-tarkus -kannatlikkus -tahe 6. Nimeta mehe ja naise esmased vajadused suhetes. MEES: NAINE: -olla armastatud -olla armastatud -saada positiivseid hinnanguid -pälvida hoolitsust -leida tunnustust -leida mõistmist -väärida usaldust -väärida lugupidamist 7. Mida tähendab sõnaühend „sotsiaalne küpsus“? 8. - Sotsiaalne küpsus on oskus tulla toime erinevates olukordades, olla kodanik. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? 10. -positiivne ellusuhtumine 11. -adekvaatne enesehinnang 12. -adekvaatne hinnang teiste inimeste suhtes 13. Mis takistab inimest saada sotsiaalselt küpseks? 14. -haigused 15. -väärarengud 16. -alkoholism 17. -narkomaania 18. -asotsiaalne kasvukeskkond
juhib suhtlemine • enesejuhitavus-sisaldab õppimise kavandamist, õpiprotsessi juhtimist ja selle reflekteerimist ehk tagasi peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk. • kontekstuaalsus ehk õppimine on edukam kui ta on seotud milegi ümbritsevaga või igapäeva eluga. Õppimine täiskasvanuna • Eelkõige mis on täiskasvanulikkus!? • Bioloogiline küpsus • Juriidiline küpsus • Psüholoogiline küpsus • Sotsiaalne küpsus Täiskasvanud õppija • On õppija, kes õpib osakoormusega õppes, kaugõppes või eksternina ja kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt. • Täiskasvanute koolituse seaduse alusel jaguneb täiskasvanute koolitus järgmiselt: • - tasemekoolitus; • - tööalane koolitus; • - vabahariduslik koolitus. Tasemekoolitus
Sotsiaalne küpsus Tööleht Kuidas mõjutab sotsiaalne küpsus kooselu? Täida tabel Valdkond Sotsiaalselt küps inimene Sotsiaalselt ebaküps inimene Enesehinnang Ma arvan et parem. kuid oleneb iseloomust.. oleneb iseloomust. Suhted paremad, sest toimetulek on rohkem uisapäisa võibolla. parem iga asjaga.. Perekonna võib tekkida tihti probleeme..
-leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3) - kaasasündinud arenguhäired, puuded - alkoholism, narkomaania - sattumine kuritegelikule teele
Sotsiaalne küpsus on inimese valmidus täiskasvanuprobleemidega hakkama saada. Selliseks probleemiks võib kasvõi pidada suhtlemist ümbritsevate inimestega, mis ei õnnestu igaühel samahästi. Samuti omandab inimene sotsiaalse küpsusega sõltumatuse ja iseseisvuse. Kuid tekib ka paar küsimust. Näiteks, kas sotsiaalne küpsus tuleb konkreetses vanuses, kas seda saab õpetada jne.? Sotsiaalsel küpsusel puuduvad eapiirangud. Igas vanuses peab inimene oskama adapteeruda ning käituda vastavalt normidele, mis on kohased sellele vanusele vastavates sotsiaalsetes gruppides. Inimene ei pea olema spetsialist, et märgata, kas konkreetne isik on sotsiaalselt küps võrreldes oma ea grupiga. Näiteks lasteaias piisab ainult ühest pilgust, et
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase
orienteerumisega eduka kasvatustöö üheks olulisemaks eelduseks. Küpsemine (maturing)- osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumisteta. Küpsus (mature)- kui kasutatakse küpsuse mõistet lastega seoses, siis viidatakse tavaliselt konkreetse lapse käitumisele võrreldes teiste samaealistega. Samuti kasutakse terminit küpsus ka seoses füsioloogilise arenguga. Füüsiline areng (physical development)- hõlmab muutusi inimese organismis: pikkuses, kaalus, luude tiheduses, lihastes, nägemises, kuulmises. Füüsiline areng mõjutab nii kognitiivset arengut kui ka isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega,
3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsialsuset küpsusest mõõta on raske, selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäeval tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad: Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine Tal on adekvaatne enesehinnang Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele
hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest: Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega Muudavad käitumise ennustatavaks Kujundavad grupi näo Annavad õigustuse grupis toimuvale, sõnum väljapoolepiloot Grupinormide tekkimine Juhi või grupi liikme sõnaline avaldus Kriitilised sündmused grupi arenguloos Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks
Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat
kasvufaas as sv ufa Küpsus s ka Välja- Uu kujune-
seksuaalne armastus. Ollakse piisavalt küps selleks, et teistele pühenduda. Sulatada kokku enda ja teise identiteet kartmata kaotada midagi iseendast seda arvab Erikson isikliku identiteedi võimest. Viimast käsitleb ta kui püsiva suhte olulist tingimust. Inimene peab teadma, kes ta on ja mida ta endast kujutab. Selle perioodi potentsiaalne probleem on isolatsioon teistest, võimetus luua armastussuhteid, kuna segab võistlussituatsioon või hirm. Keskmine küpsus (26-64) produktiivsus või inertsus. Selles staadiumis on täiskasvanu huvi ja tegevus suunatud uue põlvkonna kasvatamisele. Eriksoni järgi on selle perioodi võtmesõnadeks produktiivsus töös ja loomine isiklikus elus. Oluline on ühiskonnale kasutoomine ja teiste eest hoolitsemine. Üksnes laste ilmaletoomine ei anna inimesele looja tunnet. Tähtis on näha oma osa laste kasvatamises ning oma sotsiaalset rolli laiemas mõttes
mentorlus, Loominguga tegemine (ka enda jaoks), Enesetäiustamine Füüsiline ja kognitiivne areng - u25a. jätkub osade luude kasvamine, 20-40a on füüsiliste võimete kõrgaeg. Nägemisteravuse kõrgpunkt 20a, hakkab langema 40-50ndatel. Kuulmisteravus langeb 20ndast. Maitsetundlikuse langus 45a, naistel menopaus 45-55a. Kognitiivses arengus suuri, kiireid muutusi ei esine. Küpsuse liigid: 1) Bioloogiline küpsus 12-25a – võime saada järglasi,organism ei kasva enam, aktseleratsioon (bioloogilise küpsuse keskmise vanuse alanemine 10a kohta 4kuu) 2) Sotsiaalne küpsus 15-30a – sõltub kultuurist, seadustest, haridusest. Õigused, vastutus, töökoht, majanduslik sõltumatus 3) Psühholoogiline küpsus 18-40a – huvi oma heaolu ja teiste vastu, loovus, tolerantsus, eneseaktsepteerimine, pühenduvus, emotsioonide
Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega.
Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12 15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aastat Täiskasvanuiga ei ole vanus vaid seisund, milles inimesel on teatud teadmine iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut
kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm suudab suure pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest maailmadest ja enda seosest nendega.'' Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd, projektitööd, probleemi lahendamise oskus, koostöövalmidus, õppimisvõime, motivatsioon, enesedistsipliin, otsustusvõime, loovus, suhtlemisoskus, psühholoogiline küpsus eetiline tundlikkus, kõlbeline küpsus 1. Sotsiaalabi ülesanded leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad,
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioone Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioonid Ettevõtte kasvu erinevad võimalused metafooridena: Ø elutsükkel Ø evolutsioon Ø dialektika Ø trialektika Ø teleoloogia Ø kaos Ettevõtte elutsükkel Organisatsioon läbib kasvu ja arenguprotsessis erinevad arenguetapid nii nagu elavorganism: Ø sünd selles faasis on iseloomulik kindla nägemusega ettevõtja, kellel on idee: oluline on piisava omakapitali kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks on võita ja kindlustada turg; Ettevõtte elutsükkel küpsus ettevõte on tuntud, usaldusväärne ja omab stabiilset turuosa; saavutatud on planeeritud kasumlikkus; täiendavaid laenuvahendeid üldjuh...
kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu. Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast.
1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Milles seisneb põhiline erinevus judaismi ja kristluse vahel?Kristlastel piibel, moslemitel koraan. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. 2) Keskaja inimese maailmapilt - ruum on mütologiseeritud - igapäe...
mg glükoos =1,54 ml 53,75 mg ainet sisaldub 1ml mahlas. Kui glükoosi tihedus on 1,54 g/ml, mis teeb 1540 mg/ml, siis sisaldub 53,75 mg :1540 mg/ml = 0,03 ml glükoosi 1ml mahlas. Järelikult on 1 ml mahlas 3% glükoosi. Järeldused Rohelised ja punased viinamarjad peaksid sisaldama kuskil 7 % glükoosi. Minu katse tulemuseks oli 3 % glükoosi. Glükoosi sisaldus erinevus võib tulla viinamarjade küpsus astmest ja katseteks võetud lahuste mahu täpsusest.
häiritud. Inimese pea asetseb õlgade kohal. Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole. Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi. Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi. Rohkem näolihaseid miimikaks (47) Miimilisi näolihaseid on vähem. Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda. Ei ole suutelised artikuleeritud kõneks. Hiline seksuaalne küpsus Seksuaalne küpsus saabub kiiremini. Rinnad ainult imetamiseks. Rinnad kujunevad keharasvast. Kõik kultuurid sisendavad oma liikmetele tõekspidamisi sellest, kes nad on, kuidas nad on tekkinud ja kuhu nad ühiskonnas sobivad. Näiteks modernismieelses Euroopas usuti, et naine, kes enne abielu seksuaalelu elas, võib oma armukese jäetud «jälge» endas kanda ja tema hilisemast abielust sündinud laps võib olla hoopis kunagise armukese, mitte abikaasa moodi
Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
Arengut nimetatakse evolutsiooniks, taandarengut involutsiooniks. Lapse ja nooruki eas õpib, omandab uued asjad kiiremini, sest ei ole veel välja kujunenud kindlaid hoiakuid, põhimõtteid. Füüsiline areng toetab õppimist, õigemini nõuab kohanemist. Sündides me ei oska käia aga juba aastaselt seisame kahel jalal ja uudistame maailma kõrgemalt. Füüsiline kasvamine annab järjest enam võimalusi juurde uute asjade proovimiseks. 4. Selgitage, mis on küpsemine ja küpsus, selle seos õppimise ja õpetamisega. Milliste füüsiliste näitajate järgi saab hinnata lapse kooliküpsust? Küpsemine osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. Küpsus on küpsemise protsessi tulemus ehk millekski valmis olek. Küps ellu astumiseks, küps kooli minemiseks. Küpsemine bioloogilises tähenduses: puudutab eelkõige neid muutusi, mis ilmnevad
Projektijuhtimise efektiivsuse läbimõeldud mõõtmine võimaldab ettevõttel: · võrrelda efektiivsust konkurentide efektiivsusega · jälgida efektiivsuse muutumist ajas · võrrelda oma töötajate taset (nii ettevõttesiseselt kui ka konkurentide töötajatega) · jälgida, kuidas mõjutavad koolitused/kogemus jms töötajate efektiivsust Projektijuhtimist saab autori hinnangul mõõta kolmes vaates/dimensioonis: · projektide juhtimise protsessi küpsus kuivõrd kvaliteetne ja kui suure jõudlusega on projektijuhtimine. · projektide juhtimise protsessi efektiivsus kuivõrd hästi toetab projektijuhtimine ettevõtte arengut, kuivõrd see sobib ettevõtte kultuuri. · projektide efektiivsus kui efektiivsed on üksikud projektid eelarvest/ajakavast kinni pidamisel ja ressursside kasutamisel. Autor pakub projektijuhtimise efektiivsuse mõõtmiseks välja kümme mõõdikut,
tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus. Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust. Esimene põlvkond, kes olid saanud eestikeelse hariduse vabas Eestis. Vabadus väljendusnende kirjutistes. Vaimne iseseisvus.
Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu ...
harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega. Aastatel 1985- 1995 kirjutas helilooja kaks klaverikogumikku, mis sisaldavad kokku 14 etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline küpsus. 1960 avaldas Ligeti oma ainsa ooperi “Le grand macrabe“, Ligeti töötas selle teose kallal ligi 13 aastat. György Ligeti „ LuxAeterna“ Puudub pillikoosseis on vaid koor. Kooris on 16 liiget. Teos sisaldab mikropolüfooniat- harmooniad sulanduvad üksteisesse, maksimaalne helikõrgustik ja rütmiline tihedus. Iga osa on sama nootide jada, mis on eraldatud väike ajavahemike tagant. Keskendutakse meloodia, harmoonia ja rütmi asemel tämbrile
Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart Mille poolest on Mozart eriline helilooja? Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu Publitseeriv fantaasia ja väljendustung (geniaalne improviseerija) Kuidas muutus sümfoonia Mozarti eluajal? Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven Millises füüsilises seisundis kirjutas Beethoven oma viimased teosed? Kurdina Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla.
IT büroo renoveerimine ja sisustuse projekt Koostaja: Osakond: Juhendaja: Tallinna 2009 PROJEKTIÜLESANNE Ülesande andja: NR:2 Kuupäev:08.05.09 MÄRKSÕNA: IT büroo renoveerimise ja sisustuse projekt ÜLESANDE VÕTJA: MIS: Eduka projekti tunnused: · Asjakohasus · Teostavus · Küpsus · Jätkusuutlikkus Projekti eesmärk: Lõpetada etteantud plaani IT büroo väljaehitus ning samuti ka sisustada IT büroo. Seisundi analüüs: Ehitaja poolt antakse üle lõplikult välja ehitamata (puuduvad vaheseinad, uksed, aknad, ja teised avad) ja viimistlemata büroo ,,karp". Projekti kirjeldus: · Muretseda ja paigaldada välisturvauks. · Muretseda ja paigaldada vastavalt etteantud plaanile pakettaknad · Kavandada plaanil ruumide asetus
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pom...
hinnatakse protsessi õpetaja suur vastutus õpetaja on õpiprotsessi suunaja tulemusi on raske mõõta õpetaja on loominguline ja analüütiline õppijal on suur koormus ja vastutus õppija tajub seoseid õppija arendab mõtlemist KONSTRUKTIVISTLIK SUUND Plussid Probleemid uus teadmine ja kogemus õppija on aktiivne ja iseseisev teadmiste ja keskkonna suhe vajalikõppija ja õpetaja küpsus õpetaja on suunaja ja toetaja õpetaja vastutus integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond) protsessi hindamine õpetajal on vaja teada õppija tausta õppija vastutus õppija sõltub liidrist avatus arvestatakse õppija eelnevat kogemust HUMANISTLIK SUUND
Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja
Millest sõltub meeskonna tulemuslikkus? Koostaja:Kätlin Kuusk Et inimesed leiaksid põhjust töötada meeskonnas, on vaja, et neil oleks ühine eesmärk ja identiteeditunne MEESKONNA TULEMUSLIKUS Eelduseks on soov koos eesmärgini jõuda ning hoida seejuures häid omavahelisi suhteid. Tulemuste saavutamiseks on olulised usaldus, üksteise panuse väärtustamine ja tõhus tegutsemine. Head koostöömeeskonda iseloomustavad vastastikune usaldus rühma liikmete vahel, kes usuvad, et kuuluvad ainulaadsesse ja väärtuslikku meeskonda ning et tegutsevad koos tulemuslikumalt kui üksinda. MEESKOND, KUI AKTIIVSETE INIMESTE GRUPP, MILLE liikmetel on ühised eesmärgid liikmete vahel on harmooniline koostöö liikmed tunnevad tööst rõõmu liikmed saavutavad väljapaistvaid tulemusi kõik liikmed vastutavad. BELBINI MEESKONNAROLLID Võimaluste Juht/ Kujundaja otsija Koordineer...
poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanutel. Füsioloogilise küpsemisega kaasneb psühholoogiline mõju:
Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades. Mõned näitavad sotsiaalsete oskuste kasutamisel välja küpsust ja enesekindlust, omavad oskust reguleerida oma emotsionaalsust vastavalt nende eale. On ka andekaid lapsi, kes ei hooma oma emotsioonide reguleerimist nii osavalt ning nende emotsioonid ei vasta nende kronoloogilisele eale, vaid pigem nende vaimsele arengule. Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja küpsus Uurimused on näidanud, et andekad õpilased on sotsiaalselt küpsemad kui nende eakaaslased. Seda näiteks sellistes sfäärides nagu sõpruse mustrid, huvid mängu vastu, sotsiaalsed teadmised ja käitumine, iseloom. On uuritud andekaid ning saab ümber lükata üldsuse arvamuse, et andekad on milleski väga osavad, kuid teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalsed oskused ja suhtlemine, on nad samal tasemel nagu nende eakaaslased. Nii see pole.
ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks (skeem=kogetu peegeldus teadvuses)
tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne kompetents see on koostöövõime, suhtlemine, konfliktisituatsioonide juhtimine, emotsionaalne intelligentsus, avatus, enesekehtestamise võime ja normide tunnetamine. Liidri kompetents see on visiooni loomise võimekus, kaasamise võime, julgus, kirglikkus, emotsionaalse ,,nakatamise" võime, moraalne küpsus ja usaldus. Juhi klassikalised ülesanded on eesmärkide seadmine, tegevusplaanide koostamine, informeerimine, koordineerimine, kontrollimine, tulemuste mõõtmine ja hindamine, tagasisidestamine, inimeste kaasamine ja meeskonna loomine, usalduse tekitamine, juhendamine. Mõeldes edukast juhist oma töökohal, mina kujundan endale keskuse õendusjuhti. Selleks, et olla edukas meie õendujuht on see, kes mõistab oma organisatsiooni eesmärki. Ida-Tallinna
............................ 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist.
Grillimine - mis see on? Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika sellistel hetkedel tundub elu täiuslik! Sageli on lihal värskes õhus parem maitse kui toas, seetõttu on väga levinud igasugused grilli- ja aiapeod ning piknikud. Just grillimine on see toiduvalmistamise viis, mis on selliste lõbusate pidude lahutamatuks osaks ning ühtlasi ka üks lihtsaim ja levinuim moodus valmistada toitu vabas õhus. Grillimise algtõed on meil kõigil teada, kuid on olemas palju nippe, kuidas muuta liha, kala jm toiduained grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja -oskuse. Arvatakse, et inimesed on valmistanud toitu lahtisel tulel juba mitukümmend tuhat aastat. Lõkkes lahtisel ...
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommunikatsioon ehk Toetus(kuidas antakse teada pakkumise olemasolust ...
c. toode (product), hind (price), müügikanal (place), turunduskommunikatsioon (promotion) Küsimus 6 Üldjuhul teenus ... a. on materiaalne b. on ladustatav c. osutatakse ja turustatakse üheaegselt d. läheb kliendi omandusse Küsimus 7 Millise toote elutsükli etapiga on tegemist, kui on teada, et sel ajal saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes neile järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. a. toote küpsus b. toote langus c. toote kasv d. toote arendamine Küsimus 8 Millist liiki kaubamärk on Apple hammustatud õun? a. lõhnamärk b. sõnamärk c. ruumiline kaubamärk d. kujutusmärk Küsimus 9 Milline alljärgnevatest ei kuulu konkurentsistrateegiate hulka: a. kululiidri strateegia b. diferentseerimise strateegia c. innovatsiooni strateegia d. fookuse strateegia Küsimus 10 Milleks kasutatakse SWOT-analüüsi? a
Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad
Programmi tegevustesse kaasatud keskuste otsesteks teenusteks on karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine noortele ning nendega seotud sihtgruppidele (lapsevanemad, õpetajad). Eriti oluline on jõuda piirkonna 9. ja 12. klasside õpilasteni, kellel seisavad ees tähtsad valikud peale klassi lõpetamist. Kuid karjäärinõustaja on soovitav kooli kutsuda juba varem kohtuma õpilastega alates 7. ja 8. kl, sest otsustamise küpsus ei saabu üleöö. Euroopa Liidu Regio-naalarengu Fondi ja Anija valla omafinantseeringu toel on kavas 2010. aastal alustada Anija mõisas Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuse tegevuseks vajalike ruumide renoveerimist. Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuses (MTÜ Koos-töökoda) pakume noortele karjääritöötubasid, mitmekülgset noorteinfot, grupiviisilist ja individuaalset nõustamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
