Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna+omadussõna- magushapu, sügavpruun, helesinine. Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku.
b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks:
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun.
arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp kokku uue nimisõnast mõiste lahku. tekkimisel Lühenenud tüvega - Esmaavastaja, kiirsaadetis, omadussõna kinnisvara, lühikursus kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku Käänd- 1. Kirjutatakse 2. Tavaliselt 1. Kollakaspruun, helevalge, või kokku, kui kirjutatakse hõbehall, taevakarva. määrsõna tekib uus omadussõna 2. Väga külm, määratu lai, tohutu + omadussõnaline teistest suur, otsatu pikk.
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja
Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi harva, peamiselt ainenimetuse ees ja ilmastikku iseloomustavais väljendeis. Während der Wanderung hatten wir schlechtes Wetter, alle Tage starken Wind und zweimal auch starken Regen. Nõrk Käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) MFN
Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2:
(kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga kül, kogu uuse mõiste tekkimisel aeg, tohutu suur) (noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune) Uue omadussõnalise mõiste Mitmeosalisest nimest ne- ja line-
Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis kokku Laua all alläär
near nearer the nearest (kõige lähem) the next (järgmine) much more the most many more the most Omadussõnad lõppudega ing ja ed Omadussõna ed Omadussõna ing Adjective ed Adjective ing -Ed omdussõna näitab, kuidas keegi tunneb -Ing omadussõna kirjeldab eset või olendit. ennast. My life is: boring I am bored with my job. interesting I am interested in music.
Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld, noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur, magustoit. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad
· Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune.
3. Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõnaL ilus ilm, kolm koera, paar sõpra, rõõsk koor, tol ajal, sel määral, seda sorti, sama tüüpi * Erandlikult kirjutatakse omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna kokku, kui tekib uus mõiste. vanaisa (vana isa), uusaasta (1. jaanuar), kolmnurk, suurlinn, enesekriitika, omakasu, kõrgepinge 6. Kohanimetäiend + nimisõna LAHKU eesti keel, ungari rahvas, Hollandi juust, Türgi diivan II Põhisõnaks on omadussõna 1. Käändsõna + omadussõna KOKKU (nimisõna) õpilastevaheline, samblaroheline, sademetevaene, peegelsile, mäekõrgune, sentimeetripaksune, sajanditepikkune (omadussõna) heledajuukseline, külmakartlik, sinakasroheline, suuremõõtmeline, helesinine (ühesõnaline arvsõna) neljarealine, kolmekümneaastane, tuhandeleheküljeline (asesõna) minuvanune, selletaoline, temanimeline, omaaegne, enesekriitiline 2. Nimi, arv, täht vms + omadussõna S (SIDEKRIIPSUGA)
Clauses of results Such a/an + omadussõna + ainsuses loendatav nimisõna Such + omadussõna + loendamatu nimisõna/mitmus Such a lot of + loendamatu nimisõna/mitmus So + omadussõna/määrsõna So much/little + loendamatu nimisõna So many/few + mitmus Clauses of reasons The reason for + nimisõna/-ing vorm The reason why + clause (he verb) Because of/on account of/due to + nimisõna Because of/on account of/due to the fact that + clause (he verb) Now (that) + clause (they verb) Clauses of results In order to/so as to + infinitive (formal)
nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) nt. sinimustvalge, mustvalge, musta-valgekirju, helesinine, punakaspruun, kaduvväike Nimisõna + omadussõna
Omadussõna Nimetav kääne(kes?mis?milline??) Meessoost 1.Tugeva kaashäälikuga lõppev tüvi +/ N: 2.Kui omadussõna tüvi lõppeb ,,,,(alati ) +/ 3.Kui omadussõna tüvi lõppeb pehme kaashäälikuga ,,,, Kesksoost(milline??) 1.Tüvi mis lõppeb tugeva kaashäälikuga +/ 2.Pehme kaashäälikuga lõppev tüvi +(,) Naissoost (milline??) 1.tugev/pehme kaashäälik välja arvatud pehme , + 2.Kui on pehme tüve lõpus siis + Mitmus(millised??) 1.Kui tüvi lõppeb kaashäälikuga + 2.Kõikidele teistele + Kui peale kaashäälikut on siis on kaashäälik pehme!
Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokku kirjutatakse need ainult siis kui on tekkinud uusmõiste. 2. ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku: 11-19, kümned ja sajad Lahku: ühelised, tuhanded ja miljonid. 3. OMADUSSÕNADE KOKKU JA- LAHKU Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad kindla mõiste. Lahku kirjutatakse need omadussõnad mille võid asendada sõnaga väga Ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE?
Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnaline arv + .... = lahku. Nt: viieaastane, kahekilone, kaheksateiskümneaastane, kuueliikmeline. Nt: kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne,neljasaja viiekümne kolme meheline. NB! ühesõnaline arvsõna + ne- ja line- liiteline omadussõna jäävad kokku, kui neile eelneb määrsõnaline laiend( kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes)
· · valik +/- määrsõnu · just+kui · konti+mööda · piki+silmi · nii +kaua · endist + viisi · suuri +vaevu · meelt + mööda · nii + pea · Jäta meelde! · õlg õla kõrval · samm sammu järel · maast madalast · maast-ilmast · kivi kivi peale · jalg jala ette · ööst öösse · · OMADUSSÕNA KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · Põhisõnana esinev omadussõna kirjutatakse eelneva sõnaga KOKKU, kui 1. nad moodustavad omaette mõiste: maailmakuulus, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval · 2. sõna märgib värvivarjundit või võrdlust helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, tinakarva, poolkuiv · 3. järelkomponendiks on · -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu,
Dativ dem guten Hund der schönen Katze den klugen Tieren Pferd Genitiv des guten Hundes der schönen Katze des starken der klugen Tiere Pferds Tüüp 2. Omadussõna ees on umbmäärane artikkel või kein/e, mein/e, dein/, i h r / e , sein/e, unser/e, eue/eure, Ihr/Ihre Gemischte Deklination meessugu naissugu kesksugu MITMUS Nominativ ein guter Hund eine schöne Katze ein starkes Pferd meine.klugen Tiere Akkusativ einen guten Hund eine schöne Katze ein starkes Pferd rrieine klugen Tiere
tilluke (missugune?) tibu (kes?) kirju (missugune?) kukk (kes?) nokivad (mida teevad?) Kontrolli! 6 Potis podiseb maitsev puder. podiseb (mida teeb?) maitsev (missugune?) puder (mis?) Kontrolli! 7 Tasahilju poeb nukrus põue. nukrus (mis?) poeb (mida teeb?) Täida tabel! Joonesta tabel. Kirjuta sõnad tabelisse. Nimisõna Tegusõna Omadussõna Kontrolli! Kas said õige arvu sõnu? Nimisõna Tegusõna Omadussõna 8 8 7 Kontrolli! Nimisõna Tegusõna Omadussõna kass nurrub vöödiline jahikoer lebab vana televiisor kahiseb rikkis õunapuu ragiseb suur tibu kannab tilluke kukk nokivad kirju puder podiseb maitsev nukrus poeb
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1
kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht selle puu oksad suure karu nahk tuntud sepa töö märja liiva koorem KOKKU SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND suur puuleht ilus linnulaul kirjud kanapojad suured linnaväravad kortsunud särgikäis iga firmajuht kaharad puuoksad kulunud karunahk suurepärane sepatöö suur liivakoorem OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest sõnadest lahku tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva sametpehme, peegelsile, tuhkkuiv, määratu lai, põhjatu sügav
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M. . . C. M. - - - - loomad - - - -
1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib). Samuti ei saa võrrelda omadussõnu, mis väljendavad omaduse äärmuslikku määra,
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI
Word formation Eitava tähendusega Eesliiteid(un-,in-,il-,dis-) kasutatakse tihtipeale selleks et anda omadussõnadele eitav tähendus. Un- In- Il- It Dis- In- Tegusõna eesliited · un- ja dis- · re- , over-, mis- · vähemkasutatavad eesliited non-,post-,pre-,sub- Nimisõna järelliited tihtipeale moodustatakse niminsõna kas tegusõnadest või omadussõnast tegusõna + järelliide -ment- -inn- -ation- -ing- Omadussõna + järelliide -ness- -ity- Järelliiteid er,-or,-ist -inn kasutatakse samuti kui räägitakse elukutsetest. Omadussõna järelliited -ive -y -able -ful ja less
2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed (M) . Lai laup. (N) . Tal on pikka habe. (K) . Mul on ümmargune nägu. (Mitm) . Emal on suured pruunid silmad.
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem)
sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk.
6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissoos ja kesksoos see on ... a ja um 3) Kui omadussõna naisoos on is lõpp, siis meessoos ja kesksoos tal on is, e, er 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõp.omadussõnad kuuluvad I rühma. 5) Us-lõp.omadussõnadel Gen.Sing. on i., -a-lõp. on ae. ja is või e-lõp.on is. 1) Mis on 3.dekl. tunnus? is 2) Nom.Pl.-s on es lõpp mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel? 3, 5 3) a lõpp Nom.Pl
nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet. nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna lühivorm. nt. Agraarmaa, esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, rõhtpuu. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab: erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi, üksik, tähenduses spetsiaalne, eriline kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. nt. Töötasime igaüks eri alal, aga tuli valida endale mõni teine eriala. Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus. nt
Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16
ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22 Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 23 Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25
kokku uue mõiste tekkimisel: omadus-, noormees,vanaema,nelinurk,enesekriitika arv- ja asesõna nimisõnast lahku: noor mees, tema kapp, vana sõber, neli nurka Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: esmaavastaja, kiirsaadetis, kinnisvara Käänd- või maaärsõna + omadussõna Kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste: Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest kollakaspruun,helevalge,taevakarva lahku: Väga külm,määratult lai,tohutult suur Omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved Eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:
täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken täiendsõna, mitte põhisõna juurde) ■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, ■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi Akna avamine, põranda värvimine metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit ■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas,
Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas
Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991
kirjutatakse see lahku ( mereliiva hunnik ) . 6) Kui ains. Om. Olev nimisõna vastab küsimusele kelle? Mille ? , siis kirjutatakse see järgnevast sõnast lahku. 7) Mitmuse om. Olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. 8) Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku , kui ta tähendab erinev, erisugune, tähendusega 9) Ne-ja line- omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku ( meetrilaiune ). 10) Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluvad sõnad on käändsõnaline täiend , kirjutatakse sõnad lahku (nelja meetri laiune, aasta vanused konservid). 11) Nimi liidetakse ne- või line- om. Sõnaga sidekriipsu abil.( Kreutzwaldi-aegne). 12) Mitmesõnaline nimi kirjutatakse ne- või line- omadussõnagest lahku ( Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne ).
ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika
4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjutame nimisõnaga kokku,kui moodustub uus mõiste N: Noormees, pikkpoiss, väiketööstus, suurtööstus. 10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil.
Ebakindlad juhtumid: üle talve ja ületalve, jõudu mööda ja jõudumööda. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA + NIMISÕNA KOKKU LAHKU Kui väljendab kindlat omaette Üldiselt lahku: raske koorem, kolm mõistet: vanaema, uusaasta (= 1. päeva, meie aja, sel määral, oma aja. jaanuar), kolmnurk, enesekriitika, omakasu, julgeolek, kergetööstus, kõrgepinge. Lühenenud tüvega omadussõna ja Sõna eri lahku tähenduses “erinev, tegusõna tüvivorm: kiirrong, eraldi”: töötasime igaüks eri alal, esmaabi, tsiviilõigus; keerdtrepp, igaühele anti eri ülesanne. triivjää, raidkivi. Sõna eri kokku tähenduses Muutumatu sõna tavaliselt lahku: “spetsiaalne, eriline”: tuleb valida kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti eriala, talle anti eriülesanne rääkimine.
Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku
Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU
ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-, arv-ja asesõna kirjutatakse Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-ja asesõna nimisõnaga kokku uue mõiste tekkimisel: nimisõnast lahku: noor mees, vana sõber Lühenenud tüvega omadussõna vanaema, nelinurk, enesekriitikakirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: kiirsaadetis. 2.3 Käänd- või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Tekib uus omadussõnaline mõiste: Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest kollakaspruun, taevakarva (Kõik värvused sõnadest lahku: tohutu suur, otsatu pikk. kirj. kokku) Tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti-: ebareaalne
Kui täiend sõna on mitmuse omastavas aga sa ei suuda otsustada, kas see näitab liiki või kuuluvust, siis kirj. lahku. N: õpetajate tuba, mägede tipud · Kui täiendsõna on mingis muus käändes peale nim. ja om. , siis kirj. sõnad lahku. Kuid jälgime sõna tähendust. N: peata olek, kõige pealt, kõigepealt esiteks. · Muud sõnaliigid peale nimisõna kirj. üldjuhul nimisõnast lahku. N: kaks raamatut, minu raamat. Põhisõnaks on omadussõna. · Kui põhisõnaks on omadussõna, siis kirj. ta eelneva sõnaga üldjuhul kokku. N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune. ( -ne lõpuliseld eelnevaga üldiselt kokku) · Kui täiendil on omakorda täiend siis kirj. lahku. N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel sidekriipsu abil kokku. N: 5-aastane, U-kujuline, lik-lõpuline, Antsu-vanune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
