Julius Kuperjanov LAPSEPÕLV JA KOOLIIGA Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894. aastal. Oma esimesed eluaastad veetis Kuperjanov Venemaal, Pihkva kubermangus, kuhu tema vanaisa Karl Kuperjanov oli Räpina mõisast 1870. aastal põgenenud. Soov anda oma lastele eestikeelset haridust oli peamiseks põhjuseks, miks Julius Kuperjanovi isa lahkus Venemaalt ja ostis 1904. aastal Vana-Kuustes Lalli talu. Kui 10 aastane Julius tuli Vana- kuuste Sipe kooli, äratas ta teistes õpilastes tähelepanu mitte ainult
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist)
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS
estis on peamiseks surma- ja haigestumispõhjuseks südame- ja veresoonkonna haigused, mis moodustavad üle 50% kõigist surmapõhjustest viimase 15 aasta vältel. Haigestutakse jätkuvalt noorelt ja tööealises vanuses. Peamisteks riskiteguriteks südame- veresoonkonna haiguste puhul on alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, kõrgenenud vererõhk, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, stress, vähene puu- ja juurviljade tarbimine ning ülekaalulisus. Riikliku laste- ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel on 4., 6. ja 9. klassi õpilaste hulgas uuritavatest väheliikuva eluviisiga 27,3% õpilastest, kõrgenenud vererõhuga õpilasi 10,6%, regulaarseid suitsetajaid 15,8%, ülekaalulisi 5,4% ning 2/3 õpilastest oli tasakaalustamata toitumine....
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt
Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks
Lõunase puhketunni ajal on raskusi voodis püsimisega või uinumisega. Ühismänugus tahab hüperaktiivne laps olla kõige tähtsam, mis tõttu võib olla teistele tüütu mängukaaslane ja teda püütakse vältida. Kindlaid sõpru ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad. 5.4 Kooliiga Kooliealine hüperaktiivne laps tuleb sageli koju märkustega päevikus. Ülemäärase aktiivsuse tõttu ei suuda ta tunnis rahulikult istuda, segab õpetajat ja kaasõpilasi, unustab koju kooliasju või tormab ringi vahetundides. Koolikott lendab toanurka ning kui riiete vahetamine meenub, siis seljast võtud riided jäävad vedelema sinna, kus need seljast võeti. Koolitööde tegemine on viimane, mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub.
jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani.
- seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) · Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi h...
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
(nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek
Adolf Hitler ● 20. aprill 1889- 30. aprill 1945 ● Austriast pärit Saksamaa poliitik ● 1921-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht ● 1933-riigikantsler ● 1934-riigipea Lapsepõlv ● Adolf oli kiindunud emasse ● Isa töö tõttu vahetati pidevalt elukohta ● Vanemad surid varakult ● Teenis elatist ehitustöölise abina, hiljem postkaartide maalijana Kooliiga ● 16-aastaselt hülgas ta oma keskkooli ● Järgnevad 5 aastat elas ühiskonna heidikuna Hitler sõjaväes ● Astus vabatahtlikuna Beieri sõjaväkke ● Prantsusamaal ja Belgias sidemees ● Sai sõja ajal kirglikuks Saksa patrioodiks ● Hitler I maailmasõjas Tõus võimule ● Asus tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse ● Muutus parteile asendamatuks ● Algul tegutses propagandajuhina Austerlasest Saksamaa
PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv. 1 Palavik imikul (vanus alla aasta):
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutades neid inimeste endiga, on sarnasused vägagi märgatavad. Miks muidu on ühe pere lapsed ikka ühtemoodi, kas siis viksid ja viisakad või siis hoopis tüliks kõigile teistele
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete
arengu toetamisele. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust. Lapsevanemate nõustamisel seoses lapse üleminekuga lasteaiast kooli arvestatakse eelkõige lapse koolivalmiduse taset ning vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Leian, et see on teema, millele peaks pöörama tähelepanu ning väga tänuväärsed on lasteaedades liitrühmad, kuna siis lapsed näevad juba varakult, et inimesi on erinevaid ning nad kasvavad tolerantseteks ja ei põlga ära teistest erinevaid inimesi.
Click to edit Master text styles VÄLJASPOOL Second level PERERINGI Third level PARANEB LIIGUTUSTE Fourth level Fifth level KOORDINATSIOON SEE AITAB JUBA JOONISTADA, PAELI SIDUDA, ÜHEL JALAL SEISTA JNE Kooliiga (611a) Click to edit Master text styles JÄTKUB Second level LIIGUTUSOSKUSTE JA Third level KOORDINATSIOONI Fourth level ARENG Fifth level ÕPPIMINE KIRJUTAMINE Mürsikuiga (1116a) TÜDRUKUTE KASV
Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid. · Kooliiga mängukaaslasteks need, kes on sama arvamusega. Seaduste ja reeglite järgimine. Reeglite ületähtsustamine. u.10 aatast saavad aru, et reegelid saab muuta. Mängude sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju liikumismänge, võistlus ja domineerimine. Mänguasjadele aina vähem tähelepanu. Mängu hakkab vähemaks jääma, tuleb õppimine, huviringid. · Murdeiga lauamängud. Suhtlemisprobleemid, füüsiline aktiivsus langeb, arvutimängud,
ühiskondliku kogemuste mingi kinlda osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel. Õpetamine-õppetegevuse organiseerimine, õpilaste, motivatsiooni ja sihipärase tegevuse formeerimine, plaanipärane süstematiseeritud hariduse sisu edasi andmine. Ealine pedagoogika-uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika-uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Didaktika on väga tihedalt seotud üldpedagoogikaga Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja
Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3. Looteperiood üheksandast nädalast kuni sünnini. 4. Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. 5. Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. 6. Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. 7. Murdeiga 11. kuni 16. eluaastani. 8. Varane täiskasvanuiga 20 kuni 40 aastaselt. 9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2
Nelja definitsiooni ühised jooned on: sotsiaalse kommunikatsiooni kahjustatus, stereotüüpne käitumine, mitteverbaalne kommunikatiive piiratus, kõne- ja keeleprobleemid. Oluline on, et kõikide diagnostikakriteeriumide juures peavad olema täidetud mingi arv neist, et saaks rääkida diagnoosist. Aspergeri sündroomi ei saa täie kindlusega diagnoosida enne lapse nelja-aastaseks saamist ja tavaliselt mitte enne kooliiga. Varajasteks sümptomiteks on: uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse teisigi autismispektrisse kuuluvaid häireid ning aktiivsuse ja tähelepanu häiret, mõnikord ka Tourette´i sündroomi. Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
Vananemine ja taju · Taju nõrgenemist on võimalik kompenseerida käitumismuutustega · Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist valgustus, prillid jne. · Psühholoogilised tegurid mõjutavad seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat · Üksindus, toimetulekuraskused võivad olla söömishäirete põhjuseks · Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel
rusikavõimu ja üleolekut näitavate filmide ja videoteni. Kunagi enne ei ole koolikiusamisest räägitud nii palju kui praegu. Nii juhtubki, et on piiramatu vabadus anonüümselt sapiselt kommenteerida veebiväljaannetes avaldatut, võimalus riputada sotsiaalmeediasse üles ahistavaid videoid nii eakaaslastest kui õpetajatest. Levinud on karistamatuse tunne, võidab see, kes on tugevam, jõhkram. Puudub austus inimese vastu. Sotsiaalsete oskuste arenemise kõige olulisem aeg on kooliiga, siis püütakse õppida ümbritsevat ühiskonda ja elu paremini mõistma, võrreldakse end senisest rohkem teistega, soovimata ennast alaväärsena tunda. See aeg on piiride ja ühiskondlike reeglite ja normide kompamise aeg, mil püütakse määratleda nii ümbritsevat kui iseennast üksikisiksusena ja ka ühiskonna osana. Noor püüab alateadlikult leida endale kohta ühiskonnas, toimivas sotsiaalses süsteemis, suhete ja saavutuste hierarhias
Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus. Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sünnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane. Isa saadeti enne Helgi Sallo sündi Vene armee all sõtta ning ta ei tulnud sealt kunagi tagasi. Olenevalt enda kohtlemisest hakkab vastsel ilmakodanikul õige varsti välja kujunema
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesann...
Tuleb valida riigieksamid, valikained, inimesed, kellega oma elu siduda, huvialad. Kohati tundub, et elu ainsateks koostisosadeks ongi vaid valikud. Inimene, kes ei ole iseennastki üles leidnud, on tegelikult ebaküps nii suuri resolutsioone langetama ning siinkohal tuleks lahendust otsida muutustes Eesti haridussüsteemis. Ehk oleks mõistlik juba põhikooliõpilasi kohustada omandama teadmisi karjääriõpetuses või psühholoogias, ehk tuleks hoopis pikendada kooliiga? Tulles tagasi stressitekitajate juurde, on üheks neist kindlasti juba varem korra mainitud sotsiaalne elu ning selle edendamine. See kutsub esile suurel hulgal pingeid, konflikte ja probleeme. Suhted õpetajatega, kaasõpilastega, vanematega ja teiste lähikondlastega on paratamatud, nagu on paratamatud ka probleemid, mis nendes tekivad. Enamik neist on tingitud ealistest iseärasustest. Tekivad paarisuhted, millega kaasnevad lahkuminekud ning südamete murdumised
kui naine, sest mees nõuab oma teenuste eest rohkem raha. Enamasti on selle põhjuseks see, et paljud naised on rahul selle palganumbriga, mis neile on antud - nad kas ei julge või ei oska enamat nõuda. Kindel on see, et sallivus on omandatav. Tolerantsuse õppimine algab perekonnas, kus me kasvame üles ning näeme enda ümber pidevalt, mis meie lähedastele meeldib, mis mitte ning mille suhtes nad on skeptilised. Teine elustaadium, kus puutume juba tugevamalt kokku sallivusega on kooliiga. Seal tuleb meil kõigil elada üle erinevad perioodid, kus me osaleme (kas tahtlikult või mitte) kellegi või millegi mitte sallimises. Näiteks on koolis ju palju erinevaid inimesi, erinevate iseloomudega. Sellest, kuidas keegi oma iseloomu ,,näitab" või tundeid välja elab, tekitab temast teatud arvamuse teistele. Seega kindlasti on igalühel mälestus kooliajast, kui ta kedagi koolis ei sallinud.
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt...
psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel aastatel äärmiselt raske tasa teha. Lisaks toitumisele, tervisele ja psühhosotsiaalsetele
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu................................................................................. 6 1.4 Eluväsimus....................................................................................................... 7 Kokkuvõte.....................................................
Lapse maailm laieneb. Ta kogub endale teadmisi ning saab sõpru väljaspool perekonda. Ajapikku saab ta aru, mis on hea, mis halb, mis lubatud, mis mitte. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Kui koolieelikuiga pakub lapsele võimaluse ise tegutseda, oma jõudu proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab ta põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästiarenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on üks tore koht elamiseks ja uurimiseks. Kainikuiga (6/7-11/12). Kainikuiga ehk noorem kooliiga. Kainik alustab oma kooliteed, süstemaatilist õppimist koos kõigi sellest kaasnevate kohustustega. Ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu
uimastitarbimist. Eeldus: paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne rakendamine annab parima tulemuse. Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad Ennetuse efektiivsust mõjutab: Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule, mõjutab efektiivsust -programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) -intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng) -algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni + kutse- ja ülikoolis; NB! Üleminekuperioodid!) -juhendaja (erialaspetsialist, samastatav, isiksuse omadused) -osalejate arv (mida väiksem, seda parem) -osalejate eelnev uimastikogemus (vaja eristada kogenuid!) -uimastiliik (sõltub tarvitajate vanusest, uimastisse suhtumisest ühiskonnas, osa programme on universaalsed)
käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus
räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund
Adolf Hitleri elulugu Sissejuhatus Adolf Hitler oli XX sajandi mõjuvõimsaim tegelane: teda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Esimesed kolmekümnendad eluaastat oli ta eikeegi. Järgneva kahekümne kuue aastaga jättis ta kustumatu jälje ajalukku kui Saksamaa diktaator ja genotsiidisõja õhutaja. Lapsepõlv ning kooliiga Adolf Hitler sündis 1889. aastal 30. aprillil väikeses Austria piirilinnas Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas. Tema vanemad olid tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara. Adolf sündis kuuest lapsest neljandana. Lastest said täiskasvanuikka vaid tema ja ta õde Paula. Adolf oli kiindunud emasse, kuna isa oli väga karmi kasvatusega. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal.
ROOMATA, ILMA TOETA ISTUDA, VAHEL TOE ABIL PÜSTI TÕSTA; 1-AASTASED ON SUUTELISED KÕNDIMA; 1,5-AASTASED KÄIVAD JA SÖÖVAD ISESEISVALT; JÄLJENDAVAD TÄISKASVANUTE TEGEVUSI; 2-AASTASED KÕNNIVAD, JOOKSEVAD, KÄIVAD TREPIST ÜLES-ALLA, VÕIVAD SÕITA KOLMERATTALISE JALGRATTAGA, 3) KOOLIEELIKUIGA (2.-6. ELUAASTA): MOTOORNE ARENG TÄIUSTUB; PARANEB LIIGUTUSTE KOORDINATSIOON, MIS VÕIMALDAB SOORITADA KEERULISEMAID TEGEVUSI, 4) KOOLIIGA (6.-11. ELUAASTA): JÄTKUB LIIGUTUSOSKUSTE JA KOORDINATSIOONI ARENG; MOTOORNE SUUTLIKKUS VÄLJENDUB KIRJUTAMISES JA KUJUNDITE JOONISTAMISES , 5) PUBERTEET E. MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40
ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud
koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9
(Tankler, M. 28) Eelkooliiga Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) Noorem kooliiga Seda perioodi võib lugeda üsnagi aeglaseks kasvu perioodiks. Tüdrukute kasv toimub poistest üldiselt kiiremini. Kaheteistkümnendaks eluaastaks võib lapse ajumahtu pidada võrdseks täiskasvanu omaga. (Tankler, M. 30) Vanem kooliiga Saabunud on murdeiga ning laps kasvab taaskord hoogsalt. Kasvutempo oleneb aga murdeea pikkusest. Murdeiga võib olla nelja tüüpi: varane algus ja kiire kulg, hiline algus ja aeglane kulg, kiire ning hiline ja kiire
eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused
väga kohusetundlik, tahtis kõigis parim olla, edasi hakkas asi halvenema, tekkisid muud huvid, koolitööd jäid tahaplaanile. Kuna patsient on väga auahne, siis kulutas ta oma aja joonistamisele, talle ei meeldinud, et keegi temast paremini joonistas. Klassikaaslastega läbisaamine patsiendi enda sõnul hea, kuid ema väitis vastupidist, sest sõbrad olid tegelikult 2-4 aastat vanemad koolikaaslased. Peale kooli kas siis hulkus sõpradega või oli metsas ja joonistas. Hilisem kooliiga muutus komplitseeritumaks. Eelpool sai juba mainitud, et halvaks muutus see kolimise tõttu. Ei saaks öelda, et tüdruk rumal on, ema sõnul on patsient laisk ja lihtsalt ei viitsinud oma koolitöödega tegeleda. Samas, patsient väidab jällegi, et ta lihtslat ei oska, ema ei aita ja nii see läkski. Iseseisvus ja enesega hakkamasaamine. Eneseteenendus pole patsiendil kunagi hea olnud. Patsient ei korista enda järelt mitte midagi ära
...........................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö...............................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka
verstapostid on enamiku kohta (kunas üle poole lapsed midgi oskab) Arenenudmaades on lapsed tihtipeale harjunud üksi olema või ainult üks vanem tegeleb nendega (isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas. Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne kooliiga on 40% terviseprobleemid. Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist. Kognitiivne areng-Astra Schults Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
