetis, omadussõna kinnisvara, lühikursus kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku Käänd- 1. Kirjutatakse 2. Tavaliselt 1. Kollakaspruun, helevalge, või kokku, kui kirjutatakse hõbehall, taevakarva. määrsõna tekib uus omadussõna 2. Väga külm, määratu lai, tohutu + omadussõnaline teistest suur, otsatu pikk....

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele õigekirja konspekt

Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega...

Eesti keel
212 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mõned keskkooli vene keele sõnad

emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55. Eesti vabariik - 56. toiduained - 57. pirukad - 58. linnapea - 59. president - 60. õppima - 61. pealinn - 62. kalamari - 63. Hüva leili! - C e ! 64. õppeained - 65. linna sümbol - 66. eesti keel - 67. elanikkond - 68. Viljandi järv - 69. küüslauk - 70. Venemaa pealinn - 71. rahvusvärvid - e 72. sööma - 73...

Vene keel
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem ­ häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika ­ tähendusõpetus süntaks ­ lausemoodustus morfoloogia ­ vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia ­ sõnavara foneetika ­ häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid ­ sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...

Eesti keel
114 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Adjectives

algvõrre ­ positive 2. keskvõrre ­ comparative 3. ülivõrre ­ superlative ------------------------------------------------------------------------- 1. Ühesilbilised omadussõnad : long ­ longer ­ longest 2. Kahesilbilised omadussõnad: a) sõna lõpus -er; -ow; -y clever ­ cleverer ­ the cleverest narrow ­ narrower ­ the narrowest easy ­ easier ­ the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe helpful ­ more helpful ­ the most helpful 3. Kolme ja enam silbilised omadussõnad: beautiful ­ more beautiful ­ the most beautiful 4. ERANDID good ­ better ­ the best bad ­ worse ­ the worst much ­ more ­ the most many ­ more ­ the most 5. Kui lauses on as.......as ­ algvõrre...

Inglise keel
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

kokku uue mõiste tekkimisel: omadus-, noormees,vanaema,nelinurk,enesekriitika arv- ja asesõna nimisõnast lahku: noor mees, tema kapp, vana sõber, neli nurka Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: esmaavastaja, kiirsaadetis, kinnisvara Käänd- või maaärsõna + omadussõna Kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste: Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest kollakaspruun,helevalge,taevakarva lahku: Väga külm,määratult lai,tohutult suur Omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved Eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:...

9. klassi eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kokku- ja lahkukirjutamine

Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ­ne ja ­line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku...

Eesti keel
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun