Enesehinnang on üldine enesetunne, Mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei Sõltu objektiivsetest põhjustest, Mis meie rahulolu või rahulolematust Võivad mõjutada. William James MIS ON ENESEHINNANG? Peegeldab üldist arvamust Kui kõrgelt hindame teisi Kui väärtuslikuks peame end Kõige suurem väljakutse MADALA ENESEHINNANGA INIMENE Ei pea endast lugu. Ei suuda armastada ennast ja teisi Enamasti enesekesksed ja upsakad Valetavad sageli Kardavad eksida KUIDAS MÕJUB? Käitumine Mõtlemine Tunded Kehaline seisund ÜLIKÕRGE ENESEHINNANG Saavutada midagi erakordset Saavutada midagi väljapaistvat Eesmärgini jõudmine esmatähtis Hirm läbikukkumise ees Täiuslik Enesehinnang Ideaalne Täiuslik Parim Tulemuseks edu KASUTATUD KIRJANDUS ,,Rasked kõnelused" D. Stone, B. Patton, S. Heen.
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla
Mustkunst on samuti kunst. On palju selliseid pööraseid selle, kes panevad oma elu ohtu näiteks sellega, et ripuvad ilma vee ja toiduta mitmeid päevi väikeses kastis üsna kõrgel maapinna kohal, lasevad ennast elusalt matta, istuvad mitu päeva suure jääkuubiku sees ning seda ka ilma vee ja toiduta. Tänapäeva kunst muutub üha pöörasemaks ja mida meeletumalt sa suudad oma happeningi korda saata, seda rohkem inimesed sind vaatavad. Need näited olid muidugi väga enesekesksed ja pöörased, aga on ka muid ohvreid millega tuleb arvestada. Paljud võõranduvad oma lähedastest, armastatutest ja kodust. Ka mina ise otsustasin tulla Kuressaarde õppima ja tänu sellele saan oma perega palju vähem koos olla ning ka kodukohas tuttavad sõbrad jäid seljataha. See kas kunsti nimel võib tuua ohvreid, oleneb täiesti olukorrast ja sellest mis on selle tagajärjed. Kui tuua mõni selline ohver, mis mõjutab ainult mind, siis ei ole mul mitte midagi selle vastu
elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine, peenutsemine ja silmakirjalikkus. Näidatakse, et inimesed on enamasti üsna enesekesksed ja omavahelised suhted on samuti küllaltki keerulised. Tahetakse edasi anda, et inimestel on palju vigu küljes ja enamasti kannatavad nende vigade pärast meie kõige lähedasemad. Etenduse autor ja lavastaja eesmärgiks on vaatajaid mõtlema panna. Tahetakse, et inimene teeks omad järeldused ja juurdleks enda vigade üle ning püüaks neid parandada. Tihti on inimesed väga osavad teisi kirtiseerima ja nende vigu hukka mõistma. Iseenda juures on raske halbu omadusi
USA Ameerika Ühendriikide kultuur ja tavad Iseloom Ameeriklased on nagu lapsed Ülevoolavalt sõbralikud Põhiline suhtlusvorm on pealiskaudne tutvus Enesekesksed Arvavad, et kõik inimesed oskavad inglise keelt Huumorimeel Ameeriklasele meeldib räme, jõhkravõitu huumor, sõbralik nöökimine ja samas laadis vastamine Anekdoodid on tavaliselt stereotüüpidega Sõidukid Keskmises Ameerika peres on 1,8 autot Avalikku transporti kasutab umbes 6% Ameerika autodest tuntumad on Chevrolet, Dodge, Lincoln Perekond Mitte keegi Ameerikas ei
Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . ...
Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Teise eluaasta (24.elukuu) lõpuks peaks olema laps omandanud järgmised sots.ja enesekohased oskused: · Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti · Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed · Hindab oskusi ja võimeid üle · Teab oma ees-ja perekonnanime, elementaarseid viisakusreegleid, kui talle on neid õpetatud · Sööb, joob, riietub lahti valdavalt iseseisvalt, püsib suurema osa päevast kuiv ja puhas · Reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest · Mõistab selgelt väljendust ,,Ei tohi" jne. · Tunneb huvi teiste laste vastu, mängib nendega kõrvuti
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed,
2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb. 2) töötajate rahulolematus. 3) töötajad on pinges. 4. Probleemi valdkonnaks on osalusdemokraatia. 5. Probleemiks on, et Joe soovib teha osalusalaseid koosolekuid, kui juhtkond ei poolda Joe otsust. (Juhtkond ei pea osaluskoosolekuid oluliseks) OLUKORRA ANALÜÜS: - Lähtudes Mc. Gregori X-teooriast, on inimesed enesekesksed ja hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. - Tehases on välja kujunenud organisatsioonilise käitumise mudel autoktaatne mudel. Juhtkond arvab, et enamus töölistest EELDAB juhtide autokraatset lähenemisviisi. - Eduka osaluse eeltingimustes on tehases puudu: 1) piisavalt aega töölised ei ole nõus oma vaba aega loovutama. 2) osalus ei või takistada põhitöö tegemist
Heategu läbi minu silmade Olen unustanud, kui tähtis on elu väljaspool minu maailma. Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end ...
lollid, sest nad elavad metsas ja mitte külas nagu enamus inimesi. Näide iroonia kohta : 3. A. Kivirähk on eri eas lugejate seas populaarne, sest need raamatud on kirjutatud sellises eesti keeles, millest kõik saavad aru. Nendes raamatutes pole kasutatud keerulisi võõrsõnu. Samuti on need raamatud väga kaasahaaravad ja neid on lõbus lugeda. 4. Minu arvates kujuneb tema teose põhjal pilt eestlastest välismaalastele, et eestlased on üpris enesekesksed ja hoolivad vaid enda lähedastest. Võõrastega võivad olla eestlased küll sallivad, kuid see ei tähenda veel, et need võõrad neile meeldivad. Samuti võivad välismaalsed arvata, et eestlased üritavad liiga palju järgida muid välismaa uusi trende eluoludes. 5. Teose puhul meeldis mulle selle lihtne sõnade kasutus. Seda raamatut saabki lugeda iga inimene igas vanuses. Ka raamatu sündmustik oli põnev. Mulle ei meeldi
vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muutnud usaldamatudeks. Alles nüüd kui oleme demokraatlik olnud, hakkame tasapisi õppima usaldama. Võttes nüüd seda aga kui isiku põhiselt siis hakkan ka ise alles pika aja peale teisi usaldama. Usaldus tuleb ajaga välja teenida. Võrreldes seda umbusaldust aga näiteks Norraga siis ka jooniselt 7.3 on seda erinevust väga selgelt näha
· 1940-50-tel a. keskenduti ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele Kontseptuaalne areng · 1957. aastal esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast · McGregor nimetas neid X- ja Y-teooriaks X-teooria · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambit- sioone ja ta püüdleb turvalisuse poole · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest · * Juhti roll on SUNDIDA ja KONTROLLIDA oma alluvaid Y-teooria · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust · * Juhi roll on ARENDADA oma alluvate potentsiaali ja luua selleks tingimused
sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka teisi variante, kuid need ei paistnud mulle sobivat. Üritasin mõelda kui Platon, kuid tema nägemus ideedest, tema koopamüüt ning ideaalne riik ei meeldinud mulle. Tema mõtted tundusid mulle liiga kitsarinnalised ning enesekesksed. Filosoofid pole lihtrahvast nii palju paremad ja valgustatumad. Mõeldes kui skeptik, jooksis minu juhe kokku ning tekkisid igasugused paranoiad. Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne. Aristotelese mõtted meeldisid mulle küll rohkem, kui Platoni omad, kuid mõtteviis, et kõik kulmineerub siiski jumalal ning tema tähtsusel, pole ikkagi see, mida ma näeks end õppimas
Inimesed ja nende valikud Inimesed Eestis peavad tihti mõtlema, kuidas elu elada ja milleks. Tihti tehakse otsuseid millestki lähtuvalt ja arvestades asjaolusid. Valimistest on möödas kuu ja koalitsiooni kõnelused on luhtumas. Paljud inimesed mõtlevad, kas nad andsid hääle õigesti või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Alati ei ole olemas õigeid ja valesid otsuseid, aga oluline on see, et valik oleks tehtud kaalutletult. Eestlased on liialt enesekesksed ja mõtlevad tihti peale vaid iseendale. Meie riigi kodanikud peaksid olema rohkem sallivamad üksteise vastu. Kohati on näha kihistumis ja inimesed suhtuvad üksteisesse eelarvamusega. Viktoria Ladõnskaja raamatut „ Lasnamäe valge laev“ lugedes mõistsin, kui raske on venelasel Eestis elada. Kui Ladõnskaja läks Tartu Ülikooli ja rääkis, et ta on Lasnamäelt pärit, ei usutud teda. Sellepärast, et teiste meelest oli ta normaalne ja oskas liialt hästi eesti keelt
Igal teol on tagajärg Me elame maailmas, kus kõik on pahatihti väga enesekesksed. Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" , see, kuidas ise hakkama saada ja kuidas meil endil läheb. Ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui tahame, et meil hästi läheks, peame ka teiste peale mõtlema, arutlema selle üle, kuidas meie endi käitumine mõjutab suhteid teiste inimestega. Inimene, kes mõtleb vaid endale ja ei hooli teistest, ei leia sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada. Kuid kui me tahame endale lähedasi inimesi, sõpru kelle peale
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine...
iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi. Suure pettumuse valmistas talle ka ta õpilane Wagner, kes oli samasugune nagu kõik teised. Minu mõttemaailm on väga sarnane Faustile. Ka mina leian, et ükspuha kui palju ka ma ei õpiks, siis on alati veel midagi, mida on võimalik veel õppida ja kogeda. Maailm on tohutult suur ning valdkondi väga palju. Lisaks sellele tuleb teaduse arenguga uusi teadmisi kogu aeg juurde
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on me...
Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu loodusele. Kui poleks loodust, ei oleks inimest. Kui poleks inimest, ei oleks tsivilisatsiooni. Kui poleks tsivilisatsiooni, ei oleks linnu olemaski. Mitte üldsegi üllataval kombel on parimate mälestustega seotud just loodus, sest tema ei vea kunagi alt. Mul ei lähe ealeski meelest, kui olin alles vaid üheksa aastane ja kõndisin kodu poole
Tegelikult tuleks kirjutada, kuidas hoiduda vägivallast ja kui võimalik, siis kuidas sellistel juhtudel ka teisi aidata. Eriti halvasti mõjub meedias kajastatav vägivald kriminaalse taustaga inimestel. Nende jaoks on telesaade Krimi nagu õppetund, kus saavad teadmisi, kuidas oma ,,erilalal" hästi hakkama saada. Meedia on kõikvõimas. Selle tulemusena võib inimesest tänavalt saada ajakirjade kaanestaar, tõsieluseriaali kangelane või superstaar. Pead hakkavad tõstma enesekesksed, egoistlikud ja eneseimetlejatest persoonid. Kas meil on seda vaja? Arvan, et ei ole, sest see kõik hävitab meedias vähegi mõistlikumad ja arendavamad teemad. Ühiskonnas on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et meedia suudab kõiki mõjutada, samas ka natuke üle pakkuda.Samas ka ilma meediata vaevleksime teadmatuses, mis on palju valusam ning kahjulikum kui infoga üleküllastatus. Meedial on väge ja võimu, mind on ta sellesse haaranud. Hommikul ärgates esimene asi,
Ka ajakirjandus sai alguse. Esialgu küll saksa keeles. Avati Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu Ülikool, mis on ka ühtlasi üks Euroopa vanimaid koole. Aga ka selle juures oli oma miinus, sest talupoeg ei tohtinud ju ometi olla targem kui mõisnik ja seetõttu ei olnud talupojal ülikoolis kohta. Ülistati ka ortodokssust, mistõttu muu usk ja tõekspidamine oloi kategooriliselt keelatud. Ma arvan, et kui mõisnikud poleks olnud nii ülbed ja enesekesksed, oleks Rootsi aeg Eesti ajaloos üks parimaid aegu olnud. Eriti kui võrrelda seda sellele järgneva Vene ajaga, mis on tänini jätnud paljude eestlaste hinge suure viha ja pettumuse Venemaas ja selle elanikes ja juhtides.
kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on oluline teadvustada, et taolised enesekesksed inimesed võivad olla kujunenud tulenevalt kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma enesearmastusele alge on loonud, ei ole minu nägemuse kohaselt vajalik loopida nende pihta solvanguid, süüdistusi ja hukkamõistu- ilma kaotatud võimeta armastada on nad juba õnnetud küllalt. Hirmust valu ees pole suhete vältimine lahenduseks. Isegi korduvad kaotused ja tagasilöögid
ümbritsevatele raskel hetkel toeks olla. Siinkohal tuleb ära märkida, et liig-kõrge enesehinnang võib inimese ning tema lähedaste jaoks muutuda pigem probleemiks kui heaks omaduseks. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga inimese jaoks kipuvad teised inimesed olema kui vahendid saamaks veelgi kindlust enese väärt olemuses. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejal hoolivust ja mõistmist kaasinimeste tarvis. Need, kelle enesehinnang on liiga kõrge, on: - Enesekesksed - Hoolimatud teiste suhtes - Sageli rahulolematud Rahvusvahelisest uuringust selgub, et Eesti inimestel on maailmas paremuselt viies enesehinnang, kõige kõrgem enesehinnang uuritud riikide seast on Serbia ja Montenegro ning madalaim Jaapani inimestel. Kui end alahindav noor saavutab midagi, siis usub ta, et teised on ikkagi temast edukamad. Üldiselt leiab ta, et ei saa millegagi hakkama. Kes end ülehindab, süüdistab oma ebaedus teisi
Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb olukorra kergemaks, ma ei pea kliendiga võitlema, suurendan klientide lojaalsust, teen kindlaks probleemid, hoian probleeme ära, väldin tülitavaid telefonikõnesid. Aktiivne kuulamine on vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide
loomulikum olnud kui demokraatlik valitsus. Ebaõiglus on loomulikum kui inimõigused Ühiskondliku lepingu teooriast??? Autori kirjutab, et inimõigused on inimkonna pika evolutsiooniprotsessi, kultuuristumise ja tsivilisatsiooni tulemus. Inimõiguste loomulikuks pidamine on nõudnud tööd ja pidevat tähelepamu, selleks et nemad püsiksid. ÜLT ütleb, et inimesed on oma loomusest enesekesksed ja võimuahsed ning inimesed nö sõlmivad ühiskondlikut lepingut ehk igaüks annab midagi oma õigustest ära • Mida arvata nö loodusseaduste avastamisest ja sotsiaalsete seaduste konstrueerimisest? inimõigused pole sama objektiivsed ja vääratamutd kui loodusseadused mis ootavad et teadlased neid avastaks ja siis ühiskonna hüvinguks kasutataks. inimõigused on ühiskondlikult konstrueeritud: subjektiivsed, muudetavad, ja
nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16). 1.2 Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu. Nad on enamasti äärmiselt enesekesksed ja upsakad, seetõttu juhtub sageli just see, mida madalama enesehinnanguga inimene kõige rohkem kardab teda kritiseeritakse, temast ei peeta lugu, teda ei võeta kampa (Törnblom 2009: 15) Madala enesehinnanguga inimesed kardavad üle kõige eksida, nad ei suuda nautida oma saavutusi, vaid piitsutavad end üha enam takka, et teha rohkem ja rohkem. Nad ei suuda leppida ei kriitika ega komplimentidega ja lõpptulemusel kaotavad võime nautida elu ... (Törnblom 2009: raamatu tutvustus).
integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel tõusu NE oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus.Tähtsus oli neil Enam kultuuri.Enam euroopalist kultuuri.Olgem eestlased aga saadem ka eurooplasteks. 2.Siuru-Kogu rühmitus oli enesekeskne ja eraldi olid ka enesekesksed inimesed.Tohutult andekad ja kuulusid samasse generatsiooni.nad kaldusid fantaasiasse ja erootikasse.Liikmed- Visnapuu,Adson,Gailit,Under,Tuglas,Semper.Nähtamatu külaline oli jaan oks.Mitteametlikult kuulusid Jaan Koort ja Nikolai Tsiik.Nad olid emotsionaalsemad kui tavakuntsnikud.Nendega käisid kaasas skandaalid kuna nad tekitasid elevust.Nende põhimõte oli ärritada kodanlasi.Siurilaste luuletused olid väga puhtad.Armastusluulet kirjutasid väga julgelt,kasutasid
Tuleb anda talle tagasisidet ja jagada informatsiooni. Kindalsti tuleb teda teavitada tema töö vajalikkusest. Väga tähtis on veel jägida sisekliendi vajadusi, et säilitada tema tööind ja tahe. Teeninduskeel on klienditeenidaja ja kliendi vaheline suhtlus. Selles protsessis tuleb palju tähelepanu pöörata klienditeenindaja viisakusele, seda nii tema suhtluses kui ka väljanägemises. Klienditeenidajad kipuvad aga liiga tõsised ja enesekesksed olema ning ei pööra piisavalt tähelepanu kliendile ja tema vajadustele. 9 VIIDATUD ALLIKAD 1. Siseinfo. PerCapita. [http://www.percapita.ee/index.php?option=com_content&tas k=view&id=465&Itemid=36] 01.12.2011. 2. Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Avita. 3. Toomas, H., Rekkor, S. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused: Kliendi mõiste (Word dokument). [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/tere.tulemast?pn_id_materjal
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. · Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole. Selle asemel, et ise midagi teha või end arendada, hoopis varastatakse. Tehingud krattidega näitavad, et varastati ka üksteiselt, et ei olda ühtsed. Rehepaplus- tähendab omakasupüüdlikkust, sümboliseerib kasuahnust , aga samas on Rehepapp ka positiivne, sest ta on nutikas ja julge, ei kaota hädas pead, vaid saab igast raskusest leidlikult jagu. Sõnum: näitab, et inimesed on liiga enesekesksed ja ei mõtle piisavalt tulevikule. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Seal vastandatakse kahte eluviisi. Vana metsaelu, kus inimesed on kütid, aga see käib ussisõnadega. Seal on elu lihtne, sest saavad loomadega manipuleerida. Teine on uus moodne külaelu, mille tõid ristirüütlid,kus leiba saadakse raske tööga ehk elu koosnebki põhiliselt töötegemisest, ussisõnad on unustatud ja loomi ning loodust kardetakse
olema ka parim viis, kuidas sellel töötada. „Teadusliku juhtimise isa’’. 3) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria kohaselt leiab juht, et: Tema roll on oma alluvaid sundida ja kontrollida Inimesele ei meeldi töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole Inimesed on enesekesksed ja hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Y-teooria kohaselt leiab juht, et: Tema rolliks on oma alluvate potentsiaali arendada ja luua selleks sobivad tingimused Töö on inimesele niisama loomulik tegevus nagu mäng või puhkus Inimene pole loomu poolest laisk Inimesel on potentsiaali ning soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, loovust ja leidlikkust TEEMA: Motivatsioon 1
automaatselt rikkam. Tasakaalus enesehinnanguga inimene teab, et ta TEEB vahel valesti, mitte EI OLE vale (2: 170). 12 5. LIIGKÕRGE ENESEHINNANG Liigkõrge enesehinnanguga inimesed on julged, tegutsemisaltid ning neil on jõudu, et raskete või ebameeldivate olukordadega toime tulla. Samas on nad üleolevad, alahidavad teisi inimesi ning enesekesksed (2: 181). Liigkõrge enesehinnanguga inimesed lasevad ennast vähem häirida teiste inimeste probleemidest ning kriitikast. Kuid ka liigkõrge enesehinnang ei ole kilp, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest (2: 182). Niisiiis, liiga kõrge enese hindamine või muutuda selle inimese ning tema lähedaste jaoks pigem probleemiks, kui positiivseks omaduseks. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejatel hoolivust ja mõistmist
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid.
eraldiseisvate üksustena, vaid pigem uurida võrgustikke, mis selle koha eripärad kujundavad. · Lokaalse-globaalse sõltuvussuhted: mosaiik, süsteem ja võrgustik (ühendab mõisted globaalsus ja lokaalsus, liites need glokaalsuses mistahes üksuse võimet mõelda globaalselt ent tegutseda lokaalselt) 9. Self-Other · Enda ja teiste sidumise teema tõstatab inimgeograafias mitmeid probleeme. · Inimesed on liiga enesekesksed, pööravad tähelepanu vaid kindlatele vaatenurkadele ning · jätavad enda jaoks mitteolulised vaated välja. 10. Science Art · Inimgeograafiat võib pidada üheks kunsti vormiks kuna järjest tihenev seos humanitaaraladega - analüüsitakse novelle, romaane, maale, reisikirjeldusi. · Aktiivne on koostöö ka inimgeograafia ja kujutava ning lavakunsti vahel.
Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning
raha nimel ükskõik mida, ükskõik kellele või kelle jaoks ja nii on ka tegelikkuses. Kõik keerleb ümber raha, kellel seda on, need on õnnelikud ja kellel pole, õnnetud. See on olnud nii läbi aegade, olgu raha mistahes materiaalset väärtust kandnud ja see, mis on alguse saanud varasemast on tulnud kaasa põlvkondadega ka tänapäevaellu. See ainult kinnitab seda, et maailm ei ole muutunud ning samuti ka inimesed. Minu arvates on kõik inimesed ühesugused ahned, silmakirjalikud, enesekesksed ja omakasupüüdlikud, igaüks tahab tippu jõuda, kõik tahavad, et neil hästi läheks ning, et neid saadaks edu. Selle juures kehtib ainult kõigile teada ,,vaikusevanne", mis peaks tähendama, et pinnapealselt soovitakse teistele ainult head, ennast jäetakse igas asjas tahaplaanile ja püütakse olla heaolu etalon. Ma arvan, et kuigi inimesed üldiselt ei näita välja, mida kõike nad oma upitamise ja hea nime säilitamise jaoks teevad kehtib kõik siiski põhimõttel ,,igaüks enda eest
2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. · Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. · Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
Ta jätab endast sellise näiliselt mulje, et ta on külm. Et ta ei hooli millestki ja tal on ükskõik. Nad teevad seda seetõttu, et ühiskond surub seda neile peale. Ühiskond ootab neilt sellist käitumist. Kahepalgelisus seisneb selles, et tegelikkuses nad sellised ei ole. Sügaval sisimal on nad tundelised ja võimelised armastama. Aga nad varjavad ja häbenevad seda. 1830 ,,Etruski vaas". Peategelaseks Saint-Clair. Tema kuulub noorte meeste kuldkihti. Nö tegijad noored mehed. Enesekesksed, ükskõiksed jne. Nende väärtuseks on raha, midagi muud nad ei hinda. Jätab külma ja ükskõikse mulje. Aga juhtub see, et oma isklikus elus (mida sõprade ees kiivalt varjab) on tal suur armastus Mathilde. Ta ei taha marki täis teha ja tunnistada. Saint-Clair kuuleb Mathilde kohta klatsi ja selle asemel , et Mathildiga räägida, kutsub ta duellile selle mehe, kes rääkis. Duellile minnes saab ta teada, et see kõik oli üks lollus ja vale ja klats
Nikolaile külla. Ta mõistab, et Nikolai on alati olnud haiguste ohver nii haiguste kui vaevuse. Levin kahetseb, et ta on palju enda peale mõelnud ja mõistab, et oleks pidanud venna pärast mures olema. Kohale jõudes avastab, et vend elab Annaga, kes ei ole küll ametlik naine, kuid käitub sellena. Levinile hakkab nende elustiil vastu, kuid ta teab, et Masa hoolitseb venna eest hästi. Ta otsustab Nikolai ja Masa endaga kutsuda, lubades endale, et unustab enesekesksed kired ja pühendub tähtsatele asjadele. 21.peatükk Levin naaseb maale ja alustab elu kordaseadmist. Ta koristab farmi ära, püüab Kittyt unustada ja vennaga rohkem aega veeta. Kodus olles näib Levin teistsugune isendaga rahul. 22.peatükk Anna otsustab Moskvast lahkuda ja tagasi koju pöörduda. Anna ütleb Dollyle, et on teadlik asjaolust, et rikkus Kitty jaoks balli, flirtides Vronskiga. Anna väidab, et see polnud tema süü
tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast, olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed, see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu. VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED. Lapsevanemal on vaja panna tähele ebatavalise ande varajast avaldumist, püüda leida
eksisteerimine on normaalne, Jumala poolt inimesele määratud omadus, takistades saavutamaks täielikku hingerahu, püüdlemaks sellele. Kuid üks asi, mida Jumal on mulle näidanud, on see, et kõige kurja juur on patt. Eiratakse Jeesuse üht peamist käsku: tehke teistele seda, mida tahate, et teile endalegi tehakse. Kuna inimesed on valdavalt mittekristlased, siis, ei tee nad head teistele, vaid halba, kuna on isekad ja enesekesksed. Samuti ei saa ka alahinnata kurjade vaimude ja deemonite tööd, 3 Lauri Kukerman 12. b kes tahavadki võimalikult palju hävitada, tappa, sandistada inimesi, et nende pisaraist ja meeleheitest rõõmu tunda
vastupidavamad ebamugavuse suhtes. Emotsioone tekitavas olukorras liigub info ajutegevuses ülaosa nelja sagarasse, kus toimub mõtlemine. Seal töötab naine emotsionaalsuse puhul saadud info läbi- nutab või räägib oma kurbusest. Samas on nad õrnad ja võtavad sageli öeldut ja tehtut isiklikult. Võõras seltskonnas püüavad nad enne sõbruneda kõigiga ja hiljem luua lähedasemaid suhteid. Siiski eelistavad nad suurele sõpruskonnale üht või paari sõbratari. Nad ei ole nii enesekesksed ja egoistlikud kui poisid, eelistavad konflikte lahendada sõnadega, mitte tekitada füüsilist kahju. Naistele ei valmista vähimatki raskust samal ajal küpsetada pannkooke, tegeleda lapsega ja raadiot. Selle võime tekitab ühendusteede võrgustik vasaku ja parema ajupoole vahel, mille kujunemise eest on hoolt kandnud naissuguhormoon. Meestel neid ühendusteid ajupoolkerade vahel pole, mistõttu tegelevad nad ühe asjaga korraga.
Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Günthal Ridala. Vähemal määral oli sellega seotud ka Tammsaare. 2. Nooreestlased olid väga aktiivsed ühiskonnategelased. Nad panustasid palju meie kirjandusse ja võitlesid selle mitte väljasuremise eest. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu. Nad olid üpris enesekesksed inimesed ja egoistid, kuna uskusid, et just nemad on need kõige õigemad õpetlased. Ma parem ei hakka selle kohta enda kommentaare lisama! 3. Nad olid tugevalt mõjutatud Soome kirjandusest. Eesti venelased ei suhtunud nendesse väga hästi, ilmselt ei suhtunud siis Noor Eesti meie idanaabrisse ka väga külalislahkelt. 4. Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks. 5. Nende albumid sisaldasid erinevaid jutte, luuletusi jne. Kurdeti ka Eesti kultuurilise
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
Tasakaalust väljamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Tasakaalust väljasolevale org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y- teooria põhjal: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, Inimene pole loomupoolest laisk, Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada, Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 6.Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. 1
on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2. klassis peetakse sõpradeks neid, kes on õpingukaaslased ja kes teineteist aitavad. 3. klassi laste puhul on sõpradeks eelkõige need, kes elavad lähestikku või kes on välimuselt ja riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1] W. Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet. Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1]
peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). 3) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? McGregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades neid X- ja Y-teooriaks. X-teooria põhjal • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik • Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. • Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal • Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus • Inimene pole loomu poolest laisk • Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada • Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust 4) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? (6)
suunata lugema ja jutustama. 2. Soolised erinevused Tüdrukute vähesemat agressiivsust võib pidada kõige suuremaks sooliseks erinevuseks, mida võib märgata juba varajases lapseeas, kus poiste riiakus ja viha selgelt silma torkavad. Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust. Tüdrukud ei ole nii egoistlikud ja enesekesksed kui poisid. 90% käitumishäiretega lastest on poisid. Poistel tõuseb vihastades testosterooni tase, mis suurendab agressiivsust ja mõtlematut käitumist. Viimaste aastate uuringud on näidanud agressiivsuse kasvu tüdrukute seas, mille põhjuseks on nende nõrgad sidemed emaga. Ka valetamisoskus on omasem poistele enam kui tüdrukutele. Erinevate uuringute järgi arvatakse, et poistel on lihtsalt luiskamisgeene rohkem või siis nad ei õpi korralikult
selle välja naernud. Kui need sõbrad hiljem vähegi mõistaksid olukorra tõsidust, ei muutuks selleks ajaks lahkunute kirjas olev sõber nende jaoks mitte kangelaseks, vaid pigem kurjategijaks. Kõige raskemalt saavad suitsiidi läbi mõjutada loomulikult perekonnaliikmed ja eriti vanemad, kes tunnevad, et nad peavad oma laste tegude eest vastutust kandma ja kipuvad ennast kõiges süüdistama (ERSI 2005: 5). Võiks isegi julgelt väita, et kõik suitsiidi sooritanud inimesed on olnud liiga enesekesksed ja isekad, et näha, millist kaotusvalu nende käitumine nende lähedastele põhjustab. Pole olemas suuremat valu, kui tunneb oma lapse kaotanud ema, ning siinkohal peaks suitsiidile kalduv noor mõtlema just temale ja mitte ainult iseendale -- ühe piinade lõpetamisega teise piinad ju alles algavad. Lisaks vaimsetele ja emotsionaalsetele teguritele võivad mõneti enesetapu sooritamist soodustada ka füüsilised tegurid, näiteks geneetiline eelsoodumus ja füüsilised haigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
