Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengupsühholoogia loeng (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vajadus uurida arengut?
  • Mis on arengupsühholoogia?
  • Kuidas tuleks lapsega rääkida?
  • Miks üldse kognitiivset arengut käsitletakse?
  • Kuidas toimuvad muutused laste mõtlemises?
  • Miks on laste mõtlemises suured individuaalsed erinevused?
  • Kuidas mõjutab aju areng kognitiivset arengut?
  • Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond kognitiivset arengut?
  • MIS ON KAASA SÜNDINUD?
  • Kuidas teadmised tekivad ja kujunevad?
  • KUIDAS ARENG TOIMUB?
  • Mitu venda ja õde on tema vendadel?
  • Mida mees peaks tegema?
  • Kaua see kestab 18-20-ndate eluaastate keskpaik või lõpp?
  • Kes teismelist ümbritsevad kui suurt tähelepanu probleemidele pöörata?
  • Milleks üldse klassifikatsioon?
  • Mille alusel arengut hinnata?
  • Mida uurija näeb on loomulik?
  • Mitu üldisemspetsiifilisem mida vaadelda?
  • Kui pikalt vaadelda aeg?
  • Millal on õige aeg" nt abielluda normatiivsed elusündmused?

Lõik failist

Arengupsühholoogia
1.Sissejuhatus
Arengupsühholoogia
sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena ) alguse 19. sajandil,
1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga,
kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne
ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast
tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga . Euroopas
oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern
(1871-1938) – Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste
kõnest, tuntuim teos „Psychologie der früher Kindheit“ (1914);
USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934)
– tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta.
Miks
on vajadus uurida arengut?

Vajaduse
arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud
muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida
lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne
ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust
vastutusest.
Mis
on arengupsühholoogia?

Arengupsühholoogias
vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku
viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine.
Arengupsühholoogia
käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides
ja inimsuhetes.

Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi
teaduslikult seletada.
Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia loeng #1 Arengupsühholoogia loeng #2 Arengupsühholoogia loeng #3 Arengupsühholoogia loeng #4 Arengupsühholoogia loeng #5 Arengupsühholoogia loeng #6 Arengupsühholoogia loeng #7 Arengupsühholoogia loeng #8 Arengupsühholoogia loeng #9 Arengupsühholoogia loeng #10 Arengupsühholoogia loeng #11 Arengupsühholoogia loeng #12 Arengupsühholoogia loeng #13 Arengupsühholoogia loeng #14 Arengupsühholoogia loeng #15 Arengupsühholoogia loeng #16 Arengupsühholoogia loeng #17 Arengupsühholoogia loeng #18 Arengupsühholoogia loeng #19 Arengupsühholoogia loeng #20 Arengupsühholoogia loeng #21 Arengupsühholoogia loeng #22 Arengupsühholoogia loeng #23 Arengupsühholoogia loeng #24 Arengupsühholoogia loeng #25 Arengupsühholoogia loeng #26 Arengupsühholoogia loeng #27 Arengupsühholoogia loeng #28 Arengupsühholoogia loeng #29 Arengupsühholoogia loeng #30 Arengupsühholoogia loeng #31 Arengupsühholoogia loeng #32 Arengupsühholoogia loeng #33 Arengupsühholoogia loeng #34 Arengupsühholoogia loeng #35 Arengupsühholoogia loeng #36 Arengupsühholoogia loeng #37 Arengupsühholoogia loeng #38 Arengupsühholoogia loeng #39 Arengupsühholoogia loeng #40 Arengupsühholoogia loeng #41 Arengupsühholoogia loeng #42 Arengupsühholoogia loeng #43 Arengupsühholoogia loeng #44 Arengupsühholoogia loeng #45 Arengupsühholoogia loeng #46 Arengupsühholoogia loeng #47 Arengupsühholoogia loeng #48 Arengupsühholoogia loeng #49 Arengupsühholoogia loeng #50 Arengupsühholoogia loeng #51 Arengupsühholoogia loeng #52 Arengupsühholoogia loeng #53 Arengupsühholoogia loeng #54 Arengupsühholoogia loeng #55 Arengupsühholoogia loeng #56 Arengupsühholoogia loeng #57 Arengupsühholoogia loeng #58 Arengupsühholoogia loeng #59 Arengupsühholoogia loeng #60 Arengupsühholoogia loeng #61 Arengupsühholoogia loeng #62 Arengupsühholoogia loeng #63 Arengupsühholoogia loeng #64 Arengupsühholoogia loeng #65 Arengupsühholoogia loeng #66 Arengupsühholoogia loeng #67 Arengupsühholoogia loeng #68
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

 Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon  See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus  Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt  Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs  Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1

Arengupsühholoogia
thumbnail
7
docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)

Psühholoogia
thumbnail
12
doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps

Arengupsühholoogia
thumbnail
25
docx

Arengupsühholoogia

AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:

Arengupsühholoogia
thumbnail
12
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast

Arengupsühholoogia
thumbnail
9
doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J

Sotsiaaltöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun