Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pereelu jääks püsima. - Uutmoodi suhete loomine abikaasaga Lapsed, kes keskea perioodis hakkavad lahkuma kodupesast, ei hoia enam perekonda kokku. Tihti tekib meestel kriis lähisuhetes ning nad pannakse valiku ette, kas pingutada suhe säilitamiseks või leida uus kaaslane. Lisaks on keskeas iseloomulikud ka füüsilised muutused, mille tõttu muutuvad suhted mõlema sooga - intiimsuse ja võistlussuhete asemel tekkivad koostöösuhted. - Keskea füüsiliste muutustega kohanemine, leppimine vananemisega ning enda isiksuse muutustega
liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a
Sooidentiteet. Perekonna arenguperioodid: 1. Noor perekond- uute rollide õppimine, peretraditsioonid, suhted päritoluperekonnaga.2. Lapse sünd ja kasvatamine- esimene suurem muudatus, selginevad paljud loomuomadused. Suhtekolmnurk 2.1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed lahkuvad kodust, keskea kriis. 4. Vanadus ja pensionile jäämine, aktivse kohutusrikka pereelu lõppemine. Tervise probleemid, väga tähtsad on suhted laste ja lastelastega.Avatud elustiiliga perekonnas rollisuhted paindlikud, pereliikmed võrdsed ja oskavad arvestada üksteise vajadusi, Suhted on demokraatlikud. Suletud elustiiliga perekonnas on mehe, naise ema ja isa ja lapseroll jäigalt paigas. Perekonda iseloomustavad ranged normid ja piirid.
Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis VANURIIGA Sõltumatuse kaotus Magamine Abivahendid Kuulmine ja nägemine pension Aitäh tähelepanu eest!
Varane küpsusiga on see periood, mille käigus pannakse paika elu sisu, stiil ja karjäär. Hiline küpsusiga (35-55/60a). Küps täiskasvanu on võimeline produktiivseks ja loominguliseks tegevuseks. Inimesele muutub tähtsamaks töö, sest lapsed kasvavad, muutuvad iseseisvaks ning lahkuvad kodust. Kui töö pakub rahuldust ja vastab huvidele, siis jõutakse just siis selles perioodis tipptulemuseni. Ebaõnnestumine võib viia endasse tõmbumiseni. Selles vanuses võib tekkida ka nn. keskea kriis: see on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratuse tajumisest tulenev kriis. Varases küpsuseas tehakse veel plaane karjääri rajamiseks, hakata saama suuremat palka ja tunnustust... Kui inimene avastab oma saamatuse ja ebaõnne, võib see tekitada tunde, et plaanide tegemiseks on juba hilja. Kehalised ja vaimsed võimed kahanevad, mida vähem võimeid kasutatakse, seda kiiremini need kaovad. Elatakse läbi kaotusi. Tuleb õppida leppima vanemate vananemise, haiguste ja surmaga.
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadi...
· Mürsikuiga (11/12- 15/16) Õnneliku lapsepõlve lõpp, tulevik ebaselge, uued sõprussuhted, kiired bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale: Madal, adekvaatne ja kõrge enesehinnang
tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE
· Ameerika Ühendriikide üks asutajatest (1776 a.) · USA iseseisvusdeklaratsiooni koostaja ja allkirjastaja · Tegeles vabamüürlusega ja oli suursaadik ning president* RAHA ·B. Fraklini portree on USA suurimal pangatähenominaalil ERAELU · Abiellus Deborah Read'iga (17 a; inglanna; vastasseis) · Kolm last: Francis, Sarah ja William* (surmav gripp, päästetöö ja politikaan, advokaat ja ohvitser) SURM · Läbi kogu keskea oli probleemiks ülekaalulisus · Südameatakk, Philadelphia · Suri 17. aprillil 1790 · Olles juba 84-aastane · Maetud Philadelphiasse · Franklini matustel osales rohkem kui 20 000 inimest KASUTATUD MATERJALID · http://en.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Franklin · http://et.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Franklin · http://www.earlyamerica.com/lives/franklin/ · http://fi.edu/franklin/books.html#autobiog · http://opetaja.edu.ee/lehofysa/b_franklin.html · www.ushistory
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Click to edit Master text styles TEKIB KARJÄÄR, Second level PEREKOND Third level FÜÜSILISTE VÕIMETE Fourth level Fifth level KÕRGTASEMEL Hiline küpsusiga (4055a) Click to edit Master text styles PÜHENDUMINE TÖÖLE Second level KAOTUSED Third level KESKEA KRIIS Fourth level Fifth level FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED Elatanuiga (5575a) MÄLU NÕRGENEB JÕUD KAHANEB ÕPPIMISVÕIME KAOB TÖÖIND KAOB PENSIONILE
Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 4-ks 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist?
- Sündmuste ajastuse mudel o Neugarte: sotsiaalne kell o Normatiivsed elusündmused o Idiosünkraatilised elusündmused - Tänapäeval sündmuste õigeaegsemad abieu ja sünnitamine piiri nihkunud Sotsiaalne areng - Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel Keskiga - 45-65 - Keskiga ei ole rohkem kriisiperiood kui muud ead inimese elus!! - Igasugused muutused elus võivad esile kutsuda kriisi Keskea läbimise võimalused: - pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine) - segadus (kohanemine nõuab pingutus) - pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate eluperioodide) - keskea kriis (naistel välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel saavutused; vastavus ühiskonna standarditele
maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohkem on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed, vähem ohustatud aga kõrgharidusega inimesed. Kasutamata tööjõu ressurss on ka need nn. heitunud inimesed, kes on loobunud tööotsingutest ja keda ei määratleta töötute, vaid mitteaktiivsetena. Pidevalt suurenenud heitud isikute osatähtsus mitteaktiivsete hulgas on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud. Eesti tööturgu iseloomustav kõrge töötuse tase, eriti aga pikka aega töötute ning heitunute
omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uusi hakkajaid õpetajaid horisondil just palju ei paista. Noored ei leia, et õpetaja amet oleks õige töökoht neile tulevikus. Peamiselt palkade madala taseme, suure töökoormuse ja tihtilugu närvesööva töökeskkonna tõttu. Uute õpetajate töölemeelitamiseks tuleks luua Noorte õpetajate tugi- ja sisseelamissüsteem, mis hõlmaks riigipoolset toetust töökoha leidmisel, elukoha otsimisel ja osaliselt selle eest tasumisel.
kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus.
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi, purjetas üle Atlandi ookeani, Kariibi mere ja Panama kanali läbi Ameerika, samuti kais ta ära nii Austraalia põhjarannikul kui ka Aafrika lõunatipus, siis jõudis tagasi Roheneemesaarteni ja siis jättis oma 43-jalase jahi Temptation'i Gran Canariale. Kariibidelt sõitis ta lennukiga Eestisse. 4. Ülevaade kesksetest ...
2. partneriga koos elama õppimine 3. perekonna rajamine 4. laste kasvatamine 5. koduse elu juhtimine 6. elukutse alustamine 7. kodanikuvastutuse võtmine 8. meelejärgse sotsiaalse grupi leidmine 6.7.2.Areng keskmises täiskasvanueas. Põhidilemma E.Eriksoni järgi rahutus. See lähedane A.Maslow eneseaktualisatsiooni mõistele. Tahavad olla head vanemad, kompetentsed töötajad, truud sõbrad, väärikad partnerid. Keskea kriis. C.G.Jung- oli esimene, kes määratles keskea kriisi. Tema järgi oli selle põhjuseks muutus kontrollis. Eluea 1. poolel harjutavad inimesed teadlikku, aktiivset kontrolli oma elu ja keskkonna üle. Eluea 2. poolel seisavad inimesed silmitsi alateadvusega, pöördudes rohkem oma sisemusse. Enamik tunnetab isiklikku piiratust ning võimetust kontrollida haigusi ja surma. Keskea esimene staadium algab 30-aastaselt ja kestab 40-ndate alguseni. Siis jõutaksegi keskea kriisi
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
Intellekt, õppimine ja loovus IQ testide probleem (ülesehitatud füüsilisele sooritusele ja kiirusele). Ajaloolistel põhjustel haridustaseme erinevus noorematel ja vanematel. Madalam motivatsioon vanematel inimestel. John Horn: kristalliseerunud IQ ei vähene vanusega, küll teeb seda voolav IQ. Muutused loomingulises produktiivsuses erinevad eri valdkondade inimestel Isiksus Väikelaps on kinni reeglites. Keskea lõpus hakkab inimene vähem kasutama paindlikkust ja muutub jäigemaks. Vananedes võimed nõrgenevad bioloogilistel põhjustel. Ta püüab korvata või kompenseerida seda nõrgenemist (otsustamine nõuab palju psüühilist energiat). Ta tunnetab, et on ebakindel kõige uuega kokku puutudes ja veedab meelsamini aega tuttava ja turvalisega koos. Eristatavad neli vanuritüüpi (raamatust Kari Suomalainen ,,Kolmevarbaline konn"): o Vanaema nagu lasteraamatust
oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse. Ülalmainitut teatavad pigem noorest east väljunud inimesed ja see süveneb vanusega. Eriti tihti kuuleb sellist väljendit üle keskea ja pensionil olevate prouade-härrade suust. Seda ei saa neile pahaks panna, see on paratamatus, selle sõnumikandja rolli võtavad ühel päeval ka need, kes praegu on noored ja keda selle kriitikaga kostitatakse. Ühiskonna elutempo kiireneb progresseeruvalt, mis omakorda viib selleni, et vananedes ei suudeta muutustega kaasa minna, jäädakse kinni omaenda mälestustesse, kusjuures mälul on huvitav omadus võimendada positiivset, luues minevikust helge ja rõõmsa mälestuse.
Ta heidab pilgu oma riidekappi ja mustade riiete vahel kobades leiab ta ühe valge särgi, millel on totakas rootsi lipp peal, mille ta isa rootsist tõi - vahelduseks tunneb ta ennast normaalsena. Ta räägib üle pika aja oma vanematega, ilma et ta ütleks, et tal on lihtsalt pohui. Ta märkab, et on toimunud nihe, kuid mis see on ? Ta ei jõuagi selle üle kaua pead murda kuni paar kuud hiljem läheb tema maailm laiali. Tema vanemad otsustavad lahutada, sest neil on keskea kriis ja peale selle nad on nii mitte rahuldatud sellest elust, kus nad koondavad enda ümber asju, mis kujutavad neid, kuid ei ole nemad. Noor täiskasvanu tõmbub enesesse ja seab terve maailma kahtluse alla ja mõistab, et tema ei ole enda peegeldus - lõpuks ometi! (Kosmiline kollane kera maandub tagasi poisi sisemusse, tehes ulmefilmidest tuntud ufo häält, kostab vaikne indiaani bambuseflööt... saabub rahu)
tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil. oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse. Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. · 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest. Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a.) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest
ja elu sisu. 8. Hiline küpsusiga Kaheksas iga on hiline küpsusiga. See toimub aastatel 3560. Küps täiskasvanu on võimalik loominguliseks tegevuseks. Perekonna tähtsus väheneb. Lapsed hakkavad suureks saama. Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. Selles eas toimub paljudel inimestel keskea kriis. Võidakse hakata arvama, et nende elu oli tühi. Uusi plaane teha on liiga hilja. Kehalised ning vaimsed võimed hakkavad selles eas üha vähenema. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Tuleb elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surm. 9. Elatanuiga Elatanuiga on üheksas iga. See on aastatel 55/6075. Sellel ajal jõud kahaneb, mälu nõrgeneb ja õppimisvõime kaob. Peab hakkama elama lasteta. Tööind kaob
oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks. Algselt arvati, et arenguperiood kestab 7 a. 0-7 läheb kooli 7-14 murdeiga 14-21 saab täiskasvanuks 21-28 otsustav elukriis 28-35 vitaalsuse kõrgpunkt 35-42 iseloomu kujunemine 42-49 erakordsete saavutuste aeg 49-56 naiste ja meeste klimateerimine 56-63 surevad mehed 63-70 surevad naised. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järg al 45st , määratletakse perioode nii: 45-59 keskea kriis 60-74 eakad 75-89 ranged 90- pikaealised Normaalne rasedus kestav 38 nädalat ja vastsündinu keskmine kaal on 3,5 kg ja 50-52 cm pikk.Areng algav viljastatud munarakust ehk sügoodist.23s kromosoomide paar määrab ära lapse soolise arengu.3-4 nim sügoodi pooldumise perioodiks ehk eostumine. 4ks nädalaks on sügoot kasvanud 5 mm pikkuseks, tal on olemas aju, rudimentaalne süda ja seedetrakt. Järgmist perioodi 4-8nda nädalai,nim emronaalseks perioodiks
Kuressaare 2008 Üks oluline ja siduv moment on kindlasti seksuaalelu. Seda kogeb iga abielupaar ja tänapäeval ka paljud lapsed. Seksuaalelu algab tänapäeval juba noores eas. Seda toimub juba 14 kuni 17 aastaste vahel. Meie strateegia on julgustada teismelisi viivitama varase seksuaaleluga ja kasutama rasedusvastaseid vahendeid seksuaalse aktiivsuse saavutades. Tänu mitmetele arengutele elab suur osa inimesi juba kaugelt üle keskea, sageli elatakse kõrge vanuse - kaheksakümnendate, üheksakümnendate eluaasteteni, veel enamgi. Küsimus on kuidas elada kõrge vanuseni võimalikult tervelt harmooniliselt ja täisväärtuslikult. Mida priskem mees, seda suuremad on hormonaalsed muutused ning viletsam seksuaalelu. Uuringu läbiviijate arvates on võimalik tüsedate meeste olukorda parandada ka kirurgilisel teel, maovähenduslõikuse abil.
Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? · 20ndates: Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve, materiaalsed kohustused puuduvad, madal motivatsioon karjääri planeerimiseks. · 30ndates: stabiliseerumine, sissetulek oluline, erinevused vanusegrupi sees kasvavad, töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel, eksperdistaatuse soov ja hirm rongist maha jääda. · 40ndates: keskea kriis, saavutatu hindamine, positiivsete emotsioonide vajadus, kannapöörded, taas enda jaoks elamine, karjääri planeerimist tajutakse väga olulisena. 9. Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid? Personaliotsingut võib läbi viia organisatsioon ise või personalifirma. Värbamise protsess, esmane CV-de selekteerimine, esmase selekteerimise lisavõimalused (grupitööd, proovitööd, telefoniintervjuud, testid), töökeskne intervjuu, intervjuude alusel
on tööturule tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. 11 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.eesti.ee/est/teemad/too_ja_ettevotlus/tootus_ja_too_otsimine/ · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6puudus · http://www.stat.ee/18988
võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. Nii müügitulu kui ka töötuse statistikas võib märgata, et enne majanduse languse alustamist, erinevates sfäärides oliolukord suhtuliselt tasakaalus. Nüüd situatsioon hakkas muutma, mida võib märgata erinevates valdkondades.
Arenguperioodid: 20 - 44 varane täisiga ehk noorus 45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga 65 - … hiline täisiga ehk vanadus Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga o 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga Noorem täiskasvanuiga Noorus (Kenniston) – autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: o Nt iseseisvus otsustustes + majanduslik iseseisvus o Periood pikk: 18.-34. eluaastad Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju o Lihasjõud: tipp 20.-30.a
T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe. Paraneb iseenesest. Võib korduda 1.4 Onychoschizia ehk küünte ketendus kihtide kaupa Peamiselt naistel keskea lõpu poole. Liigne leotamine pesuvees halvendab seisundit. 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 1.5 Laste küünedüstroofia Laste küünedüstroofia (in k twenty nail dystrophy of childhood) - varasest lapseeast kuni täiskasvanueani on küüned karedad ja neil on palju pikisuunas kõrgendeid, sageli ka väikesi süvendeid. Põhjused pole teada
60- ... hiline täisiga Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga o 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga Noorem täiskasvanuiga. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: - Nt iseseisvus otsustustes + majanduslik iseseisvus - Periood pikk: 18.-34. eluaastad Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju - Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a
tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri. Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses. Teiseks uuemaks suunaks võiks pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut: G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro, K.RistikivijaArnoVihalemm.EV algusaastatelsündinudpõlvkondsaipagulastraditsioonidekõige mõjukamaks teisendajaks:RaimondKolk jaArturAdson.Nooremadkirjanikudtõusidesile1960. ja 1970. aastate alguses. Silma paistavad Ivar Ivask, Ilona Laaman ja Urve Karuks. Kalju Lepik 1920-1999 Lepiku luules oli algusest lõpuni olemas rahvuslik ja laululine alge, hiljem hakkas ta selle kõrvalt kirjutama modernistlikumat ja ekperimentaalsemat luulet
Noored täiskasvanud 17-25 eelneva faasi peegeldus ja vabaduse otsing. Vanemate mõjusfäärist väljatulek. Väljakujunenud 23-55 suurenevad vastutused ja teatud rollide võtmine Hilisemad aastad 55+ tervis ja piisav majanduslik stabiilsus. Eluiga vähendavad valikud. Eluiga pikendavad valikud Eluviis, elujärgud ja sugupõlved. Iga ja vanus raske määratleda neid mõsiteid. Elujärkude määratlused on lainenud. Nooruse ja keskea ning keskea ja vanaduse piirid on ähmastunud. Sotsiaalne iga. Lapseiga on lühenenud. "samaealiste kultuur" Huvi mingi asja vastu vanus ei mängi rolli. Sugupõlv vanuserühm teatud aastal või ajaperioodil sündinud. Bioloogiline sugupõlv 25-30 a. ühiskondlik sugupõlv tavaliselt lühem Dilthey 1800 lõpul: sugupõlv on rühm, kelle ühtekuuluvustunne tekib nooruses läbielatud ühiste kogemuste kaudu. K. Mannheim: nooruse tähtsus sugupõlve tüüpiliste tunnuste moodustumisel,
karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? 20a: Kas absoluutselt ei huvitu karjääriplaneerimisest või on väga mures. Enne seda tuleb proovida kõike! 26-27 võiks oma rida leitud olla. Sotsiaalne surve. 26ndate kriis, kui ollakse ühel kohal kaua. 30a: Erinevused vanusegrupi sees kasvavad. Sissetulek oluline. Eksperdi staatuse soov, hirm rongist maha jääda. II kriis 35-37a 40a Keskea kriis. What if.. mõtlemine. Positiivsete emotsioonide vajadus. Kannapöörded, taas enda jaoks elamine. Püütakse ajas tagasi minna ja proovida läbi asjad, mis tookord taheti. Tallinna Ülikool 50-60a: Konkurents noortega. Tundlikkus vanusega seotud teemades. Tööelust eemaldumise mõtted. Üle 46 a.-l on oma arvamus (tuleb ja arvab ja muudab), slprst tööandjad neid väga ei taha ka. 10
Kui kaalulisa on suurem, on seda raskem normi viia. Üks kasutatavamaid kehamassi hindamise viise täiskasvanutel on kehamassi indeks (KMI), mille arvutamiseks on lihtne valem: Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 18,525 normaalkaalu, 2527 kerget ülekaalu ja 2829 mõõdukat ülekaalu. Üle 30 KMI korral on tegemist rasvtõvega ja kaalu alanemise planeerimiseks peab konsulteerima arstiga. Üle keskea inimestele võib soovitavaks kehamassiindeksiks pidada ka 2027. Täiendava kriteeriumina on vaja jälgida vöökoha ümbermõõtu. Südame- veresoonkonnahaiguste riski ennetamiseks on oluline, et vööümbermõõt meestel ei ületaks 102 cm, ja naistel 88 cm. Sellisel juhul tuleb suurendada kehalist aktiivsust ja jälgida toitumist ka siis, kui KMI on normi piirides. Soovitatav igapäevane kehalise aktiivsuse tase on täiskasvanutele vähemalt 30
ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse ajal suureneb naise ernegiavajdus (kui nende füüsiline koormus jääb samaks) u 300 kcal ja imetamise ajala 500-650 kcal. 17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus? Põhiainevahtusele kuluvale energiale lisaks arvestatakse füüsilise ja vaimse tööga kuluv energia (kehalise aktiivsuse koefitsent e KAK). Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Q=PAV+KAK
ndate teise poolde). Võimalikud selles vanuses ka: Lahutus (demokraatia?) - riskitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud; üksindus (valik olla üksi teen seda mida tahan, kuulutan resuurse enda peale - probleem ühiskonnale?) - inimeste hulk, kes pole kunagi abielus olnud, tõuseb (nt 30-34 a naised 6,2% 1970 18,7% 1991, meestel vastavalt 9,4% ja 27,3% ). KESKIGA 40-65a. Keskeas esineva kriisi võimalused: pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine); segadus (kohanemine nõuab pingutust); pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate eluperioodide) ; keskea kriis (naistel välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel saavutused; vastavus ühiskonna standarditele arvatakse, et pool elu on juba läbi, kas ma teen kõike õigesti?) FÜÜSILINE ARENG: Nägemisteravuse langus (40-50). Kuulmise langus (20-..., kõrgema sagedusega helid; alates 55
20 Kõik on ees! Võimaluste paljusus. Proovimise vajadus. Materiaalsed kohustused puuduvad. Sotsiaalne surve. Madal motivatsioon karjääri planeerimiseks. 30 Stabiliseerumine. Erinevused vanusegrupi sees kasvavad. Sissetulek oluline. Eksperdistaatuse soov, hirm rongist maha jääda. Töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel. 40 Keskea kriis. Saavutatu hindamine. Positiivsete emotsioonide vajadus. Kannapöörded, taas enda jaoks elamine. Karjääri planeerimist tajutakse väga olulisena. 9.Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid? » Lähteülesanne » Otsingustrateegia väljatöötamine » Algvalimi koostamine » Esmane selekteerimine – CV-de analüüs » Töökeskne intervjuu » Hindamised (testid, käitumisülesanded)
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng..........
Tinglikud vanuseperioodid. Üleminekud ühest vanuseperioodist teise ei ole diskreetsed pigem on mingid sensitiivsed vanuseperioodid, ja üleminekud ühest vanuseperioodist teise. Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga 40-45 üleminek keskikka 45-50 50-ndate üleminek 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga 61 Noorem täiskasvanuiga Umbes 18.-34.a Noorus (Kenniston): autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus. Arengupsühholoogid käsitlevad seda väga laia ajavahemikuna, u 18.-34.eluaasta vahel. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid.
tõsiselt rääkinud. Mehed , kes selgelt ei ole isaks saamisest huvitatud, võivad kogeda probleeme isaidentiteedi kujunemisel ning olla naise rasedusse kui ka hiljem lapse kasvatamisse vähem pühendunud. Mehe valmisolekut mõjutavad ka paarisuhte stabiilsus ning majandusliku kindlustatuse tase. Harilikult valivad inimesed endale partneri samavanuste seast, seega valitseb meeste ja naiste lapsesaamissoovide vahel selge ajaline ebakõla. Keskea alguseks on lõhe tunduvalt kahanenud ja peaaegu võrdne arv mehi ja naisi soovib lapsi saada. Selgineb fakt, et kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates mehed on lastest sageli vähem huvitatud kui samas vanuses naised. Väidetakse ka seda, et enne 25.eluaastat pole mees isaduseks küps, sest ta niiöelda ,,puhkab täiskasvanuks saamise kriisidest". Kuna enamik lapsi sünnib just selle vanusegrupi
tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jätkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. VIIDATUD ALLIKAD 1) I kvartalis kasvas töötus hüppeliselt 2010. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/37825] 22.11.2011. 2) II kvartalis töötus vähenes 2011. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/49359] 22.11.2011.
Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele ("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel. Energiavajadus oleneb ka vanusest. Meestel on energiavajadus kõige suurem vanuses 19 30 ja naistel 15 18 aastat. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse ajal umbes 300 kcal ja rinnaga toitmise perioodil 500650 kcal võrra. Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole vaja toiduenergiat suurendada, kuna sellega võib kaasneda ebasoovitav kehakaalu tõus. Toiduenergia põhilisteks allikateks on lipiidid ja süsivesikud
3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate kirjandusest on kuigivõrd korda läinud. Nii luules kui proosas sain umbes kolmkümmend nime, kuid proosas oli vanemate autorite osakaal tunduvalt suurem ja seda eriti ,,esimese laine" noorte arvel. Modernistliku proosa edasiarendused postmodernismi segasevõitu teedel. Vanemate autorite loomingust mängivad kaasa näiteks Ene Mihkelsoni ja Toomas Raudami kõne- ja
Mis äris sina oled? Mis äris sa tegelikult oled? Kui sa tahad ettevõtjana edukas olla pikaajaliselt, siis on sul vaja teada järgnevat: 1. Mis on sinu äriettevõtte lõpptulemus? Luua jätkusuutlik süsteem, mis võimaldab pidevalt tõsta nii sinu kui ka inimeste, keda sa teenindad elukvaliteeti. Lõppkokkuvõttes võib see tähendada vabadust ja rahuludust. Väljakutse on see, et enamik inimesi jääb kinni olemasolevatesse vahenditesse, mitte ei keskendu lõpptulemusele. 2. Mis on sinu ettevõtte eesmärk? a) Tõsta oma klientide elukvaliteeti ning luua selle jaoks seda toetav süsteem. Sa pead teenindama oma kliente täiesti unikaalsel ja erilisel viisil ja pidevalt andma neile, mida nad tahavad ja vajavad. b) Teenida kasumit. Kuid pea meeles, et kui sa teenid kasumit, kuid ei suuda täita klientide vajadusi, siis ei püsi sa selles äris pikaajaliselt. 3. Mis paneb sinu äri kasvama? Pidev lisaväärtuse lisamine ja rohkem kui keegi teine seda turul teeb. Võ...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
ENUT saaks olla vahendaja, pakkudes informatsiooni ja ka ruumi koosolekuteks erinevate organisatsioonide funktsionääridele. Naised Eestis elavad meestest 11a. kauem. Rahvas vananeb, eriti palju on vanemaid naisi. Nende vajadused sotsiaalsete toetuste järele kasvavad, soodustused aga vähenevad. Naised on vaesemad kui mehed (lapsega kodusoldud aeg ja ¼ võrra meestest väiksem palk, mis vähendavad ka pensioni). Ealine diskrimineerimine on üldlevinud, keskea ületanud naistel on väga raske tööd leida. Üks lahendus oleks muuta seadusi. Probleemid: a) ümbrikupalk. Seadused peaksid olema sellised, et ümbrikupalk ei eksisteeriks. b) vastutus lapse eest. Üle 50% kooseludest on vabaabielud. Juriidiline küsimus mis saab lapsest (ja naisest) peale lahkuminekut, kes toetab ja kuidas? Naised kannavad kogu vastutuse lapse eest, aga vastutus peaks võrdne olema. Seaduse järgi on lapse kaitse ühiskonna prioriteet nr.1
suurust kasvõi maja suurune reklaam. Miinuseks võib lugeda, et on passiivne reklaam ei liikumist ega häält ei saa lisada. 5) Internet võimaldab mõjutada nii nägemist kui ka kuulmist. Võimaldab edastada sõnumeid, mis on võimalikud nii televisioonis, raadios, trükimeedias, välimeedias. Miinuseks aga on, et interneti peamisteks kasutajateks on eelkõige noored vanuses 1224aastased. Vanemda, üle keskea eelistavad siiski muid kanaleid.. (http://www.juhtimine.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=180&cid=). Sugude kujutamine telepildis 24 Sugu telepildis ("Screening Gender") materjalid illustreerivad ja analüüsivad soorollide kujutamise viise. Millistena ilmuvad naised ja mehed teleekraanile? Ehk otsesõnu, kuidas kaamera salvestab või millise pildi loob meestest ja naistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
